4-08-4581\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-4581

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-4581 Kohtunik Rubo Kikerpill Väärteoasi Kalle Peters`i (ik 38409274211) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson`i poolt 22.04.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,004104 Liiklusseaduse § 7419 lg 1,2 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7419 lg 1,2; Karistusseadustiku §§ 56 lg 1; 66 lg 2,3 ning Väärteomenetluse seadustiku §§ 120, 132-135 kohus otsustas

1) Rahuldada Kalle Peters`i kaebus.

2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson`i poolt 22.04.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,004104 Kalle Peters`ile määratud karistuse osas muutmata.

3) Määrata KarS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Kalle Peters`it tasuma rahatrahv summas 12 000 (kaksteist tuhat) krooni osade kaupa 12 kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, so igakuiselt 1000 (üks tuhat) krooni iga kuu 20. kuupäevaks Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank (viitenumber 10220085968966). Rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

4) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 25.03.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Raivo Kartsepp`a poolt väärteoprotokoll nr AB959271 selle kohta, et 25.03.2008.a kella 00:38 ajal Pärnu linnas Vee tn juhtis K. Peters mootorsõidukit (Plymouth Voyager, r/n xxxxxx) alkoholijoobes; juhtis mootorsõidukit, milles oli rohkem sõitjaid, kui valmistaja poolt ette nähtud; juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki

4-08-4581

2 (3) juhtimisõigust tõendav dokument; juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus mootorsõiduki omaniku poolt välja antud kirjalik volikiri, mis oli Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 17 lg 3 kohaselt kohustuslik. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1, § 188, § 70 p 1,3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 1, § 7435 lg 1 järgi.

22.04.2008.a koostatud üldmenetluse otsusega nr 2670,08,004104 on määratud K. Peters`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1, LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut, so 12 000 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud K. Peters`i suhtes lisakaristust LS § 7419 lg 2 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

Kaebuse sisu 12.05.2008.a esitas K. Peters Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega temale määratud rahatrahvi tasumiseks osade kaupa ühe aasta jooksul majanduslikel kaalutlustel. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson oma 19.05.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et nõustub kaebuses esitatud taotlusega, so rahatrahvi ajatamisega ühele aastale ning asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et K. Peters`i kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 7419 lg 2 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

4-08-4581

3 (3)

K. Peters`it on kõnealuses asjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga

200 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra ning samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.

Kohtu hinnangul on, arvestades võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve ning võimalust süüdlast karistusega suunata õiguskuulekale käitumise, K. Peters`ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 lg 1.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi ajatamist majanduslikel põhjustel, so kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi tasumiseks ühekordse maksena.

KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Arvestades kaebaja majanduslikku olukorda ning asjaolu, et kohtuväline menetleja nõustub esitatud kaebusega täies mahus, so rahatrahvi ajatamisega ühele kalendriaastale, siis asus kohus seisukohale, et

K. Peters`ile tuleb võimaldada temale menetleja poolt karistuseks määratud trahvi tasumist ositi maksimaalse võimaliku tähtaja, so 12 kalendrikuu, jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Rubo Kikerpill Kohtunik