Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
1-07-14027\2 AI generated

1-07-14027\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-07-14027\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Murru Vangla esitas 07.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andre Oratši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 8 järgi. Mõistetud karistust vähendati 1/3 võrra, mõisteti põhikaristuseks 4 kuud vangistust. KarS

Legislator headnote

AI generated

1-07-14027\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tallinna Linnakohtu 01.12.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistusega ja lõplikuks karistuseks jätta Tallinna Linnakohtu 01.12.2005.a kohtuotsusega mõistetud 3 aastat ja 7 kuud vangistust.

Keywords

AI generated
post-flight political activities grounds for asylum criminal rehabilitation leave on social grounds dismissal during probation deportation despite health issues
AI generated
1-08-552/6
Süüdimõistetu Oleg Bržezinski (isikukood: 36601152214; viibib Viru Vanglas) KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Oleg Bržezinski vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 11.02.2009.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Bržezinski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Oleg Bržezinski tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 15.06.2000.a otsusega KrK §197 lg 2 p 1, 2; § 139 lg 2 p 1, 2; § 185 lg 2; § 101 p 8 järgi. Vastavalt KrK § 40 lg 1 sätetele loeti lõplikuks karistuseks, liites mõistetud karistused osaliselt, 12 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust karistuse ärakandmisega kinnises vanglas. Karistuse kandmise algus oli 02.09.1999.a ja lõpp on 02.03.2012.a. Harju Maakohtu 22.01.2008 a. määrusega jäeti Oleg Bržezinski ennetähtaegselt tingimisi vabastamata (määrus jõustus 12.02.2008 a.) Seega, lähtudes Vangistusseaduse § 76 sätestatust, uus tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus saabus 12.02.2009 a. Oleg Bržezinski kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on teda 4-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemise korral soovib ta elama minna õe juurde aadressil xxx või vanemate korterisse aadressil xxx. Enne vangistust töötas mitteametlikult, ametlikult töötas vaid 8 kuud. Murru Vanglas töötas 6 aastat tislerina. Vabanedes kavatseb asuda tööle kuid garanteeritud töökoht puudub.
1-07-8714\1
Murru Vangla esitas 06.07.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Vintsevitš’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
1-09-2627/3
Vangla esitas 23.02.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.
1-11-8350/82
L.D on kriminaalkorras karistatud 3-l korral.
1-08-3902\2
XxxVangla esitas 18.03.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava K.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-14027

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-14027

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Natalia Duškina

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Andre Oratši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Andre Oratš (isikukood: 37301280273; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Andre Oratš tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 07.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andre Oratši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Andre Oratš tunnistati süüdi Harju Maakohtu 05.02.2007.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7,

8 järgi. Mõistetud karistust vähendati 1/3 võrra, mõisteti põhikaristuseks 4 kuud vangistust. KarS

§ 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tallinna Linnakohtu 01.12.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistusega ja lõplikuks karistuseks jätta Tallinna Linnakohtu 01.12.2005.a kohtuotsusega mõistetud 3 aastat ja 7 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 02.05.2005.a ja lõpp on 02.12.2008.a.

Andre Oratši kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei tööta, teda toetavad vanemad materiaalselt. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub elama kasuemale kuuluvasse korterisse Tallinnasse. Töökoht ei ole garanteeritud.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Andre Oratši vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna tal puudub eluja töökoht ning motivatsioon elada seaduskuulekalt ning kinnipeetav on arvamusel, et kriminaalhooldusest ei ole talle kasu.

Andre Oratš taotleb kohtult tingimisi vabastamist. Varem on kohtulikult karistatud 6-korral, vanglas viibib 6. korda. Kannab karistust röövimise ja varguse eest. Ta kahetseb tehtut. Elukoht on olemas isa ja kasuema juures Tallinnas.

Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on A. Oratši ennetähtaegne vabastamine ennatlik. A. Oratšil on karistusaja lõpuni jäänud 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on teda 9-korral kriminaalkorras karistatud nii tingimisi, kui ka reaalselt vangistusega, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Vabaduses puudub kindel töökoht.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Oratši ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Oratš tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Oratši isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. A. Oratšil on karistusaja lõpuni jäänud 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on teda 9-korral kriminaalkorras karistatud nii tingimisi, kui ka reaalselt vangistusega, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Vabaduses puudub kindel töökoht.

Arvestades A. Oratši poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik