1-07-7076\4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-7076

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2007.a. Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07- 7076 (07231801384)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Heiki Kolk

Tõlk Nadezda Paukson

Kriminaalasi I.G süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses

Prokurör Egon Oja

Süüdistatav I.G - isikukood XXX, Eesti kodanik; kesk-eri haridusega, elukoht: XXX; töötas AS- is Hevea, kuid hetkel töötu; varem kriminaalkorras karistamata;

– elukohast lahkumise keeld. tõkend

Kaitsja

advokaat Owe Ladva

RESOLUTSIOON 1.

I.G KarS § 121

3 (kolm) Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista

kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 18-kuulise alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui I.G katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab nimetatud ning alusel : KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõuded § 75 lg 2 p 8 kohustuse osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata I.G-le kriminaalhooldaja.

Tõkend – . elukohast lahkumise keeld - kohtuotsuse jõustumisel tühistada

2. Välja mõista I.G-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse:

määratud kaitsjale makstav tasu (üks tuhat nelisada kolmkümmend üheksa krooni ja 60 senti) ning

1 439,60 kr sundrahast (kaks tuhat viissada) krooni .

2 500

Menetluskulud tuleb tasuda päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele

221023778606, viitenumber mõlema arve puhul 2800049777 ning ära märkida tuleb kriminaalasja number „1-07-7076“.

Kui nimetatud summad ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seaduses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS.

I.G

süüdistatakse selles, et tema, 12.05.2007.a. kella 15.00 ajal, olles alkoholijoobes, XXX koridoris, lõi korduvalt rusikate ja jalgadega näo ja keha piirkonda N K’le, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastusi ning samuti lõi köögikirve silmaga M K’le õla piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu.

Sellega pani I.G toime kvalifitseeritava kuriteo, s.o KarS § 121 järgi

teise inimese

tervise kahjustamine, sealhulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine.

TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED. Süüdistatav I.G end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud kannatanu N. K löömises ja väitis, et nägi kannatanut 12.05.07.a. väljas, mitte maja koridoris. Kannatanut M. K oli ta üksnes oma korterist kirvega välja lükanud ning möönis, et rabeledes võis kannatanu saada ka löögi vastu õlga.

Kaitsja O. Ladva pidas süüdistust põhjendamatuks ja leidis, et tõendid pole piisavad I.G süüdimõistmiseks.

Prokurör E. Oja süüdi leidis, et kohtuistungil kontrollitud tõendid on piisavad I.G tunnistamiseks KarS § 121 järgi ning palus teda karistada vangistusega 4 kuud 15 päeva, mida kolmandiku võrra vähendada ning 3-kuulise vangistuse taotles ta mõista tingimisi 18-kuulise katseajaga.

Kohus leiab, et V. Kozovi süü vägivallategudes N K ja M K suhtes 12.05.2007.a. XXX maja koridoris on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega:

-tunnistaja L V ütlustega eeluurimisel (tl. 2 - 3) selle kohta, et patrullteenistuses olles sai ta 12.05.07.a. kella 15.32 ajal väljakutse kakluse kohta XXX. Kohapeal nägi, et N K nägu oli sinine, ta kaebas valu rindkeres, ribides ning kohaletulnud kiirabiarst kahtlustas tal ribimurdu.

Kannatanu selgituse kohaselt oli teda maja koridoris üldkasutatava WC ees läbi peksnud tugevas alkoholijoobes naaber, kes võis teda segi ajada oma naisega. Emale appi läinud poeg

M oli saanud kirvesilmaga löögi õlga. Naaber I.G ust politseile ei avanud.

-kannatanu N K (sünd.XXX.a.) ütlustega eeluurimisel (tl. 5 - 7), millest nähtub, et 12.05.07.a. päeval I korruse tualetti minnes haaras purjus I.G tal riietest ja hakkas peksma;

lõi rusikatega näkku ja kehasse. Kui ta maha kukkus, peksis I.G teda jalgadega. Appihüüete peale tuli kohale poeg M. Mingil hetkel ta märkas, et poeg võttis Kolzlovil käest ära väikese kirve. Poeg ütles, et I.G oli teda löönud õlga. Poeg kutsus välja kiirabi ja politsei.

