4-06-5001\10 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

4-06-5001

K O H T U M Ä Ä R U S rahatrahvi asendamiseks arestiga

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.september 2007.a.; Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-06-5001 Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Väärteoasi Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsari avaldus Svetlana BARANOVA’le asenduskaristuse määramiseks Menetlusosalised Süüdimõistetu – Svetlana BARANOVA Avaldaja – kohtutäitur Aive Kolsar

RESOLUTSIOON Juhindudes TMS §201 ning KarS §72 ning VtMS §§190-§193 ja §211, kohus m ä ä r a s :

Asendada Svetlana BARANOVA’le haldusõiguserikkumise eest Lõuna PP Valga PJ 15.04.1999.a. otsusega nr.E52 karistusena kohaldatud rahatrahv summas 1 025 krooni, arestiga üks (1) päev.

Aresti kandmise tähtaja kulgemist arvestada alates isiku ilmumisest Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna arestimajja aresti kandmisele.

Määruse ärakirjad saata viivitamatult süüdimõistetule, Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsarile ja Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest (26.09.2007.a.) Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

ASJAOLUD

Menetluse käik

2 (3) Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 15.04.1999.a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr.E52 on Svetlana Baranova süüdi mõistetud ja karistatud „Haldusõiguserikkumise seadustiku“ §142 alusel rahatrahviga 25 päevamäära ulatuses summas 1 025 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 15.04.1999.a. ning korduv täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 28.09.2006.a.. Võlgnikule on saadetud täitekutsed ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. 18.10.2006.a. on Lõuna PP esitanud kohtutäiturile avalduse asendusaresti kohaldamiseks.

Kohtutäituri taotlus Kohtutäitur kinnitab, et süüdimõistetu ei ole asunud rahatrahvi tasuma ning võlgnikul on trahv täies ulatuses tasumata. Kohtutäitur märgib, et ta on pööranud sissenõude võlgniku pangakontodele, kuid seal rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub võlgnikul registrisse kantav vallasja kinnisvara ning täiturile teadaolevalt ka muu vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Eeltoodud põhjustel palub täitur asendada isikule karistusena määratud rahatrahv arestiga.

Süüdimõistetu seisukoht Süüdimõistetu kinnitab, et tal puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Samuti väidab süüdimõistetu, et tal puudub alaline töökoht ning –sissetulek. Süüdimõistetu palub asendusaresti mitte kohaldada, vaid anda talle võimalus rahatrahvi tasumiseks.

Kohtu lahendi põhjendused

„Täitemenetluse seadustiku“ (TMS) (RT 27/05-198) §201 lg.1 sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Asja menetluses on tuvastatud, et Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 15.04.1999.a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr.E52 on Svetlana Baranova süüdi mõistetud ja karistatud „Haldusõiguserikkumise seadustiku“ §142 alusel rahatrahviga 25 päevamäära ulatuses summas 1 025 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 15.04.1999.a. ning antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. Menetlusosaliste kinnitusel pole süüdimõistetu asunud rahatrahvi tasuma ning kohtuistungi toimumise päeva seisuga on võlgnikul tasumata kogu nõue. Samuti on menetlusosalised kohtule kinnitanud, et süüdimõistetu ei tööta ega oma alalist sissetulekut ning tal puudub vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Kohus ei loe veenvaiks võlgniku kinnitusi rahatrahvi vabatahtliku tasumise kohta. Isikul on olnud selleks võimalus enam kui 8 aasta vältel, kuid isik pole trahvi tasunud. Isik on ka asja menetluse vältel andnud kohtule korduvaid lubadusi trahvi tasumiseks, kuid oma lubadust ta senini täitnud ei ole. Samuti arvestab kohus asjaolu, et võlgnik on ka kõrvale hoidunud kohtumenetlusest ning tema suhtes on kohus olnud korduvalt sunnitud kohaldama sundtoomist. Kohus leiab, et isiku senine käitumine ning

3 (3) suhtumine õiguskorda ja riikliku sunniga tagatud kohustuste täitmisse võimaldab eeldada, et isik ei püüagi temale määratud trahve tasuda ning antud karistusliik pole teeninud oma preventiivset eesmärki. Siit johtuvalt tuleb isikule karistusena määratud rahatrahv asendada arestiga. „Väärteomenetluse seadustiku“ (VtMS) (RT 50/02-313) §211 lg.2 sätestab, et rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Asja menetluses on tuvastatud, et süüdimõistetul on temale määratud rahatrahv täies ulatuses, s.o. summas

1 025 krooni, käesolevaks ajaks tasumata. „Karistusseadustiku“ (KarS) (RT 61/01-364) §72 lg.2 sätestatu kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Süüdimõistetu võlajääki (1 025 krooni) arvestades kujuneb trahviühikute kogumahuks 17,08 trahviühikut. Kuna „Põhiseaduse“ §23 sätestatust ja karistusõiguse üldprintsiipidest tulenevalt ei või asenduskaristuse määramisel raskendada isiku olukorda võrreldes karistamise ajal olnuga, tuleb arestipäevade arvutamisel taandada trahviühikud kümne või selle täiskordseni. Seega tuleb süüdimõistetule asenduskaristuseks määrata 1 päev aresti.

kohtunik Aare Kaldma 26.09.2007.a.