1-07-12247/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-12247

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprillil 2008.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-12247 (06231603816)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Maret Sulakatko

Tõlk

Nadežda Paukson

Kriminaalasi H.U süüdistuses KarS § 121 järgi üldmenetluses

Kohtuistungi aeg 24. aprill 2008.a.

Prokurör Leelet Kivioja

Süüdistatav H.U - isikukood XXX, Vene

Föderatsiooni kodanik, keskharidusega, elukoht: XXX;

töötab logistikuna AS-s Besnet; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

advokaat Urmas Simon

RESOLUTSIOON 1. H.U KarS § 121

5 (viis) Süüdi tunnistada järgi ning karistuseks mõista kuud vangistust.

KarS § 74 18- alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui H.U kuulise katseaja

kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

nimetatud kontrollnõuded ning

KarS § 75 lg - s 1 KarS § 75 lg 2 p 8 alusel järgmise kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.

Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata H.U-le kriminaalhooldaja.

2. Välja mõista H.U-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse

, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu (kaks tuhat üheksasada üheksakümmend üks krooni ja 30

2 991,30 kr

senti) krooni ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (kuus tuhat viissada

6 525 kakskümmend viis)

krooni.

Menetluskulud

30 päeva jooksul on võimalik tasuda vabatahtlikult kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvele

10220034800017 SEB-is või arvele 2800049777 Hansapangas, viitenumber 2800049777, ära märkida kriminaalasja number „1-07-12247“ ja süüdimõistetu nimi.

Kui menetluskulusid ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmisele kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS

H.U süüdistatakse selles, et ta 05.08.2006.a. kella 10.30 ajal XXX korteri köögis lükkas tekkinud sõnalise tüli käigus oma tollase elukaaslase A-M S`i (endise perekonnanimega Õ) vastu seina ja hoides teda vasaku käega kinni, lõi kannatanut viiel korral parema käega näo ja keha piirkonda. Seejärel haaras ta kannatanu õlgadest ja lükkas teda kolmel korral vastu seina.

Oma sellise käitumisega põhjustas H.U kannatanule füüsilist valu ja kergeid kehavigastusi, s.o. hulgi tugevaid verevalumeid.

Teise inimese kehalise väärkohtlemisega pani H.U toime KarS § 121 kärgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav H.U end süüdi ei tunnistanud ja väitis, et kannatanut ei ole ta lükanud ega löönud ega tea, kust naine võis oma vigastused saada. Sündmuste kohta 05.08.2006.a. H.U keeldus ütluste andmisest. Samuti ei soovinud ta küsimusi esitada kannatanule. Eeluurimisel on H.U samuti kasutanud oma õigust keelduda ütluste andmisest.

Kaitsja U. Simon leidis, et lähtuda tuleb oma kaitsealuse positsioonist ning palus kohtul langetada õigeksmõistev kohtuotsus.

Prokurör taotles H.U süüdimõistmist KarS § 121 järgi ning tema karistamist 6-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all.

Kohus leiab, et H.U süü oma naise lükkamises ja löömises, talle füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega:

- kannatanu A-M S ütlustega selle kohta, et 05.08.2006.a. tekkis tal mehega sõnavahetus eelmise õhtu külaliste pinnalt ja vaieldi selle üle, kes lapse päeval magama paneb. Järsku haaras mees tal rinna pealt särgist kinni, lükkas ta vastu seina (vähemalt kolm korda) ja hakkas käega teda näkku peksma. Näkku lõi mees teda lahtise käega, umbes viis korda, põhiliselt silmade piirkonda. Kui ta tundis, et hakkab juba minestama, suutis ta enda kaitseks ja mehe tõrjumiseks kopsiku haarata ning meest sellega lüüa. Löömise ja lükkamise tagajärjel olid tal näos verevalumid ning muhk kuklas. Kuna nägu oli paistes ja silmad sinised, ei julgenud ta kahe nädala jooksul kodust väljuda, poes käia; hiljem tuli kasutada päikeseprille. Kohe pärast peksa saamist pöördus ta arsti juurde ja ca tund pärast peksmist oli ta arsti poolt juba läbi vaadatud. Peavalu tõttu tarvitas ta valuvaigisteid ja rohkem arsti juurde ei pöördunud.

