1-07-7804\19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-07-7804

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kriminaalasja number

Kohtukoosseis

Kohtuistungi sekretär

Kriminaalasi Apelleeritud

kohtuotsus

Apellatsiooni esitaja

Prokurör Süüdistatav

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Tartu Ringkonnakohus

18. märts 2008, Tartu

1-07-7804 (07260100537)

Aarne Sarjas, Ago Kutsar, Mati Kartau

Margit Mägi

M.M. süüdistus KarS §-de 274 lg 1 ja 275 järgi Tartu

Maakohtu 21. jaanuari 2008 otsus

süüdistatava M.M. kaitsja Anne Tammer

Tatjana Tamm M.M.

elukoht: XXX X-XX, isikukood: 48212162735, töökoht: XXX varem

kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Anne Tammer.

Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu 21.

jaanuar 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-7804 muutmata

ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 19. märtsist

2008.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks

kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 8. aprillist 2008.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud

kohtumenetluse

pool

esitada

kirjaliku

kassatsiooni

Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 9.

aprillist 2008.

Esimese ast

Esimese ast

Esimese ast

Esimese astme kohtu otsuse sisu

me kohtu otsuse sisu

me kohtu otsuse sisu

me kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 21. jaanuari 2008 otsusega mõisteti M.M. süüdi ja karistati KarS § 274 lg 1 järgi

rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o 12 500 krooni, ja KarS § 275 järgi rahalise karistusega 150

päevamäära, s.o 7500 krooni. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja

mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 12 500 krooni.

Maakohus arutas M.M. KarS § 274 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 8. veebruaril 2007 kella

02.20 ajal Tartus Küüni 7 asuva ööklubi „Maasikas" ees tänaval üritas kinnipidamise ajal küünarnuki ja

jalgadega lüüa oma tööülesandeid täitvat Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrullitalituse

konstaablit I.O. ning hammustas konstaabel I.O. paremat käsivart läbi jope varruka, tekitades

kannatanule füüsilist valu ja parema küünarvarre hammustushaava.

Samuti arutas maakohus M.M. KarS § 275 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 8. veebruaril 2007

alates politsei saabumisest kella 02.20 ajal kuni Tartu Arestimajja toimetamiseni kell 03.10 Tartus

Küüni 7 asuva ööklubi „Maasikas" ees tänaval ja viibides politseiautos solvas oma ametikohustusi

täitvaid Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrullitalituse politseikonstaableid I.O. ja J.J.

ebatsensuursete sõnadega, sõimates neid „urodideks" ja „jobudeks", nimetades politseiametnikke

korrumpeerunuteks, ebaausateks, ebaadekvaatseteks politseinikeks, kes teevad kurjategijatega

koostööd, samuti tehes märkusi nende nooruse ja kogenematuse kohta, solvates sellega nende au ja

väärikust.

M.M. ennast süüdi ei tunnistanud.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt on kannatanu I.O. ütluste ja SA TÜ Kliinikumi traumatoloogia ja

ortopeedia kliiniku traumakaardiga nr 2172 tõendatud, et M.M. üritas lüüa I.O. käte ja jalgadega ning

hammustas teda kinnipidamisel, millega pani toime vägivallateo võimuesindaja suhtes ametikohustuste

täitmisel. Kohus ei pea võimalikuks, et kannatanu oleks traumakaardil kirjeldatud vigastused saanud

muul viisil, kui süüdistatava poolt hammustamise tagajärjel. I.O. kirjeldas, kuidas hammustamine

tekitas talle teravat valu. Seega pani M.M. toime vägivallateo KarS § 121 tähenduses, kuna

hammustamine on valu põhjustav kehaline väärkohtlemine. Samuti on kannatanute ütlustega tõendatud,

et M.M. sõimas politseiametnikke ebatsensuursete sõnadega (urod, jobu), nimetas neid

ebakompetentseiks ja korrumpeerunuiks ning väitis, et nad teevad kurjategijatega koostööd. Mõlemad

kannatanud tunnistasid, et süüdistatav kasutas nende suhtes süüdistuses kirjeldatud väljendeid, mis neid

solvasid ja alandasid, kuna nad tegid ausalt oma tööd. Sellega solvas M.M. politseiametnike au ja

väärikust, seejuures oli solvavate väljendite kasutamine süüdistatava poolt otseselt seotud

politseiametnike ametikohustuste täitmisega avaliku korra kaitsmisel. Süüdistatava tegevus on õigesti

kvalifitseeritud KarS §-de 274 lg 1 ja 275 järgi. M.M. pani kuriteod toime tahtlikult,

kuna teadis, et hammustab politseinikku ning solvab kasutatud väljenditega politseinikke ja tahtis või vähemalt

möönis seda.

