4-07-3535\24 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

4-07-3535

Otsuse tegemise kuupäev, koht

Otsuse teinud kohus

23.jaanuaril 2008 Viru Maakohtu Kohtla-JärveKohtumaja

Viru Maakohus

Kohtunik

Anu Ernits

Sekretär, tõlk

Sekretär Marge Ojaäär, tõlk Leonora Nõmmik.

Väärteoasi

Anton Kukolevi kaebus tühistada Ida Politseiprefektuuri 26 06

2007 otsus nr 2440,07,005520 millega teda karistati KarS § 262

järgi rahatrahviga 50 trahviühikut summas 3000 krooni, ja

lõpetada väärteomenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev

15.01.2008 Kohtla-Järve linnas avalikul kohtuistungil

kaebemenetluses

Menetlusalune isik

Kohtuväline menetleja

ANTON KUKOLEV, isikukood 38306082282, elukoht xxxx

xxxxxx

Ida

Politseiprefektuur,

esindaja

Jõhvi

Politseiosakonna

korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Andres Visnapuu

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 lg 1 p 1, 2, kohus

OTSUSTAS:

Anton Kukolevi kaebus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse

lõpetamiseks jätta rahuldamata.

Jätta sisuliselt muutmata Ida Politseiprefektuuri 26 06 2007 otsus nr 2440,07,005520 Anton

Kukolevi karistamise kohta KarS § 262 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut summas 3000(kolm tuhat)

krooni.

VTMS § 132 lg 1 p 2 alusel teha kohtuvälise menetleja otsuses täpsustus ja lugeda väärteo

toimepanemise ajaks 31 05 2007 kell 15.20.

Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Ida Politseiprefektuuri arvele nr

10220035026010 Eesti Ühispangas ( kood 401 ) , viitenumber 10220075085066. Rahatrahv

pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav, on möödunud edasikaebe tähtaeg, ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses

tasunud või kui menetlusalune isik ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord.

Menetlusaluse isiku advokaadist esindajal, samuti kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal on õigus esitada kohtuotsusele kassatsioon 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool, soovib

kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest teatama Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja põhjendus.

1.Ida Politseiprefektuuri 26 06 2007 otsusega nr 2440,07,005520 karistati Anton Kukolevi

KarS § 262 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut summas 3000 krooni selle eest, et tema 31 05

2007 kella 16.18 ajal Jõhvi linnas Rakvere tn 5,7 juures, olles alkoholijoobes, rikkus avalikku

korda valju karjumise ja ebatsensuursete väljenduste kasutamisega.

2.Menetlusalune isik esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja

väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel järgmistel põhjendustel: Puuduvad

tõendid selle kohta, et ta oleks avalikku korda ja rahu 31 05 2007 kell 16.18. Sel ajal viibis ta

Jõhvi politseiosakonnas. Talle ei võimaldatud kaitsjat ja menetlus toimus tõlgi osavõtuta.

Talle ei võimaldatud väärteomaterjalidega tutvumist. Tema taotlus üle kuulata tunnistajatena

baari Privaat töötajad jäeti rahuldamata. Tema joobeseisundi tuvastamisel rikuti

Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse

vaidlustamise korda, sest see viidi läbi ilma meditsiinitöötaja osaluseta.

3.Kohtuistungil menetlusalune isik kinnitas, et teda ei ole sama teo eest varem karistatud ja

taotles väärteomenetluse lõpetamist põhjendusel, et ta pole väärtegu toime pannud, samuti

rikuti kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse norme.

Kohus leiab, et kaebuses toodud alus- VTMS § 132 lg 1 p 2 (menetluse lõpetamine, kui isikut

on sama teo eest karistatud) tuleb lugeda tehniliseks veaks. Lähtudes kaebuse sisust ja

menetlusaluse isiku seisukohast kohtus taotletakse menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel (teos väärteotunnuste puudumisel). Seepärast lähtub kohus menetlusaluse isiku

sisulisest taotlusest ja kaalub, kas, kas on alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg

1 p 1 järgi.

4.Kohtuvälise menetleja esindaja jäi seisukohale, et otsus tuleb jätta muutmata, sest Anton

Kukolevi poolt KarS § 262 väärteo toimepanemine on tõendatud ja metlusalusele isikule

mõistetud karistus vastab süüteo raskusele. Ta nõustus kaebuse esitaja väitega, et otsuses on

ebatäpsus väärteo toimepanemise kellaajas.Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et

menetlusaluse isiku viited menetlusnormide rikkumise kohta ei ole õiged.

