1-08-4462\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprillil 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-4462 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Antonina Muravjova Kriminaalasi süüdistus KarS § 200 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav K.F

elukoht: XXXXX XX-X, isikukood: XXX,

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 6 korda, väärteokorras 5 korda, tõkend: vahistamine kohaldatud 15.12.2007, kahtlustatavana kinni peetud 14.12.2007.

vandeadvokaat Sirje Must

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada K.F KarS § 200 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 3

(kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud tähtajalisest vangistusest kuulub K.F-i poolt kohesele ärakandmisele 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda K.F-i

10-kuulise vangistuse alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14. detsember 2007. a.

Ülejäänud karistuse osa – 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.F ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas ;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

K.F-ile kohaldatud tõkend - vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid - pruuni värvi fooliumkott hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel, turvakaamera salvestis CD plaadil jätta kriminaalasja juurde.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista K.F-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja kaitsjale makstud tasu 5038.60 (viis tuhat kolmkümmend kaheksa krooni 60 senti) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu

Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

Süüdistus

K.F süüdistatakse selles, et tema 14.12.2007. a kella 19.30 ajal Tartus Riia 1 asuvas Tartu Kaubamaja kauplusest Sportland võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kuus Nike T-särki väärtusega koguväärtusega 4290 krooni, pannes need isevalmistatud fooliumkotti ning seejärel lahkus poest. Turvaväravate signalisatsiooni käivitumisel hakkas K.F kiirel sammul kõndima Kaubamaja eskalaatori poole ja talle jooksis järgi Sportlandi klienditeenindaja K.T., kes jõudis eskalaatorite juures K.F-ile järele. K. T ütles S.

Pokatajevile eesti keeles, et mees tagasi tuleks, kuna poeväravatest väljumisel ta piiksus. Seda kuuldes pöördus K.F K.T. poole ja tegi näo nagu ei saaks ta klienditeenindajast aru, pööras taas ümber ja jooksis Kaubamaja esimesele korrusele ja sealt edasi Kaubamaja välisustest välja. K.F-ile järgnes esimesel korrusel olnud turvatöötaja A.M. ja tema taga Kaubamaja Sportlandi poe juhataja M.J. K.F kasutas varguse lõpuleviimiseks vägivalda, mis seisnes Tartu Kaubamaja turvatöötaja A.M. löömises peaga vastu A. M ülahuult ajal, mil A. M üritas K.F varguse eest Tartu Kaubamaja kõrval asuvas pargis kinni pidada. Rüselust pealt näinud inimeste ja Sportlandi juhataja M.J. abiga hoiti rabelevat K.F kinni, kuni saabusid appi veel kaks turvameest ja seejärel toimetati K.F Tartu Kaubamaja turvaruumi. Kuus Nike T-särki tagastati kahjustamata Sportlandi poele.

Seega K.F pani toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 200 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.F-ile karistuseks 2 aastat 3 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud tähtajalisest vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele süüdistatava poolt 10 kuud vangistust, mille kandmise algust lugeda alates K.F-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 14.12.2007. a.

Ülejäänud vangistuse osa – 1 aasta 5 kuud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

K.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 10 875 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 5038.60 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik