1-08-1628\3 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri

1-08-1628

K O H T U MÄ Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2008 Haapsalus Kriminaalasja number 1-08-1628 Kohtukoosseis Prokurör

Kaitsja

Kohtunik Piia Jaaksoo Agnes Ollema Advokaat Helmi Loonde Kriminaalasi

E.P , (elukoht *, isikukood xxx * , *haridus makeel * keel töötab *) süüdistus KarS § 424 , e , järgi kokkuleppemenetluses

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile

kriminaalmenetluse jätkamiseks kuna kohus ei nõustu kokkulepitud karistusega. 2. ja advokaat Helmi Saata määruse koopia E.P-le Loonde`le.

Edasikaebamise kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest.

Asjaolud 04.02.2008 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kriminaaltoimik koos kokkuleppega E.P süüdistuses Kars § 424 järgi.

E.P süüdistatakse selles, et tema et tema olles 17.jaanuaril 2007.a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest KarS §

424 alusel 2 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, mis on kandmata ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks, juhtis 13.oktoobril 2007.a. kella 11.30 ajal Haapsalu linnas Tallinna maanteel maja number 66 juures suunaga kesklinna poole

Aktsiaseltsile Hansa Liising Eesti kuuluvat ja faktiliselt tema enda seaduslikus kasutuses olevat sõiduautot Volkswagen Bora registreerimismärgiga 356MCX isikuna, kes on tarvitanud alkoholi

(0,48 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg.3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. Sellise tegevusega E.P, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ning isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppes on kokku lepitud alljärgnevas karistuses:

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 87 päevamäära ehk 24969 krooni. KarS § 66 sätete alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 12 kuu jooksul igakuise maksena 2080 krooni ja 75 senti kuus. KarS § 50 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks.

Kohtu seisukoht

E.P süüdistatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 13.10.2007. 17.01.2007 karistas Pärnu Maakohus E.P KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistas vangistusega 2 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. /tl 31-32/.

E.P on karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud 1 kord ja väärtegude eest karistatud 6 korda. Väärteod on kõik liiklusalased, kuid on toime pandud enne eelmist kohtuotsust.

E.P oli kriminaalkorras karistatud KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega ja allutatud käitumiskontrollile. Käesoleva kriminaalasja menetluse esemeks olev KarS § 424 järgi kvalifitseeritav väärtegu on toime pandud katseajal.

Kriminaalasja toimikus on tl 48 kriminaalhooldaja R.Merila iseloomustus E.P kohta. Kriminaalhooldaja on andnud ülevaate katseaja kulgemisest ja E.P-ga peetud vestluste sisust. Kriminaalhooldaja on avaldanud, et selleks, et E.P saaks säilitada olemasoleva töökoha, on kokku lepitud kohtumistes kahekuiste intervallidega. Sageli E.P ei tulnud kokkulepitud ajal ja pidevalt tuli saata kirjalikke kutseid meeldetuletustega tulla kriminaalhooldaja juurde. Oma hilinemisi põhjendas ta tööga hõivatusega. Kohale saabudes oli ta alati rõõmus ja paistis kuidagi süüdimatu olemisega. Selline käitumine näitab kriminaalhooldaja hinnangul E.P vastutustundetut suhtumist temale kohtu poolt pandud kontrollnõuete täitmisse.

Lähtudes kriminaalasjas leiduvatest tõenditest, leiab kohus, et E.P karistamine käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuriteo eest rahalise karistusega ei ole kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega. Rahaline karistus on kuriteo eest mõistetav kergeim karistusliik. E.P on eelnevalt karistatud kuriteo toimepanemise eest vangistusega, mis on küll tingimisi jäetud täitmisele pööramata ja E.P on allutatud kriminaalhooldaja kontrollile. Vastavalt kriminaalhooldaja iseloomustusele suhtub E.P kontrollnõuete täitmisse vastutustunetult, kuigi kriminaalhooldaja on tulnud talle vastu ja töökoha säilitamise nimel on tal lubatud kriminaalhooldaja juures käia kord kahe kuu tagant.

Sellegipoolest ei ilmu E.P õigeaegselt. Uue samaliigilise kuriteo toimepanemine ajal, mil katseajast on möödunud juba pool, näitab ilmekalt, et ka kõige raskem karistusliik – milleks oli vangistus, ei ole suutnud mõjutada E.P õiguskuulekalt käituma.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et E.P ei ole isikuks, keda saab mõjutada rahalise karistusega edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest.

KrMS § 245-1 lg 1 p 3 kohaselt kriminaaltoimiku saanud kohtunik kontrollib kriminaalasja kohtualluvust ning teeb määruse kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks võimalusega koostada uus kokkulepe, kui kohus ei nõustu karistuse liigi või määraga. Käesoleval juhul ei nõustu kohus kokkuleppes kokkulepitud karistuse liigiga. Lähtudes eeltoodud seadusesätetest ja kirjeldatud asjaoludest tuleb toimik prokuratuurile tagastada.

KrMS § 385 p 12 kohaselt ei saa määruskaebust esitada prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrusele ja vastavalt KrMS § 408 lg 5 jõustub käesolev määrus selle tegemisest. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS §§-dest 245-1 lg 1 p 3, 385 p 12, 408 lg 5.

/allkiri/ Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige