1-07-15099\6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2008.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi

Prokurör Raivo Kala

Kaitsja Owe Ladva

Tõlk Valeri Helmar

Süüdistatav U.S, isikukood xxx, kriminaalkorras karistamata, elukoht Rapla maakond xxx, töökoht projektijuht

Süüdistus KarS § 423 lg 1 järgi lühimenetlus

RESOLUTIIVOSA

Süüdi mõista U.S KarS § 423 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja lg 2 alusel mitte pöörata vangistust osaliselt täitmisele. Määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud. Vangistusest 1 aasta 2 kuud tingimisi täitmisele mitte pöörata, kui U.S ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse algust arvestada karistuse kandmisele asumisest.

KarS § 50 lg 1 alusel mõista U.S-ile lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks.

Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmisele asumisel. Kriminaalasi nr. 1-07-15099

Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista U.S-ilt riigituludesse: *sundraha – 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni, *kaitsjatasu 2010.70 krooni, *ekspertiiside maksumused 8300.- krooni

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida selgituseks: „süüdistatava nimi“, kriminaalasja kohtunumber 1-07- 15099 ja tekst „ kriminaalmenetluse kulud“.

Maksekorraldus kriminaalmenetluse kulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS U.S süüdistatakse selles, et tema 04.07.2006.a. kella 08.30 paiku juhtis mootorsõidukit Xx x registreerimismärgiga xxx, liikudes sellega Harjumaal Saku vallas Tallinn-Rapla-Türi teel Tallinna suunas, sõidukiiruse valikul ei arvestanud teeolusid ja muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Tallinn-Rapla-Türi tee 12,05 kilomeetril U.S ei olnud vajalikul määral ettevaatlik, mistõttu ei tulnud paremale pööravas kurvis kaubiku Xxx juhtimisega toime ning sõitis vastassuunavööndisse. Seal põrkas kokku sõiduautoga Xxxregistreerimismärgiga xxx, mida juhtis AT.

Oma tegevusega U.S rikkus Vabariigi Valitsuse 02.02.2001.a. määruses nr. 48 „Liikluseeskiri“ toodud järgmisi liiklusnõudeid: § 107 /teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides/, § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab… teeolusid, … liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees/.

Liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest põhjustas U.S

sõiduautot Xxx registreerimismärgiga xxx juhtinud ATi surma. Seega U.S pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega põhjustati inimese surm.

MENETLUS KOHTUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Süüdistatav tunnistas end kohtus süüdi temale esitatud süüdistuses, kuigi väitis, et ei ole siiani aru saanud ega mõistnud, kuidas selline õnnetus juhtuda võis. Ta sõitis sõbra töösõidukiga ja ajas isiklikke asju. Õnnetuse toimumise asjaolude kohta ei osanud ta midagi rääkida ka kohtueelses menetluses.

Kaubiku Xxx registreerimismärgiga xxx ja sõiduauto Xxx registreerimismärgiga xxx kokkupõrge Tallinn-Rapla-Türi teel on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, skeemiga, liiklusvahendite vaatlusprotokollidega ja fototabeliga, milledest nähtuvalt asetseb sõiduauto Xxx pärisuunalisel teel risti sõidusuunaga. Vastassuunalisel teel xxx risti vastu seisab esiosaga Xxx poole kaubik xxx, sõidukid on vigastatud.

Tunnistaja GG ütluste kohaselt, sõites 04.07.2006.a. kella 08.15 ajal Kohila poolt Tallinna suunas, möödus tema juhitud sõidukist XXX. MB oli tema vaateväljas kuni kurvini. Peale kurvi nägi, et XXX oli sõitnud vastassuunavööndisse ja seal kokku põrganud punast värvi sõiduautoga.

Kokkupõrke momenti ta ei näinud, kuna kurvi varjas hekk, kuid nägi, kuidas sõidukid peale kokkupõrget üksteisest eemale paiskusid ja kokkupõrkest tekkinud tolmupilve. Mõlemate sõidukite juhid olid teadvusetult autodes ja turvavööga kinnitamata. Tunnistaja sõnul oli teelõik, kus õnnetus juhtus, kurviline.

Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus sõiduautot Xxx juhtinud AT. Lisaks sündmuskoha vaatlusprotokollile ja fototabelile tõendab seda surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr. 575 eksperdiarvamus, mille kohaselt oli ATi surma põhjuseks eluohtlik pea, kehatüve, ülaja alajäsemete tömp trauma rinnaku ja roidemurdudega ja muude vigastustega, millega kaasnes äge verekaotus. Kõik need vigastused võisid olla eksperdiarvamuse kohaselt saadud liiklusõnnetuse käigus paiskumisel vastu kõvasid tömpe pindu.

Liiklustehnilise ekspertiisi aktis nr. LL-216-06/4495 oleva eksperdiarvamuse kohaselt toimus kokkupõrge selliselt, et sõidukid kontakteerusid vasakpoolsete esiosadega ning kokkupõrke ajal asus kaubik Xxx vastassuunavööndis. Ka sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvalt liiklusõnnetuse skeemilt nähtub, et kokkupõrke koht asub Xxx sõidureas. Ülalnimetatud tõendite hindamisel nende kogumis leidis tõendamist asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustajaks oli Xxx kaubiku juht U.S, kes peale kurvi läbimist ei suutnud püsida oma sõidureas, vaid kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku seal sõitnud ATi juhitud XXX

Liiklustehnilise ekspertiisi käigus ei suudetud arvutuslikult kindlaks määrata Xxxsõidukiirust vahetult enne kokkupõrget, mistõttu teda ei ole süüdistatud ega saa ka süüdistada lubatud sõidukiiruse ületamises. Küll aga nõustub kohus süüdistusaktis märgituga, et U.S rikkus Liikluseeskirja § 123 nõudeid, mis kohustab juhti kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab juhi sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad.

Liiklusõnnetus toimus teelõigul, millele eelneb kurv. See on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, liiklusõnnetuse skeemiga, fototabeliga ja tunnistaja GG ütlustega, et kokkupõrke momenti ta ei näinud, sest seda varjas kurvis tee ääres kasvav hekk, kuid kohe peale kurvist väljumist oli näha, kuidas autod kokkupõrkest tingituna teineteisest eemale paiskusid. Kuna U.S sõitis peale kurvi vastassuunavööndisse, ei arvestanud ta järelikult kiiruse valikul teeolusid ega liiklustihedust. Ta ei valinud kurvi läbimiseks sellist kiirust, et peale kurvi oleks jäänud oma sõiduritta või siis vastassuunavööndisse kaldumisel oleks suutnud peatada auto enne vastu liikunud sõidukit Xxx või siis enne vastu liikunud sõidukit suutnud oma sõiduritta tagasi pöörduda. Autojuht peab alati arvestada sellega, et ta ei ole liikluses üksi. Seega rikkus U.S

Liikluseeskirja § 123, aga ka § 107, mis kohustab teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõitma raja piires.

Liikluseeskirja nimetatud sätete rikkumine toimus ettevaatamatusest. Tegemist oli hoolsuskohustuse rikkumisega. Liiklusseaduse § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Raske tagajärg, Xxxjuhi ATi surm, oli põhjuslikus seoses U.S poolt liikluseeskirja nõuete rikkumisega ettevaatamatusest. On ilmselge, et kui U.S oleks valinud sõidukiiruse sellise, et ta peale kurvi oleks suutnud hoida sõidukit oma sõidureas ega oleks sõitnud vastassuunavööndisse, oleks kokkupõrge jäänud toimumata ja AT oleks olnud elus.

Liiklusõnnetuste puhul tuleb analüüsida ka teise sõiduki juhi käitumist. Kriminaalasja eeluurimisel ja kohtulikul tõendite uurimisel ei ole tuvastanud ATi poolt liikluseeskirja nõuete rikkumist, seega ka põhjuslikku seost liiklusavarii toimumisega. Tema sõitis oma sõidureas ega ohustanud millegagi U.S juhitud sõidukit. Kohtuvaidlustes tõusetus küsimus, et kui AT oleks olnud turvavööga kinnitatud, kas ta oleks siis ellu jäänud. Võimalik, et oleks, kuid selle kohta ei ole ühtegi tõendit, mistõttu on see üksnes oletus ja sajaprotsendiliselt seda väita ei saa. On küllalt liiklusõnnetusi, kus sõitjatel on turvavööd ümber, ometi on nad avarii käigus surma saanud. Seega ei ole võimalik väita, et AT oli ka ise mingil määral oma surmas süüdi, kuna sõitis kinnitamata turvavööga. U.S poolt toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 423 lg 1 järgi.

Karistuse mõistmise alusena vastavalt KarS §-le 56 lg 1 prevaleerub isiku süü. Arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 423 lg 1 sanktsioon näeb karistuste liikidena ette rahalise karistuse ja vangistuse. Kuna KarS § 423 lg 1 järgi karistatakse liikluseeskirja nõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, mille tagajärjeks on ka raske tervisekahjustus, siis viimasena nimetatud tagajärje puhul võib kohtu arvates rahaline karistus olla põhjendatud . Isikule aga, kes liikluseeskirja rikkumisega, olgugi ettevaatamatusest, põhjustab teise isiku surma, on rahaline karistus liiga leebe karistus ega ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Seda eriti olukorras, kus liikluseeskirjade rikkumised ja sellest tingitud raskete tagajärgedega liiklusõnnetused on muutunud väga sagedasteks ning riik on sunnitud sekkuma ja karmistama karistusi liikluseeskirjade rikkumise eest. Kuna U.S põhjustas liikluseeskirja nõuete rikkumisega inimese surma, tuleb teda karistada vangistusega, millist karistusliiki nõudis ka prokurör. Vangistuse pikkus võib olla sanktsiooni keskmise määra lähedane. Arvestades raskendavate asjaolude puudumist ja kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, ei ole põhjendatud sanktsiooni maksimummääras vangistuse mõistmine. Arvestades U.S isikut, leiab kohus, et kogu talle mõistetava vangistuse ärakandmine ei ole vajalik ja otstarbekas. Ta ei ole varem kriminaalkorras karistatud, tal on töökoht, ülalpidamisel alaealine laps. Liiklusõnnetuses sai ta ka ise raskelt vigastada. Kohus arvestab karistusest tingimisi vabastamisel ka kuriteo toimepanemise asjaolusid ja nimelt, et liikluseeskirja rikkumine pandi toime ettevaatamatusest. Kohus ei nõustu siiski prokuröri ettepanekuga U.S täielikult karistusest vabastamises.

Arvestades seda, et teda oli eelnevalt väärteomenetluse korras liikluseeskirja rikkumise eest karistatud ja karistatus kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud kustunud (karistus oleks kustunud 12.07.2006.a., liiklusõnnetus toimus 04.07.2006.a.), aga ka seda, et peale kuriteo toimepanemist on ta pannud toime liikluseeskirja nõuete rikkumise, on eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud lühiajalise nn. šokivangistuse kohaldamine, et anda talle tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes liikluseeskirja nõuete täitmisega seoses. Kohus leiab, et katseaja toime on U.S-ile oluliselt distsiplineerivam, kui isik on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega vangistus seotud on ning saadud kogemuse mõjul hoidub edaspidi uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Šokivangistuse kohaldamisel arvestab kohus ka U.S isiku juures seda, et ta ei olnud kordagi pooleteise aasta jooksul pöördunud hukkunu omaste poole, ei olnud võtnud nendega ühendust, avaldamaks kahetsust juhtunu üle ja palumaks vabandust nende ees. Seda tegi ta alles viimases sõnas kohtus. Vaatamata sellele, et ATi vend Nikolai Tikhovod kohtus ütles, et nende pere ei oleks soovinud U.S-iga suhelda, näitas U.S sellise käitumisega üles ükskõiksust ja osavõtmatust hukkunu perekonna suhtes. Ei olnud ta ju enne kohtuistungit teadlik, et teda ei taheta näha ega kuulda.

Kohus on seisukohal, et nn. šokivangistuse kohaldamisel on ka üldpreventiivne eesmärk, sest liikluseeskirjade rikkumistest tingitud raskete tagajärgedega liiklusõnnetused on väga sagedased. Karistuse kandmisest täielik vabastamine selliste kuritegude puhul võib tekitada karistamatuse tunde, mis karistuse kandmisest täieliku vabastamise puhul on üldiselt kerge tekkima.

Teadmine, et raske tagajärjega liiklusõnnetuse põhjustamise eest võib varem kriminaalkorras karistamata isik karistusena ka lühiajaliselt vanglasse sattuda, sunnib sõidukijuhte karistuse hirmus hoolikamalt sõitma ja täitma liikluseeskirja sätteid ning lõppkokkuvõttes aitab vältida inimestele kahju ja kannatuste tekitamist ning suurendada turvatunnet.

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga lisakaristuse kohaldamises. Liikluseeskirjade rikkumise eest, olgugi ettevaatamatusest, kui sellega põhjustati nii raske tagajärg nagu teise inimese surm, on põhjendatud sellise juhi teatud ajaks liiklusest kõrvaldamine, seega temalt juhtimisõiguse äravõtmine.

Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4.

Kohtunik