1-07-12722\6 · Viru Ringkonnakohus

1-07-12722 K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.november 2007.a, Jõhvi Kriminaalasja number 1-07-12722 (07233001900) Kohtukoosseis Mihhail Komtśatnikov, Eeva Levina, Vladimir Rozalka Kohtuistungi sekretär Jane Väli Asja läbivaatamise aeg ja koht 12.november 2007.a, Jõhvi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.oktoobri 2007.a vahistamismäärus Kahtlustatav

D. R. (sünniaeg xx.a) - isikukood xxxx, 8 klassi, töökoht: xx, lukksepp, elukoht xx, kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, kahtlustatavana kinni peetud 10.oktoobril 2007.a, käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas. Määruskaebuse esitaja kahtlustatav D. R. Viru Ringkonnaprokuratuuri Kohtla-Järve osakonna ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova Kaitsja Vandeadvokaat Igor Belugin (määratud korras) RESOLUTSIOON : 1.Jätta Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.oktoobri 2007.a vahistamismäärusega kahtlustatava D. R. i suhtes kohaldatud tõkend-vahistamine muutmata ning kahtlustavava D. R. i määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesolev kohtumäärus on lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK

1.Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Marina Zagorets esitas (lk.1) 12.oktoobril 2007.aastal Ida-Viru Maakohtu Narva kohtumaja eeluurimiskohtunikule taotluse Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121, § 266 § 120 ettenähtud kuritegude toimepanemises kahtlustatava D. R. i vahistamiseks Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 20 p 3 ja Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 130 lg 2 alusel. 1.1.Prokuröri abi vahistamistaotluse kohaselt menetleb Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna vaneminspektor Roman Ippolitov käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 24.septembril 2007.aastal KarS § 121 alusel selle kohta, et 23.septembril 2007.aastal õhtupoolikul, D. R. , olles alkoholijoobes, tungis Narvas x asuvasse korterisse nr x, kus peksis AA, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi ning ähvardas teda tappa. Seega kahtlustatakse D. R. i KarS § 121, § 266 ja § 120 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

1-07-12722

(4) 1.2.10.oktoobril 2007.aastal peeti arutatavas kriminaalasjas (lk.2-3) D. R. kahtlustatavana kinni ning samal päeval (lk.5-7) kuulati KarS §§-de 121, 266, 120 järgi kahtlustatavana üle.

2.Prokuröri abi Marina Zagorets märkis vahistamistaotluses, et kahtlustatav D. R. it on varem kriminaalkorras seitse korda karistatud, karistused ei ole Karistusregistrist maha võetud. Sealhulgas kahtlustatakse D. R. i kahe erineva raskusastmega kolme kuriteo toimepanemises. Sealjuures uued kuriteod pani ta toime katseaja kestel. Ta on töötu ja ei oma legaalset sissetulekut, ta on narkosõltlane. Seetõttu on alust arvata, et D. R. võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist ja hoiduda kõrvale kriminaalmenetlusest. 2.1.Maakohtu istungil (lk.12) toetas prokuröri abi Marina Zagorets oma taotlust ning palus kahtlustatav D. R. vahistada taotluses toodud põhjendustel. Kahtlustatav D. R. ja kaitsja palusid jätta prokuröri abi vahistamistaotluse rahuldamata viidates sellele, et D. R. il on kindel elukoht, ta ei ole kriminaalmenetlusest kõrvale hoidnud, ta töötab ametlikult ning lubab mitte sooritada uusi kuritegusid ning ilmuda menetleja juurde kutsete peale.

3.Maakohus andis oma 12.oktoobri 2007. aasta vahistamismäärusega (lk.13-14) loa kahtlustatava D. R. i vahistamiseks. 3.1.Maakohus tuvastas, et kahtlustatava D. R. ile esitatud kuritegudekahtlustus KarS §§-de 121, 266, 120 järgi on põhjendatud ning tõendatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega. Seega prokuröri abi taotlus kahtlustatava D. R. i vahistamiseks kuulub rahuldamisele, sest kahtlustatavat D. R. i on varem kohtulikult karistatud seitsmel korral, samuti on näha, et ta pani toime kuritegusid katseaja kestel. Eeltoodu põhjal ei ole maakohtu arvates välistatud, et kahtlustatavat D. R. it vabadusse lastes, võib ta jätkuvalt toime panna kuritegusid.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

4.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.oktoobri 2007.a vahistamismääruse peale esitas kahtlustatav D. R. määruskaebuse (lk.16-18), milles palub vabastada ta vahi alt. Ta märgib, et ei pannud toime kuritegusid, milles teda kahtlustatakse.

D. R. ei kavatse kohtueelsest uurimisest kõrvale hoiduda, kuna tal on olemas kindel elukoht. Lisaks D. R. selgitab, et kohtueelsest uurimisest ta kõrvale ei hoidunud.

