1-08-3123\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamine

Määruse tegemise aeg ja koht 14.aprillil 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Kriminaalasi nr 1-08-3123 (kohtueelses menetluses nr 07260103271) riik versus I.S ja M.P

Menetlus kohtuistung lühimenetluses

Määruse tegija kohtunik Silvi Maiste

Prokurör Marja-Liina Reissaar Süüdistatavad

I.S (isikukood xxx; elukoht x

xxxx xx xxxxxxxx ) M.P (isikukood xxx; xxxxxx xxxxxxxxx

Süüdistus KarS § 118 p 1, § 117 lg 1 järgi

Süüdistatavate kaitsjad advokaadid Toomas Alp ja Vello Sikut

Resolutsioon Tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile.

Asjaolud Kohtuistungil I.S avaldas, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, süüdi ei tunnista ning nõustub asja lahendamisega lühimenetluses. Ta ei nõustu mingil juhul selle süüdistusega, nõustub asja lahendamisega lühimenetluses.

Kohtuistungil M.P avaldas, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistab end süüdi osaliselt – lõi kaks korda, mitte korduvalt ning nõustub asja lahendamisega lühimenetluses. Ta ei nõustu süüdistusega nagu ette loeti.

Kaitsja Alp on seisukohal, et taotlusest lühimenetluses arutamiseks ei loobuks, olgugi, et I.S end süüdi ei tunnista. I.S ei vaidle, et ta midagi ei teinud, kuid ei teinud sellises mahus. Ta leiab, et õige süüdistus on KarS § 118 p1, § 177 lg 1 asemel KarS § 121.Menetluslikult on tähtis veel asjaolu, et I.S on tegemata üldkasulik töö. Ta on sel ajal pannud toime uue kuriteo. Kui tegemata üldkasulik töö asendatakse vangistusega, siis tuleb see liita uue karistusega. On oht, et kui see asendamise otsus tehakse hiljem ja liidetakse mõistetud karistusele, siis võidakse lugeda karistuse kandmise alguseks liitmise otsuse kuupäev. Peaks istungis tegema vaheaja ja minema kriminaalhooldaja juurde, et saada dokument üldkasuliku töö tegemise kohta.

Kaitsja Sikut leiab, et kuritegu on õige kvalifitseerida § 121 järgi. Asja saab lahendada lühimenetluses.

Prokurör seletas, et I.S on kriminaalhooldaja andmete alusel karistusest 234 tunnist üldkasulikust tööst 71 tundi tegemata. Asendamise saab lahendada karistuse mõistmisega samas protsessis. Lühimenetluses asja arutamise kohta näeb probleemi. Tõendite sisuline mitte uurimine kohtuistungil võib olla oluline kaitsja positsioonile.

Kaitsja Toomas Alp – KrMS § 238 alusel saab kohus võtta seisukoha, mis edasi teha. Lühimenetluses on kaitse funktsioon piiratud.

Kohtu põhjendused KrMS § 238 lg 2 kohaselt kohus tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile, kui kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses.

Kohus leiab, et kuna süüdistatavad ja nende kaitsjad ei nõustu esitatud süüdistuses kvalifikatsiooniga KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi, leides et süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi, ei ole võimalik asja arutada lühimenetluses.

Mõttekas on arutada asja lühimenetluses, kui on olemas ilmsed süütõendid ning kui kahtlustatav on esitanud süü ülestunnistuse.

Süüdistatav I.S ei tunnista end süüdi esitatud süüdistuses ja ei nõustu mingil juhul kvalifikatsiooniga, M.P tunnistab süüdi osaliselt, kuid ei nõustu kvalifikatsiooniga.

Kohus leiab, et kuna lühimenetluses toimub kohtulik uurimine üksnes kriminaaltoimiku materjalide alusel ja neid ei kontrollita sisuliselt kohtuistungil, ei ole võimalik asja lahendada lühimenetluses, kui taotletakse süüdistuse ümberkvalifitseerimist nii olulises mahus.

Kuna süüdistatavad ei nõustu esitatud kvalifikatsiooniga ja süüdistuse mahuga, leiab, kohus, et kohtulikus uurimises tuleb uurida esitatud tõendeid põhjalikumalt ja kriminaaltoimiku materjalid ei ole selleks piisavad.

Seega leiab kohus, et asja kohtulikku uurimist tuleb jätkata üldmenetluses. Kriminaaltoimik tuleb tagastada prokuratuurile.

Vaidlustamine

Prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrusele (KrMS § 385 p 12) ei saa esitada määruskaebust.

Silvi Maiste

Kohtunik