1-07-3632\6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. augustil 2007 a. Pärnus

Kriminaalasja number

1-07-3632

Kohtukoosseis

Kohtunik Teet Olvik

Sekretär Anneli Kaljula

Prokurör Kristine Tamm

Kaitsjad Rünno Roosmaa ja Ants Nõmmik

Kriminaalasi

ES, Kaimo Adleri ja TA süüdistus KarS § 266 lg 2 p 3 ja § 203

järgi.

Süüdimõistetud

ES, isikukood XXXXXXXXXXX, sünd. XX.XX.XXXX,

rahvuselt eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, XXX, varem

kohtulikult kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud

ei ole.

Elukoht XXX

XXX

Kaimo Adler, isikukood 38303234216, sünd. 23.03.1983 a.

Pärnu maakonnas, Varbla vallas, rahvuselt eestlane, Eesti

Vabariigi kodanik, XXX, XXX, XXX, varem kohtulikult

kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole.

Elukoht XXX

XXX

TA, isikukood XXXXXXXXXXX, sünd. XX.XX.XXXX,

rahvuselt eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, XXX, varem

kohtulikult kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud

ei ole.

Elukoht XXX.

XXX

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309-313

Süüdi tunnistada ES KarS § 203 järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise vangistusega, KarS §

266 lg 2 p 3 järgi ning karistada teda (3 k) kolme kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel

kohaldada ESle liitkaristust raskeima karistuse suurendamise teel ning mõista karistuseks (9 k)

üheksa kuud vangistust, milline jätta aga KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele

pööramata kui ES (18 k) kaheksateist kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu

ning täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid.

Katseaja algust arvata alates 27.08.2007 a.

Süüdi tunnistada Kaimo Adler KarS § 203 järgi ning karistada teda (4 k) nelja kuulise vangistusega,

KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning karistada teda (3 k) kolme kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel

kohaldada Kaimo Adlerile liitkaristust raskeima karistuse suurendamise teel ning mõista karistuseks

(6 k) kuus kuud vangistust, milline aga jätta KarS § 74 lg 1,3 alusel täies ulatuses täitmisele

pööramata kui Kaimo Adler (18 k) kaheksateist kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku

kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid.

Katseaja algust arvata alates 27.08.2007 a.

Süüdi tunnistada TA KarS § 203 järgi ning karistada teda (4 k) nelja kuulise vangistusega, KarS 266

lg 2 p 3 järgi ning karistada teda (3 k) kolme kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel kohaldada

TAle liitkaristust raskeima karistuse suurendamise teel ning mõista karistuseks (6 k) kuus kuud

vangistust, milline aga jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata kui TA (18

k) kaheksateist kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75

lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid.

Katseaja algust arvata alates 27.08.2007 a.

Allutada süüdimõistetud ES, Kaimo Adler ja TA katseajaks käitumiskontrollile, kohustada neid

täitma KarS § 75 lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ning panna nad Pärnu

Maakohtu

Kriminaalhooldusosakonna

Pärnu

talituse

juhataja

poolt

nimetatava

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Jätta JT poolt esitatud tsiviilhagi lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Välja mõista menetluskulud – ES-lt, Kaimo Adlerilt ja TA-lt solidaarselt (14) neliteist krooni

toimikumaterjalidest koopiate tegemise kulusid riigi tuludesse.

Välja mõista määratud kaitsjatasud ES-lt (6338.96) kuus tuhat kolmsada kolmkümmend kaheksa

krooni 96 senti määratud kaitsja Rünno Roosmaa, Kaimo Adlerilt (4122.33) neli tuhat ükssada

kakskümmend kaks krooni 33 senti ja TA-lt (4122.33) neli tuhat ükssada kakskümmend kaks krooni

33 senti määratud kaitsja Ants Nõmmiku osalemise eest.

Välja mõista ES-lt, Kaimo Adlerilt ja TA-lt, igaühelt sundraha (5400) viis tuhat nelisada krooni

riigi tuludesse. Sundraha, menetluskulud ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr. 221023778606

Hansapangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „ES või

Kaimo Adler või TA, 1-07-3632, menetluskulud, kaitsjatasu, sundraha“

Kaitsjatasu, menetluskulud ning sundraha tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

ASJAOLUD:

Süüdistatavatele ES-le, KAIMO ADLERILE ja TA-le oli esitatud süüdistused alljärgnevas –

selles, et nemad koos, 02.10.2006 a. kella 20.00 ja 22.00 vahelisel ajal tungisid

ebaseaduslikult, ilma omaniku nõusolekuta ja tema tahte vastaselt Pärnu maakonnas, Varbla

vallas, Y külas JT-le kuuluvale aiaga piiratud ja eravalduse sildiga tähistatud C talu

territooriumile.

Süüdistus ES-le, Kaimo Adlerile ja TA-le oli esitatud selles, et nemad valdaja tahte vastaselt

võõrale piirdega alale ebaseadusliku tungimisega grupi poolt, panid toime KarS § 266 lg 2 p 3

ettenähtud kuriteo.

Samuti oli ES-le, Kaimo Adlerile ja TA-le esitatud süüdistus selles, et nemad koos rikkusid ja

hävitasid eelnimetatud C talukompleksi vara, valades talu territooriumi piirava naturaalsest

puidust aia osaliselt värviga üle ning murdes puruks aialatte hävitades niiviisi 75 aialatti

koguväärtusega 4389.60 krooni ja aiaposti väärtusega 2390.70 krooni, millele lisandus

parandamiseks kulunud aiapostide transport kohapeale summas 5947 krooni. Lattaia värvist

puhastamiseks ja postide paigaldamiseks tegi kannatanu JT kulutusi 5664 krooni suuruses

summas.

Samuti valasid süüdistatavad värvi suurtele maakividele ja kallasid värviga üle ca 60 meetrit

maakividest laotud kiviaeda rikkudes oluliselt nende välisilmet, samuti valasid värvi murule

ja sissesõiduteele, 22 –le Ungari sireli põõsastele, kahele suurele kasvavale puule ning

elumaja teepoolsele nurgale paigutatud välisvalgustile väärtusega 580 krooni, kust värv

voolas maja seinale, vundamendi plekkliistule ja maja ümbritsevale kivisillutisele. Eeltoodu

tõttu tuli maja üks sein üle värvida, milleks kulus 1000 krooni, kiviparketti 1,5 m-2 ulatuses

tuli asendada uuega, milleks kulus 500 krooni. Maakividest aia ja suurte maakivide

puhastamiseks tuli kannatanul kivid ümber laduda (30 tundi tööd) väärtuses 10620 krooni,

laenutada survepesur maksumusega 4000 krooni, kemikaalid värvi eemaldamiseks

maksumusega 1000 krooni ning kivid survepesuriga puhastada, milleks kulus 28 tundi tööd

ehk 4720 krooni. Värvist, soolast ja survepesuri kasutamisest tingitud muru ja mulla

hävitamisega seoses tuli kannatanul tellida 1 koorem mulda väärtusega 3300 krooni, millele

lisandus veo hind 650 krooni, samuti tuli teha koristustöid 8 tunni ulatuses kogusummas 1416

krooni.

Lisaks eeltoodule murdsid ES, Kaimo Adler ja TA C talu territooriumil katki noore kasvava

kase ning ES lõhkus postkasti väärtusega 400 krooni (koos paigaldusega) ja eravalduse sildi

väärtusega 1200 krooni (koos kinnitusposti värvist puhastamisega) muutes need

kasutuskõlbmatuteks. Lisaks sellele valasid nad murule soola kahjustades muru. Vara

hävitamise ja lõhkumisega tekitasid ES, Kaimo Adler ja TA JT-le 47777.30 krooni suuruse

varalise kahju.