-kannatanu N. K ütlused on kooskõlas kiirabi patsiendikaardiga (tl. 8). Kaardilt nähtub, et kiirabi oli sündmuskohal kell 16.55 ning kannatanu väitel peksis naaber teda pähe ja rindkeresse, mõlema silma ümber olid verevalumid; patsient kaebas valu rindkeres ja peas, tehtud röntgen.

-kannatanu M K ütlustega ( tl. 9 - 11) selle kohta, et 12.05.07.a. päevasel ajal läks ta ema tualetti esimese korruse koridoris. Kui kuulis ema karjumist ja appihüüdeid, hüppas ta koridori; nägi, et ema on põrandal, nägu verine ja ema ütles, et teda peksis I.G. Kui viimane koputamise peale talle ukse avas, lõi I.G talle väikese kirvega vasaku õla piirkonda. Tema võttis kirve ära, I.G sulgus oma korterisse.

-kahtlustatava I.G ütlustega (tl. 13 – 15) eeluurimisel, millest nähtub, et

12.05.07.a. oli ta purjus ning maja koridoris tekkis tal tüli naabrinaise N. K’ga. Ta lükkas naabrinaist ja viimane kukkus maha. Pärast hakkas tema korterisse sisse trügima kannatanu poeg ning kirve võttis ta selleks, et M välja ajada. Ta ei mäleta, kas ta jõudis M kirvega lüüa või mitte, kuid viimane rebis kirve tema käest ära. Ta sulges ennast tuppa ega tea, mis edasi juhtus, sest oli magama jäänud. Ta kahetses, et oli kellelegi oma tegudega valu põhjustanud.

Kohus leiab, et I.G ütlused eeluurimisel on kooskõlas kannatanute ütlustega ning teiste tõenditega ja sündmuste osaline mitte mäletamine oli tingitud tema alkoholijoobest.

Süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kohtuistungil asja lahendamisega lühimenetluses ega taotlenud I.G ülekuulamist kohtuistungil. Kohus ei saa otsuse tegemisel lähtuda süüdistatava selgitustest, et nüüd ta oma süüd ei tunnista ega ole kannatanu N. K’ga maja koridoris üldse kohtunud, teda maha tõuganud vmt. Kohus lähtub otsuse tegemisel tema eeluurimisel antud ütlustest.

Kohus võib küll kohtuistungil menetlusosalisi, s.h. ka süüdistatavat küsitleda ning selgitada, kas süüdistus on talle arusaadav, kas ja millises osas ta oma süüd tunnistab, kuid kohtus antud selgitusi ei saa tõendina võrdsustada süüdistatava ütlustega, sest ülekuulamist tuleb taotleda KrMS § 236 lg 5 alusel.

Samas peab kohus vajalikuks märkida, et I.G kohtus antud selgitused on vastuolulised tema enda ütlustega eeluurimisel ega ole kooskõlas ka teiste eeluurimisel kogutud ning kohtuistungil uuritud tõenditega.

Kannatanute löömine ja neile füüsilise valu põhjustamine I.G poolt on tõendamist leidnud ning I.G käitumine on õigesti kvalifitseeritud kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi. Õigusvastasust või I.G süüd välistavaid asjaolusid ei ole antud asjas tuvastatud.

Tsiviilhagi tema vastu kannatanud esitanud ei ole.

Karistuse mõistmisel süüst; tema karistust raskendavaid või lähtub kohus I.G kergendavaid asjaolusid ei esine. Varem on I.G kriminaalkorras karistamata.

Kuna käesoleval ajal on I.G töötu, tal puuduvad regulaarsed sissetulekud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud, peab kohus põhjendatuks prokuröri taotlust karistada I.G mitte rahalise karistusega, vaid lühiajalise vangistusega. Vangistust mõistes on põhjendatud ja otstarbekohane kohaldada I.G suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. mõista vangistus tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdi mõistmise korral on sundraha §

179 lg 1 p 2 alusel 1, 5 palgamäära, s.o. 5 400 krooni.

Arvestades I.G varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, peab kohus põhjendatuks jätta osa menetluskuludest KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Kohtunik