1-07-13446\8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-07-13446

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellant Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS

22. jaanuar 2008.a., Tallinn Jüri Paap, Julia Katškovskaja, Paavo Randma Maaria Rei Harju Maakohtu 14.11.2007.a. kohtuotsus Sergei Kovaljov süüdistuses süüdistatav Sergei Kovaljov Külli Aas adv. Liis Toomsalu

jätta Harju Maakohtu 14.11.2007.a. kohtuotsus Sergei Kovaljovi süüdistuses muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Apelleeritud kohtuotsusega

Sergei KOVALJOV, sünd. 18.06.1974.a., Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras neli korda, vahi all, tunnistati KarS § 263 p 3 järgi süüdi avaliku korra raskes rikkumises, mis seisnes 24.04.2007.a. kella 12.45 ajal Tallinnas Sütiste tee 19 asuva traumapunkti vastuvõtus temaga kaasas olnud G.S kohese arsti poolt vastuvõtmise ning abi osutamise nõudmises ning samal ajal 20 cm pikkuse noaga vehkimises ja vastu tooli tagumises, ähvardades selliselt traumapunkti töötajaid.

S.Kovaljovi karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust, mida vähendati 1/3 võrra, sest kriminaalasja arutati lühimenetlusena. Selle teo eest loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. Seda aga suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mitme kohtuotsuse alusel mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust, arvesse võeti veel eelvangistuses viibitud aeg.

Apellatsioon ja taotluse sisu

Apellant ei vaidlusta tema süüditunnistamist ega kuriteo kvalifikatsiooni. Ta tunnistab oma süüd ja puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut. Kaebaja heidab maakohtule ette, et see karistas teda rangemaliigilise karistusega, kui pani ette prokurör. Kohus ignoreeris asjaolusid, et apellant omas vahistamise ajal eluja töökoha, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ja tema elukaaslane on rase.

Kaebaja arvates ei võtnud maakohus piisavalt arvesse arutuseloleva teo toimepanemist põhjustanud asjaolusid, polnud asja arutades erapooletu, rikkus tema õigust anda kohtus ütluseid, tõlgendas ebatäpselt tema ütluseid, ei teinud kindlaks karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

S.Kovaljov taotleb tühistada maakohtu otsus ja karistada teda karistusega, milleks poleks vangistus.

Ringkonnakohtu seisukoht

1. Kuna apellandi taotlus puudutab üksnes talle mõistetud karistust, siis pole vajalik käesolevas kohtuotsuses käsitleda selle aluseks olevaid tõendeid, need on piisava üksikasjalikkusega kajastatud kaevatud kohtuotsuses ja ei vaja veelkordset kordamist.

Tulenevalt sellest on käesoleva apellatsioonmenetluse sisuks anda hinnang apellandi põhiväidetele, et maakohus arutas süüdistust erapoolikult ja ei võtnud piisavalt arvesse asjaolusid, mis võivad mõjutada mõistetavat karistust.

2. Apellatsioonis pole konkreetselt näidatud, millest kaebaja järeldas, et õigusemõistmine viidi läbi ebaobjektiivselt. Ringkonnakohtu istungil apellant täpsustas, et tal ei lastud rääkida kuriteo päevale eelnenud päeva sündmustest, mil elukaaslane sai kehavigastuse ja millega seoses mindi järgmisel päeval traumapunkti.

2.1. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt arutati käesolevat kriminaalasja lühimenetlusena. See tähendab, et sellises kohtumenetluses kohtueelse uurimise käigus üle kuulatud kannatanut ja tunnistajaid kohtumenetluse lihtsustamise eesmärgil kohtusse ei kutsuta, süüdistuse lahendamisel võetakse aluseks nende isikute poolt eeluurimise käigus antud ütlused. Süüdistatavat aga võidakse küsitleda ja talle antakse võimalus anda asjassepuutuvaid ütluseid. Sellise menetlusega nõustumise ja isiku süüdimõistmise korral vähendatakse mõistetavat karistust 1/3 võrra.

2.2. Apellandi väide, et talle ei antud kohtuistungil võimalust anda ütluseid, ei vasta kohtuistungi protokollis kajastatule: teda küsitlesid prokurör, kaitsja ja kohus, enne kohtuliku uurimise lõpetamist ei taotlenud ükski menetluspoolka mitte süüdistatavanda täiendavaid ütluseid. Ka kaevatud kohtuotsusest nähtub, et teiste tõendite kõrval olid arutuse all süüdistatava poolt menetluse käigus antud ütlused. Ringkonnakohtu arvates kaebaja etteheide tema poolt antud ütluste ebaõigest kajastamisest kohtuotsuses on alusetu, sest teo toimepanemisele järgnenud päeval S.Kovaljov kinnitas: “…ma ei oska selgitada, mis mulle sisse läks, ma ei saanud millestki aru, tegutsesin ebaadekvaatselt, …sel hetkel ma ei tajunud, mida tegin…“. Sellele vaatamata apellant tunnistas kohtuistungil oma süüd ja selgitas oma käitumist üksikasjalisemalt. Järeldub, et süüdistatav ise pole järjekindel oma ütlustes ja kriitika nende ütluste kohtuotsuses kajastamises on alusetu.

2.3. Ka ei saa vaadelda kohtu erapoolikusena S.Kovaljovi karistamist rangemaliigilise karistusega, kui tegi ettepaneku prokurör. Põhiseaduslikult on karistuse mõistmine kohtu kui ainsa õigusemõistmisorgani pädevus ja see ei sõltu menetlusosaliste seisukohtadest. Seega süü tõendatuse korral oli maakohtul õigus mõista S.Kovaljovile rangemaliigilisem karistus, kui taotles prokurör.

Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et maakohus arutas süüdistust erapooletult.

3. Kaevatud kohtuotsuses on näidatud, et käesolevas asjas puuduvad karistust raskendavad asjaolud (nendeks saavad olla üksnes KarS §-s 58 loetletud asjaolud), samuti ka karistust kergendavad asjaolud (nendeks saavad olla KarS §-s 57 lg 1 loetletud asjaolud või kohtu hinnangu kohaselt mõni muu asjaolu).

3.1. Maakohus ei arvestanud karistust kergendavaks asjaoluks S.Kovaljov kahetsust, sest see on paljasõnaline. Puhtsüdamlik kahetsus kui karistust kergendav asjaolu on nimetatud KarS §-s 57 lg 1 p 3. Tulenevalt seaduse sellisest sõnastusest ei kergenda karistust mitte igasugune kahetsus, vaid üksnes puhtsüdamlik kahetsus. Seadusandlikult ei ole võimalik määratleda, et teatud kahetsus on puhtsüdamlik ja teistsugune kahetsus mitte (arutuseloleva kohtuotsuse sõnastuses „paljasõnaline“), see on õigusemõistmise hinnata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas olukorras, kus tahtliku kuriteo pani toime kuritegude eest varem korduvalt karistatud isik, kes oli eelmise karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ja vähem kui kolme kuu möödudes peale vabastamist pani alkoholijoobe seisundis toime uue tahtliku kuriteo, ei saa kahetsust hinnata puhtsüdamlikuks. Ringkonnakohtu arvates polnud maakohtul alust võtta karistust kergendava asjaoluna arvesse ka mingit muud asjaolu, ta ei viibinud raskes isiklikus olukorras (KarS § 57 lg 1 p 4) ega hädakaitses (KarS § 57 lg 1 p 8).

3.2. Ka ei saa S.Kovaljovi karistust kergendada tal elukoha ja alaealiste laste olemasolu ning elukaaslase rasedus. Oma ütluste kohaselt oli S.Kovaljov töötu (tl. 14), seda väidet ümberlükkavaid tõendeid kriminaalasja materjalides pole.

Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et arutuseloleva teo eest karistust mõistes arutas maakohus võimalikke karistust kergendavaid asjaolusid ja leidis, et need puuduvad.

4. KarS § 263 lg 3 sanktsioonis nimetatud muuliigilise karistuse kohaldamine pole võimalik põhjusel, et S.Kovaljov oli tingimisi ennetähtaegselt vabastatud eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest. Maakohtul polnud KarS § 65 lg 2 mõtte kohaselt alust kaaluda S.Kovaljovile mõistetud karistuse suurendamist eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra.

5. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Jüri Paap Julia Katškovskaja Paavo Randma