1-08-5176\6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-08-5176

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mail 2008 a Pärnu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-08-5176

Kohtukoosseis

Kohtunik Teet Olvik

Sekretär Anneli Kaljula

Prokurör

Kaido Tuulemäe

Kaitsja

Avo Pärmann

Kriminaalasi

E.L süüdistus KarS § 263 p 1 järgi lühimenetluses

Süüdistatav

E.L, isikukood xxx, sünd. xxx. xxx Eesti Vabariigi kodanik,

rahvuselt eestlane, põhiharidusega, vallaline, elukoht xxx

Kriminaalkorras varem kohtulikult karistamata, kuid ühel korral –

06.08.2007 a. on prokurör tema osas kriminaalmenetluse lõpetanud

KrMS § 202 lg 1,2,3,6,7 alusel.

Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 28.02.2008 a.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 3 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada E.L KarS § 263 p 1 järgi ning karistada teda (3 k) kolme kuulise vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada E.L kohaldatavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista

karistuseks (2 k) kaks kuud vangistust, milline aga jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses

täitmisele pööramata kui E.L (18 k) kaheksateist kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku

kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

Allutada

E.L

katseajaks

käitumiskontrollile

ning

panna

ta

Pärnu

Maakohtu

Kriminaalhooldusosakonna xxx juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve

alla.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Katseaja algust arvata alates

15.05.2008 a.

Välja mõista E.L või temal kui alaealisel iseseisva sissetuleku puudumise korral tema seaduslikult

esindajalt T.L (eluk. xxx) menetluskulud - kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud

1-08-5176

(49.80) nelikümmend üheksa krooni ja 80 senti ning kaitsjatasu kokku (2283.30) kaks tuhat

kakssada kaheksakümmend kolm krooni 30 senti kaitsja Avo Pärmanni osalemise eest riigi

tuludesse.

Välja mõista E.L või tema seaduslikult esindajalt T.L KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel seoses teise astme

kuriteo toimepanemisega sundraha (6525) kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni riigi

tuludesse. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

10220034800017

SEB

pangas

või

arveldusarvele

nr.

221023778606

Hansapangas.

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „E.L, 1-08-5176,

menetluskulud, kaitsjatasu või sundraha“.

Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

ASJAOLUD:

E.L oli esitatud süüdistus selles, et tema, 11.12.2007 a. kella 9.45 ajal xxx spordisaali ees asuvas

koridoris, kuhu on vaba juurdepääs kolmandatel isikutel, lõi ühel korral K.L teiste kaasõpilaste

nähes peaga näopiirkonda, mille tagajärjel hakkas kannatanul ülahuulest verd jooksma. Pärast seda

lõi E.L ühel korral rusikaga K.L samasse näo piirkonda, kuhu ta oli eelnevalt löönud peaga.

Oma sellise tegevusega tekitas E.L K.L füüsilist valu ja kehavigastusi – esimese ülahuule

hematoomi, parema silma ümbruse hematoomi, paremal põsesarnal kriimustuse, hematoomi

paremal pool kaela piirkonnas, mõlema küünarnuki ja põlvede piirkonnas hulgaliste pindmiste

marrastuste, üksiku väikese vasakul käsivarrel hematoomi, D11, 12, 13 hamba dislokatsiooni ja D11

hamba lõikeserva murru näol.

Kuna eelpool toodud tegu pandi toime avalikult kõrvalist isikute juuresolekul ning kuna teise

inimese löömine on vägivallategu, oli tegemist ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas

aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimesetevaheliste suhtlemise

reeglite vastu.

Süüdistus oli E.L esitatud avaliku korra rikkumises vägivallaga, s.o. kuriteo toimepanemises KarS §

263 p 1 järgi.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS:

Asja kohtulikul arutamisel tunnistas süüdistatav E.L end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi

ning jäi selle juurde, et kohus arutaks kriminaalasja lühimenetluse korras. Täiendavaid ütlusi

kohtuistungil süüdistatav anda ei soovinud jäädes enda kohtueelses menetluses antud ütluste juurde.

Prokurör leidis, et E.L süü talle süükspandud kuriteo toimepanemises KarS § 263 p 1 järgi on

leidnud täielikku tõendamist. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist ning tema karistamist

lühiajalise tingimusliku vangistusega, kuna tegemist oli vägivaldse kuriteo toimepanemisega ning

E.L osas on ka varem olnud kriminaalmenetlus vägivaldse kuriteo toimepanemises, mis aga tema

kui alaealise puhul lõpetati KrMS § 202 alustel.

