1-08-1608\4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-1608

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada D.J KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 6

(kuus) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada D.J-ile karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust 360 tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 360 tundi üldkasulikku tööd ära teha 1 aasta (ühe) jooksul.

KarS § 69 lg 4 alusel on D.J üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 19.märts 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-08-1608 kohtueelses menetluses 08260100115 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi D.J süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Lindpere Süüdistatav D.J

elukoht XXXX XX, isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 1 korral Kaitsja määratud korras Niina Agarjova

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

D.J suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse D.J esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta D.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. (üheks) Kohtuotsuse koopia saata Eesti

Riiklikule Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks.

Välja mõista D.J-ilt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 1515.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „D.J, 1-08-1608, menetluskulud“, või

- pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „D.J, 1-08-1608, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Niina Agarjova Advokaadibüroo kasuks 675.- krooni advokaat Niina Agarjova süüdistatav D.J kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Süüdistus 01.02.2008.a sõlmitud kokkuleppes

D.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 25.01.2005.a Jõgeva

Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis 08.12.2007.a kella 19.27 paiku Tartu linnas, Ilmatsalu tänaval mootorsõidukit BMW reg. märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani D.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Karistus 01.02.2008.a sõlmitud kokkuleppes

KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav D.J-ile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada D.J-ile mõistetud 6 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 alusel võtta D.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav D.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on D.J suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb D.J hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1515.- krooni

(840.- krooni + 675.- krooni);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9).

Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Niina Agarjova. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 840.- krooni (lk 31-32).

Kohtumenetluses esitas advokaat Niina Agarjova kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Niina Agarjova Advokaadibüroo kasuks 675.- krooni süüdistatav D.J kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675.

Kaitsja esitatud kaitsjatasutaotlusest nähtuvalt ei ole advokaadibüroo käibemaksukohuslane, mistõttu käibemaksu ei lisandu.

Heli Sillaots kohtunik