Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
1-08-2244\8 AI generated

1-08-2244\8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-08-2244\8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 25. märtsi 2008.a otsusega mõisteti L.G kokkuleppemenetluse korras süüdi ja karistati KrK § 141 lg 2 p 1,2,3 järgi 3 aasta vangistusega, KrK § 184 lg 2 järgi vangistusega 2 kuu vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima üksikkaristusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Esitatud tsiviilhagid rahuldati.

Legislator headnote

AI generated

1-08-2244\8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 25. märtsi 2008.a otsusega mõisteti L.G kokkuleppemenetluse korras süüdi ja karistati KrK § 141 lg 2 p 1,2,3 järgi 3 aasta vangistusega, KrK § 184 lg 2 järgi vangistusega 2 kuu vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima üksikkaristusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Esitatud tsiviilhagid rahuldati.

Keywords

AI generated
case of extreme hardship marital hardship claim right to higher insurance cover meeting the threshold medical care requirements insufficiently substantiated grievance
AI generated
2-06-25288/1
Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus MTÜ hagis HK vastu võlgnevuse 4´675 krooni ja viiviste 1´300,55 krooni väljamõistmiseks.
3-23-997/31
Viru Vangla kohaldas 14. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 3-23/1-2/67 kinnipeetav X (edaspidi ka kaebaja) suhtes järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: tema vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud 3-23-997 2(7) lukustatud kambrisse paigutamine ja ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine. Käskkirja kohaselt kehtestati täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni.
1-13-5020/7
mai 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-13-5020 (kohtueelses menetluses nr 13260101806) riik L.H versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetlus xxxxx xxxxxxxxxxx, kannab karistust; ; omab ei õpi kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS
2-22-13124/23
Hageja E. V. esitas hagi R. H.i vastu seltsingu likvideerimise, panuste tagastamise ja viivise nõudes (dtl 274-540; pabertoimik I kd, tl 1-144). 2. Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja koos perekonnana ja ühise majapidamisega (abieluvälises kooselus) aprillist 2004 kuni 12. jaanuarini 2021. Hageja väitel leppisid 15.09.2004 hageja, hageja endine abikaasa M. V. ja kostja korteriomandi aadressil Xxxx võõrandamises. Eelnimetatud korteriomand kuulus tol ajal hagejale ja hageja endise abikaasale ühiselt. Pooled leppisid kokku selles, et kostja tasub vaid 50% eelnimetatud korteriomandi tegelikust väärtusest ning korteriomand vormistatakse kostja nimele. 18.10.2004 sõlmisid pooled müügilepingu, mille kohaselt kostja tasus 267 000 krooni. Maa-ameti ülevaates toodud andmete kohaselt oli korteri keskmine ruutmeetri hind Harjumaal 10 730 krooni. Toodud keskmise hinna põhjal võib arvutada, et korteriomandi aadressil Xxxx tegelik turuväärtus oli
3-14-51361/26
Kinnipeetav L. M. esitas 08.04.2014 Harku ja Murru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. L. M. põhjendas kahju tekkimist vangla poolt sooja aluspesu väljastamata jätmisega olukorras, kus talle on arsti poolt tervislikel põhjustel soe aluspesu ettenähtud ja selle soetamiseks tal endal rahalised vahendid puuduvad. Taotluse kohaselt on tal juba oma vanuse tõttu halb vereringe ja aastaringselt külm. Vangla vormidress ei ole piisavalt soe ning laseb läbi tuult ja külma. Sooja aluspesu puudumine tekitas väljakannatamatuid piinu ja kahjustas tervist. L. M. on pidanud mitu kuud kannatama halvast vereringest tingitud liigeseja lihasvalude käes.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-08-2244

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2008 a. Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-08-2244 Kohtunik Meelika Aava Kriminaalasi L.G süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 1,2,3 ja § 184 lg 2 ning KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 25. märtsi 2008 a. otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav L.G Süüdistatav L.G

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava L.G apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 25. märtsi 2008.a otsusega mõisteti L.G kokkuleppemenetluse korras süüdi ja karistati KrK § 141 lg 2 p 1,2,3 järgi 3 aasta vangistusega, KrK § 184 lg

2 järgi vangistusega 2 kuu vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima üksikkaristusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Esitatud tsiviilhagid rahuldati.

Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav L.G kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, kuna ei ole rahul temalt välja mõistetud tsiviilhagide suurusega. Leiab, et kannatanud on hinnanud tekitatud kahjud põhjendamatult suurteks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisele. L.G apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Kriminaaltoimiku II köite lehekülgedelt 289-296 nähtub, prokurör, L.G ja tema kaitsja on 14. veebruaril 2008.a sõlminud kokkuleppe, milles on ära märgitud muuhulgas tekitatud kahju laad ja suurus. Asjaolu, et süüdistatav L.G on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid

2(2) soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks.

Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005.a otsuses nr 3-1-1-79-05 K. Timofejevi süüdistusasjas (RT III, 31, 309). Kriminaalmenetluse seadustiku § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06 S. Põldoja süüdistusasjas (RT III 2006, 17, 160).

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 on kohtunik seisukohal, et süüdistatava L.G apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada.

Meelika Aava