1-07-6720\3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 10.oktoober 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-6720 (kohtueelses menetluses nr 06260102954) riik K.Z versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Merli Loorberg Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav K.Z

(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx x-x xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; ) Süüdistus KarS § 121 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada K.Z süüdi (KarS) § 121 järgi ja mõista karistusena karistusseadustiku

vangistus 2 kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb tingimisi kohaldamata; määrata K.Z-ile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.Z ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata K.Z-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx x-x xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; ); KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et K.Z ei tohi katseaja jooksul tarvitada alkoholi; tühistada K.Z-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 jätta sundraha 2400 krooni riigi kanda; 2.2 riigieelarve tuludesse sundraha 3000 krooni, määratud kaitsja välja mõista K.Z-ilt

tasu kohtumenetluses 1035 krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 56 senti, postikulud 21 krooni;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1035 krooni 45 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid Hvõi ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874);

3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1.

Kokkuleppe sisu

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on K.Z-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui K.Z 18 - kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohustada KarS § 75 lg 1 p 1 alusel K.Z katseajal alaliselt elama: xxxxxxxx x-x xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx . KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et K.Z ei tohi katseaja jooksul tarvitada alkoholi.

K.Z-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema detsembris 2006. a oma elukohas Viljandi maakonnas xxxxxx xxxxxx xxx x-x lõi käega oma alaealisi lapsi P. S. ja G. S. , tekitades sellega kannatanutele valu ja kahjustades nende tervist.

K.Z-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi teise inimese tervise kahjustamisena ja valu tekitamises.

2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1288 krooni 56 senti.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035 krooni 45 senti.

Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb K.Z-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3000 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035 krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 56 senti, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4.

Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035 krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 56 senti, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

Kalev Kuningas

Kohtunik