Kaitsja leidis, et kuigi tema kaitsealuse süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist, tuleks

teda karistada rahalise karistusega, sest süüdistatav töötab xxx oma isale kuuluvas ehitusfirmas ning

omab rahalist sissetulekut. Samuti iseloomustatakse teda õppimiskohtadest positiivselt.

1-08-5176

KOHTU SEISUKOHT:

Kohus leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda järgmiste

kohtueelses menetluses kogutud tõenditega – E.L enda ütlustega (t.l. 25-27) selle kohta, et tema

sõber xxx teatas süüdistatavale, et ta oli kannatanu K.L käest n.ö. „lõuga“ saanud. Otsustanud asja

klaarida, läks süüdistatav kannatanu juurde, kes viibis kehalise kasvatuse tundi oodates kehalise

kasvatuse ruumi ees asuvas koridoris. Esmalt nõudis süüdistatav kannatanult vabanduse palumist

ning kui kannatanu sellest keeldus, lõi süüdistatav teda peaga näkku ning rusikaga näkku, vastu

põske. Seejärel tekkis tema ja kannatanu vahel rüselus, kuni teised juuresviibijad tulid vahele ning

tõmbasid süüdistatava kannatanust eemale.

-Kannatanu K.L ütlustega selle kohta, et kooli vahetunni ajal tulid koridoris tema juurde süüdistatav

E.L ning xxx. Süüdistatav nõudis kannatanult xxx ees põlvili laskumist ja vabanduse palumist selle

eest, et kannataul oli olnud xxx varem konflikt ning kaklus. Kui kannatanu sellest keeldus, lõi

süüdistatav teda peaga näkku ning rusikaga parema põse piirkonda. Seejärel toimus rüselus

süüdistatava ja kannatanu vahel, mis lõppes juures viibinud xxx ja xxx vahelesekkumise ja kaklejate

lahutamise tõttu.

-Tunnistaja xxx ütlustega (t.l. 8-11) selle kohta, et xxx kehalise kasvatuse ruumi ette asuvasse

koridori, kus viibis kannatanu K.L, tulid enne tunni algust süüdistatav E.L, xxx nimeline poiss ning

veel viis xxx sõpra. E.L nõudis, et kannatanu laskuks põlvili ja vabandaks xxx ees. Kuna kannatanu

keeldus põlvili laskumast, lõi süüdistatav talle peaga „vastu hambaid“ ning lõi teda seejärel ka

rusikatega. Seejärel tekkis rüselus, mõlemad kukkusid ning süüdistatav lõi kannatanut kätega kõhu

ja selja piirkonda. Kuna löömise tagajärjel tuli kannatanul suust verd, otsustas xxx sekkuda

tõmmates süüdistatava kannatanu pealt ära ning kaklus lõppes. Kallaletungi tagajärjel oli kannatanul

esihammaste vigastused ning küünarnukk ja põlv katki.

-xxx ja xxx (t.l. 12-13, 18-19) ütlustega selle kohta, et E.L nõudis kooli koridoris, kehalise kasvatuse

ruumi ees K.L xxx käest põlvili vabanduse palumist. Mingil hetkel lõi E.L kannatanut peaga näkku

ning seejärel hakkas teda rusikatega peksma näo ja keha piirkonda. Peksmise käigus kannatanu ja

süüdistatav kukkusid ning rüselesid edasi koridori põrandal. Kaklus lõppes pärast seda, kui xxx ja

xxx tõmbasid E.L kannatanu pealt maha peale mida süüdistatav lahkus.

-xxx ütlustega (t.l. 20-21) selle kohta, et süüdistatav E.L nõudis kooli koridoris, spordisaali ees

olevas ruumis kannatanult, et ta vabandaks xxxs.o. xxx) ees. Kui kannatanu keeldus seda tegemast,

lükkas süüdistatav ta käega seinast eemale ning lõi teda peaga näkku. Seejärel toimus kaklus

süüdistatava ja kannatanu vahel, mis lõppes sellega, et juuresviibinud poisid tõmbasid E.L

kannatanust eemale.

