1-07-6833\18 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-6833 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Igor Amann ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär

Maaria Rei Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

02. juuni 2008.a, avalik kohtuistung Kriminaalasi Z.G süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja Marina S.O süüdistus KarS § 202 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18. veebruari 2008. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Z.G Prokurör Ruta Rammo

Süüdistatav Z.G

sünd 20.03.1980.a. Eesti kodanik, elukoht X töötas X X varem seitsmel korral kohtu poolt karistatud, viimati 14.04.2004.a Valga Maakohtu poolt KarS § 329, 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 4 aastat 1 kuu ja 9 päeva

Kaitsja Adv. Vaike Eerma RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 18. veebruari 2008.a otsus Z.G süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Z.G tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud 3 kuud ja 9 päeva, karistusaja alguseks loeti 18.02.2008.a.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel S.O , kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. P.Z-i osas on materjalid kriminaalasjast eraldatud pikaajalise haiguse tõttu /tl 257/.

Z.G tunnistati süüdi selles, et tema, olles varem röövimise eest karistatud, 14.11.2006.a kella 15 paiku Tallinnas Hobujaama 5 asuvas Coca Cola Plazas S.O juuresolekul koos kohtus tuvastamata isikuga lõi * * käega vastu pead ja võttis ära 750 krooni maksva kuldsõrmuse ning seejärel Narva mnt 2 asuvas pandimajas, pärast P.Z-i poolt

4140 krooni maksva mobiiltelefoni Sony Ericsson vägivallaga äravõtmist lõi samuti * * korduvalt rusikaga näkku, tekitades kergeid tervisekahjustusi – nina pindmise vigastuse.

APELLATSIOONI SISU

Z.G taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist KarS § 200 lg 2 p 4,

7 järgi. Tema poolt toimepandu kvalifitseerida KarS § 121 järgi ning lugeda karistus kantuks, kuivõrd tal on tööja elukoht, pere. Toimepandut kahetseb.

Apellatsiooni motiivid on järgmised.

Ta ei ole kunagi toime pannud * * vara võtmist ega ole seda ka kunagi tunnistanud. Ta üksnes lõi kannatanut korra, kuna neil tekkis sõnelus selles, et miks ta oma telefoni välja lülitas, temaga ühendust ei võtnud ning ei tulnud oma võlga talle ära maksma. Apellant tunnistab, et pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus ei ole arvestanud tema, P.Z-i ja kannatanu enda poolt antud ütlusi. 28.09.2007.a kohtuistungil seletas kannatanu, et tema ei andnud telefoni kellegi kätte, et selle võttis

P.Z, et Z.G ei olnud sel hetkel seal juures. Tema enda ütlused nii eeluurimisel kui esimese astme kohtus on ühesugused – ta tõesti ei viibinud telefoni võtmise juures ega plaaninud seda omastada. Seda kinnitab ju ka * * 28.09.2007.a. Ka kinnitas kannatanu, et oli võlgu nii temale kui P.Z-ile. * * tunnistas, et andis sõrmuse võla kustutamiseks. Samuti on kannatanu kinnitanud, et teda pole vanglast keegi mõjutanud oma ütlusi kohtus muutma.

Ka tsiviilhagi ei ole * * tema vastu esitanud, sõrmus on ju pandimajast ära võetud ja tagastatud.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et apellatsioon on põhjendamatu, maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, otsus on põhjendatud ja seaduslik.

Süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid kohtuotsuse tühistamist, kuriteo ümberkvalifitseerimist KarS § 121 järgi ning karistuse kantuks lugemist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et apellatsioonis väidetu ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust.

Apellandi etteheidetega selle kohta, et maakohus ei arvestanud apellandi süüküsimuse otsustamisel kannatanu * * kohtuistungil antud ütlustega, kohtukolleegium ei nõustu.