Kannatanute ütlused selle kohta, et süüdistatav keeldus enne politseiametnike saabumist allumast turvameeste

korraldustele ja ei järginud klubi eeskirju ning hakkas klubist väljatalutamisel politseinikele füüsiliselt vastu, on

tõendatud tunnistajate A.P. , I.K. , I.S. , M.P. ja KK. ütlustega.

Süüdistatava ütlused, et tema ei ole kannatanut hammustanud ega politseiametnikke solvanud süüdistuses

esitatud väljenditega, on ümber lükatud kannatanu ütluste ja traumakaardiga. Samuti peab kohus

ebausaldusväärseiks süüdistatava elukaaslase K.N. ütlusi, kes on huvitatud asja lahendamisest süüdistatava

kasuks. Süüdistatava ja tunnistaja K.N. ütluste ebausaldusväärsust süvendab asjaolu, et nad olid alkoholijoobes,

mis on fikseeritud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollidega. Võrreldes süüdistatava ütlusi

kannatanute ja tunnistajate ütluste ning kirjalike tõenditega, ei ole kohtul kahtlust selles, et süüdistatav kirjeldab

sündmusi ennastõigustavalt enda süüst vabastamise eesmärgil. Kannatanute ütlused haakuvad klubis tööl olnud

tunnistajate ütlustega selle kohta, et süüdistatav hakkas füüsiliselt vastu nii teda korrale kutsunud turvameestele

kui politseiametnikele. Kannatanud on kohtus andnud sisult ühesuguseid ütlusi, millistes ei ole alust kahelda,

samuti on nende ütlused kooskõlas teiste tõenditega.

Kohus ei nõustunud kaitsja väitega, et politseiametnike poolt süüdistatava arestimajja toimetamine ning jõu ja

käeraudade kasutamine oli õigusvastane õigusliku aluse puudumise tõttu. M.M. fikseeriti arestimajja jõudes

keskmine joove 0,78 mg/l. Asjaolu, et M.M. käitus nii klubis kui politsei saabudes klubi ees tänaval agressiivselt,

mis väljendus nii turvameestele kui politseile füüsilises vastuhakkamises, on tõendatud kannatanute ja

tunnistajate ütluste ning traumakaardiga. Olukorras, kus süüdistatav, olles alkoholijoobes, ei allunud korduvalt

politseiametnike suulistele korraldustele, rikkus avalikku korda ja keeldus oma nime avaldamast, oli

politseiametnikel politseiseaduse §-de 13 lg 1 p 1, 2; 152 lg 1, lg 3 p 1 alusel põhjendatud alus M.M.

toimetamiseks arestimajja. Eelnimetatud asjaoludel oli politseiseaduse § 14 lg 6 p 6, lg 8 alusel õigustatud ka

M.M. suhtes füüsilise jõu ja erivahendina käeraudade kasutamine. Kuna M.M. oli kinnipidamisel vägivaldne,

üritades politseiametnikku käte ja jalgadega lüüa ning viimast hammustas, oli süüdistatava ohjeldamiseks

füüsilise jõu ja käeraudade kohaldamine olukorda arvestades põhjendatud.

Ap

Ap

Ap

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

ellatsioonis esitatud taotluste sisu

ellatsioonis esitatud taotluste sisu

ellatsioonis esitatud taotluste sisu

M.M. kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista M.M. õigeks.

Apellatsiooni põhjendused:

1. M.M. süü KarS § 275 järgi ei ole tõendatud. Kohus tuvastas ebaõigesti, et M.M. sõimas politseiametnikke

ebatsensuursete sõnadega (urod, jobu), kuna kannatanud ei ole selliseid ütlusi kohtuistungil andnud. Ükski

tunnistaja ei ole kinnitanud kannatanute ütlusi nende solvamise kohta. Kohtuotsusest ei nähtu, mida sõna „urod"

eesti keeles tähendab ning kas sellise väljendi kasutamine on käsitletav solvanguna. M.M. ütluste kohaselt ta ei

oska vene keelt ja ei tea, mida sõna „urod" tähendab. Väljendid „jobu", „ebakompetentne", „korrumpeerunud" ja

„kurjategijatega koostöö tegemine" ei ole solvavad ebasündsas vormis. Vastutus KarS § 275 järgi on välistatud,

kui kannatanule on antud tegelikkusele mittevastav eitav hinnang, mis ei ole vormilt ebasünnis.

2. M.M. tuleb tõendamatuse tõttu KarS § 274 lg 1 järgi õigeks mõista. KarS § 274 lg 1 eeldab objektiivsete

tunnuste poolest vägivalla toimepanemist. Lüüa üritamist ei saa lugeda vägivallateoks. Tõendatud ei ole, et M.M.

oleks üritanud tahtlikult lüüa I.O. t. J.J. ütles, et nägi, kui I.O. ja M.M. rabelesid, M.M. vehkis käte ja jalgadega.

Ka K.N. ja süüdistatava ütluste kohaselt püüdis M.M. auto juures lahti rabeleda.

