1-08-753\7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

nr. 1-08-753

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

03. aprillil 2008.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-753 / nr 07231602917/

Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg

03. aprillil 2008.a.. Kriminaalasi P.E süüdistuses KarS § 424 , § 328 lg.1 ja §

329 järgi lühimenetluses . Prokurör Ringkonnaprokurör Reena Nieländer Kaitsja:

vandeadvokaat Leelo Viil

SÜÜDISTATAV

P.E , kodakondsus: EV

- elukoht :XXX, isikukood : XXX

kodanik,haridus: põhiharidus, töökoht : OÜ Flamebox ,varem kriminaalkorras karistatud 13.03.1998.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg.1 rahatrahv 2800 krooni;

08.06.1999.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,2, alusel tingimisi vabadusekaotus 10 kuud katseaeg 3a; 06.07.2000.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 alusel 8 kuud vabadusekaotust; 19.02.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 alusel tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks; 06.05.2004.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel tingimisi vabadusekaotus 8 kuud katseajaga

1 aasta 6 kuud; 08.11.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistus 8 kuud ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks aastaks. Harju Maakohtu 12.04.2007.a. määrusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta , karistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 17 päeva . Tõkendvahistamine alates 18. novembrist 2007.a.

RESOLUTSIOON Mõista süüdi KarS § 424 järgi ja karistada 1 (ühe ) aastase vangistusega. P.E Mõista süüdi KarS § 329 järgi ning karistada 4 (nelja)kuulise vangistusega. P.E

Mõista süüdi KarS § 328 lg.1 järgi ning karistada 3 (kolme)kuulise P.E

vangistusega.

KarS § 64 lg.1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga,liitkaristuseks mõista P.E-le 1(üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks Magnum P.E-le mõista 8 ( kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust 08.11.2006 .Harju Maakohtu poolt mõiste- .a tud karistuse ärakandmata osa s.o. 1 (üks) kuu ja 17 (seitseteist) päeva vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista .

9 (üheksa ) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuse aeg 21-22. 06.2007.a. s.o. 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuulub . 9(üheksa) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust Karistusaja alguseks lugeda vahistamise päev s.o. 18.november 2007.a.

KarS § 50 lg.1p.1 alusel võtta lisakaristusena mootorsõiduki P.E-lt juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks.

Tõkend-vahistamine jätta muutmata.

Välja mõista

, s.o kaitsjatasu

P.E-lt menetluskulud riigituludesse 2849.70

krooni ( kaks tuhat kaheksasada nelikümmend üheksa krooni ja 70 senti ), ekspertiisitasu

6525 .-(ükssada kakskümmend) krooni ning sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni.

Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või

Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning 2800049777 selgitus: „ , 1-08-753 ,kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded P.E

ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule

15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale.Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 03. aprillil 2008.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav kohtukantselei kaudu 23. aprillil 2008.a. alates kella

15.00. Vahistatud süüdistatavale saadetakse motiveeritud otsus posti teel.

Esitatud süüdistus :

P.E süüdistatakse selles, et tema olles 08.11.2006.a. karistatud Harju

Maakohtu poolt KarS § 424 alusel 8-kuulise vangistusega ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks aastaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas kehtiva karistatuse ajal juhtis 21.06.2007.a. kella 16.00 ajal Tallinna linnas, Mustamäe tee 4 maja juures suunaga Paldiski mnt./Sõle tn. ristmiku poole mootorsõidukit Volkswagen Golf, reg märgiga 695 ANH, olles alkoholijoobes.

Seega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. P.E mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Samuti P.E süüdistatakse selles, et tema juhtis 21.06.2007.a. kella 16.00 ajal Tallinna linnas, Mustamäe tee 4 maja juures suunaga Paldiski mnt./Sõle tn. ristmiku poole mootorsõidukit Volkswagen Golf, reg märgiga 695 ANH, omamata selleks sõiduki juhtimise õigust, millega pani toime karistuse täitmisest kõrvalehoidumise , nimelt ei täitnud tahtlikult tema suhtes täitmisele pööratud kohtuotsust, rikkudes 05.12.20006.a. jõustunud Harju Maakohtu otsusega temale mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3-ks aastaks.

Seega pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täitmise- P.E le pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

Samuti tema, olles Harju Maakohtu 22.06.2007.a.määrusega vahistatud , põgenes 22.06.2007. kella 15.15. ajal Tallinnas, Järvevana teel teda Harju Maakohtust Põhja Politseiprefektuuri arestimajja konvoeerinud politseisõidukist.

Sellega pani P.E toime KarS § 328 lg.1 ettenähtud kuriteo s.o. vahistatu põgenemise.

Kahtlustatavana on P.E eeluurimisel ütlusi andnud ning oma süüd ta tunnistab ta kõikides kuriteo episoodides s.t. nii 21.juuni 2007.a. mootorsõiduki joobes juhtimises, kui samas episoodis ka jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsuse tahtlikus mittetäitmises . Samuti tunnistas oma süüd 22. juunil 2007.a. politseisõidukist põgenemise episoodis. Kohtuistungil süüdistatav loobus täiendavate ütluste andmisest , kuid selgitas täienduseks, et 22. juunil 2007.a. oli ta seisus, kus kohtus peale prokuröri poolt vahistamistaotluse rahuldamist , tahtis ta saada võimalust oma perekondlikke probleeme lahendada ja seetõttu põgeneski politseiautost Asitõendeid kriminaalasjas ei ole ning antud kriminaalasjas puudub ka tsiviilhagi.

Kohus leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud.Süüdistatav P.E- govoi tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.Süüdistatava kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis,et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et P.E kuritegu on tõendamist leidnud järgmiste toimiku materjalidega : Harju Maakohtu otsusega 08.11.2006.a. kriminaalasjas nr. 1-06-8758 (koopia) /t.l. 4-5/,millest nähtub, et P.E on karistatud KarS § 424 järgi 1-aastase vangistusega,kohaldades KrMS § 238 lg.2 sätteid 8-kuulise vangistusega ühes juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks aastaks.. Vaatamata kriminaalkorras korras karistamisele joobes sõiduki juhtimise eest , juhtis P.E 21.06.2007.a. kell 16.00 Tallinnas, Mustamäe tee 4 maja juures mootorsõidukit alkoholijoobes,selle tõenduseks on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr. 3283/385 21.06.2007.a. . /t.15/, millest nähtub, et P.E- govoi’l oli raske alkoholijoove 2,84 % . Tunnistajate A J, V Š ja M S ütlused /t.l. 18,19, 20-

21) Joobes ja juhtimisõiguseta sõitmise episoodis on P.E kahtlustatavana ütlusi andes ennast täielikult süüdi tunnistanud ja seletanud teo toimepanemise asjaolusid /t.l. 37- 39/.

22. juunil 2007.a. Tallinnas Järvevana teel politseiautost põgenemise episoodis on kuritegu tõendamist leidnud tunnistaja Põhja PP liiklusjärelevalve talituse juhtivkonstaabel Argo Ojamaa tunnistajana antud ütlustega /t.l. 49-50 /, samuti P.E kahtlustatavana antud ütlustega selle kuriteo episoodi osas /t.l. 55-57 /, kus isik tunnistab , et põgenes politseiautost

Järvevana teel, kui selleks võimalus avanes. Põgenemist põhjendas, et tööl oli objektid pooleli ja saamata oleks jäänud 60 tuhat krooni, mis oli aga vajalik naisele elamiseks ja ka korteri üüri maksmiseks.

Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuritegude toimepanemise asjaolusid ,leiab kohus, et P.E-le tuleb mõista karistuseks toime pandud kuritegude eest reaalne vangistus .Süüdistatavat on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kriminaalkorras kolmel korral , nendest 2-l esimesel korral tingimisi vangistusega , kuid novembris 2006.a. mõistis Harju Maakohus P.E KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ja karistas 8-kuulise reaalse vangistusega ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks aastaks. Harju Maakohtu 12.04.2007.a. määrusega vabastati isik karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta , karistuse ärakandmata osa jäi P.E-le 1 kuu ja 17 päeva . Vaatamata katseajale , pani P.E- govoi 2 kuud peale vanglast ennetähtaegset vabanemist toime uue kuriteo. Kohus leiab, et P.E-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada peale isiku süüd ka neid eeltoodud asjaolusid , õiguskorra kaitsmise huvisid ja võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Olles raskes alkoholijoobes autoroolis, seadis P.E ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise . Samuti on taunitav KarS § 328 lg.1 järgi kvalifitseeritav kuritegu s.t. vahistatu põgenemine politseiautost. Selleks ,et isik mõistaks oma tegude raskust ja võimalikke tagajärgi, on põhjendatud mõista P.E-le karistuseks reaalne vangistus . Samas tunnistab süüdistatav oma süüd ja kahetseb., mis on karistust kergendavaks asjaoluks . Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

Kohtunik