-xxx ütlustega (t.l. 14-17) selle kohta, et koolis, vahetunni ajal lõi kannatanu K.L teda rusikaga

näkku, kuna xxx oli enne seda olnud tüli ning kaklus xxx. Löömise tagajärjel oli xxx silm sinine.

xxx rääkis juhtunust süüdistatavale E.L. 11.12.2007 a. läks E.L koolis, vahetunni ajal kehalise

kasvatuse klassi juures olevas koridoris K.L rääkima. Mingil hetkel lõi süüdistatav kannatanut peaga

näkku ning seejärel rusikatega näkku ja kõhtu. Pärast seda toimus kaklus, mille käigus mõlemad

kukkusid. Kaklus lõppes kannatanu klassivendade vahelesekkumisel.

Süüdistatava, kannatanu ning tunnistajate ütlused kinnitavad seda, et süüdistatav E.L tungis teiste

kaasõpilaste juuresolekul, kooli koridoris kannatanu K.L kallale tuues põhjuseks kannatanu

keeldumise põlvili laskumast ning xxx ees vabandust palumast. Kallale tungides lõi süüdistatav

kannatanut esmalt peaga näkku ning seejärel rusikaga näo piirkonda. Hiljem toimus rüseluse

süüdistatava ning kannatanu vahel, mis lõppes juuresviibinud kannatanu klassikaaslaste

vahelesekkumisel.

E.L süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist veel xxx Hambaravi hambaarsti xxx

1-08-5176

tõendiga (t.l. 6) selle kohta, et kannatanu K.L pöördus pärast juhtunut hambaarsti poole kuna oli

saanud löögi näkku ning tundnud selle tagajärjel hammaste nihkumist ja tugevat valu. Kannatanul

on diagnoositud d11,12,,13 hammaste dislokatsiooni, d11 hamba lõieserva murdu, limaskesta

rebendit ja turset ülemisel huulel. Eeltoodud vigastused kinnitavad kannatanu avaldatut selle kohta,

et teda löödi süüdistatava poolt peaga ja rusikaga näkku.

-Perearsti xxx teatisega (t.l. 7) selle kohta, et kannatanu pöördus 12.12.2007 a., s.o. järgmisel päeval

pärast juhtunut perearsti poole. Läbivaatuse tulemusena on tuvastatud, et kannatanul esinesid

hematoomid ülahuulel ning parema silma ümbruses, kriimustused paremal põsesarnal, hematoom

paremal pool kaela piirkonnas, marrastused küünarnuki ja põlvede piirkonnas ning väike hematoom

vasakul käsivarrel. Eeltoodus vigastused kinnitavad samuti kannatanu ning tunnistajate ütlusi

süüdistatava poolt kannatanule kallale tungimise ning tema suhtes vägivalla kasutamise kohta.

Eeltoodust järeldub, et süüdistatav E.L, tungis 11.12.2007 a. kooli koridoris kallale kannatanule K.L

ajendatuna sellest, et K.L oli varem olnud konflikt ning kaklus xxx, samuti keeldus kannatanu

laskumast põlvili ning vabandamast xxx ees.

Süüdistus E.L on esitatud KarS § 263 p 1 järgi avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga.

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu kohustuslikuks elemendiks on vägivald. Kohtu hinnangul

on teisele inimesele peaga ning rusikaga näkku löömine käsitletav vägivallateo toimepanemisena.

Kuna tegu pandi toime üldkasutatavas ruumis, kooli koridoris, paljude samas viibinud, konfliktis

mitteosalenud kaasõpilaste juuresolekul, on tegemist teo toimepanemisega avalikus kohas. Avalikus

kohas teisele isikule kallaletungimine ning tema löömine on käsitletav avaliku korra rikkumisena,

kuivõrd taoline tegevus on vastuolus tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud

isikuvaheliste suhetele ühiskonnas.

Teo tagajärjel tekitati süüdistatava käitumise tulemusena kannatanule nii valu kui mitmesuguseid

kehavigastusi (hammaste vigastused, hematoomid, kriimustused), milline kinnitab põhjusliku seose

esinemist vägivallateo ning tekkinud tagajärje vahel.