5.Kohtumenetluses antud ütlustest nähtub:

5.1. Menetlusaluse isiku Anton Kukolevi ütluste kohaselt et tema ja koos temaga koos

ajateenistusest vabanenud isikud, kokku umbes 15 noormeest, kogunesid Jõhvi pargis, kus

tarvitati alkoholi Tema isiklikult alkoholi ei tarvitanud. Politseipatrull tegi neile märkuse

avalikus kohas alkoholi tarvitamise eest, mispeale nad selle lõpetasid ja liikusid Jõhvi

kesklinna pubi Privaat juurde. Ta möönab, et mõned grupis olnud isikud karjusid ja oli ka

ebatsensuurseid väljendeid. Võimalik, et keegi teatas politseisse, sest inimesed panid neid

tähele, kui nad Privaadi juurde liikusid (keegi küsis, mis pidu teil on ja soovis õnne, kuuldes

vastust, et nad vabanesid sõjaväeteenistusest) Ta kinnitas, et tema ei karjunud ega

ropendanud. Privaadi ees oli neid 6-7 isikut. Sinna saabunud politseinikud ütlesid, et teid on

juba (pargis) hoiatatud ja käskisid neil laiali minna. Nad vastasid, et ootame teisi ja siis

läheme baari. Politseinikud hakkasid S autosse viima. Tema läks S kinni pidavate

politseinikute juurde ja küsis, miks S kinni peetakse. Talle lasti gaasi näkku ja toimetati

politseijaoskonda, kus paigutati kambrisse Alkoholijoovet tal ei olnud ja seda ka ei

mõõdetud. Joobe tuvastamise protokollile andis ta allkirjad, sest oli hirmunud ja tahtis rutem

vabaneda.

5.2.Tunnistaja DS ütluste kohaselt tema koos kaaslastega, sh A.Kukolev,(kokku umbes 15

inimest) vabanenud ajateenistusest, tähistasid seda Jõhvi pargis, kus tarvitasid ka alkoholi.

Politseipatrull nõudis avaliku kohas joomise lõpetamist, ilma, et oleks neid karistanud.

Seepeale liikusid nad Jõhvi kesklinna. Ta möönab, et grupis räägiti kõva häälega,

kõrgendatud tooniga, kuid linnas liikunud inimeste suhtes keegi ebatsensuurseid sõnu ei

kasutanud ja teistele inimestele midagi ei karjunud. Ta ei oska öelda, kas nad häirisid

kõrvalisi isikuid.

5.3.Tunnistaja S K ütluste kohaselt 31 05 2007 tegevteenistusest vabanenud noormehed,

nende hulgas ka tema, D.S ja A.K, kokku umbes 15 inimest, tähistasid seda Jõhvi pargis.

Tarvitati ka alkoholi. Saabunud politseipatrulli märkuse peale, et avalikus kohas alkoholi ei

tohi tarvitada, lubasid nad laiali minna ja liikusid Jõhvi kesklinna poole väiksemates

gruppides üksteise järel. Nende hulgas oli ka A.Kukolev. Grupp umbes 7 inimest jäi baari

Privaat ette seisma, tema koos K sisenes baari, kus tellisid õlut ja piljardi. D.S. Panga juures

jäi tema raha välja võtma ega mäleta, kus oli S . Seejärel läks ta baari (Privaat), tellis õlle ja

piljardi. Karjumist väljast ei kostunud. Ta ei välista, et omavahel võidi kasutada

ebatsensuurseid väljendeid, kuid mitte kõrvaliste isikute suhtes. Kui politsei kohale jõudis,

siis läks ta baarist välja Politseinikud ütlesid, et teid on juba hoiatatud. Ta nägi, et Kukolev

küsis, miks teda kinni peetakse, küsiti mille eest. Politsei ütles, et teid juba hoiatati.

5.4.Tunnistajad S Š ja J N andsid ütlusi, et 31 05 2007 töötasid nad baari Privaat letis, mitte

kaugel baari lahtisest uksest. Baari tulid mõned ajateenistusest vabanenud noormehed, kellest

S.Š tundis K. Osa noormehi jäi välja, neil olid kaasas kilekotid alkoholiga, kuid

alkoholitarvitamist baari ees nad ei näinud. Ka baaris viibinud ei seganud teisi seal viibijaid.

Tänavalt baari ebatsensuurset sõimu ei kostnud. Nad nägid, kui kohale tulid politseiautod.

S.Šei osanud hinnata, kas tänaval olnud noored tänaval liikunud inimeste rahu häirisid või

mitte. Nii S.Š kui J.N kinnitasid, et nad tegelesid oma tööga ja pöörasid tänaval toimunule

tähelepanu alles siis, kui politseiautod kohale tulid. Ka kinnitasid nad, et baarisolijatest

politsei kedagi kinni ei pidanud.

5.5.Tunnistaja AP andis ütlusi, et 31.05.2007 kella 14 paiku sai tema patrull väljakutse

korrapidajalt Jõhvi parki, kus rikuvad avalikku korda ja tarvitavad alkoholi. Pargis nägid nad

umbes 30noorukit, pinkide peal olid pudelid alkohoolsete jookidega. Politsei küsimusele, mis

on kogunemise põhjuseks, nad vastasid, et nad tähistavad ajateenistuse lõppemist. Nad

käskisid alkoholi tarvitamise avalikus kohas lõpetada ja noormehed lubasid lahkuda.

Pakkinud asjad kokku, hakkasid nad ära minema, öeldes, et sõidavad Kohtla-Järvele.

Tunni aja pärast või hiljem tuli teade politsei korrapidajalt et kamp joobes noori liigub Jõhvi

Keskväljakult Rakvere tänava poole. Korrapidaja ütles, et tuli mitu kõnet korrarikkumise

teavitamisega. Sõites Rakvere tänava poole, juba eemalt nägid nad Rakvere 7 baari juures

noortekampa kuulsid, et karjuti „Rossija“. Lähemale sõites kuulsid nad, et noored (umbes 10

inimest) karjuvad ja ropendavad, oli näha, et nad joobes. Korraldustele avaliku korra

rikkumine lõpetada noormehed ei reageerinud: nad olid juba agressiivsed aga märkuste peale

mõned muutusid veel agressiivsemaks. Üks neist- A Kukolev- oli kõige agressiivsem: ta

karjus valjusti ja vehkis kätega. . Suust tuli tal alkoholi lõhna, olid ka märgatavad

koordinatsiooni- ja kõnehäired. A.Kukolev peeti kinni ja toimetati kainenemisele. Joobe

tuvastamise ekspertiisist ta keeldus.

5.6.Tunnistaja P T andis ütlusi, et 31.05.2007- oli ta patrullis koos paarimehe Fjodorovaga.

Nad olid jaoskonna juures kui tuli teade korrapidajalt ,et o baari Privaat juures kamp

noormehi rikuvad kordja ja karjuvad ebatsensuurselt. Juba baarile lähemale jõudes nägid

nad kõrvalisi inimesi, kes käega näitasid neile kamba suunas. Noorukid (umbes 10 inimest)

käitusid agressiivselt, olid kontrollimatud. Mõned seisid baari juures teel ja takistasid

jalakäijad, teised olid eemal. Kuigi osa oli politseisse viidud, ei lahkunud ülejäänud politsei

korraldusel. Politsei pidas kinni need kes olid kõige agressiivsemad- need, kes kõige

kõvemini karjusid ja joobes olid.

6.Kohtuistungil avaldatud tõendid.

6.1.Tunnistajate VF ja S F kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt pidas politsei 31 05

2007 kinni Rakvere tn baari Privaat avalikku korda rikkunud purjus noored, kes rikkusid

avalikku korda karjumise ja ropendamisega avalikus kohas. Üks avalikku korda rikkunud

kinnipeetu oli Anton Kukolev (tl 7-8, 18-19).

6.2.Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl 5) tõendab, et Anton Kukolev 31 05 2007

kell 15.50 alkoholijoobe tuvastamisest indikaatorvahendiga keeldus, tema joobele viitavad

tunnused- alkoholilõhn suust, kõne- ja tasakaaluhäired, aeglane reaktsioon- tuvastati

tunnistaja juuresolekul. Protokollile on A.Kukolev omakäeliselt vene keeles kirjutanud, et ta

on tuvastamise tulemusega nõus, ei soovi joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega

vereproovi võtmist.

7. Tunnistajate P.T, A.P, V.F ja S.F ütlustega ning protokolliga A.Kukolevi joobe tuvastamise

protokolliga loeb kohus tõendatuks, et Anton Kukolev 31 05 2007 kell 15.30 ajal, olles

alkoholijoobes ja viibides avalikus kohas - Jõhvis Rakvere tänav 7 asuva baari Privaat

juures, rikkus avalikku korda kõvahäälse karjumise ning ebatsensuursete väljenduste

kasutamisega. Seda kinnitavad osaliselt ka tunnistajate A.S ja S.K ütlused, et räägiti kõva

häälega, võis olla ebatsensuursete sõnade kasutamist, kuid mitte möödakäijate aadressil.

8. Tunnistajate Š ja N ütlused ei lükka ümber ega kinnita väärteoprotokollis kirjeldatud teo

toimepanemist A.Kukolevi poolt.

9.Kohus ei pea usaldusväärseks menetlusaluse isiku A.Kukolevi ja tunnistajate D.Sning S.K

ütlusi, et viibides Jõhvi kesklinnas A.Kukolev ei karjunud ega kasutanud ebatsensuurseid

väljendeid: nad kõik olid alkoholijoobes, mistõttu nende hinnangusse iseenda ja oma sõprade

tegudele tuleb suhtuda kriitiliselt . Menetlusaluse isisku alkoholijoove on tõendatud nii joobe

tuvastamise akti kui tunnistajate P.T ja A.P ütlustega. Alusetu on kaebuses toodud väide, et

joovet saab tuvastada vaid meedik.

10.Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et Jõhvi kesklinnas Rakvere tn 7 baari Privaat esine

on avalik koht. Lisaks on üldtuntud asjaoluks ka see, et kell 15.30 (aeg, mil väärteoprotokolli

järgi rikuti avalikku korda) on see rahvarohke koht.

11.Tunnistajate P.T ja A.P ütlustega selle kohta, et mitme inimese telefonikõned

politseikorrapidajale teatasid Rakvere tn 7 juures avaliku korra rikkumisest ja politseiautode

sündmuskohale lähenedes näitasid inimesed käega suunas, kuhu sõita,

on tõendatud, et menetlusaluse isiku ja ta kaaslaste teod (karjumine, ebatsensuursed

väljendid) häirisid kõrvaliste isikute rahu.

12.Avalikus kohas avaliku korra rikkumine karjumise ja ebatsensuursete väljendite

kasutamisega on toime pandud kaudse tahtlusega: alkoholijoobes grupis äsjaste kaaslastega

avalikus kohas suhtlemisel võis A.Kukolev mitte teada, et karjumine ja ebatsensuursed

väljendid häirivad kolmandaid isikuid ning võis seda mitte soovida, küll aga pidas seda

võimalikuks ja möönis seda. Teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud. Seega on Anton Kukolevi teod õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 järgi.

13.Kaebuse esitaja väitel ei olnud tal võimalik väärtegu toime panna kohtuvälise menetleja

otsuses näidatud ajal- 31 05 2007 kell 16.18 oli ta kinni peetud ja viibis Jõhvi

politseijaoskonnas.Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus väitega ja selgitas, et tegemist on

tehnilise veaga. Väärteo toimepanemise ajaks on väärteoprotokollis kirjeldatud kell 15.20.

Kohus leiab, et seda tehnilist viga kohtuvälise menetleja otsuses saab parandada VTMS §

132 lg 1 p 2 alusel, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Eeltoodust lähtudes tuleb teha

kohtuvälise menetleja otsuses täpsustus ja lugeda väärteo toimepanemise ajaks 31 05 2007

kell 15.20.

14.KarS § 262 sätestab avaliku korra rikkumise eest kergema karistusliigina rahatrahvi kuni

100 trahviühikut(6000 krooni), raskema karistusliigina aresti (kuni 30 päeva).

Kohtuvälise menetleja otsusega 26 06 2007 määrati Anton Kukolevile karistuseks rahatrahv

kergema karistusliigi keskmises määras: rahatrahv 50 trahviühikut summas 3000 krooni.

Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid (rahvarohe koht, väärteo toimepanemise

jätkumine politsei korralduste täitmata jätmisega, paljude inimeste häirimine teoga jm),

samuti Anton Kukolevi karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, vastab

kohtuvälise menetleja määratud karistus süüteo raskusele. Kohtul puudub alus vähendada

mõistetud karistust.

