4-07-4121\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

J. 4-47-4121

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Viiiirteoasja number

I(ohtunik

Viiiirteoasi

Piimu Maakohus

20. november 2007.aPiirnu, kiaalik menetlus

4-07-4121

Rubo Kikerpill

ulari Metsaveer' (ik 37301024218, elukoht Roheline 6a Sindi linn

Ptimumaa) kaebus viitirteoasjas Lii?ine politseiprefektuuri piirnu

politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel h6nu oro. poolt

03.08.2007.a tehtud kiirmenetluse otsusele nr lt5l3i630

Liiklusseaduse g 7422 lg2 j?rgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse $ 7422lg2ningviiiirteomenetluse seadustiku $ 120, $ L32 -r35 kohus otsustas

Jiitta L[[ne Politseiprefektuuri Piirnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel T6nu Oro.

poolt 03'08'2007.a tehtud kiirmenetluse otsus nr 115132630 muutmat" j; til;i Metsaveer. kaebus

rahuldamata.

Rahatrahv tasuda Liiiine Politseiprefekfuuri ala-le 10220035024012 SEB Eesti Uhispank (viitenumber

115132630' Kui n6ude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest n6ue tasutakse). N6ue

rahatrahvi osas loetaksenduetekohaselt tziidetuks, kuiisik tasub n6ude 15 piieva jooksul alates kiiesoleva

lahendi jdustumisest' Eelnimetatud ttihtaja mcicidumisel rahatrahvi mittetasumis.t largr,"u sundttiitmine

tiiiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

Kassatsioonidiguse kasutamisest tuleb kiqalikult teatada Ptirnu Maakohtule 7 paeva jooksul alates

kohtuotsuse v6i selle l6pposa kuulutamisesi ning kassatsiooni v6ib esitada Riigikohtule 30 piieva jooksul

alates piievast, mil kohtuotsus on menetlur" poolt"l" kohtus tutvumiseks kiittisaadav ning selleks tuleb

kasutada advokaadi abi.

Asj aolud j a menetluskiiik

03'08'2007'a on koostatud Liiline Politseiprefektuuri Piirnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel

T' Oro'poolt kiirmenetluse otsus nr 11,5132630 selle..kohta, et 03.0g.2007.akella 17.24 alalp?imumaal

Tahkuranna vallas Valga-uulu rnnt 122. km juhtis u. Meisaveer mootors6idukit (Bivrw 72gr, reg nr

742AYZ) asulavtilisel teel kiirusega 1'26 lsn/h+4lffnlh, mis iiletas liikluskorraldusvahendiga lubatud

s6idukiiruse mitte viihem l<tri 22 krnlh. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja (edaspidi LE) $ 126

p 3 n6udeid, pannes sellega toime viiiirteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (eaaspioi isii'l'+r;ji

2 jergi' Antud kiirmenetluse otsusega on U. Metsaveer' miiarafud eelpoolnimetatud ,raart"o toimepanemise

eest karistuseks rahatrahv 25 trahviiihiku ulatuses, so 1500 kroonr.

Kaebuse sisu

09'08'2007'a laekus Piimu Maakohtule u. Metsaveer' kaebus antud viiiirteoasjas tehtud otsusele, taotlusega

tema suhtes koostatud otsuse ttihistamiseks ja vlitirteomenetluse ldpetamiseks. Kaebuse esitaja ei vaidlusta,

et pani toime rikkumise, kuid leiab, et tegi seda tahtmatult, kuna soitis heauskselt tema kasutuses olnud

mootorsdiduki spidomeetri jiirgi 6ige kiirusega. Nimelt oli antud teel6igul lubatud s6idukiirus 100 krn/h

ning kaebaja oli autos peale pannud ptisikiirusehoidja 100 km/h. Kaebaja oma kaebuses miirgib, et tema

kasutuses olnud sdiduki spidomeetei ntiitab tapseit samuti, kui sauga vallas asuv piirnu postimehe

4-07-4121

kiirusem66tja, kuid Tallinna politseipatrulli poolt on kaebajale <ieldud, et s6iduki BMW 728I, reg w

74ZLYZ spldomeeter valetab, so niiitab tegelikkusest vdhem. Kaebaja on tema kasutuses oleval s6idukil

vahetanud iehvid, mis on eelmisest madalamad, mistdttu loodab U. Metsaveer, et nende rehvidega enam

taolist probleemi ei teki. Arvestades eeltoodut palub U. Metsaveer tiihistada tema suhtes koostatud

vridrteomenetlusotsus.

Kohtuviilise menetleja vastus kaebusele

LZiiine Politseiprefektuuri Piimu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Rauno Lensment oma

22.08.2007 .a kirjalikus vastuses Plirnu Maakohtule palub jiitta viiiirteoasjas vastu vdetud otsus muutmata ja

kaebus rahuldamata allj2irgnevatel pdhjustel:

- Kiirmenetluse otsuse pdtirdel on U. Metsaveer andnud allkirja 6iguste ja kohustustega tutvumise kohta.

Samuti on ta andnud allkirja menetlusaluse isiku iilekuulamise protokollile selle kohta, et ta ndustub

kiirmenetluse kohaldamisega.

- U. Metsaveer on kohtuviilises menetluses tielnud jiirgmist: ,,S6itsin oma spidomeetri jiirgi Sigesti, arvasin,

et spidomeeter n?iitab 6igesti, kuna minu spidomeeter ntiitab t?ipselt sama mida ,,Pdrnu Postimehe"

kiirusem$$tja, mida viiidetavalt oli L Veber konffollinud ja pidi niiitama 6igesti." 03.08.2007.a on

sdidukiiruse mdStmisel kasutatud mS6tevahendit Stalker ATR nr SP004933, mis on taadeldud

(taatlustunnistuse nr TTRSS-07/00011) 08.02.2007.a. Taatluskehtiwsaeg nimetatud m6dtevahendil on iiks

aasta. Enne ttitile asumist on vastavalt mddtemetoodikale nr MM 01-2005 m66tmist teostaval ametnikul

kohustus teostada seadme test (automaatne jalvdi helihargi test). Antud juhul oli test tehtud 03.08.2007.a

kell 15.00 ning seade oli korras. M66tmist teostanud ametnik on Liiiine Politseiprefektuuri politseiprefekti

poolt kinnitatud m66tmist teostavate ametnike nimekirja 02.0L2006.a kiiskkirjaga nr 1 (tiiiendus

06.03.2007.a kiisllcirjaga nr 52), mis t2ihendab, et ta on liibinud vastava koolituse. Seega ei ole p6hjust

kahelda lubatud sdidukiiruse i.iletamist kinnitavas tdendis ning md6tmisprotseduuris.

- Kohtuvaline menetleja peab menetlusaluse isiku kohtuviilises menetluses ja kaebuses toodud iitlusi

ennastdigustavateks, kuna ei ole teada, millistes oludes on U. Metsaveer sdiduki spidomeetri 6igsust

kontrollinud. Niiiteks on kaebaja poolt nimetatud artiklis miirgitud, et Pdmu Postimehe radar vdib eksida

autokolormis, kus s6idavad liibisegi suured ja viiikesed s6idukid, sest tihte tulemust kuvatakse tablool paar

sekundit, aga seetdttu ei pruugi kdigi sdiduvahendite kiirused ekraanile jduda. Kaebuse kohaselt oli

menetlusalune isik veendunud, et tema sdidukil oli lubatud s6idukiirus, kuna ta kasutas piisikiirusehoidjat,

kuid tuleb mdrkida, et ptisikiirusehoidja kasutamisel saab samal ajal nii sdidukiirust viihendada kui ka

suurendada, mistdttu selle kasutamine ei viilista liiklusnduete riklrumist.

- Karistuse m2iiiramisel on kergendava asjaoluna arvestatud kehtivate karistuste puudumist, mistdttu

rahatrahv on miiiiratud keskmises mii6ras. Lisaks eeltoodule ei ole menetlusalune isik kaebuses toodud

viiiteid tdendanud ega muutnud neid kontrollitavaks kas kohtuviilise menetleja v6i kohtu poolt ning need on

jii?inud paljas6nalisteks. Seet6ttu ei saa lugeda vastutust viilistavaks asjaoluks heausksust ning puudub

Siguslik alus Viitirteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) $ 29 lg I alusel vldrteomenetluse

l6petamiseks. Kohtuv?iline menetleja on veendunud, et viiiirtegu on toime pandud tahtlusega, kuigi

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) $ 15 lg 3 alusel on viiiirteona karistatav ka ettevaatamatu tegu. Toimuda

ei saa ka v6rdlusm66tmisi, kuna ei ole teada s6iduki tehniline seisund vZiZirteo toimepanemise hetkel, samuti

on kaebaja poolt vahetatud mootors6iduki rehvid.

Juhindudes eeltoodust ning VTMS $ 132 p 1 palub kohtuvbline menetleja jiitta otsus muutmata ja U.

Metsaveer' kaebus rahuldamata.

29.10.2007.a teatas kaebuse esitaja, et ndustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning et jtiiib

kaebuse juurde. U. Metsaveer palub asja menetlemisel arvestada, et kdnealune juhtum on tal ainuke

liikluseeskirjade rikkumine viimase 4,5 aasta jooksul.

Piirnu Maakohtu seisukoht

VTMS g 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvAlise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

6iguslikke asjaolusid. VTMS $-s 133 on loetletud kiisimused, millised selgitab kohus vZilja kaebuse

lahendamisel. VTMS $-s 150 on loetletud viiiirteomenetlus6iguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud liibi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et U. Metsaveer' kaebus ei

ole p6hjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tdendatud kaebaja siiii LS S 74" lgZ jdrgi kvalifitseeritava

2 (4)

"/

t

4-07-4121

vtiiirteo toimepanemises. Teo 6igusvastasust ja isiku stiiid vZilistavad asjaolud puuduvad ning tegu ise on

koosseisupZirane. Arvestades eeltoodu kohus leiab, et kohtuviilise menetleja poolt on viidrteomenetlus ltibi

viidud nduetekohaselt, vastu v6etud otsus tugineb vdiirteomenetluse kiiigus kogutud t6enditele ja jiirgitud

on viilirteomenetlus6igust. Kaebaja teole on antud 6ige junidiline hinnang ning otsus viiiirteoasjas on

seaduslik, mist6ttu puudub kohtul alus viiiirteomenetluse l6petamiseks VTMS-s siitestatud alustel.

Kohus loeb U. Metsaveer'poolt LS g74" lg2 jaryi kvalifitseeritava viiiirteo toimepanemise t6endatuks

kiirusemd6teseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt on 03.08.2007.a kaebuse esitaja poolt juhitud

s6iduki kiiruseks m66detud 126+4krn/h. M66tmisel on kasutatud m66tevahendit Stalker ATR nr SP004933.

mis on taadeldud vastavalt kohtuviilise menetleja poolt esitatud kaebuse vastusele 08.02.2007.a

(taatlustunnistuse nr TTRSS-07/00011) ning taatluskehtiwsaeg nimetatud md6tevahendil on tiks aasta.

Samuti toestas m66tmist selliseks toiminguks vastava viiljadppe saanud ja piidev ametiisik, so konstaabel T.

Oro. Niihtuvalt kiirusem66teseadme kasutamise protokollist kirjeldatud m66tmise tehioludest on

03.08.2007.ake11 17.23 ajal olnud Valga-Uulu mnt tegemist valge aja jaheaniihtavusega. Tuvastatud on, et

mootorsdiduk lZihenes kontrollijale i.iksinda, so antud ajahetkel ei liikunud nimetatud teeldigul peale kaebaja

juhitud sdiduki teisi liiklusvahendeid. Seega asus kohus seisukohale, et politseiamefiriku poolt m66detud

sdidukiirus ei saanud kuuluda tihelegi teisele mootorsdidukile peale kaebaja poolt juhitud sdiduki. Kohtu

hinnangul on teostaud m66trnine liibi viidud seadusest tulenevate nduete kohaselt.

Samuti loeb kohus vdbrteo toimepanemise t6endatuks U. Metsaveer' poolt kaebuses esitatuga, so kaebuse

esitaja on oma kaebuses kirjutanud: ,JVIa ei vaidle vasfu sellele, et ma panin antud rikkumise toime, kuid

tegin seda tahtmatult...". Siinkohal miirgib kohus, et KarS $ 15 kohaselt on viidrteona karistatav nii tahtlik

kui ettevaatamatu tegu. Seega leiab kohus, et kaebuse esitaja viiide, so tegu on toime pandud tahtmatult, ei

saa olla iseenesest asjas viiiirteomenetluse l6petamise aluseks.

Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja poolt kaebuses toodud viiide, et U. Metsaveer ei saanud

liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sdidukiirust tiletada, kuivdrd kasutas ptisikiirusehoidjat, milline

oli seadistatud 100 krn/h, pdhjendamatu. Kohus ndustub kohtuvalise menetleja seisukohaga, et

ptisikiirusehoidja kasutamine mootors6iduki juhtimisel ei viilista s6idukiiruse vlihendamist v6i

suurendamist mootorsdiduki j uhtimise ajal.

Samuti ei ndustu kohus kaebajaga selles osas, et U. Metsaveer' suhtes kuulub vdiirteomenetlus l6petamisele

pdhjusel, et kaebaja on heauskselt kasutanud sdidukit ja arvanud, et nimetatud s6iduki spidomeeter ntiitab

6igesti. Kaebaja on vSidetavalt kontrollinud sdiduki spidomeetri niiidu digsust nn Piimu Postimehe

kiirusemddtjaga, kuid Tallinna politseipatrulli sdnul nditab U. Metsaveer' kasutuses oleva s6iduki

spidomeeter tegelikkusest vtihem. Kohus leiab, et antud kaebajapoolne v2iide on asjakohatu ja

ennastdigustav. Kohtu hinnangul on kaebaja poolt esitatud versioon tema kasutuses oleva s6iduki

spidomeetri niiidu eksimise kohta tekkinud alles hiljem ning ajendatud eelk6ige soovist vabaneda

vastutusest. Kaebaja on oma kaebuses miirkinud, et palus teostada Tallinna politseipatrullil

kiirusemddtmist, veendumaks tema kasutuses oleva s6iduki spidomeetri niiidu 6igsuses. Samas ei ole U.

Metsaveer kohtule esitanud iihtegi tdendit selle kohta, millistel tingimustel antud mSdtmine teostati, kelle

poolt mSdtmine teostati, so m66tmist teostanud ametiisik(ud), missugust m6dtevahendit kasutati jne. Seega

leiab kohus, et kaebaja ei ole kohtule esitanud usutavaid t6endeid, mis annalsid kohtule alust kaaluda asjas

koostatud kiirmenetluse tiihistamist. Kohus ndustub menetleja seisukohaga, et antud juhul ei ole vdimalik

tagantj[rele kdnealuse si.indmuse toimumise asjaolusid taastada, kuiv6rd niihtuvalt taotlusest on kaebuse

esitaja lisaks muule vahetanud ka antud sdiduki rehvid.

LE $ 126 p 3 kohaselt ei tohi juht s6ita kiiremini liikluskorraldusvahendil niiidatud suurusest. LS g 7422 lg

2 naeb ette karistusena mootorsdiduki juhi poolt lubatud suurima s6idukiiruse tiletamise eest 21 kuni 40

kilomeetrit tunnis rahatrahvi kuni 50 trahvitihikut.

U. Metsaveer' on karistatud kdnealuses asjas rahatrahviga 25 hahvitihiku ulatuses, mis on antud juhul

sanktsiooni keskmises mtiiiras, Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuviilise menetleja poolt

tuvastatud. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuviiline menetleja arvestanud menetlusalusel sikul

kehtivate karistuste puudumi st.

Arvestades eeltoodut asus kohus seisukohale, et arvestades vdimalust mdjutada U. Metsaveer' edaspidi

hoiduma samalaadiliste stittegude toimepanemisest ja 6iguskona kaitsmise huve, on U. Metsaveer'

3 (4)

tx

4-07_4t21

kohtuvSlise menetleja poolt miiiiratud kanstus vastavuses karistuse kohaldamise alustega ning kohtul

puudub alus kohtuviilise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, miiaratud rahatrahvi viihendamiseks voi

tiihistamiseks' Samuti ei ole kohtuvaline menetleja ktiesoleval juhur kasutanud oma seadusest tulenevat

digust lisakaristuse kohaldamisel, so LS s fi' te i";H'effe voimaluse sdiduki juhtimise 6iguse

iiravdtmiseks tihest kuust kuni kolme kuu1i, ra -o'n menetleja juba arvestanud karisfuse mziiiramisel

vastutust kergendava asjaoluna menetlusalusel isikul kehtivate liiiclusalaste oigur".ittu*ste puudumist.

Tulenevalt eelnevast kohus leiab, et Liiiine Politseiprefektuuri piirnu politseiosakonna korrakaitsetalituse

5:ilTts:*1.fl:;il:iffiij,ifllffifl:i3 kt"#;,r".1"i,".'* tls3z630ei kuuru riihistamisere ning

4 (4)