Süüdistus oli esitatud ES-le, Kaimo Adlerile ja TA-le selles, et nemad võõra asja rikkumise ja

hävitamisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju, panid toime KarS § 203 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS:

Asja kohtulikul uurimisel tunnistasid süüdistatavad ES, Kaimo Adler ja TA end kuritegude

toimepanemises täielikult süüdi. Süüdistatavate ütluste kohaselt helistas ES Kaimo ja TA-le

ning kutsus neid ööseks kannatanu JT talu juurde n.ö. „aeda värvima“ kättemaksuna selle

eest, et JT olevat maha lasknud ES koera. Kaimo Adler ja TA nõustusid ettepanekuga ning

läksid samuti öisel ajal JT-le kuuluva talu juurde.

Süüdistatavad kinnitasid, et ES-l oli kaasas suur värvitünn, millest TA valas värvi

väiksematesse anumatesse ning ES ja Kaimo Adler „värvisid“ aeda, talu territooriumil olevaid

suuri kive ning elumaja seina. Samuti tunnistasid süüdistatavad, et lõhkusid talumaad

ümbritseva lattaia latte. Lisaks sellele lõhkus ES ära kannatanule kuuluva postkasti ning

sissesõidutee juures olnud eravaldust tähistava sildi.

Eeltoodud tegevuse käigus siseneti ka kannatanu kinnistu ning talu õue territooriumile

omamata selleks kannatanu luba või nõusolekut.

Kannatanu JT kinnitas kohtus, et ööl vastu 02.10.2006 a., s.o. ajal kui kannatanu ise viibis

väljaspool Eesti Vabariiki, on tungitud talle kuuluva Varbla vallas asuva C talu territooriumile

ning hävitatud ja rikutud talle kuuluvat vara. Kannatanu ütluste kohaselt oli värviga ära

määritud talukompleksi ümbritsev kiviaed, talu territooriumil asuvad suured looduslikud kivid

ja elumaja nurgasein, ära murtud puidust aialatid, lõhutud postkast ning sissesõidutee juures

olnud eravalduse silt. Samuti oli värviga rikutud taluhoovis olev muru, tiik ning puid ja

põõsaid. Kannatanu avaldas kohtus, et on kandnud kahjustuste tagajärgede likvideerimisel

suuri materiaalseid kulutusi, kuid kriminaalasjas äratoodud kahjusumma 47777.30 krooni, ei

ole kindlasti lõplik ning see suureneb märgatavalt, kuna mitmed tööd kahjustuste

kõrvaldamiseks on veel tegemata.

Prokurör leidis, et süüdistatavate süü on leidnud täielikku tõendamist nii KarS § 203 järgi, s.o.

kannatanule kuuluva vara rikkumises ja hävitamises kui sellega tekitati oluline kahju, samuti

süüdistatavate

poolt

valdaja

tahte

vastaselt

tema

territooriumile

ebaseaduslikus

sissetungimises, s.o. kuriteo toimepanemises KarS § 266 lg 2 p 3 järgi.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leidis, et on leidnud tõendamist kõigi süüdistatavate süü kuritegude toimepanemises

ning seda alljärgnevate tõenditega – süüdistatavate ES, Kaimo Adleri ja TA enda süü

omaksvõtuga kohtuistungil, kus nad on kinnitanud, et tungisid ööl vastu 02.10.2006 a.

omavoliliselt, ilma kannatanu JT loata kannatanule kuuluva Varbla vallas asuva C taluvalduse

territooriumile ning rikkusid ja hävitasid seal kannatanule kuuluvat vara määrides värviga ära

talu kiviaia, taluterritooriumil asuvad suured looduslikud maakivid, taluelamu nurgaseina ja

õuelambi, lõhkusid ära puidust aia latte ning kahjustasid muru, puid ja põõsaid. Samuti lõhkus

ES ära postkasti ning eravaldust tähistava sildi.

Süüdistatavate ütlused kinnitavad seda, et kannatanule kuuluva talukompleksi territooriumile

siseneti omavoliliselt, ilma selle omaniku nõusolekuta. Samuti kinnitavad nende ütlused

kannatanule kuuluva vara rikkumist ning hävitamist.