- kohtul pole alust kahelda kannatanu ütlustest, sest need on kinnitust leidnud ärakirjaga patsiendikaardist (tl.3). Sellest kirjalikust dokumendist nähtub, et Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas on kannatanu (tollase perekonnanimega Õ) läbi vaadatud 05.08.2006.a. kell 11.08 ning patsiendikaardil on fikseeritud hulgalised tugevad verevalumid, soovitatud ravim ja edasine vajadus pöörduda perearstile.

Kohtul pole mingit alust arvata, et kannatanul fikseeritud tervisekahjustuse oleks talle tekitanud keegi teine isik peale H.U. Ka arstile oma läbivaatuse ajal on kannatanu avaldanud, et sai kodus peksa oma elukaaslaselt ning ka selle asjaolu on arst fikseerinud patsiendikaardil.

Kohus leiab, et sellised tõendid on piisavad süüdimõistva kohtuotsuse langetamiseks.

Kohu arvates on õigesti kvalifitseeritud H.U käitumine teise inimese kehalise väärkohtlemisena järgi. Õigusvastasust või H.U süüd välistavaid asjaolusid KarS § 121 ei ole kohus tuvastanud.

H.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning vastavalt toimepandule tuleb talle mõista ka karistus.

Tsiviilhagi kannatanu poolt esitatud ei ole.

Kuni kohtuistungini ei olnud H.U oma käitumise pärast kannatanult vabandust palunud ning ta ei soovinud seda teha ka kohtuistungil.

Kannatanu on teda iseloomustanud põikpäise ja kergesti ägestuva inimesena, kes kunagi oma seisukohtadest ei tagane. Peksmise kohta on mees talle öelnud vaid seda, et „ sind peab vist õpetama, teisiti sa aru ei saa“.

Kannatanu on pärast juhtunut jätkanud kooselu, abiellunud H.U-ga, kuna neil on kasvatada ühine 4-aastaseks saav laps, ning korterilaenu kirjutas mees oma nimele; korterilaenuga olid nad mõlemad seotud juba 2004. aastast. Psühholoogi või perenõustaja poole pole mees pöördunud, kuigi seda on talle soovitatud ka lasteaiast seoses teiste probleemidega.

Kuriteo pani H.U toime kannatanu suhtes, kes oli temast tol ajal majanduslikus ja perekondlikus sõltuvuses. 2006.a. oli kannatanu 2-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel ja tööl ei käinud.

Karistuse mõistmisel süüst. Oma teo on ta toime pannud otsese lähtub kohus H.U tahtlusega. Tema karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Raskendavaks asjaoluks loeb kohus KarS § 58 p 4 alusel süüteo toimepanemist isiku suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses.

Karistuse mõistmisel tuleb kohtul arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

Isik, kes tarvitab vägivalda oma pereliikme suhtes, peab teadma, et see ei ole peresisene probleem. Karistusega väljendatakse riiklikku hukkamõistu süüdlase taolisele käitumisele ning ta peab selgelt aru saama, et tema selline käitumine ei ole meie ühiskonnas lubatav, see toob süüdlasele karistuse näol teatud piirangud ja kitsendused.

H.U ei ole siiani mõistnud oma käitumise lubamatust ega suutnud oma naiselt, lapse emalt isegi andestust paluda. Varem on ta kriminaalkorras karistamata ning kohtu ees seisab ta esmakordselt.

Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut karistada H.U mitte rahalise karistusega, vaid lühiajalise vangistusega ja seda tingimisi, kohaldades tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid.

Rahaline karistus isikule, kes peab üleval pidama oma last, tasuma pangalaenu ja ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud, ei ole tema mõjutamise kõige tõhusamaks vahendiks, vaid see paneks raskesse olukorda ka tema perekonna.

Kohtu arvates on H.U-le vajalik just katseajaks pandud kontroll ja järelevalve tema käitumise üle. Kontrollnõuete täitmine, kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud ja määratavas sotsiaalabiprogrammis on kohtu aravates kõige efektiivsemaks vahendiks, mis sunnib teda mõtlema oma tegude tagajärgedele ja hoiduma edaspidi analoogsete süütegude toimepanemisest.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 180 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o.

määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 palga alammäära ehk 6 525 krooni.

Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KarS § 306, 311 - 313.

Kohtunik