1-08-2409\9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.märts 2008.a. Tallinn

Kohtuistungi aeg ja koht

19.märts 2007.a. Tallinn

Kriminaalasja number

1-08-2409

Kohtukoosseis

eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja

Meelika Aava

Kohtuistungi sekretär

Maaria Rei

Kriminaalasi

I.K süüdistuses KarS prg. 424 ja 329 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu otsus 19.veebruarist 2008.a.

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav I.K

Prokurör

Rainer Amur

Süüdistatav

I.K (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses)

Kaitsja

Adv. Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 19.veebruarist 2008.a. I.K

suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist

tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest.

Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda.

Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada

üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu otsusega 19.veebruarist 2008.a. mõisteti süüdi I.K KarS § 424 ja 329 järgi ja karistati 9 kuulise vangistusega. KrMS prg. 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati 6 kuulise vangistusega. KarS prg. 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 1 aasta 10 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 17.veebruar 2008.a. KarS § 50 lg 1 alusel võeti I.K-lt juhtimisõigus 3(kolmeks) aastaks.

I.K mõisteti süüdi selles, et tema isikuna, kes on 03.12.2007. a. Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 424 ja § 329 alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja kohtuotsuse mittetäitmise eest ning karistatud üldkasuliku tööga 1094 tundi tähtajaga 1 aasta 6 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, juhtis uuesti 17.02.2008. a. kella 18:55 ajal Harju Maakonnas Tallinna linnas Rahu teel mootorsõidukit Opel Vectra registreerimisnumbriga xxx xxx, omamata juhtimisõigust. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel arvestas kohus isiku süüd, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

I.K süüd välistavate asjaolude puudumist. I.K vastutust kergendava asjaoluna arvestas kohus tema poolt oma süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. I.K on karistatud korduvalt samaliigiliste kuritegude eest. Karistuse mõistmisel arvestas kohus sellega, et isiku seadusekuulekust on võimalik tagada ainult vangistuse määramisega, kuna menetletavad kuriteod on toime pandud viimase otsusega mõistetud karistuse katseajal. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav temale maakohtu poolt mõistetud karistust.

Palub arvestada, et tema ülalpidamisel on neli alaealist last ja kodune abikaasa. Naisel on ka võetud BIG laen, mida maksid igakuiselt 2413.04 krooni. Vabaduses olles täitis ta koheselt kriminaalhooldaja antud ettekirjutusi ja ühiskondliku töö tegemist. Märgib, et ta ei ole kordagi sel ajal väärtegude toimepanemise eest. Apellant kahetseb tehtut ja väidab, et naisele ja lastele on temale mõistetud karistus liiga ränk. Taotleb karistuse kergendamist, sest tema perekond ei suuda vastu pidada nii pikka aega ilma rahalise sissetulekuta. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni.

Prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära süüdistatava, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et I.K-le mõistetud karistus vastab tema poolt toimepandu raskusele ja isikule. Maakohus on ka põhjendanud, miks ei pea võimalikuks karistada I.K sanktsioonis ettenähtud rahalise karistusega. I.K-le vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest mõistetud 1/3 võrra lühendatud karistust – 6 kuud vangistust - ei saa pidada liiga rangeks karistuseks.

Karistusmäära valikul on maakohus lähtunud sellest, et I.K on varem kriminaalkorras karistatud analoogse kuriteo eest ning uue kuriteo pani ta toime eelmise kohtuotsusega kohtu poolt määratud üldkasuliku töö kandmise ajal. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest mõistetud 9 kuuline vangistus on lühem, kui I.K-le analoogsete kuritegude eest mõistetud eelnevad samaliigilised karistused. Esimest korda oli I.K-le mõistetud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest 10 kuud vangistust, teist korda

12 kuud vangistust. Esimesel korral mõisteti vangistus tingimisi, kuid I.K ei läbinud katseaega ja pani toime katseaja kestel samaliigilise kuriteo.. Teisel korral kohaldati I.K-le liitkaristuse mõistmisel KarS prg. 69 sätteid ja asendati liitkaristuseks mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mida samuti I.K ei läbinud ja pani uuesti toime samaliigilised kuriteod. 8 kuu jooksul on I.K karistatud kriminaalkorras kolmel korral üheliigiliste , s.o. joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Kuna I.K pani vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteod toime ajal, kui tal oli osa eelmise kohtuotsusega mõistetud karistustusest ärakandmata , siis on välistatud temale liitkaristuse mõistmine tingimisi.

Veelkordne liitkaristuseks mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga olukorras, kus uus kuritegu on toimepandud üldkasuliku töö kandmise ajal , on kohtukolleegiumi arvates välistatud. Asendades mõistetud vangistuse ÜKT-ga peab kohus olema veendunud, et ÜKT-le allutatud isik oleks sobiv kindlustamaks ÜKT reaalse täideviimise. Arvestades I.K isikut iseloomustavaid andmeid, on kohus veendunud, et I.K ei ole sobiv isik ÜKT kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks ja ÜKT täideviimise ebaõnnestumisrisk on sellise isiku puhul väga kõrge.

Ka ei ole selline asenduskaristus piisav kindlustamaks , et I.K purjus peaga autorooli ei istu. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS prg. 56 mõttes. Liitkaristust, millest peaaegu 3/4 moodustab eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja mille täitmisele pööramisest uue tahtliku kuriteo toimepanemisel oli süüdistatav ka teadlik, ei saa samuti pidada rangeks karistuseks. Liitkaristus on mõistetud kooskõlas KarS prg. 65 lg 2 sätetele, mis väljendab seaduseandja tahet – eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse ja uue mõistetud karistuse täielikku liitmist.

Apellatsioonis toodud asjaolud, ei saa olla aluseks karistuse kergendamisel. Karistust kergendava asjaoluna on maakohus juba arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Asjaolu, et I.K on täitnud kõik kriminaalhooldaja ettekirjutused ja ei ole toime pannud väärtegusid, ei saa olla karistust kergendavateks teguriteks olukorras, kus on toime pandud kõige raskem üldkasuliku töö tingimuste rikkumine – uus tahtlik kuritegu. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad selle eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 19.veebruarist 2008.a. I.K suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja

Ivi Kesküla Meelika Aava