1-07-12781/1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.oktoobril 2007 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas

Kriminaalasi

nr 1-07-12781 (kohtueelses menetluses nr 07260102445)

riik versus P.O ja F.R

Asja lahendamise menetlus

kohtuistung kokkuleppemenetluses

Kohtukoosseis

kohtunik Helle Tamm

Kohtuistungi sekretär

Irina Meremaa

Prokurör

Merike Tikk

Süüdistatav

P.O (isikukood XXX; elukoht, XXX, ;XXX; ei oma

kriminaalkaristatust)

Süüdistus

KarS § 200 lg 2 p 7 järgi

Kaitsja

advokaat Endel Tomson

Süüdistatav

F.R

(isikukood XXX;

elukoht XXX, XXX; ei oma

kriminaalkaristatust)

Süüdistus

KarS § 200 lg 2 p 7 järgi

Kaitsja

advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused.

Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada P.O süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 7 järgi. P.O vabastada

karistusest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit –

käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS § 75 alusel sätestatule 1 (üheks) aastaks;

määrata P.O-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks XXX, ; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel

lisakohustusena määrata, et P.O jätkama õpinguid, et omandada põhiharidus; tühistada

P.O-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

1.2 tunnistada F.R süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 7 järgi. F.R vabastada

karistusest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud mõjutuvahendit –

käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS § 75 sätestatule 1 (üheks) aastaks; määrata

F.Rale käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks XXX, ; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel

lisakohustusena määrata, et F.R peab jätkama õpinguid, et omandada põhiharidus; tühistada

F.Rale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1

tsiviilhagi esitatud ei ole.

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1

P.O-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt riigi õigusabi tasu 3215.25

( kolm tuhat kakssada viisteist kr ja 25 s) krooni riigi kasuks;

2.2.2

F.Ralt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt riigi õigusabi tasu 2967.45 (

kaks tuhat üheksasada kuuskümmend seitse kr ja 45 s) krooni riigi kasuks;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt

advokaadile: Endel Tomsonile 1672.70 ( üks tuhat kuussada seitsekümmend kaks kr ja 70 s)

krooni.

Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel

määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus

täitmisele;

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses

tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „P.O, 1-07-12781,

kriminaalmenetluse kulud”, „F.R, 1-07-12781, kriminaalmenetluse kulud“;

3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse

kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on:

1) P.O-le mõistetavaks karistuseks KarS § 200 lg 2 p 7 järgi mõista süüdi, kuid vabastada

karistusest. Mõjutusvahendina kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatut –

käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS § 75 sätestatule 1 (üheks) aastaks.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on P.O kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX ;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et P.O jätkama õpinguid, et omandada

põhiharidus.

2) F.Rale mõistetavaks karistuseks KarS § 200 lg 2 p 7 järgi mõista süüdi, kuid vabastada

karistusest. Mõjutusvahendina kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatut –

käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS § 75 sätestatule 1 (üheks) aastaks.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on F.R kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX ;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et F.R peab jätkama õpinguid, et omandada

põhiharidus.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud

motiveeringud

2.1. P.O-le ja F.Rale esitatud süüdistused

P.O on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos 17-ne aastase F.Raga ja

süüvõimetu 13-ne aastase P.O-ga 01. juulil 2007. a kella 16.30 paiku XXX võttis vägivalda

kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil J.Vilt ära kõrvaklapid “Sony“ väärtusega 350

krooni.

P.O tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi grupis võõra vallasasja äravõtmise

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga.

F.Ra on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos 15-ne aastase P.O-ga ja

süüvõimetu 13-ne aastase P.O-ga 01. juulil 2007. a kella 16.30 paiku XXX võttis vägivalda

kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil J.Vilt ära kõrvaklapid “Sony“ väärtusega 350

krooni.

F.Ra tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi grupis võõra vallasasja äravõtmise

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga.

2.1.1. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude

vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava

ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik

näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei

ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja

prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet-

lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning P.O tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud

kokkuleppele KarS § 200 lg 2 p 7 järgi; F.R tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

KarS § 200 lg 2 p 7 järgi.

2.1.3. Tsiviilhagi otsustamine

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 200 lg 2 p 7 näeb ette süüdlase karistamise kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid P.O karistamise kokkuleppemenetluses. P.O

karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KarS § 200 lg 2 p 7 näeb ette süüdlase karistamise kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid F.Ra karistamise kokkuleppemenetluses. F.Ra

karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse

kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

KrMS § 179 lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 9000

krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus,

prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja

määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus

menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Politseiprefektuuri ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude

hüvitamise määrustega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna kokku 2378.90 krooni.

Süüdistatava P.O kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses

osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 836.35 krooni. Kaitsja esitatud aruanne

kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Lõuna Politseiprefektuuri ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude

hüvitamise määrustega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna kokku 2131.10 krooni.

Süüdistatava F.Ra kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses

osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 836.35 krooni. Kaitsja esitatud aruanne

kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi-

mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes

kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga

süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) P.O-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 2224.05 (1387.70 + 836.35 ) krooni riigi kasuks;

2) F.Ralt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse

kuludena riigi õigusabi tasu 2224.05 (1387.70 + 836.35) krooni riigi kasuks.

Kohus tuvastas asjaolud, et kõikide menetluskulude kandmine on süüdistatavale üle jõu käivaks

kohustuseks. Kohus leiab, et kuna mõlemad süüdistatavad on alaealised ning neil puudub

iseseisev sissetulek ja ka mõlemaid süüdistatavaid kasvatab ema üksi, siis on põhjendatud jätta

sundraha süüdistatavatelt välja mõistmata.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada

kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5. Muud põhjendused

Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või

kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid

rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse

kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse

jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik