1-08-1774\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruaril 2008. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-08-1774

Kohtukoosseis

Kohtunik Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak

Kriminaalasi

Süüdimõistetu Aare Pärna tingimisi enne karistuse tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

Aare Pärn

isikukood:

36607110299,

elukoht

(vabanemisel):

x

kriminaalkorras karistatud 10-l korral

Kaitsja

kokkuleppel vandeadvokaat Tõnu Meidra

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

1. Vabastada Aare Pärn temale Tartu Maakohtu 03.12.2004. a kokkuleppemenetluse

otsusega kriminaalasjas mõistetud liitkaristuse 9 (üheksa) aasta ja 3 (kolm) kuu

pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega

elektroonilisele valvele.

2. KarS § 76 lg 4 alusel määrata Aare Pärnale katseaeg kuni 20.03.2011. a. Vastavalt KarS

§-le 751 lg 3 määrata Aare Pärna elektroonilise valve kestuseks 1 (üks) aasta.

3. Kohustada Aare Pärna katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o Tallinnas, x;

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaal-

hooldusosakonda registreerimisele;

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p-de 1, 2, 4, 7, 8 alusel määrata Aare Pärnale katseajaks järgmised

kohustused:

• mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

• asuda tööle 2 nädala jooksul tingimisi vabastamisest alates;

• osaleda kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis, kui

kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks;

• mitte

teadvalt

suhelda

kriminaalkorras

karistatud

isikutega

ilma

kriminaalhooldusametniku eelneva loata;

• hüvitada kuritegudega tekitatud kahju katseajal igakuiselt vähemalt summas 500.-

krooni kuus.

5. Kohustada Aare Pärna elektroonilise valve ajal alluma liikumisvabaduse piirangute

täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil.

6. Määrus Aare Pärna suhtes kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve teostamiseks saata

täitmiseks Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

7. KarS § 78 p 2 kohaselt hakata Aare Pärna katseaega arvestama alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest.

8. KarS § 751 lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui

elektroonilise valve seade kinnitatakse Aare Pärna keha külge.

9. Vabastada süüdimõistetu Aare Pärn karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 03.12.2004. a otsusega kriminaalasjas nr 1-698/04 tunnistati A. Pärn süüdi KarS

§ 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 3 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A. Pärna karistust Harju Maakohtu 21.12.2001. a.

Kohtuotsus jõustus 20.12.2004. a. Kinnipeetava karistusaeg lõppeb seega 20.03.2011. a.

A. Pärn on varem kriminaalkorras karistatud järgmiselt:

1. 02.04.1984 Pärnu Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg2 p2 ja §197 lg2 p2 -

§15 lg 2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat 6 kuud.

2. 23.01.1986 Pärnu Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg2 p1,4, §197 lg2 järgi

vabadusekaotusega 5 aastat 6 kuud ja lõplikuks karistuseks mõisteti, kogumis eelmise

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, 6 aastat 5 kuud vabadusekaotust.

3. 01.12.1988 Harju Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2 järgi

vabadusekaotusega 4 aastat ja lõplikuks karistuseks mõisteti, kogumis eelmise

kohtuotsusega mõistetud karistusega, 6 aastat vabadusekaotust. Karistus ärakantud

08.09.1994.a.

4. 25.04.1996 Hiiu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p 1,3 järgi

vabadusekaotusega 2 aastat 6 kuud.

5. 10.06.1998 Harju Maakohtu poolt KrK §184 2 lg 2 järgi vabadusekaotusega 9 aastat ja

lõplikuks

karistuseks

mõisteti

kogumis

varasema

kohtuotsusega

mõistetud

karistustusega, 9 aastat 3 kuud vabadusekaotust.

6. 23.04.1999 Tallinna Linnakohtu poolt KrK §177 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja

lõplikuks karistuseks mõisteti kogumis varasema otsusega mõistetud karistusega, 8

aastat 5 kuud 18 päeva vabadusekaotust.

7. 09.11.1999 Tallinna Linnakohtu poolt KrK §177 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 1 kuu

ja lõplikuks karistuseks mõisteti kogumis varasema otsusega mõistetud karistusega, 8

aastat vabadusekaotust.

8. 21.12.2001 Harju Maakohtu poolt KrK § 114 järgi vabadusekaotusega 3 aastat 6 kuud ja

lõplikuks karistuseks mõisteti kogumis varasema otsusega mõistetud karistusega, 9

aastat vabadusekaotust.