Traumakaart nr 2172 ei ole usaldusväärne, kuna on vastuolus teiste tõenditega. Traumakaardile märgitud

diagnoos ei ole arusaadav. Traumakaardil on ravi alguse kuupäev ja kellaaeg 8. veebruar 2007 kell 03.18. I.O. ei

viibinud sel ajal traumapunktis. I.O. on oma allkirjadega joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise

protokollil kinnitanud, et toimetas isikud kainenemisele ning viibis kell 3.20 K.N. ja tema asjade läbivaatusel ja

nende hoiule võtmise juures. Ka I.O. , J.J. , M.M. ja K.N. ütluste kohaselt osales I.O. nii süüdistatava kui K.N.

kainenemisele paigutamisel. I.O. ei ole väitnud, et ta oleks pöördunud traumapunkti enne nimetatud protokollide

koostamist. Ka patrullilehelt nähtub, et I.O. ja J.J. viibisid kell 3.10-4.00 patrullis piirkonnas. Patrullilehel

pidanuks kirjas olema ka traumapunkti külastamine.

Ükski tunnistaja ega ka teine kannatanu ei näinud hammustamist. I.K. ütles, et teda kuulati tunnistajana üle 12.

veebruaril 2007, kus ta avaldas, et klubis on kaamerad ning tema jälgis naise ja politseinike tegevust läbi

kaamerate. Menetleja tegi alles 26. veebruaril 2007 nõudekirja OÜ-le Monmark, milles palus väljastada

turvakaamerate salvestused. Ööklubi „Maasikas" turvalindid säilivad kaks nädalat. Seega ei olnud turvalinte

enam säilinud.

3. Kohus ei ole tuvastanud asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid. Kohtuotsusest ei selgu, millistele

politseiametnike suulistele korraldustele M.M. ei allunud. Samuti jääb otsusest arusaamatuks, milles seisnes

avaliku korra rikkumine ning millest tulenevalt oli M.M. kohustatud järgima ööklubi eeskirju, mida asjas ei ole

esitatud.

Vaatamata sellele, et kannatanud ja tunnistajad on iseloomustanud M.M. käitumist ööklubis agressiivsena,

pidanuks kohus hindama ise M.M. käitumist. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta M.M. ütlused, mille

kohaselt keegi mees haaras ootamatult temast selja tagant kinni ja tiris WC-st välja; M.M. sattus paanikasse ega

saanud aru, millega on tegemist. Turvatöötajat eristas üksnes rinnasilt, mida M.M. tähele ei pannud. M.M. ja

turvatöötajate vahel oli vaidlus, kus M.M. pahandas sellepärast, et temaga käituti ebaprofessionaalselt, ja selgitas,

et tema elukaaslane, kellel oli halb olla, võib vajada abi ning ta soovib teda otsima minna. Turvatöötajad M.M.

abipalvele ei reageerinud ja käskisid ööklubist lahkuda, millest M.M. keeldus. M.M. selgitas, et turvatöötajad ei

saanud temast aru ja tema ei saanud turvatöötajatest aru, kuna turvatöötajad olid venelased. Agressiivsuse all

tuleb mõista kallaletungivuse ohtu, ründamist või ründevalmidust. Ükski tunnistaja ei ole väitnud, et M.M. oleks

kedagi rünnanud või et tema poolt oleks olnud kellelegi kallaletungimise oht. Ainuüksi vaidlemine selle üle, kas

isik võib siseneda ööklubisse, turvatöötaja haardest lahtirabelemine, kõva häälega rääkimine ja enese

õigustamine ei ole vaadeldav agressiivse käitumisena. Seega M.M. ei käitunud agressiivselt. Otsusest ei selgu,

mida kohus on mõelnud vastuhakkamise all. Vastuhakkamine on võimu- või üldsuse esindaja kohustuste täitmise

takistamine, mis on seotud vägivallaga selle isiku kallal. M.M. ei ole turvatöötajate kallal vägivalda tarvitanud.

Turvaseaduse § 32 lg 2 p 1 järgi on turvatöötajal õigus objektil kinnipeetud isiku käitumist, reaalset ohtu või

toimepandud teo laadi arvestades isik objektilt eemaldada. M.M. , kes oli mures oma elukaaslase pärast ja läks

teda meeste WC-sse otsima, ei kujutanud kellelegi ohtu. A.P. ja I.K. , selgitamata välja, miks M.M. oli meeste

tualettruumis, asusid teda ööklubist jõuga eemaldama, milleks puudus õiguslik alus.

4. Kohus on kannatanute ja tunnistajate ütlused otsusesse osaliselt ümber kirjutanud, kuid otsusest ei selgu,

milliseid asjaolusid kohus nende alusel tuvastas. Seejuures on kohus ütlusi kajastanud valikuliselt, jättes mitmed

olulised asjaolud esitamata. Kohus on jätnud arvesse võtmata, et tunnistaja I.K. vastuseks prokuröri küsimusele,

kas naine lõi tunnistajat ja mis asjaoludel, vastas, et M.M. vehkis kätega ja ta ei arva, et M.M. lõi teda. Kohus on

jätnud tähelepanuta ka A.P. täpsustavad ütlused, et tema ei näinud meest oksendamas. Tunnistaja ütles, et see

mees, kes palus naist välja viia, ütles, et seal on mees, kellel on halb. A.P. ütlused on vastuolus kohtueelses

menetluses antud ütlustega; kuna vastuolusid ei kõrvaldatud, tuleb A.P. ütlused jätta tähelepanuta. Kohus on

jätnud märkimata, et tunnistaja M.P. ütluste kohaselt ei olnud M.M. nõus välja minema, olukord oli rahumeelne

kuni politsei tahtis naist välja viia. Arvestades tõendite vahetu uurimise printsiipi tuleb jätta tähelepanuta I.S. ja

K.K. ütlused selles, et nemad kuulsid turvameestelt, et süüdistatav oli politseinikku hammustanud.

5. Politseiametnikud ei ole väitnud, et füüsilise jõu kasutamine oleks toimunud muul põhjusel kui isiku

tuvastamine. Kohus ei saa ise hakata politseiametnike tegevust õigustama ega leida täiendavaid alused, millele

politsei ei ole tuginenud. Kohus ei ole hinnanud, kas politseiametnikel oli õigus üksnes isiku tuvastamiseks M.M.

suhtes füüsilist jõudu kasutada ning ta ööklubist ära viia.

Asjas ei ole tuvastatud, et M.M. oleks rikkunud avalikku korda või pannud toime mõne muu õiguserikkumise 8.

veebruari 2007 öösel ööklubis „Maasikas". Turvatöötajad ei esitanud politseile M.M. peale kaebust ega andnud

teda politseile üle. Olukord oli rahulik hetkeni kui politsei hakkas M.M. ut jõuga kaasa viima.

Ka Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadest haldusasjas nr 3-3-1-65-07 nähtuvalt ei tulene õigustloovatest

aktidest politseiametniku õigust kasutada järelevalvemenetluses füüsilist jõudu kontrollitava dokumendi

kättesaamiseks või isiku nime teadasaamiseks, kui see isik ei täida politseiametniku seaduslikku korraldust.

Politseiseadusest ei tulene politseiametniku õigust kasutada jõudu järelevalve teostamisel muudel juhtudel kui

politseiametniku ohutuse tagamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et M.M. tegevus oleks seadnud ohtu

politseiametnike elu ja tervise või et politseiametnikud oleksid sellist ohtu reaalselt tajunud. Jõu kasutamine oli

M.M. suhtes õigusvastane.

Kannatanute väidetel kasutati käeraudu tulenevalt M.M. vastupanust kinnipidamisel ja turvalisuse tagamiseks

kinnipeetute toimetamisel politseiasutusse. M.M. ei olnud õiguserikkuja, teda ei peetud kinni õiguserikkujana

ega toimetatud õiguserikkujana politseisse. Seega politseiseaduse § 14 lg 6 ei tulenenud õigust kasutada M.M.

suhtes käeraudu. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab haldusasjas nr 3-3-1-65-07, et erivahendi kasutamine on

põhjendatud üksnes juhul, kui muude, leebemate vahendite kasutamise võimalused on ammendatud või sellised

vahendid on olukorra eripära arvestades sobimatud.

6. Isegi kui nõustuda kohtuotsusega süüksarvatud tegude osas, siis süüteokoosseis puudub, kuna

politseiametnikud ei käitunud oma ametikohustuste täitmisel seaduslikult. Kannatanute õigusvastane tegevus

algas hetkest, kui nad hakkasid füüsilist jõudu kasutades M.M. ut ööklubist välja viima. M.M. inkrimineeritud

käitumisele eelnes politseiametnike õigusvastane tegevus.

7. Kuna M.M. vaidlustas kannatanute tegevuse, siis on I.O. ja J.J. asunud enda käitumist õigustama ja nende

ütlused ei ole usaldusväärsed. I.O. menetles M.M. väärteoasja alkoholiseaduse § 70 järgi ning taandus alles siis,

kui kaitsja esitas vastava taotluse. Kannatanud on üle kuulatud 8. veebruaril 2007 algusega kell 8.30 (J.J. ) ja 8.40

(I.O. ), seega enne kui esitati kuriteoteade Lõuna Politseiprefektuuri kell 13.24. K. Novožilovit hoiti pärast

arestimajast vabastamist kell 8.05 kinni kuni kella 9.45, mil algas tema tunnistajana ülekuulamine, samuti enne

kuriteoteate esitamist.