15.Kaebuses on toodud ka rida väiteid väärteomenetlusnormide rikkumise kohta: tõlgi

puudumine, puudus võimalus tutvuda väärteomaterjalidega ning ei võimaldatud kaitsjat,

joobeseisundi tuvastamist ei teinud meditsiinitöötaja ja kohtuväline menetleja ei kuulanud üle

tunnistajatena baari Privaat töötajaid.

16.Kohus ei tuvastanud väärteomenetlusnormide rikkumist, mis kaasa toonud kohtuvälise

menetleja ebaõige otsuse: baari Privaat töötajad kuulati üle kohtuistungil, kuid nad ei andnud

ütlusi, mis oleks kinnitanud menetlusaluse isiku ütlusi süüteo asjaolude kohta.

Kaebuse väidet A.Kukolevi poolt menetluskeele mittevaldamise kohta loeb kohus otsituks ja

tegelikkusele mittevastavaks: menetlusalune isik, kes on Eesti kodanik, saanud Eestis

hariduse ja läbinud ajateenistuse, ei ole esmaste menetlusdokumentides teinud märget eesti

keele mittevaldamise kohta, menetlusaluse isiku õigused (väärteoprotokolli pöördel) on

esitatud ka vene keeles ja A. Kukolev on need allkirjastanud.

Paljasõnaline ja põhjendamatu on väide kaitsja osalemise takistamise kohta: kohtuvälises

menetluses on kaitsja Igor Kukolev osalenud alates 02 07 2007. Kohtuvälise menetleja

otsuses on analüüsitud ka kaitsja kaebuses toodud asjaolusid. Samas loobus menetlusalune

isik kohtus õigusest kaitsjale, kuna valitud kaitsjale Igor Kukolevile, kes ei vasta VTMNS §

20 lg 1 kehtestatud haridusnõudele, kohus luba kaitseks ei andnud.

Ka alkoholijoobe olemasolu menetlusalusel isikul leidis kohtus uuritud tõenditega tõendamist

nii protokolliga joobe tuvastamise kohta kui mitme tunnistaja ütlustega. Menetlusalune isik

on valesti tõlgendanud Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001. a määrust nr 120 Joobeseisundi

tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord.

See määrus on kehtestatud Liiklusseaduse (LS) § 20 lg 6 alusel sõidukijuhi joobeseisundi

tuvastamiseks: Riigikohtu14 06 2007 otsuses nr 3-1-1-17-07 on selgitanud, et „… erinevalt

liiklusalastest süütegudest, mille puhul on joobeseisundi tuvastamiseks kehtestatud eraldi

kord, on teiste süütegude korral joobeseisund kui koosseisutunnus tuvastatav tõendamise

üldisi reegleid järgides. Seega võib teiste süütegude korral joovet tuvastada ka nt tunnistaja

ütlustega, samuti KrMS § 88 alusel toimetatud isiku läbivaatuse käigus koostatud

protokolliga“. Seega on A.Kukolevi alkoholijoove tuvastatud õigesti.

Kuna joobeseisund ei ole KarS § 262 süüteo koosseisuline tunnus, siis nimetatud asjaolu

tuvastamine käesolevas väärteoasjas omas tähtsust vaid menetlusaluse isiku ütluste õigsuse

hindamise seisukohalt ja selleks, et hinnata väidetavaid menetlusnormide rikkumisi( isiku

kinnihoidmine seoses politseis kainenemisele paigutamisega, väärteo menetlemise alustamine

alles pärast isiku kainenemist). Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt järgiti neid

menetlusnorme.

Eeltoodust lähtudes tuleb menetlusaluse isiku kaebus jätta rahuldamata, vastavalt VTMS §

132 lg 1 p 1 jätta kohtuvälise menetleja otsus sisuliselt muutmata ja teha selles vastavalt

VTMS § 132 lg 1 p 2 alusel muudatus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku seisukorda:

lugeda väärteo toimepanemise ajaks 31 05 2007 kell 15.20.

Ühtlasi parandab kohus ka ebatäpsuse käesoleva kohtuotsuse lõpposas, kus menetlusnormina

oli näidatud VTMS § 132 p 1, 2, peab olema VTMS § 132 lg 1 p 1, 2.

Anu Ernits

Kohtunik