1-07-3541\7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedA.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.05.2007.a kohtuotsusega KarS § 215 lg 1 ja § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel, loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 2 kuud vangistust. Kars § 74 lg 1 alusel määrati, et ärakandmata karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.K 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 4 järgi määrati kohustuseks - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning jätkata töötamist. Harju Maakohtu 06.09.2007.a kohtumäärusega kohustati A.K käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. 29.10.2007.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles taotleb pikendada A.K katseaega. Taotlust põhjendab asjaoluga, et A.K ei täida kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Ta ei ilmunud 22.08.2007.a registreerimisele ega teavitanud sellest oma kriminaalhooldajat. Kirjalikus seletus rikkumise kohta põhjendab hooldusalune registreerimisele mittetulemist tööl käimisega ning aja puudusega. Samuti ei taotlenud hooldusalune luba elukohta vahetamiseks. Hooldusalune isa sõnul kolis A.K kodust ära, kuid hooldusalune ei teavitanud ametnikku aadressi vahetusest. Hooldusalusega on kriminaalhooldaja kohtunud vaid neljal korral. Hooldusalune pani 31.05.2007.a lisaks Alkoholiseaduse § 70 rikkumisele toime ka Tubakaseaduse § 48 alusel rikkumise. 30.06.2007.a rikkus hooldusalune KarS § 218 lg 1 sätteid. Seega ei ole hooldusalune suutnud piisavalt tõestada, et on aru saanud oma teo tagajärgedest ja vaatamata karistustele jätkab rikkumiste toimepanemist. Karistusseadustiku § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule ja pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, läbi vaadanud kriminaalhooldaja erakorralise ettekande leiab, et kriminaalhooldja taotlus kuulub rahuldamisele ning A.K katseaja pikendamine on põhjendatud. Katseaja pikendamine peaks hooldusalust korrale kutsuma ning panema ümber hindama oma senise käitumise ja mõtlemise.
Legislator headnote
AI generated1-07-3541\7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: KarS § 64 lg 1 alusel, loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 2 kuud vangistust. Kars § 74 lg 1 alusel määrati, et ärakandmata karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.K 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 4 järgi määrati kohustuseks - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning jätkata töötamist. Harju Maakohtu 06.09.2007.a kohtumäärusega kohustati A.K käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. 29.10.2007.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles taotleb pikendada A.K katseaega. Taotlust põhjendab asjaoluga, et A.K ei täida kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Ta ei ilmunud 22.08.2007.a registreerimisele ega teavitanud sellest oma kriminaalhooldajat. Kirjalikus seletus rikkumise kohta põhjendab hooldusalune registreerimisele mittetulemist tööl käimisega ning aja puudusega. Samuti ei taotlenud hooldusalune luba elukohta vahetamiseks. Hooldusalune isa sõnul kolis A.K kodust ära, kuid hooldusalune ei teavitanud ametnikku aadressi vahetusest. Hooldusalusega on kriminaalhooldaja kohtunud vaid neljal korral. Hooldusalune pani 31.05.2007.a lisaks Alkoholiseaduse § 70 rikkumisele toime ka Tubakaseaduse § 48 alusel rikkumise. 30.06.2007.a rikkus hooldusalune KarS § 218 lg 1 sätteid. Seega ei ole hooldusalune suutnud piisavalt tõestada, et on aru saanud oma teo tagajärgedest ja vaatamata karistustele jätkab rikkumiste toimepanemist. Karistusseadustiku § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule ja pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, läbi vaadanud kriminaalhooldaja erakorralise ettekande leiab, et kriminaalhooldja taotlus kuulub rahuldamisele ning A.K katseaja pikendamine on põhjendatud. Katseaja pikendamine peaks hooldusalust korrale kutsuma ning panema ümber hindama oma senise käitumise ja mõtlemise.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-07-3541
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
06. novembril 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
avalik kohtuistung
Kriminaalasja nr
1-07-3541
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
Kohtuasi
Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna noortetöö
talituse kriminaalhooldusametniku Reet Ruubeli taotlus
A.K katseaja pikendamiseks
Süüdimõistetu
A.K (isikukood: xxx; elukoht: XXX)
RESOLUTSIOON
Pikendada A.K suhtes Harju Maakohtu 18.05.2007.a kohtuotsusega
KarS § 74 alusel määratud 18-kuulist katseaega kahe (2) kuu võrra, s.o 17.01.2008.a.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
A.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.05.2007.a kohtuotsusega KarS § 215 lg 1 ja § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel, loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 2 kuud vangistust. Kars § 74 lg 1 alusel määrati, et ärakandmata karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.K 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 4 järgi määrati kohustuseks - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning jätkata töötamist. Harju Maakohtu 06.09.2007.a kohtumäärusega kohustati A.K käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. 29.10.2007.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles taotleb pikendada A.K katseaega. Taotlust põhjendab asjaoluga, et A.K ei täida kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Ta ei ilmunud 22.08.2007.a registreerimisele ega teavitanud sellest oma kriminaalhooldajat. Kirjalikus seletus rikkumise kohta põhjendab hooldusalune registreerimisele mittetulemist tööl käimisega ning aja puudusega. Samuti ei taotlenud hooldusalune luba elukohta vahetamiseks. Hooldusalune isa sõnul kolis A.K kodust ära, kuid hooldusalune ei teavitanud ametnikku aadressi vahetusest. Hooldusalusega on kriminaalhooldaja kohtunud vaid neljal korral. Hooldusalune pani 31.05.2007.a lisaks Alkoholiseaduse § 70 rikkumisele toime ka Tubakaseaduse § 48 alusel rikkumise. 30.06.2007.a rikkus hooldusalune KarS § 218 lg 1 sätteid. Seega ei ole hooldusalune suutnud piisavalt tõestada, et on aru saanud oma teo tagajärgedest ja vaatamata karistustele jätkab rikkumiste toimepanemist. Karistusseadustiku § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule ja pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, läbi vaadanud kriminaalhooldaja erakorralise ettekande leiab, et kriminaalhooldja taotlus kuulub rahuldamisele ning A.K katseaja pikendamine on põhjendatud. Katseaja pikendamine peaks hooldusalust korrale kutsuma ning panema ümber hindama oma senise käitumise ja mõtlemise.
Kohtunik
T. Bogdanova