1-06-3294\16 · Tallinna Ringkonnakohus

1-06-3294

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsembril 2007.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06- 3294 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Malle Preimer, Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi Sergei Grohotovi süüdistuses KarS § 113 järgi; Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 26.veebruari 2007.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Sergei Grohotov ja vandeadvokaat Jugans Grossmann Prokurör Elle –Mai Velling Süüdistatav

Sergei Grohotov, ik. 38211130224, ei tööta , eluk., x varem kohtulikult karistamata, alates 14. septembrist 2005.a. viibib vahi all

Kaitsjad vandeadvokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 26. veebruari 2007.a. otsus Sergei Grohotovi süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi ning karistuse kandmise tähtaja alguse osas. Tunnistada Sergei Grohotov süüdi KarS § 117 ja § 121 järgi ning KarS § 63 alusel mõista karistuseks 2 ( kaks ) aastat ja 3 ( kolm ) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 14. september 2005.a.

KarS § 68 lg.1 järgi arvata Sergei Grohotovi karistusaja hulka 14.septembrist 2005.a. kuni 14. detsembrini 2007.a. eelvangituses viibitud aeg 2 ( kaks ) aastat ja 3 ( kolm ) kuud, millega temale tähtajalise vangistusena mõistetud karistus lugeda kantuks. Serge Grohotov vabastada viivitamatult vahi alt Tallinna Vanglas. Apellatsioonid rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 14. detsembril 2007.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada.

Asjaolud ja menetluse käik.

Harju Maakohtu 26.veebruari 2007.a. otsusega tunnistati Sergei Grohotov süüdi KarS § 113 järgi ja karistati 6 a. vangistusega.

S. Grohotov tunnistati süüdi selles, et tema lõi omavahelises tülis I.Jit rusikaga ja põlvega näkku, mistõttu J. J kukkus kiviplaatidest kõnniteele. Mõni tund hiljem lõi S. Grohotov I. J veel kaks korda rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus kivitrepile. Päev hiljem I. J suri saadud tervisekahjustuste tõttu.

Tallinna Ringkonnakohtu 15.juuni 2007.a. otsusega tühistati Harju Maakohtu 26. veebruari 2007.a. otsus S. Grohotovi KarS § 113 järgi süüdimõistmises ja karistamises. Ringkonnakohtu otsusega tunnistati S. Grohotov süüd KarS § 118 p.1 ja § 117 järgi ning KarS § 63 alusel karistati 5 a. vangistusega.

Riigikohtu 20. novembri 2007.a. otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2007.a. otsus S. Grohotovi KarS § 118 p.1 järgi süüditunnistamise ja KarS § 63 alusel mõistetud karistuse osas ning kriminaalasi saadeti Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus.

S. Grohotovi ja vandeadvokaat J. Grossmanni apellatsioonis taotletakse süüdistatava poolt toimepandud kuriteo kvalifitseerimist ja karistuse mõistmist KarS § 121 järgi. Apellantide hinnangul on tõendatud vaid see, et S. Grohotov lõi I. Jit näkku üks kord rusikaga ja üks kord põlvega. Tunnistaja V. Š vastuolulised ütlused, kes ise löömist peale ei näinud, tuleb jätta tähelepanuta.

S. Grohotovi kingadelt ega pükstelt kannatanu verd ega DNA-d ei leitud. Seetõttu pole tõendeid kannatanut jalaga löömise kohta ning kannatanu surma saabumisest S. Grohotovi löökide tagajärjel. Eksperdi arvamuse kohaselt algas I. Jil koljusisese verevalumi kujunemine kolm päeva enne

S. Grohotovi lööke ja iga järgnev trauma võis põhjustada selle süvenemist. Kuna verejooks ajusse võib olla väga aeglane, siis ei ole välistatud, et surma põhjustas varasem trauma.

S. Gorohotov kannatanut tappa ei tahtnud ega põhjustanud tema surma ettevaatamatusest.

Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja lähtusid apellatsiooni toetamisel Riigikohtu 20. novembri 2007.a. otsusest ega vaidlustanud A. G süüd I. Ji surma põhjustamisest ettevaatamatuse tõttu. Süüdistatav ja kaitsja leidsid, et A. G pole tahtlikult kannatanule rasket tervisekahjustust põhjustanud. A. G tuleb süüdimõista ja karistada KarS § 117 järgi. Prokurör asus seisukohale, et kannatanut I. Jit rusikaga ja põlvega näkku lüües möönis A. G igasuguse tagajärje saabumist, s.h. raske terviskahjustuse tekitamist, mis põhjustas ohu elule. Seetõttu tuleb A. G süüdi tunnistada KarS § 118 p.1 järgi. KarS § 117 ja § 118 p.1 järgi mõista KarS § 63 alusel karistuseks 5 a. vangistust.

Ringkonnakohtu seisukoht.

Riigikohtu 20. novembri 2007.a. otsuse järgi on apellatsioonimenetluses kohtuliku arutamise esemeks ainuüksi S. Grohotovi süüdistus KarS § 118 p.1 järgi ning eri süüteokoosseisudele vastava teo toimepanemise eest temale KarS § 63 kohaselt mõistetud karistus. Tallinna Ringkonnakohtu otsus S. Grohotovi KarS § 117 ( Karistusseadustiku eriosa § 117 redaktsioon, mis kehtis kuriteo toimepanemise ajal) järgi süüditunnistamise osas on seadusjõus ega ole kohtuliku arutamise esemeks kriminaalasja uuel arutamisel apellatsioonimenetluses. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et tundmatud isikud peksid 17. juulil 2005.a.