5.Ringkonnakohtu istungil palus ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova jätta maakohtu vahistamismäärus kui seaduslik muutma. 5.1.Kaitsja-vandeadvokaat Igor Belugin taotles vahistamismääruse tühistamist ning D. R. i vahi alt vabastamist ja kergema tõkendiliigi kohaldamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohtunike kolmeliikmeline koosseis (edaspidi ringkonnakohus), tutvunud vahistamistoimiku materjalidega, määruskaebuse väitega, kuulanud ära kaitsja-vandeadvokaat Igor Belugini, ringkonnaprokuröri, leidis, et määruskaebus on põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus leiab, et D. R. i vahistamiseks on seaduslik alus. Maakohus on veenvalt tuvastanud vahistamise aluse ja ringkonnakohus nõustub sellekohaste põhjendustega.

1-07-12722

(4) 7.PS § 20 p 3 kohaselt võib vabaduse võtta kuriteo ärahoidmiseks. KrMS § 130 lg 2 kohaselt võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Ringkonnakohus märgib, et vahistamise kui tõkendi otsustamisel on vajalik tuvastada põhjendatud kuriteokahtluse ja vahistamisaluse olemasolu (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegium määrus nr 3-1-1-103-06, 11.detsember 2006.a). 7.1.D. R. vahistati põhjusel, et tema suhtes on alust arvata, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist või hoiduda kõrvale kriminaalmenetlusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Selleks annavad aluse asjaolud, et D. R. i on mitu korda kriminaalkorras karistatud. 7.2.Näiteks (lk.8-10) viimasel korral karistati D. R. i 18.augustil 2006.aastal Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsusega KarS § 121 järgi vangistusega üheks kuuks ning liitkaristuseks mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel kolm aastat ja üks kuu vangistust. Harju Maakohtu 29.mai 2007.a kohtumäärusega vabastati ta KarS § 76 alusel tingimisi enne tähtaega karistusest. 11.juuni 2007.a seisuga jäi karistuse ärakandmata osaks neli kuud ja 2

(kaks) päeva vangistust. D. R. on rikkunud seadusest tulenevalt kohustust katseaja kestel mitte panna toime uusi kuritegusid. Talle anti võimalus kanda järelvalve tingimustes karistust vabaduses, paraku ei soovinud ta seda kasutada. Ringkonnakohus leiab vahistamismaterjalidest nähtuvalt, et D. R. i õiguskuulekus pole süvenenud ja esineb kõrgendatud risk, et D. R. paneb vabaduses toime uusi kuritegusid. D. R. i varasemad karistused pole vabanedes takistanud tal toime panemast uusi kuritegusid. Väheoluline pole ka prokuröri vahistamistaotluses ja maakohtu vahistamismääruses nimetatud asjaolu, et kahtlustatavale on esitatud uued kahtlustused juba kolmes kuriteo episoodis.

8.Teine põhjus D. R. i vahistamiseks on kahtlus, et ta võib pakku minna. 8.1.Ringkonnakohus on arvamusel, et mida raskem on kuriteokahtlus (D. R. i kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises), seda suurem on oht, et isik võib karistuse kartuses pakku minna ja hakata taolisel viisil kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma. Ringkonnakohtu arvates tuleb D. R. i suhtes kohaldatud tõkendi küsimuse lahendamisel arvestada ka asjaolu, et eelmine kriminaalkaristus (lk.10) oli samuti vägivallateo toimepanemise eest (KarS § 121). Seega on käesoleval ajal põhjendatud tema suhtes tõkendivahistamine-kohaldamine.

9.Määruskaebuse materjalides on esitatud küllaldaselt põhjendavaid tõendeid selle kohta, et vahistatavat on alus kahtlustada KarS §§-de 121, 120, 266 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

10.Kuna on tuvastatud põhjendatud kuriteokahtluse ja vahistamisaluse olemasolu, ei ole alust

D. R. i vahistamismäärust tühistada. Selleks ei anna alust määruskaebuses toodud asjaolud (perekonna ja väidetavalt kindla eluja töökoha olemasolu). Kahtlustatava D. R. i väidet, et ta pole kuritegusid toime pannud, kontrollitakse kohtueelsel uurimisel ning see ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuses ei ole esitatud seega sedavõrd kaalukaid motiive ja põhjendusi, mis annaksid aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.

Eeltoodut arvestades on taotlus D. R. i suhtes valitud tõkendi tühistamiseks alusetu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§-dest 390 ja 391 jätab ringkonnakohus vahistamismääruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

1-07-12722

(4)

Mihhail Komtśatnikov

Eeva Levina

Vladimir Rozalka kohtunik

kohtunik

kohtunik