1-07-223\11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(3)

1-07-223

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. september 2007.a Tallinn

Kriminaalasja number

1-07-223

Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja

ja Ivi Kesküla

Kohtuistungi sekretär

Erlike Karjus

Kohtuistungi toimumise aeg ja

koht

3. september 2007.a Tallinnas, avalik kohtuistung

Kriminaalasi

E.B süüdistuses KarS § 424 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 11. juuni 2007.a otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava E.B kaitsja advokaat Peep

Rajavere

Prokurör

Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav

E.B

Kaitsja

advokaat Peep Rajavere

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 11. juuni 2007.a otsus E.B

suhtes jätta muutmata ja

apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 7. septembril 2007.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

lühimenetluse korras

Harju Maakohtu 11. juuni 2007.a otsusega mõisteti E.B

süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust, mille kandmiselt ta KarS § 74 alusel tingimisi vabastati 2 aasta 6 kuulise katseajaga. KarS § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena E.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. 2. mõisteti süüdi selles, et olles 21. novembril 2005.a karistatud Pärnu E.B Maakohtu poolt mootorsõiduki korduvalt joobes juhtimise eest 10 000 kroonise 2(3) rahatrahviga ja juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks, juhtis 1. augustil 2006.a Harjumaal Padise vallas Keila-Haapsalu maanteel mootorsõidukit xxx xxxx taas alkoholijoobe seisundis.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja kohtuotsuse tühistamist E.B-le mõistetud lisakarisuse pikkuse osas. Ta palub piirduda prokuröri poolt esimese astme kohtus taotletud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks ja selle vähendamist veel ühe kolmandiku võrra, s.o. 6 kuuks. Kuna kohus mõistis E.B-le rangema karistuse kui oli taotlenud prokurör, siis sellega on kohus rikkunud KrMS § 14 lg-s 1 sätestatud kohtupidamise võistlevuse põhimõtet. Selle sätte kohaselt täidavad süüdistusja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Süüdistusfunktsiooni kriminaalmenetluses kannab prokuratuur ja kohus kannab kriminaalasja lahendamise funktsiooni. Rangema lisakaristuse mõistmisega väljus kohus kriminaalasja lahendamise funktsioonist ja asus otseselt täitma süüdistusfunktsiooni. Kriminaalmenetluse seadustikus ei ole eraldi normiga sätestatud kohtule keeldu mõista süüdistatavale raskemat karistust kui taotleb prokurör, kuid see keeld tuleneb KrMS §-s 14 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõttest. Kuna asi lahendati lühimenetluses, siis jäi tuvastamata asjaolu, et E.B on 40% ulatuses töövõimetu, mistõttu ta ei suuda teha muud tööd peale auto juhtimise. Tulenevalt terviserikke olemusest ei ole E.B suuteline tegema füüsilist tööd, vaimseks tööks puuduvad tal aga oskused ja kogemus. Mõistetud lisakaristus oma määras võtab E.B-lt ära võimaluse endale ja oma perele ülalpidamist teenida ja põhjustab seega kolmandatele isikutele põhjendamatult suuri kannatusi.

4. Ringkonnakohtu istungil kaitsja toetas esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 5.1. Esimese astme kohtuistungi protokollist (tl 35) nähtub, et prokurör taotles kohtuvaidluses E.B-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 9 kuuks. Seega on eksitav kaitsja apellatsiooni väide, et prokurör taotles E.B-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 9 kuuks ja selle vähendamist ühe kolmandiku võrra, s.o. 6 kuuni.

5.2. Lisaks sellele ei ole kaitsja taotlus, vähendada 9 kuulist lisakaristust ühe kolmandiku võrra, kooskõlas kehtiva kriminaalmenetlusõigusega, sest KrMS § 238 lg 2 kohaselt lühimenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Seega

lühimenetluses

mõistetud

lisakaristuse

vähendamist

kehtiv

kriminaalmenetlusõigus ei võimalda. 5.3. lisakaristust mõistes on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning E.B-le oma järeldusi veenvalt põhjendanud.

Kohtukolleegium

nõustub

maakohtu

põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju Maakohus oleks E.B-le lisakaristuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud 3(3) materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse kergendamist. E.B on kohtu poolt korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, sealhulgas mõistetud vangistusest tingimisi vabastatud. Vaatamata sellele jätkab E.B mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Lühiajaliselt mõistetud lisakaristused ei ole samuti oma eesmärki täitnud. Seepärast nõustub kohtukolleegium apelleeritud kohtuotsuse seisukohaga, et E.B-lt tuleb lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus

2 aastaks. Perekonna, laenude ja kehva tervise olemasolust oli E.B teadlik juba siis, kui ta joobnuna autorooli istus. Lisaks sellele peab kohtukolleegium vajalikuks osundada KarS §-le 50 lg 2, mille kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit seoses invaliidsusega, välja arvatud juhul, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Seetõttu ei saa need asjaolud olla aluseks talle mõistetud lisakaristuse kergendamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 12. veebruari 2003.a otsuses nr 3-1-1-10-03 A. Esjase süüdistusasjas märkinud, et korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada (RT III 2003, 5,53). Kohtukolleegium selliseid erandlikke asjaolusid ei tuvastanud.

5.4. Karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS §-56. Prokuröri arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 7. juuni 2001.a. otsuses nr.3-1-1-70-01 A. Jõeloo süüdistusasjas (RT III 2001, 23, 252). Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellandi väitega, et kohtus on E.B-le lisakaristust mõistes rikkunud KrMS §-s 14 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet.

5.5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 11. juuni 2007.a otsus E.B suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Julia Katškovskaja Ivi Kesküla