Kohtukolleegium vajalikuks osundada, et Z.G süüdistusasja lahendas maakohus lühimenetluses. Lühimenetluse kord ja tingimused on sätestatud Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 1. jaos, paragrahvides 233 kuni 238. KrMS § 233 lg 1 kohaselt võib kohus süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul lahendada kriminaalasja tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kuigi KrMS § 236 kohaselt kutsutakse kohtuistungile ka kannatanu, ei näe KrMS §-s 237 sätestatu ette kohtulikul uurimisel lühimenetluses kannatanu küsitlemist. Küll aga võib enda ülekuulamist taotleda süüdistatav. Sama paragrahvi 6. lõike kohaselt võib menetlusosalisi küsitleda üksnes kohtunik. Kuigi 28.09.2007.a toimunud kohtuistungil on kannatanut ristküsitletud /tl 175-

176/, on maakohus põhjendatult. kannatanu * * kohtuistungil antud ütlused arvestamata jätnud ning lähtunud tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, sest nagu juba kohtukolleegium rõhutas, lahendatakse kriminaalasi lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Maakohtu käsitlus selles osas on põhjendatud ja vastab lühimenetluse põhimõtetele.

Kannatanu * * ütlusi on maakohus oma otsuses põhjalikult käsitlenud ning neist, aga ka kannatanu käitumisest sündmuste käigus ja vahetult pärast temalt sõrmuse ja telefoni äravõtmist, ei saa kuidagi järeldada, nagu oleks 14.11.2006.a * * Z.G-le ja P.Z-ile süüdistuses kirjeldatud viisil oma võlga tasunud.

Kriminaalasjas tuvastatud tehiolude kohaselt lõi Z.G * * vastu pead ning võttis temalt ära sõrmuse. Z.G ja P.Z sundisid kannatanut pandimajja kaasa tulema, et sõrmuse eest raha saada. P.Z väljus pandimajast esimesena ning kutsus kaasa ka kannatanu. Samal hetkel helises * * telefon, viimane jõudis selle kätte võtta, kuid samas lõi P.Z kannatanut rusikaga näkku ning võttis telefoni ära, ähvardas ning lõi ka kubeme piirkonda. Samas väljus ka A. Z.G pandimajast, küsis, kas miski * * ei meeldi ning lõi kannatanut paar korda rusikaga näkku. Edasise vägivalla hirmus kannatanu põgenes. Z.G, P.Z ja

M. Timoštsenko aga pantisid telefoni Lasnamäel asuvas pandimajas.

Kohtukolleegium märgib, et Z.G tegevusele antud õiguslikku hinnangut ei muuda asjaolu, et ta hetkel, mil kannatanult telefon hõivati, sündmuse juures ei viibinud. Samas on tuvastatud, et ta sekkus sündmusse vahetult pärast kannatanult vara hõivamist ning kindlustamaks telefoni edasist valdust, kasutas kannatanu suhtes vägivalda. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osundada Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-100-06, milles Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitab, et KarS §-s 200 kirjeldatud röövimine kujutab endast süüteokoosseisu ülesehituselt liitkoosseisu ehk mitmeaktilist delikti, mis koosneb vargusest (KarS § 199 lg-s 1 kirjeldatud võõra vallasasja hõivamine) ning vägivallast (vastavalt KarS §- des 118 ja 120-122 kirjeldatud raske tervisekahjustuse tekitamine ja vägivallateod). Kuna röövimine on oma olemuselt liitkoosseis, siis on KarS § 21 lg 2 teises lauses sätestatu

(kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele) kohaselt röövimise grupiviisiline toimepanemine ehk kaastäideviimine võimalik ka selliselt, et alles mõlema kaastäideviija teod koos täidavad süüteokoosseisu. Seega võib kahe isiku ühise ja kooskõlastatud tegevuse korral röövimise kaastäideviimise moodustada ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab kannatanule kuuluva asja. Sellisel juhul vastutavad mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest.

Käesolevas asjas on ilmselgelt tuvastatud, et Z.G tegutses oma kaaslasega algusest peale ühiselt ja kooskõlastatult ning seda ka kannatanult telefoni hõivamise puhul. Nähes ja hinnates olukorda, sekkus ta koheselt ning kindlustamaks * * varast ilmajätmist, kasutas vägivalda ning lõi kannatanut rusikaga näkku. Röövitud telefon viidi pandimajja jällegi ühiselt.

Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et Z.G käitumine on õigesti hinnatud korduva röövimisena grupi poolt KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi. Z.G-le KarS § 200 lg 2 sanktsiooni alammääras mõistetud karistuse leevendamiseks puudub alus.

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18.02.2008.a otsuse Z.G süüditunnistamises ja karistamises muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Igor Amann Ivi Kesküla