I. Jit pähe, misjärel talle osutati arstiabi. Vaidlust pole ka selles, et 20. juulil 2005.a. kannatanu I. J suri. Kohtuarstliku ekspertiisi arvamuse kohaselt oli kannatanu I. Ji surma põhjuseks koljusisene verevalum. Kannatanu surma põhjusena käsitletud ajukolju sisene eluohtlik patoloogia formeerus lühikese ajavahemiku jooksul, pea-näo piirkonda suunatud ja üksteisele järgnenud vägivallaepisoodide tulemina. Koljusisese verevalumi kujunemise vallandas 17.juulil 2005.a. saadud pea-näo trauma ning iga järgnev kannatanu poolt saadud pea-näo trauma võis süvendada surma põhjustanud tervisekahjustuse kulgu.

Süüdistatava S. Grohotovi, tunnistajate V. Š ja P. N esimese astme kohtus kontrollitud ütlused on kattuvad selles, et 19. juulil 2005.a. Tallinnas, x elamu hoovis, lõi S. Grohotov I. Jit üks kord rusikaga ja üks kord põlvega näkku. Peksmise ajendas I. Ji sündsusetu kõnepruuk ja solvangud P. N aadressil. Kohtumenetluse poolte vahel pole vaidlust selles, et S. Grohotov pani vägivallateo toime tahtlikult. Kohtuarstliku ekspertiisi arvamuse kohaselt võib 19. juulil 2005.a. I. Ji suhtes kasutatud vägivallaga seostada vaid varem osutatud arstiabi käigus tema ülahuule põrutushaavale asetatud kirurgilise õmbluse lahtirebenemist, vereimmitsust haavast ja ninast ning verevalumeid silmalaugudel.

Ringkonnakohtu seisukohalt tõendab ekspertiisi arvamus, et 19.juulil 2005.a. süüdistatava S. Grohotovi rusika - ja põlvelöök rikkusid I. Ji näokoe terviklikkuse ning tekitasid valutunnet. Iseloomult ja raskuselt ei kujuta nimetatud vigastused tavapärase, keskmise terviseseisundi juures oleva inimese elule ohtu. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel pole saadud usaldusväärseid tõendeid selles, et S. Grohotov löönuks I. Jit kängitsetud jalaga valimatult pähe või näkku. Samuti puuduvad tõendid selles, et S. Grohotovi rusika ja põlvelöök põhjustasid I.

Jile raske, elule ohtliku tervisekahjustuse. Pole tõendeid ka selles, et S. Grohotov oli I. Ji näkku lüües teadlik tal varasemate traumade tõttu esinevast eluohtlikust tervisekahjustusest – vallandunud peaaju verevalumist. Ringkonnakohus on veendunud, et S. Grohotovi vägivallategu, mis kumuleerus kannatanule varem põhjustatud traumadega, on põhjuslikus seoses I. Ji surma saabumisega.

Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et S. Grohotovi teod - kannatanu I. Ji üks kord rusikaga ja üks kord põlvega näkku löömine - tuleb kvalifitseerida tahtliku vägivallana KarS § 121 järgi.

S. Grohotovi süüdi tunnistamine vähem raskemas süüteos, toob kaasa ka KarS § 63 kohaselt vareme mõistetud karistuse kergendamise. Karistuse mõistmisel ringkonnakohus võtab arvesse S. Grohotovi süüd, kes toimepandud kuriteoga kahjustas kõrgeimalt kaitstud hüve – inimese elu. Süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid ringkonnakohus kindlaks pole teinud, karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus kuriteo toimepanemise süü tunnistamist. Nimetatud asjaolusid ja karistuse mõistmise erikui üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades tuleb süüdistatavat S. Grohotovi Kar§ 117 lg.1 ja ja § 121 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest, KarS § 63 lg.1 kohaselt, karistada vangistusega, mille tähtaeg võrdub ringkonnakohtu otsuse teatavaks tegemise päevani vahi alla viibitud ajaga, s.o. 2 aastat ja 3 kuud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et S. Grohotov peeti kuriteos kahtlustatavana kinni

14. septembril 2005.a. ( I kd. tl. 77 ) ega ole seejärel vabaduses viibinud. Seetõttu tuleb I. Grohotovi karistuse kandmise aja algusena käsitleda tema faktilise kinnipidamise kuupäeva

14. septembrit 2005.a. KarS § 68 lg.1 alusel lugeda S. Grohotovile karistusena mõistetud tähtajaline vangistus kantuks 14. septembrist 2005.a. kuni 14. detsembrini 2007.a. eelvangistuses viibitud ajaga ning vabastada Sergei Grohotov viivitamatult vahi alt. Süüdistatava S. Grohotovi ja vandeadvokaat J. Grosmanni apellatsioon osaliselt rahuldada. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4; § 340 lg.2 p. 3 ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 26. veebruari 2007.a. otsuse S. Grohotovi KarS § 113 järgi süüditunnistamise ja karistamise ning karistuse kandmise tähtaja alguse arvestamise osas ning teeb uue kohtuotsuse.

I. AMANN

M. PREIMER

E. RANDMÄE