Kannatanute ütlused on vastuolus tunnistajate ütlustega. I.O. ja J.J. väidavad, et vestlesid ööklubi mõlema

turvatöötajaga, samuti teiste töötajatega. I.K. ütles, et tema politseinikega ei rääkinud. I.K. i, I.S. ja M.P. ütluste

kohaselt rääkis politsei ainult M.M. uga. Ajavahemik kannatanute saabumisest klubisse kell 2.20 kuni M.M.

autosse paigutamiseni ning K.N. tänavale pikalipanemise ja teise patrullauto kutsumiseni kell 2.38 seab kahtluse

alla kannatanute ütlused toimunu kohta, arvestades, et M.M. uga räägiti rahulikult u 10-15 min.

Kannatanute ütlused, et nemad tuvastasid kohale jõudes, et M.M. rikkus korda, häiris külastajate olemist ja

sõimas, on vastuolus väärteoprotokolliga. I.O. koostas M.M. 8. veebruari 2007 hommikul väärteoprotokolli

alkoholiseaduse § 70 järgi selles, et M.M. tuigerdas joobnud olekus avalikus kohas Tartus Küüni 7 ees, millega

solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Samas on mõlemad kannatanud kinnitanud, et olid sunnitud

M.M. ut kogu aja kinni hoidma, seega puudus tal igasugune võimalus tänaval tuigerdamiseks. Patrullitoimkond

V. Sohhinov ja M. Rumm jõudis ööklubi juurde kell 2.40. Patrullitalituse konstaabli Martti Rummi 8. veebruari

2007 ettekande kohaselt istus patrullauto tagaistmel naisterahvas, kes oli rahulik; patrullauto kõrval nägid nad

meesterahvast, kellel olid käerauad peal, meesterahvas oli rahulik, ei rääkinud sõnagi ja vastu ei hakanud.

Nimetatud ettekandega on vastuolus kannatanute ütlused selle kohta, et M.M. oli agressiivne. Kohus jättis

ebaõigesti avaldamata K.N. suhtes tehtud kiirmenetluse 8. veebruari 2007 otsuse alkoholiseaduse § 70 järgi

selles, et K.N. tuigerdas avalikus kohas Tartus Küüni 7 ees alkoholijoobes, ning Tartu Maakohtu 6. juuni 2006

otsuse kiirmenetluse otsuse tühistamise kohta. Nimetatud tõendid on olulised I.O. ja J.J. tegevuse hindamisel.

K.N. ja M.M. kainenemisele toimetamiseks ei esinenud õiguslikke ja faktilisi eeldusi politseiseaduse § 15 lg 1 ja

3 mõttes, arvestades ka Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohti haldusasjas nr 3-3-1-98-06.

Kannatanute ütlused ja nende koostatud dokumendid on vastuolus. Kannatanud ei ole üheski 8. veebruaril 2007

koostatud dokumendis märkinud, et M.M. või K.N. oleks olnud agressiivne, hakanud vastu, mitte allunud

korraldustele või rikkunud korda.

8. Kohus on ebaõigesti pidanud K.N. ütlusi ebausaldusväärseks. Tunnistaja joove oli kerge ja ei takistanud

asjaolusid õigesti tajumast. Tunnistaja olemine süüdistatava elukaaslane ei ole piisav tema ütluste tähelepanuta

jätmiseks.

9. Kohus on alusetult jätnud süüdistatava ütlused kõrvale. M.M. joove oli kerge joobe lähedane (0,78 mg/1).

M.M. pöördus koheselt pärast arestimajast vabanemist 8. veebruaril 2007 Lõuna Politseiprefektuuri avaldusega,

milles märkis, et teda tiriti politseinike poolt teadmata põhjusel ööklubi trepist alla, pandi käed raudu ja löödi

vastu pead, kuna ta julges küsida, miks temaga nii käitutakse; ning et I.O. ja J.J. irvitasid talle näkku, öeldes, et

mis see löök siis ära ei ole ning ta ei saavat tõestada enda löömist. Pärast kaebuse esitamist pöördus M.M.

traumapunkti kehavigastuste fikseerimiseks (SA TÜ Kliinikumi 27. augusti 2007 kiri ja traumakaart nr 2201). Nii

M.M. kui K.N. esitasid halduskohtule kaebuse nende kainenemisele toimetamise õigusvastasuse tuvastamiseks.

Kaebuste esitamise ja traumapunkti pöördumise ajal M.M. ei teadnud tema suhtes toimuvast

kriminaalmenetlusest. Seega on M.M. algusest peale olnud seisukohal, et tema suhtes kasutati füüsilist jõudu ja

võeti vabadus ebaseaduslikult. Puudub alus kahelda M.M. ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatava ütlused ei ole

vastuolus tunnistajate ütlustega.

Kohus on jätnud tähelepanuta M.M. telefonikõned kell 2.19 ja 2.53 politseiprefektuuri juhtimiskeskusesse.

