1-08-961\3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-08-961

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

23 jaanuar 2008 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-961 (07260201351) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi J.L-i süüdistus KarS § 423 lg 1 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav J.L

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood xxx,

Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel-vene keel, eesti keelt valdab vabalt, õpib Mainori Kõrgkoolis, III kursus, töötab

OÜ Uus Katusjuhatuse esimees, kriminaalkorras karistatud 1 korral: 09. 06. 2005 Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7 järgi 4 k vangistust tingimisi katseajaga 18 k (tl 83 - 84, 86 -87);

väärteokorras karistatud 7 korral, tõkendiks elukohast lahkumise keeld alates 01. 10. 2007 a (tl 31)

Kaitsja advokaat Andrus Repnau RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.L KarS § 423 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6

(kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui J.L (kaks) aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2(3)

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata J.L katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Välja mõista J.L-ilt tekitatud kahjude katteks 5965 (viis tuhat üheksasada kuuskümmend viis) krooni, mis tasudaxxxxxxxxxxxx a/a-le 334672080001.

Sisse nõuda J.L-ilt menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

2) ekspertiisitasu 11 300 (üksteist tuhat kolmsada) krooni;

3) toimiku paljunduskulu 87 (kaheksakümmend seitse) krooni 60 senti.

KrMS § 423 ja 424 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades J.L-i tasuma igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2008.a veebruarist vähemalt 1500 krooni kuus kuni kogu summa tasumiseni.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber

2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

J.L-i suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada vangistuse kandmisele asumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

J.L-i süüdistatakse selles, et tema, juhtides märjal asfaltkattega teel 01. 10. 2007 a kella

08.30 paiku Jõgevamaal Tabivere vallas Pataste - Maarja teel suunaga Pataste poole sõiduautot BMW 520i reg. märgiga 416 ANJ, rikkus ettevaatamatusest LE § 123 nõudeid, mis sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, mille tagajärjel ta tee 2,3 km-l paremas lauges kurvis, nähes liikumas jalakäijat, ei suutnud liiklusolusid täpselt tajuda ning järsult pidurdades kaotas sõiduki üle valitsemise ja sõitis teelt paremale välja rohumaale ning seal otsa Maarja poole kõndinud ning autot nähes rohumaale põgenenud jalakäijale xxxxxxxxxxxxxxx, põhjustades talle eluohtlikud vigastused - kehatüve kinnine tömp trauma kahepoolsete roidemurdude ja parema kopsu rebenditega, mille tagajärjel saabus xxxxxxxxxxxxxxsurm vahetult pärast vigastuste saamist. Seega J.L, rikkudes mootorsõiduki juhina ettevaatamatusest liiklusnõudeid, millega põhjustas inimese surma, pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks aasta kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja

3(3)

kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha 6525 kr, ekspertiisitasu 11 300 kr ja toimiku paljunduskulu 87 kr 60 s.

KrMS 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, arvestades sama §-s sätestatud erandeid. Käesolevas asjas taotles kaitsja vastavalt KrMS § 3 menetluskulude jätmist osaliselt riigi kanda. Taotlust põhjendas ta asjaoluga, et J.L õpib ja paralleelselt töötab, mistõttu jätkub tal rahalisi vahendeid vaid äraelamiseks ja küllalt suurte menetluskulude tasumine käib talle üle jõu. Prokurör ei toetanud esitatud taotlust ja leidis, et menetluskulud tuleb sisse nõuda täies ulatuses, kuid nende tasumise tähtaega võiks pikendada ühe aasta võrra. Kohus leidis, et menetluskulude o saliselt riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mis annaks alust väita, et menetluskulude tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Küll aga, arvestades seda, et süüdimõistetu töötab õppimise kõrvalt ja tal on vajalik tasuda ka kannatanule tekitatud kahju, peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS §

423 ja 424 sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks.

Kohtunik