A. Pärn on viibinud kinnipidamisasutuses alates tema vahi alla võtmisest 23. aprillil 1995. a. A.

Pärn mõisteti Hiiu Maakohtu 25.04.1996. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p 1,3

järgi ja karistati vabadusekaotusega 2 aastat 6 kuud, karistuse kandmise aja kulgu arvestati A.

Pärna vahistamises 23. aprillil 1995. a. Vangistuses toime pandud kuritegude eest on A. Pärna

vangistusega karistatud veel 5-l korral. A. Pärnale mõistetud karistuste liitmise ja osalise

neeldumise kaudu on A. Pärna kokku karistatud 15 aastat 11 kuu ja 28 päeva pikkuse jätkuva

vangistusega.

Lisaks on A. Pärn Harju Maakohtu 04.05.2007. a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 268 lg 1

järgi

kvalifitseeritava

teo

toimepanemises

ja

karistatud

rahalise

karistusega

miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 25 000.- krooni.

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel tekkis kinnipeetaval seega õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist

seoses 1/2 karistusaja ärakandmisega alates 22.03.2003. a.

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekib kinnipeetaval õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist seoses

2/3 karistusaja ärakandmisega alates 21.11.2005. a.

A. Pärn on esitanud avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve

all tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist.

Tartu Vangla poolt kohtule esitatud A. Pärna iseloomustusest ilmneb, et kinnipeetav on õppinud

Puiatu Erikoolis ja Sindi Erikoolis ning omandanud põhihariduse Tallinna Kutsekeskkoolis

autoremondiluksepa erialal. Vangistuse ajal on kinnipeetav osalenud arvutikursustel, samuti

vihajuhtimise ja paarisuhete hoidmise ja taastamise sotsiaalprogrammides. Vabanemise korral on

kinnipeetaval väidetatavalt võimalus asuda tööle OÜ x töödejuhatajana, samas puudub

kinnipeetaval ettekujutus võimalikest tööülesannetest. Oma võimaliku elukohana on kinnipeetav

nimetanud I. A.-le kuuluvat korterit x,. Vangistuse ajal on kinnipeetaval säilinud suhted

lähedaste ja sõpradega. Viimased on A. Pärna väidetavalt ka majanduslikult toetanud.

Riskiteguritena on iseloomustuses välja toodud iseseisva elu kogemuse puudumist,

emotsionaalset ebastabiilsust, samuti probleeme alkoholi ja narkootiliste ainetega. Alkoholi ja

narkootiliste ainetega on A. Pärnal olnud probleeme ka vangistuse ajal. Viimati tuvastati A.

Pärnal narkojoove 2004. aastal. Ka on kinnipeetav oma pikast vangistusajast tingitud

autoriteetset positsiooni ära kasutades avaldanud negatiivset mõju kaaskinnipeetavatele.

Vangistuse ajal on A. Pärna distsiplinaarkorras karistatud neljal korral, neist üks on käesoleval

ajal kehtiv karistus.

Vangla hinnangul on A. Pärna suhtumine viimasel ajal muutunud paremuse poole. Sellele on

kaasa aidanud pere toetus. Eelkõige K. J. ning kinnipeetava ja K. J. ühise lapsega suhtlemine on

muutnud A. Pärna väärtushinnanguid. Iseloomustuse koostajate arvates on A. Pärn motiveeritud

koostööks kriminaalhooldajaga ennetähtaegse vabanemise korral. Siiski peetakse uute kuritegude

riski suureks. Järsk elumuutus, grupi mõju, alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamine on riski

suurendavateks teguriteks. Seetõttu on A. Pärna vabanemisel oluline kindla elukoha ja

sissetuleku leidmine, kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise, samuti alkoholi ja

narkootiliste ainete tarbimise vältimine, kasuks tuleks sotsiaalsete oskuste treeningu läbimine.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest selgub, et vangistuse ajal on A. Pärna korduvalt

karistatud, kuid kinnipeetav ei ole püüdnud tehtut varjata ja suudab adekvaatselt oma käitumist

hinnata. Lähedastest suhtleb kinnipeetav K. J., oma venna A. P. ning sõprade I. A. ja M. M..

Samuti on tal sidemeid kriminaalkorras karistatud isikutega. Korter Tallinnas, x, kuulub I. A. ja

viimane on allkirjastanud elektroonilise järelevalve nõusoleku. Kriminaalhooldaja hinnangul

vastab nimetatud eluruum elektroonilise järelevalve nõuetele.

Kinnippetava vabastusfondis on 12 600.- krooni.

Kuigi A. Pärn on motiveeritud end parandama, siis tema eesmärgid on pinnapealsed ega ole

selgelt läbimõeldud. Arvestades A. Pärna karistatuse ajalugu ja käitumist vangistuse ajal, peab

kriminaalhooldusametnik uute kuritegude toimepanemise riski suureks.

Kriminaalhooldusametnik ei ole avaldanud, kas ta toetab kinnipeetava ennetähtaegset

vabastamist või mitte.

A. Pärna vabanemise korral peab kriminaalhooldusametnik põhjendatuks määrata A. Pärnale

lisakohustused vastavalt KarS §-le 75 lg 2 p-dele 1, 2, 4, 7 ja 8.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Süüdimõistetu A. Pärn seletas kohtus, et ta on oma varasemast käitumisest teinud olulised

järeldused ja soovib asuda vabaduses elama õiguskuulekat elu. Kinnipeetav selgitas vangistuse

ajal toime pandud õigusrikkumisi sellega, et tal puudus tahe vabadusse pääseda. Muutused tema

suhtumises on toimunud K. J. kohtumise ja nende ühise lapse sünni tõttu. Nimetatud sündmused

motiveerivad teda hoiduma alkoholist, narkootikumidest, suhtlemisest kriminaalkorras karistatud

isikutega ja täitma teisi kohtu poolt vajalikuks peetavaid piiranguid. Tööle soovib A. Pärn asuda

elektrikuna OÜ-s x.

Prokurör leidis, et kuigi kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad nii lähedaste isikute, elu- ja

töökoha olemasolu, siis A. Pärna käitumine vangistuse ajal ei luba tal toetada kinnipeetava enne

tähtaega karistuse kandmisest vabastamise taotlust. Prokurör märkis siiski, et kinnipeetava

nõustumist elektroonilise järelevalve kohaldamisega olukorras, kus tal oleks õigus taotleda

vabanemist ka elektroonilise järelevalve kohaldamiseta, tuleb lugeda taotlust toetavaks asjaoluks.

Kaitsja palus A. Pärna ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kaitsja arvates on selleks olemas

formaalsed alused. Kaitsja avaldas, et A. Pärna vabastamist toetavad mitmed kinnipeetavat ja

tema lähedasi puudutavad sotsiaalsed argumendid – kinnipeetava suhe K. J.-ga, mis on tekkinud

ja püsinud vaatamata A. Pärna vangistusele, samuti elu- ja töökoha olemasolu. Just eeltoodu tõttu

on kinnipeetav motiveeritud oma käitumist parandama ja väärib võimalust normaalse elu juurde

tagasipöördumiseks.

Kohtuniku seisukoht

A. Pärn on süüdi mõistetud tahtlike kuritegude, sh esimese astme kuritegude toimepanemises.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel

võib isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilist valvet

kohaldamata, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud

karistusajast. Käesolevaks ajaks on A: Pärn temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem

kui kaks kolmandikku. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.

Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks nii KarS § 76

lg 2 p 1 kui p 2 järgi.

Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja

järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et

elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul on A.

Pärna

tulevane

elukoht

aadressil

x

sobiv

elektroonilise

valve

kohaldamiseks.

Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on eluruumi omanik I. A. allkirjastanud nõusoleku

elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks talle kuuluvasse eluruumi. Seega on täidetud

elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vastavalt KarS §-le 56 lg 1 arvestatakse karistuse mõistmisel kohtu poolt muu hulgas võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel talle karistusena määratud vangistusest ennetähtaegselt, tuleb

KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolude arvestamisel samuti silmas pidada KarS paragrahvis 56

nimetatud karistamise eesmärke. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamisel

hindab kohus võimalust motiveerida kinnipeetavat ennetähtaegse vabastamisega vabaduses

õiguskuulekalt käituma, samuti uute kuritegude toimepanemise riskist tulenevat ohtu

õiguskorrale.

A. Pärn on Hiiu Maakohtu 25.04.1996. a otsusega süüdi tunnistatud KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 140

lg 2 p 1,3 järgi ning karistatud vabadusekaotusega 2 aastat 6 kuud. Karistusaja kulgu arvestatakse

alates A. Pärna vahistamisest 23.03.1995. a. Vaatamata sellele, et A. Pärna karistusaeg oleks

pidanud lõppema 22.09.1997. a, ei ole A. Pärn käesoleva ajani vabadusse pääsenud. A. Pärna on

vangistuses toimepandud kuritegude eest karistatud 5-l korral, mille tulemusena on talle

mõistetud karistusaeg pikenenud oluliselt. Kokku on A. Pärnale mõistetud jätkuvaks

karistusajaks 15 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Kohtu hinnangul on kuritegude jätkuv

toimepanemine vangistuse ajal tõendiks sellest, et A. Pärn ei ole olnud motiveeritud

õiguskuulekalt käituma.

Ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamisel on kohtul muuhulgas kohustus hinnata

kinnipeetava elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega

karistusest

vabastamine.

Nii

Tartu

vangla

iseloomustusest,

kui

ka

kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et A. Pärn on tugevalt motiveeritud oma käitumist

parandama ja tegema koostööd kriminaalhooldajaga. Samuti on kinnipeetaval pikale

vangistusajale vaatamata olemas tugev sotsiaalne tugivõrgustik nii perekonna, kui sõprade näol.

Ka on kinnipeetavale vabanemise korral väidetavalt tagatud elu- ja töökoht. Viimast asjaolu on

kinnitanud ka A. Pärna kaitsja, kelle sõnul on ta isiklikult kontrollinud esitatud väidete

paikapidavust. Kohus nõustub, et nimetatud asjaolud toetavad kinnipeetava ennetähtaegset

vabastamist.

Kinnipeetaval on käesoleval ajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarmenetluse

protokolli kohaselt seisnes kinnipeetava rikkumine selles, et ta puudus hommikuselt loenduselt.

Distsiplinaarrikkumine on kohtu arvates väheoluline ja selle laadist ning varasemate kehtivate

karistuste puudumisest tulenevalt ei pea kohus A. Pärna kehtivat distsiplinaarkaristust selliseks

asjaoluks, mis kahjustaks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise taotluse rahuldamise

väljavaateid.

Kohtu hinnangul kaaluvad kinnipeetava võimalikku õiguskuulekat käitumist toetavad sotsiaalsed

argumendid üles kinnipeetava jätkuvast õigusvastasest käitumisest tulenevat ohu uute süütegude

toimepanemiseks. Kohus märgib siiski, et kinnipeetava vabastamist toetavate argumentide kaal

on üksnes väikeses osas suurem kui taotluse rahuldamata jätmist toetavate argumentide kaal.

Otsustava tähtsusega on kohtu arvates asjaolu, et kinnipeetav on jätkuvalt nõustunud

vabanemisega elektroonilise järelevalve alla, sõltumata sellest, et tal olnuks õigus taotleda enda

vabastamist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel, seoses 2/3 karistusaja möödumisega.

Kohtu arvates teenib kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistamise üldist eesmärki,

motiveerib A. Pärna vabaduses õiguskuulekalt käituma ning jätab elektroonilise järelevalve

kaudu piisava võimaluse A. Pärna käitumise kontrollimiseks. Selliselt aitab ennetähtaegne

vabastamine kinnipeetaval uuesti kohaneda ühiskonnaga, vähendades järsust elukorralduse

muutusest tulenevaid riske. A. Pärna kohanemise toetamist ja kontrollimist kriminaalhoolduse ja

elektroonilise järelevalve kaudu peab kohus eriti oluliseks A. Pärna pika vangistusaja tõttu - A.

Pärn ei ole vabaduses viibinud peaaegu 13 aastat.

Kohus on seisukohal, et elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata maksimaalne võimalik

tähtaeg, s.o 1 aasta, mis tulenevalt KarS § 751 lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil

elektroonilise valve seade kinnitatakse A. Pärna keha külge. Makimaalset võimalikku tähtaega

tuleb kohtu arvates kohaldada seetõttu, et kinnipeetava poolt vangistuse ajal toimepandud

õigusrikkumised annavad aluse pidada A. Pärna poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu

suureks. Selle ohu realiseerumise vältimiseks tulebki kohaldada elektroonilist valvet

maksimaalse tähtajaga.

KarS § 76 lg-le 4 tulenevalt kestab A. Pärna katseaeg kuni 20.03.2011. a. Sellel ajal allutatakse

A. Pärn KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Silmas pidades aga et A. Pärna poolt

toime pandud õigusrikkumiste iseloomu, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste

toimepanemise riski, tuleb talle lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS

§ 76 lg 4 ja 75 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega

narkootikume ning hüvitada kuritegudega tekitatud kahju katseajal igakuiselt vähemalt summas

500.- krooni kuus. Samal eemärgil tuleb talle panna KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustus

osaleda kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavates sotsiaalabiprogrammides.

Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada ka KarS § 75 lg 2 p-st 7

tulenev kohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. A. Pärna paremaks

kohanemiseks

ühiskonnas

ning

legaalse

iseseisva

majandusliku

toimetulekuvõime

omandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada otsima endale töökoht 2 nädala

jooksul.

Rutt Teeveer

Kohtunik