Viimase salvestusest on kuulda, kuidas nuttev ja endast väljas M.M. palub abi ja kaitset politsei omavoli vastu

ning seejärel politsei temalt telefoni käest ära võtab.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Tartu Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatava kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud motiividel,

paludes apellatsiooni rahuldada.

Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör

jätta muutmata.

Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava kaitsja, prokuröri ning uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud

materjale, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus ei pea KrMS § 342 lg 3 p 1

alusel vajalikuks selles toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata.

Apellatsioonis vaidlustati süüdistatava süüdimõistmine maakohtus uuritud tõendite ja järelduste osas ning sellest

tulenevalt taotleti tõendite ümberhindamist ning M.M. suhtes õigeksmõistva kohtulahendi tegemist.

Ringkonnakohus nõustub maaakohtu otsuses esitatud motiivide ja järeldustega süüdistatava süü tõendatuse osas.

Samas ei nõustu ringkonnakohus juba maakohtus esitatud ja sisuliselt apellatsioonis korratud M.M. süü

eitamisele rajatud kaitseversiooniga ning ringkonnakohus leiab, et maakohus on süüdistatava sellekohased

vastuväited kriminaalasjas kogutud tõenditele rajanevalt igakülgselt uurinud ning need põhistatult

ümberlükanud. Maakohtu poolt uuritud tõenditele rajanev otsuse motiveering on ringkonnakohtule veenev ja

puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et M.M. poolt politseitöötajate I.O. ja J.J. suhtes sõnade "urod", "jobu" ja väljendite -

korumpeerunud, ebaausad, ebaadekvaatsed politseinikud, kes teevad koostööd kurjategijatega - kasutamine on

kriminaalasjas tõendamist leidnud eelkõige kannatanute ütlustega, kes on kohtuistungil kinnitanud, et M.M.

kasutas nende suhtes väljendeid, millised on kirjas talle esitatud süüdistuses.

Ringkonnakohtul puudub alus kahelda tunnistajate taolistes järjekindlates ja ühetaolistes ütlustes.

Ringkonnakohtu jaoks suurendab kannatanute ütluste usaldusväärsust asjaolu, et juba varasemalt, enne

politseitöötajate jõudmist ööklubisse "Maasikas", oli M.M. käitumine agressiivne. Nii on kõik ööklubi

"Maasikas" töötajad, kes 8. veebruaril 2007 M.M. uga ööklubis pärast konflikti puhkemist kokku puutusid,

kinnitanud, et süüdistatav oli agressiivne ning solvas neid juba enne politseitöötajate ilmumist (tunnistajad A.P. ,

I.K. , I.S. , M.P. , K.K. ).

Arvestades M.M. käitumist 8. veebruaril 2007 ööklubis "Maasikas" (M.M. agressiivsus, tema poolsed solvangud

ööklubi "Maasikas" personali suhtes), on igati usutav, et pärast konflikti puhkemist tema ja politseitöötajate vahel

kasutas ta politseitöötajate suhtes solvavaid sõnu ja väljendeid, mida viimased on ka kohtuistungil kinnitanud.

Ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava kaitsja väitega nagu ei oleks sõnad "urod", "jobu" ja politseitöötajate

suhtes kasutatud väljendid - korumpeerunud, ebaausad, ebaadekvaatsed politseinikud, kes teevad koostööd

kurjategijatega - solvavad, sest need ei ole oma vormilt ebasündsad.

Ringkonnakohus leiab, et ebasünnis vorm ei tähenda vaid vulgraasete väljendite kasutamist teise isiku suhtes,

vaid see hõlmab ka oma sisult negatiivseid või halvustavaid väljendeid, mis ei ole esitatud vulgaarses vormis.

Kahtlemata on sõna "urod" - värdjas, ebard, soerd - vulgaarne ning taolise sõna kasutamine teise isiku suhtues

teda halvustav ja seega ka solvav.

Asjaolu, et M.M. ei oska vene keelt ja seetõttu ei saanud ta aru, mida nimetatud sõna tähendab, ei ole

tõsiseltvõetav, sest kasutades nimetatud sõna koos teiste poltseitöötajaid halvustavate eesti keelsete väljenditega,

pidi ta vähemalt möönma, et ka sõna "urod" on solvav.

Ringkonnakohtu arvates ei ole sõna "jobu" ja väljendid - korumpeerunud, ebaausad, ebaadekvaatsed

politseinikud, kes teevad koostööd kurjategijatega - iseenesest tõepoolest vulgaarsed, kuid oma sisult negatiivsed

ning politseinike suhtes kasutatutena nende tegvust selgelt halvustavad. Seejuures puudus M.M. igasugune alus

arvata, et tegemist on korumpeerunud, ebaausate, ebaadekvaatsete politseinikega, kes teevad koostööd

kurjategijatega. Seega kohtles M.M. politseitöötajaid avalikus suhtlussituatsioonis halvustavalt ja seega ka

ebasündsalt. End solvatuna tundmist on kinnitanud ka kannatanud I.O. ja JJ. .