-Kannatanu JT ütlustega kohtuistungil selle kohta, et 2006 a. oktoobri algul, s.o. ajal kui ta ise

viibis väljaspool Eesti Vabariiki, Kreetal, tungiti omavoliliselt tema talukompleksi

territooriumile ning pandi seal toime vandalismiakt. Kannatanu ütluste kohaselt lõhuti ära talu

ümbritsev lattaed, määriti värviga ära umbes 60 meetri ulatuses kiviaeda, purustati postkast ja

eravaldust tähistav silt ning rikuti värviga ära talu elumaja nurgasein. Samuti kallati värviga

üle talu territooriumil asuvad suured looduslikud kivid, kahjustati muru, puid ja põõsaid ning

reostati värviga talu territooriumil asuv tiik.

Kannatanu hindas talle tekitatud kahju oluliseks nii materiaalses kui moraalses mõttes. Asja

kohtueelsel uurimisel väljatoodud kahjusummat 47777.30 krooni pidas kannatanu esialgseks

ning mittelõplikuks, kuna osa kahjustusi on senini likvideerimata ning kulutuste kandmine

selleks veel jätkub.

Kannatanu ütlused tõendavad seda, et süüdistatavad tungisid omavoliliselt kannatanule

kuuluva talukompleksi territooriumile ning hävitasid ja rikkusid seal asuvat vara. Kannatanu

pidas talle tekitatud kahju oluliseks nii moraalses kui materiaalses mõttes, samuti luges ta

otsituks ning absurdseks ES toodud põhjendusi (koera mahalaskmine) teo toimepanemise

kohta. Kannatanu väidetel ei ole ta ES koera maha lasknud.

-Tunnistaja AJ ütluste kohaselt abistab ta kannatanut JT talutöödel ning käib tema talu juures

ka siis kui omanik seal ei viibi. 2006 a. oktoobri algul, hommikul avastas tunnistaja, et JT-le

kuuluva talukompleksi kiviaed ja talu territooriumil asuvad suured kivid on värviga ära

määritud, lattaed, postkast ja eravalduse silt lõhutud, muru ja hekk värvi ja soolaga

kahjustatud, värviga ära määritud elumaja nurgasein ja õuelamp ning värvitünn tiiki visatud.

Tunnistaja teatas juhtunust nii politseile kui peremehele ning asus pärast politsei kohapeal

ärakäimist kahjustusi likvideerima. Praeguseks on osa kahjustusi küll likvideeritud, kuid

mitmesuguseid töid on veel teha. Nii on tunnistaja ütlustel vaja veel värvida üle terve elumaja

kuivõrd majaseina määrimise likvideerimise tagajärjel on nurgasein ülejäänud majaga

võrreldes teise värvitooniga. Samuti ei ole värvist päris puhtaks saadud kiviaeda.

-Tunnistaja AV tõendas kohtus, et pärast seda kui kannatanu JT kiviaed värviga ära rikuti,

laenutas kannatanu tunnistaja firmast tööriistu, pesurit ja kallurit mulla veoks. Samuti küsis

kannatanu firmast hinnapakkumist kiviaia ladumiseks. Tunnistaja ütlused kinnitavad

kannatanu kiviaia rikkumist. Samuti kinnitas tunnistaja et rikutud kivide vahetamiseks kuluks

hinnanguliselt 600-800 tonni ehk 30-40 kallurikoormatäit kive hinnaga 450 kuni 600 krooni

tonn. Kohtu hinnangul tõendavad tunnistajapoolsed ütlused seda, et kiviaia värviga

määrimisega tekitati kannatanule olulist materiaalset kahju.

-T OÜ poolt on tehtud hinnapakkumine kiviaia taastamistööde maksumuse kohta, mille

kohaselt maksaks nende poolt tehtav töö 65000 krooni (t.l. 72). Samuti on T OÜ poolt

esitatud kannatanule arve kompostimulla ostu ja transportimise, survepesuri laenutuse ja

kiviaia tõstetöödeks kasutatud metsatraktori kasutamise kohta summas 14101 krooni (t.l. 77).

-OÜ A arvete nr. 061106-J86 ja nr. 061013-J84 kohaselt on kannatanule esitatud osaühingu

poolt survepesutööde, lattaia ehituse, maakividest aia ümberladumise ja koristustööde eest

arve 22400 krooni ning aiapostide ja aialattide ostu ning transportimise eest arve 12727.50

krooni ulatuses (t.l. 73, 78).

-Hansapangale tehtud maksekorraldustest (t.l. 74-76) nähtub, et kannatanu on tasunud

eeltoodud arvete alusel vandalismikahjustuste likvideerimise katteks OÜ-le A ja T OÜ-le

temalt arvete alusel nõutud summad.

Kohtu hinnangul kinnitavad hinnapakkumised ja maksekorraldused seda, et kannatanule

tekitati süüdistatavate tegevuse tagajärjel olulist materiaalset kahju kuivõrd kannatanu on

arvete alusel tasunud kokku 49228.50 krooni.

-Konstaabel AK ettekanne 04.10.2006 a. (t.l. 2) tõendab JT talu lattaia lõhkumist, kiviaia ja

suurte kivide värviga rikkumist, muru kahjustamist, maja nurgaseina värviga määrimist ja

postkasti lõhkumist.

-Kriminaalasja toimikusse lisatud fotod kannatanule kuuluvast C talust (t.l. 3-8) tõendavad

kõigi eeltoodud süüdistatavate, kannatanu ja tunnistaja AJ poolt nimetatud, süüdistatavate

poolt tekitatud kahjustuste aset leidmist.

Lähtudes eeltoodud tõenditest leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist ES, Kaimo

Adleri ja TA poolt kuritegude toimepanemises nii KarS § 266 lg 2 p 3 ja § 203 järgi, mis

väljendus alljärgnevas:

KarS § 266 kohaselt kaitstavaks õigushüveks on isikule tagatud osa privaatautonoomiast, mis

kehtib teatud koha suhtes ja kaitseb teda teiste isikute häirimise eest. Kuriteo objektiivse

koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või

piirdega alale ebaseaduslik tungimine, kusjuures sinna tungimise ebaseaduslikkus tuleneb

valdaja puuduvast nõusolekust. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatavad ES,

Kaimo Adler ja TA tungisid kannatanu JT-le kuuluva talukompleksi territooriumile omamata

selleks omaniku luba või nõusolekut. Asjaolu, et talu territooriumile tungimine toimus

omavoliliselt kinnitab ka see, et süüdistatavad läksid sinna salaja, kasutades oma tegevuse

varjamiseks ära öist pimedat aega ning asjaolu, et talu omanik ise samal ajal kohapeal ei

viibinud. Samuti olid süüdistatavad teadlikud kuhu ja kelle territooriumile nad sisenevad,

kuivõrd talukompleks oli ümbritsetud eravaldust tähistava sildi ja piirdeaedadega. Asjaolu, et

neil talu tähistatud territooriumile sisenemiseks luba puudus kinnitasid lisaks kannatanule ka

kõik süüdistatavad.

Kuivõrd süüdistatavad ES, Kaimo Adler ja TA sisenesid kannatanule kuuluvale

territooriumile kõik koos, on tegemist ebaseadusliku sissetungimisega grupi poolt ehk kuriteo

toimepanemisega KarS § 266 lg 2 p 3 tunnustel.

KarS § 203 ettenähtud kuriteo koosseisuga on kaitstavaks õigushüveks asjad nii vallas- kui

kinnisasjadena. KarS § 203 objektiivseks koosseisuks on asja kahjustamine, mis võib seisneda

selle rikkumises või hävitamises kui sellega tekitati oluline kahju. Käesolevas kriminaalasjas

on leidnud tõendamist, et süüdistatavad ühise tegutsemise käigus määrisid värviga ära kiviaia,

majaseina, välisvalgustuse lambi, kahjustasid puid ja põõsaid ning reostasid ära talu

territooriumil asuva tiigi. Eeltoodut tuleb hinnata asjade rikkumisena. Samuti lõhuti ära

puidust aialipid, postkast ning eravalduse silt. Kuna nimetatud esemed muutusid

kasutamiskõlbmatuteks ning need tuleb asendada uutega, on taoline tegevus hinnatav asjade

hävitamisena.