Subjektiivsest küljest on teisele isikule pea ja rusikaga näkku löömine käsitletav teo

toimepanemisena otsese tahtlusena, kuivõrd süüdistatav ründas kannatanut tahtlikult. Kohus ei

tuvastanud süüdistatava käitumises teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatava ning kannatanu vahel ei toimunud

sündmuskohal konflikti, vaid süüdistatav ründas kannatanut otsitud ettekäändel tuues põhjuseks

asjaolu, et kannatanul oli varem esinenud konflikt süüdistatava sõbraga. Nimetatud asjaolu aga ei

anna mingit alust teise inimese ründamiseks ning tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamiseks.

Lähtudes eeltoodust, on kohtu hinnangul leidnud täielikku tõendamist E.L poolt kuriteo toimepanek

KarS § 263 p 1 järgi.

Karistuse kohaldamisel arvestas kohus järgmisi asjaolusid :

KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasja menetlusega ei ole

süüdistatava puhul tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. E.L puhul on

tegemist alaealisega, kes on kohtulikult kriminaalkorras varem karistamata. Samas on aga tema

suhtes Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt 06.08.2007 a. määrusega kriminaalasja menetlus KrMS

§ 202 alusel lõpetatud kuriteo toimepanemise osas KarS § 121 tunnustel selles, et tema alaealisena,

06.08.2007 a., omavahelise tüli käigus, lõi vähemalt viiel korral rusikaga xxx näo piirkonda.

Väärteo toimepanemise eest on E.L karistatud ühel korral rahatrhviga summas 1020 krooni (t.l. 32).

Koolist antud iseloomustuses iseloomustatakse E.L positiivselt aktiivse õpilasena, kellel ei ole

distsiplinaarrikkumisi ning õppevõlgnevusi. Tema käitumine ja hoolsus on olnud hea (t.l. 39).

1-08-5176

Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et E.L tuleb karistada lühiajalise vangistusega, kuid seda tingimisi,

minimaalse pikkusega katseaja kohaldamisega ning panna ta katseajaks kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla. Kohus ei pidanud võimalikuks rahalise karistuse kohaldamist ning seda

alljärgnevatel põhjustel – Süüdistatava E.L puhul on tegemist xxx, kes õpib xxx. Asjaolu, et ta

töötab õppimise kõrvalt oma isale kuuluvas firmas ja saab sealt töötasu, ei ole antud juhul määrav,

kuna kooli kõrvalt töötamist ei saa lugeda xxx põhitegevuseks ning töötamisest saadud sissetulekut

kindlaks püsisissetulekuks rahalise karistuse kandmiseks.

Samuti on kohus seisukohal, et rahaline karistus ei vasta isiku süü suurusele ning toimepandud teo

raskusele. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatav kasutas tahtlikult kannatanu suhtes

füüsilist vägivalda lüües talle nii pea kui rusikaga näo piirkonda, tekitades kannatanule nii füüsilist

valu kui ka kehavigastusi, mille tagajärjel pidi kannatanu pöörduma arsti poole ning saama ravi.

Kohtu hinnangul ei saa samuti jätta tähelepanuta asjaolu, et süüdistatavapoolne vägivalla

kasutamine kannatanu suhtes toimus pärast seda, kui kannatanu keeldus alandavast ettepanekust

laskuda kõigi juuresviibinud kaasõpilaste nähes põlvili ning paluda sellisel viisil vabandust xxx.

Kuna süüdistatava suhtes on ka juba varem alustatud kriminaalmenetlust seoses vägivaldse teo

toimepanemisega, viitab nimetatud asjaolu sellele, et vaatamata varasemale kriminaalmenetlusele on

ta jätkanud vägivaldset käitumist. Kohus leidis, et vältimaks edasist kuritegude toimepanemist

süüdistatava poolt, tuleb talle kohaldada raskemat karistust ning panna ta katseajaks

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tsiviilhagi ega asitõendeid kriminaalasjas ei ole.

Menetluskuludest kuuluvad riigi tuludesse väljamõistmisele 2283.30 krooni kaitsjatasu määratud

kaitsja Avo Pärmanni osalemise eest kriminaalmenetluses ning toimikumaterjalidest koopiate

tegemise kulud 49.80 krooni. Nimetatud summad kuuluvad väljamõistmisele süüdistatavalt, või

temal kui alaealisel iseseisva sissetuleku puudumise korral tema seaduslikult esindajalt T.L

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub süüdistatavalt või tema seaduslikult esindajalt väljamõistmisele

sundraha 6525 krooni riigi tuludesse

Teet Olvik

Kohtunik