Kuivõrd M.M. kasutas politseitöötajate suhtes solvavaid väljendeid situatsioonis, mil viimased täitsid oma

ametikohustusi (viibisid väljakutse alusel tekkinud konflikti lahendamiseks sündmuskohal), siis leiab

ringkonnakohus, et M.M. käitumises esineb KarS § 275 ettenähtud kuriteokoosseis.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väitega, et M.M. tuleb KarS § 274 lg 1 järgi

kvalifitseeritavas kuriteos õiges mõista seetõttu, et politseinikud I.O. ja J.J. ei käitunud 8. veebruaril 2007

ööklubis „Maasikas" oma töökohustuste täitmisel seaduslikult.

Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et 8. veebruaril 2007 pöördus ööklubi „Maasikas"

turvatöötajate A.P. ja I.K. i poole ööklubi külastaja, teatades, et klubi meeste WC-s viibib naisterahvas, kes

keeldub sealt lahkumast. Tunnistaja A.P. ütluste kohaselt sisenes ta meeste WC-sse ning nägi seal naisterahvast,

kelleks osutus M.M. . Tunnistaja A.P. ütluste kohaselt keeldus M.M. WC-st lahkumast, kuid vaatamata M.M.

keeldumisele talutas ta naise WC-st välja. Pärast väljatalutamist kasutas M.M. tema ja teise turvatöötaja I.K. i

suhtes ebatsensuurseid väljendeid ning vaatamata nende keelule jooksis tagasi meeste WC-sse. Seejärel sisenesid

A.P. ja

I.K. i kahekesi meeste WC-

sse ning toimetasid taaskord M.M. sealt välja ning vaatamata süüdistatava püüdlustetele naasta WC-sse,

takistasid nad teda kolmandat korda WC-sse sisenemast. Ööklubi „Maasikas" turvatöötajate ja vahetuse vanema

ütluste kohaselt rikkus M.M. oma taolise käitumisega ööklubi kodukorra reegleid ning seetõttu palusid nad M.M.

ööklubist lahkuda, mida viimane aga keeldus tegemast. Seejuures oli M.M. agressiivne ning solvas nii

turvatöötajaid kui ka vahetuse vanemat I.S. t.

Leides, et ööklubi töötajate nõudmine tema lahkumiseks on teda ahistav, kutsus M.M. sündmuskohale

politseitöötajad.

Politseitöötajate I.O. ja J.J. ütluste kohaselt vestlesid nad nii sündmuskohal olnud M.M. uga kui ka ööklubi

töötajatega. Vestlusest ööklubi töötajatega selgus politseitöötajatele, et M.M. oli oma käitumisega häirinud

klubikülastajate rahu (viibides korduvalt meeste WC-s) ning seetõttu palusid ka politseitöötajad tal ööklubist

lahkuda, millest M.M. aga keeldus.

Politseitöötajate I.O. ja J.J. ütluste kohaselt selgitasid nad sündmuskohale jõudes esmalt M.M. ule, et kuna ta on

klubi reegleid rikkunud, siis peab ta vastavalt kodukorrale ööklubist lahkuma. M.M. keeldus seda tegemast.

Kuivõrd M.M. keeldus klubist lahkumast ja kuna oli alus eeldada, et M.M. on toime pannud korrarikkumise, siis

soovisid politseitöötajad kindlaks teha M.M. isiku. M.M. keeldus neile oma nime ütlemast isegi pärast seda, kui

nad olid talle selgitanud, et keeldumise korral on neil õigus toimetada ta arestimajja.

Kuna M.M. nende seaduslikule korralduse vaatamata oma isikut ei tuvastanud, otsustasid politseitöötajad tema

isiku kindlakstegemiseks M.M. u, kui potentsiaalse korrarikkuja, toimetada arestimajja. Võttes M.M. käte alt

kinni eskortisid nad M.M. politseiauto juurde. M.M. keeldus autosse istumast. I.O. ütluste kohaselt, kes otseselt

püüdis M.M. ut autosse paigutada, rabeles M.M. talle vastu ning püüdis teda lüüa jala ja küünarnukiga.

Rabelemise käigus hammustas M.M. I.O. parema käe küünarvarrest ja hammustusest tingituna tundis ta teravat

valu küünarvarres

Politseiseaduse § 3 kohaselt tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke

huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma

pädevuse piirides. Politseiseaduse § 12 lg 1 p 3 kohaselt on politsei kohustatud tagama korra avalikes kohtades:

õigusrikkumiste korral nõuab nende viivitamatut lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed. Nimetatud

seaduse § 13 lg 1 p 2 kohaselt on politseil õigus ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või õigusrikkumise

kõrvaldamiseks tuvastada isiku kehtiva isikut tõendava dokumendi ja/või tema küsitlemise alusel tema

isikusamasus, dokumendi puudumise või dokumendi võltsimiskahtlustuse korral toimetada ta isikusamasuse

tuvastamiseks politsei ametiruumi.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus M.M. oli oma viibimisega meeste WC-s häirinud ööklubi külastajaid ja

keeldunud täitmast klubitöötajate õigustatud nõudmist lahkuda ööklubist, oli Politseiseaduse § 12 lg 1 p 3

tulenevalt politseitöötajate poolne nõudmine M.M. lahkumiseks ööklubist, igati õigustatud. Ringkonnakohtu

arvates oli seaduslik ka politseitöötajate poolt M.M. isiku tuvastamiseks esitatud nõudmised, sest

politseitöötajatel oli alus kahtlustada M.M. ut õiguskorra rikkumises. Kuivõrd M.M. keeldus politseitöötajatele

oma isikuandmeid avaldamast, siis oli politseitöötajatel, lähtudes Politseiseaduse § 13 lg 1 p 2, seaduslik alus

tema toimetamiseks politsei ametiruumi. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M.M. ööklubist

väljaeskortimisel ja tema toimetamisel arestimajja, käitusid politseitöötajad Politseiseadusest lähtuvalt, seega

seaduslikult.

Kuivõrd M.M. kasutas I.O. suhtes vägivalda (tekitas hammustamisega I.O. le valu) ajal, mil viimane täitis oma

ametikohustusi, siis esineb M.M. käitumises KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseis.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega nagu oleks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia

kliiniku traumakaart ebausaldusväärne, sest kohtuotsusest ei selgu kuidas tegi kohus kindlaks traumakaardile

märgitud I.O. vigastuse ladinakeelse vaste eesti keelde. Samuti on kokkulangevad I.O. vigastuse fikseerimise

kellaaeg traumakaardil I.O. tegevusega M.M. paigutamisel arestikambrisse kainenemisele ning seega ei saanud

I.O. viibida kahes kohas korraga.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaardi nr 2172 esimesel lehel on

tõepoolest I.O. vigastuse diagnoos toodud ladina keeles. Traumakaardi teisel lehel on aga esitatud I.O. vigastuse

kirjeldus, millest nähtub, et tal esinevad hammustuse jäljed paremal küünarvarrel.

Ringkonnakohtu istungil esitas prokurör Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi osakonnajuhataja I. Drikiti õiendi,

millest nähtub, et ladinakeelse diagnoosi „vulnus morsum antebrachii dex" eesti keelne vaste on „parema

küünarvarre hammustushaav". Seega puudub ringkonnakohtul kahtlus traumakaardil märgitud I.O. l esinenud

vigastuse ladina keelse diagnoosi ja selle eesti keelse tõlke kokkulangevuses.

Ringkonnakohtu arvates ei muuda esitatud traumakaarti ebausaldusväärseks asjaolu, et traumakaardil märgitud

I.O. ravi alustamise kellaeg langeb kokku kellaajaga, mil I.O. kriminaalasjas leiduvate dokumentide kohaselt

justkui osales M.M. kainenemisele paigutamisel.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli koostanud

konstaabel A. Laanemäe. Seega ei tegelenud M.M. kainenemisele paigutamisega otseselt I.O. . Asjaolu, et A.O.

on andnud allkirjad selle kohta, et tema oli üks politseinikest, kes toimetas M.M. kainenemisele ning ta viibis

M.M. asjade läbivaatamise ja hoiule võtmise juures ning andis selle kohta protokollile ka allkirja, ei välista

mingilgi määral, et I.Oinus viibis kell 03.18 traumapunktis, kus tal fikseeriti küünarvarre vigastus.

Ringkonnakohtu arvates puudub igasugune alus kahelda SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja

ortopeedia kliiniku poolt traumakaardi nr 2172 väljaandmise põhjendatuses ja selle tõelevastavuses.

Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et keegi tunnistajatest ei näinud M.M. poolt I.O. hammustamist, et

muuda ebausaldusväärseks I.O. ütlusi tema hammustamise kohta. Seda enam, et I.O. ütlusi tema hammustamise

kohta M.M. poolt kinnitab ka objektiivne tõend, see on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja

ortopeedia kliiniku traumakaardil nr 2172 fikseeritud vigastus. Samas langevad I.O. ütlused millisest kohast

M.M. teda hammustas kokku traumakaardil fikseeritud vigastuse asukohaga.

Ringkonnakohus leiab, et küsimus, kas politseitöötajad ületasid M.M. hilisemal arestimajja transportimisel tema

suhtes erivahendeid kasutades oma volituste piire ning kas oli õigustatud M.M. kainenemisele paigutamine, ei

kuulu lahendamisele käesoleva kriminaalasja raames, sest nimetatud küsimused ei ole seotud M.M. esitatud

süüdistusega ning on lahendatavad haldusmenetluse korras.

Aarne Sarjas

Ago Kutsar

Mati Kartau