Subjektiivsest küljest tegutsesid süüdistatavad mõlema kuriteo toimepanemisel KarS § 16 lg

2 mõttes otsese tahtlusega kavatsetult kuivõrd nii ebaseadusliku sissetungimise puhul

kannatanule kuuluva talu territooriumile kui kannatanule kuuluvate asjade kahjustamisel ning

hävitamisel lepiti eelnevalt kokku minna omavoliliselt, salaja, öisel ajal sündmuskohale,

samuti lepiti eelnevalt kokku n.ö. „kannatanu aia värvimises“, s.o. asjade kahjustamises.

Kohtu

hinnangul

seadsid

süüdistatavad

oma

tegutsemise

käigus

eesmärgiks

süüteokoosseisudele saabuvate asjaolude teostamise, samuti olid teadlikud selle saabumises.

Oluline kahju KarS § 203 normatiivse koosseisutunnusena väljendus nii olulises rahalises

kahjusummas – kannatanu poolt oli kohtuistungi toimumise ajaks kantud kuriteoga tekitatud

kahjude likvideerimise eesmärgil materiaalseid kulutusi üle 49000 krooni kui ka kannatanule

tekitatud suures moraalses kahjus. Asja kohtulikul arutamisel kinnitasid nii kannatanu,

süüdistatavad kui ka tunnistajad, et kannatanule kuuluva talukompleksi näol on tegemist

eeskujulikult

hooldatud

heakorrastatud

valdusega.

Kuivõrd

taolise

talukompleksi

väljaehitamiseks ning hooldamiseks on kulutatud hulgaliselt rahalisi vahendeid ning on tehtud

suurel hulgal tööd, on mõistetav kannatanu nördimus ja moraalne kahju, mida talle tekitati

hooldatud talukompleksi kahjustamisega.

Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist ES, Kaimo Adleri ja TA

poolt kuritegude toimepanek nii KarS § 203 kui ka KarS § 266 lg 2 p 3 järgi.

Karistuse kohaldamine:

Asja kohtuliku arutamise käigus taotlesid süüdistatavate kaitsjad ning süüdistatavad

kriminaalasja lõpetamist KrMS § 202 alusel kuivõrd antud asjas puudub avalik menetlushuvi

ning samuti ei ole süüdistatavate süü suur. Kannatanu ning prokurör taotluse ning eeltoodud

motiividega ei nõustunud.

Kohus leidis, et käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine KrMS § 202 kohaselt ei ole

põhjendatud. Eelnimetatud alustel kriminaalasja lõpetamine on võimalik üksnes süüdistatava

nõusolekul prokuratuuri taotlusel. Kuivõrd prokurör taotlusega ei nõustunud ning omalt poolt

kohtule taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks ei esitanud, puudus kohtul võimalus

kriminaalmenetluse lõpetamiseks antud alustel. Samas on kohus ka seisukohal, et

kriminaalmenetlusega kindlakstehtud süüdistatavate tegevust, millega tekitati kannatanule

oluline kahju nii materiaalses kui moraalses mõttes, ei saa käsitleda tegevusena, mille „süü ei

ole suur“. Samuti, kuna kannatanu puhul on tegemist avalikkusele tuntud isikuga

(olümpiavõitja), ei saa tema suhtes toimepandud vandalismiakti käsitleda teona, mille vastu

puuduks avalik menetlushuvi.

Asja kohtuliku uurimisega ei tuvastanud kohus süüdistatavate ES, Kaimo Adleri ja TA

käitumises karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus

Kaimo Adleri ja TA puhul süü puhtsüdamlikku kahetsust ning asjaolu, et nad on kannatanu

juures töötades püüdnud hüvitada enda poolt tekitatud kahjusid. ES puhul kohus karistust

kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud.

Kõik süüdistatavad on varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, Kaimo Adlerit ja TA ei

ole karistatud ka väärteokorras. ES on väärteokorras karistatud 08.11.2002 a. liiklusalase

õigusrikkumise eest (t.l. 51, 56, 61-62). Süüdistatavatest töötab Kaimo Adler XXX, ES ja TA

aga ei tööta.

Karistuse kohaldamise aluseks KarS 56 lg 1 alusel on isiku süü. Hinnates toimepandut ning

süüdistatavate osa kuriteo toimepanemises asus kohus seisukohale, et ES süü kuritegude

toimepanemises tuleb lugeda suuremaks kui Kaimo Adleri ja TA süüd, kuna kuritegude

toimepanek toimus ES initsiatiivil ning õhutamisel, samuti toimetas ta sündmuskohale värvi

ning muud vahendid kuriteo toimepanemiseks. Erinevalt Kaimo ja TA ei väljendanud ES

kohtuistungil kahetsust vaid õigustas oma teguviisi tuues kuriteo toimepanemise põhjuseks

oma koera väidetava mahalaskmise kannatanu poolt. Erinevalt Kaimo ja TA ei ole ES

kannatanu ees vabandanud ega väljendanud soovi enda tekitatud kahjude hüvitamiseks.

Karistusliigi valikul asus kohus seisukohale, et süüdistatavaid ei ole võimalik karistada muul

viisil kui lühemaajalise tingimusliku vangistusega, kuivõrd nad on süüdi kahjulike

tagajärgedega kaasnenud kuritegude toimepanemises. Süüdistatavate karistamine rahalise

karistuse kui kergema karistusliigiga ei ole lähtudes eeltoodust põhjendatud, samuti nähtub

kriminaalasjast, et süüdistatavatel puuduvad kindlad sissetulekud, mistõttu on kaheldav nende

poolt rahaliste karistuste tasumine. Kohus ei pidanud põhjendatuks ka süüdistatavate

karistamist üldkasuliku tööga kuivõrd nimetatud töö tegemine võib olla takistatud ES-l tema

tervisliku seisundi tõttu (60 % töövõime kaotust) ning TA-l asumisega alates 2007 a.

oktoobrist

kaitseväeteenistusse.

Samuti

võib

süüdistatavate

üldkasulikus

korras

töölerakendamine olla raskendatud nende maakonnakeskusest kauge elukoha tõttu.

Tsiviilhagi osas asus kohus seisukohale, et see tuleb jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise

korras, kuivõrd kannatanu JT avaldas kohtus, et süüdistuses toodud kahjusummad ei ole

lõplikud, vajavad täpsustamist ning suurenevad veel. Samuti avaldas kannatanu, et võib

saavutada süüdistatavate Kaimo ja TA-ga kokkuleppe, mille kohaselt hüvitavad nad enda

tekitatud kahjud kannatanu kasuks töötamisega. Eeltoodust lähtudes ei ole praegu selge

milliseid nõudmisi ning millises summas kelleltki kavatseb kannatanu esitada. Nimetatud

asjaolude selgumisel on kannatanul võimalus soovi korral esitada kahjunõue kohtule

tsiviilkohtupidamise korras.

Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole.

Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb süüdistatavatelt välja mõista 5400 krooni sundraha riigi

tuludesse seoses teise astme kuriteo toimepanemisega. Kohtukuludest kuulub süüdistatavatelt

väljamõistmisele veel määratud kaitsjatasud määratud kaitsjate osalemise eest kriminaalasja

kohtulikus menetluses – ES-lt 6338.98 krooni Rünno Roosmaa, Kaimo Adlerilt ja TA-lt,

mõlemalt 4122.33 krooni Ants Nõmmiku osalemise eest. Samuti kuulub süüdismõistetutelt

solidaarselt väljamõistmisele 14 krooni seoses kriminaalasjast koopiate tegemise kulusid.

Teet Olvik

Kohtunik