1-07-1403\14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U OT S U S

E es t i V a b ar i i g i ni me l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6.september 2007.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 3.september 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-07-1403 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Erlike Karjus Kriminaalasi E.M-i süüdistuses KarS prg. 199 lg 2 p.4,8 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 20.märtsist 2007.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav E.M Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav Aleksksandr E.M (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Owe Ladva Resolutsioon

Harju Maakohtu otsus 20.märtsist 2007.a. Aleksandr E.M-i suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

E.M mõisteti Harju Maakohtu otsusega 20.märtsist 2007.a. süüdi KarS prg.

199 lg 2 p.4,8 järgi ja karistati 9 kuulise vangistusega. KrMS prg. 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS prg. 65 lg 2 alusel mõisteti E.M-ile liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 14.detsember 2006.a.

E.M mõisteti süüdi neljas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõtmise episoodis, millistest üks jäi katsestaadiumi. Kuriteod on toime pandud ajavahemikul 24.11.2006.a. kuni 4.12.2006.a.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav kriminaalasja veelkordset läbivaatamist ja järgmiste asjaolude arvestamist.

- prokurör taotles esimeses astmes temale vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest 6 kuulist vangistust ja selle vähendamist 1/3 võrra, mis on 4 kuud ning liitkaristuseks seega 9 kuud.

- Kohus ei ole arvestanud kergendava asjaoluna seda, et kannatanutel ei olnud tema vastu mingeid nõudmisi, isegi mitte materiaalseid.

- Kohus ei ole arvestanud, et vabaduses olles täitis ta temale eelmise kohtuotsusega pandud tingimusi – käis kriminaalhooldaja juures regulaarselt märkimas, asus tööle, ilmus alati esimestele kutsetele. Taotleb mõistetud karistuse kergendamist.

Süüdistatav ja kaitsja toetasid kohtuistungil esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsiooniga ja kuulanud ära menetlusosalised , leiab, et apellatsioonis toodud asjaolud, ei saa olla aluseks kohtuotsuse tühistamisel süüdistatavale mõistetud karistuse osas.

Prokurör taotles tõesti esimese astme kohtus E.M-ile kaks kuud lühema karistuse mõistmist. Samas asjaolu, et prokurör ei ole esitanud apellatsiooni maakohtu poolt mõistetud karistuse ranguse osas, näitab sisuliselt, et ta nõustus maakohtu otsuses toodud põhjendustega. Sama kinnitas prokurör ka apellatsioonikohtu istungil. Maakohus on oma otsuses põhjendanud E.M-ile mõistetava karistuse pikkust ja kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuses toodud põhjendustega, ei pea vajalikuks neid korrata. Vastavalt KarS prg. 56 sätetele, ei ole prokuröri arvamus ka selline asjaolu, mida kohus peab arvestama südistatavale karistuse mõistmisel. Selleks ei kohusta kohut ka kehtiv kriminaalmenetlus.

Apellant väidab, et kohus ei ole arvestanud temale karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna seda, et kannatanutel ei olnud nõudmisi tema vastu. Kohtukolleegium märgib, et selline asjaolu ei pea samuti mõjutama seaduse kohaselt mõistetava karistuse raskust. Vastavalt KarS prg. 57 lg 1 p. 2-le on karistust kergendavaks asjaoluks kahju vabatahtlik hüvitamine. Maakohus on oma otsuses pikalt põhjendanud, miks ei pea kannatanutele kahju hüvitamist E.M-i ema poolt E.M-i karistust kergendavaks asjaoluks. Seda kohtu seisukohta ei ole sisuliselt ka vaidlustatud. Kahju hüvitamise arvestamisel karistust kergendava asjaoluna, on oluline hüvitamise vabatahtlikkus selle isiku poolt, kelle karistust see asjaolu peaks mõjutama. Olukorras, kus kahju on hüvitatud süüdlase ema poolt, ei ole võimalik otsustada süüdlase tahte üle selles küsimuses.

Veel väidab apellant, et kohus ei ole arvestanud, et vabaduses olles täitis ta temale eelmise kohtuotsusega pandud tingimusi – käis kriminaalhooldaja juures regulaarselt märkimas, asus tööle, ilmus alati esimestele kutsetele. Kohtukolleegium leiab, et olukorras, kus isik on toime pannud kõige raskema katseaja tingimuste rikkumise e. uue tahtliku kuriteo, on paljasõnaline ja põhjendamatu heita kohtule ette , et karistuse mõistmisel ei ole arvestatud seda, et ta teisi e. teisejärgulisi tingimusi täitis. Apellandi poolt loetletud tingimused olid temale seatud eesmärgiga, et ära hoida uute kuritegude toimepanemine, kuid nagu näitas tegelik olukord, ei osutunud need piisavateks.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 20.märtsist 2007.a. E.M-i suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja Meelika Aava Ivi Kesküla