1-07-11683\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. november 2007 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-11683 (kohtueelses menetluses nr 07260101823) riik P.Z versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär

Tatjana Moorats Prokurör Marja-Liina Reissaar

Süüdistatav P.Z

(isikukood xxx; elukoht xxxx-xxxxx xx-xx xxxxxxxx ) Süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku

Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada P.Z süüdi (KarS) § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusseadustiku

karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata; määrata P.Z-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud koos allutamisega KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile; määrata P.Z-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx-xxxxx xx-xx xxxxxxxx ; määrata KarS §

75 lg 2 p 1 alusel kohustuseks hüvitada iga kuu 500 (viissada) krooni tsiviilhagi katteks; tühistada P.Z-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes:

2.1.1 rahuldada täielikult IK Arnika OÜ tsiviilhagi ning välja mõista P.Z-ilt 16 122

(kuusteist tuhat ükssada kakskümmend kaks) krooni 20 senti IK Arnika OÜ kasuks;

2.1.2 rahuldada täielikult OÜ Silindia tsiviilhagi ning välja mõista P.Z-ilt 22 567

(kakskümmend kaks tuhat viissada kuuskümmend seitse) krooni OÜ Silindia kasuks; 2.2 sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni, riigi õigusabi tasu välja mõista P.Z-ilt 2324 ( kaks tuhat kolmsada kakskümmend neli ) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1035.45 ( üks tuhat kolmkümmend viis kr ja 45 s ) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „P.Z, 1-07- 11683, sundraha“, „P.Z, 1-07-11683, kriminaalmenetluse kulud“);

3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on P.Z-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 201 lg 2 p 1 järgi vangistus 3 kuud. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata P.Z-ile katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx-xxxxx xx-xx xxxxxxxx. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata kohustuseks hüvitada iga kuu 500 krooni tsiviilhagi katteks.

2.

Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

P.Z-ile esitatud süüdistus

P.Z on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, ajavahemikul 15.02.2002 kuni 11.12.2006 töötades OÜ-s Silindia, omastas OÜ-le kuulunud nurgalõikaja Metabo väärtusega 1670 kr, elektridrelli Metabo väärtusega 2000 kr, akudrelli DeWALT väärtusega 3068 kr, elektridrelli Metabo SDS väärtusega 2000 kr, nurgalõikaja DeWALT väärtusega 1759 kr, kruvipüstoli Hilti väärtusega 3250 kr, needitangid väärtusega 120 kr, mõõdulindi väärtusega

32 kr, põlvekaitsed väärtusega 76 kr, makropüstoli väärtusega 250 kr, näpitstangid väärtusega 60 kr, 2 paari plekikääre väärtusega kokku 226 kr, vuugiraua väärtusega 70 kr, nurgiku väärtusega

50 kr, kipsiriivi väärtusega 150 kr, näpitsad väärtusega 60 kr, sidumiskonksu väärtusega 40 kr, puidufreesi väärtusega 50 kr, tellitava võtme väärtusega 100 kr, rauasaagi väärtusega 102 kr, tangid väärtusega 60 kr, 5 lehtvõtit väärtusega kokku 160 kr, 7 kivipuuri väärtusega kokku 300 kr, kullinoka väärtusega 200 kr, Metabo elektrikäärid väärtusega 3000 kr, Partner elektrisaagi väärtusega 1800 kr, Makita elektridrelli väärtusega 5120 kr ja Makita ketassaagi väärtusega 2100 kr, põhjustades kokku kahju 32 891 kr.

Selles, et tema aprillis 2007.a. võttis Viljandi linnas Reinu tee 35 asuvast Vilpak AS kauplusest IK Arnika OÜ nimel akudrelli DeWALT väärtusega 3115.20 kr, löökdrelli DeWALT väärtusega

3190 kr, ketassae DeWALT väärtusega 2468 kr ning omastas need, viies tööriistad pandimajadesse.

Selles, et tema aprillis 2007.a. võttis Viljandi linnas Reinu tee 25 asuvast AS Cramo Estonia tööriistalaenutusest IK Arnika OÜ nimel terasaagi Bosch väärtusega 5430 kr ja laserniveliiri komplekti väärtusega 24 780 kr ning omastas need, viies tööriistad pandimajadesse.

P.Z-i teod on talle kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning P.Z tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 201 lg 2 p 1 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagide otsustamine

IK Arnika OÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 16 122,20 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. OÜ Silindia on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

22 567 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 201 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid P.Z-i karistamise kokkuleppemenetluses. P.Z-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 5 400 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 9000 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1288.55 krooni.

Süüdistatava P.Z-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 1035.45 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb P.Z-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5 400 krooni, riigi õigusabi tasu 2324 (1288.55+ 1035.45 ) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigi kasuks.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4. Muud põhjendused

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik