1-06-8103\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-8103

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. august 2007.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-8103 (04231401070)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Anna Ivanova

Tõlk Nadežda Paukson

Kriminaalasi O.B süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav O.B - isikukood XXX,

kodakondsuseta; keskharidusega, elukoht: XXX; töötas

Metal-Disain OÜ-s; varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral; korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkend – vahi all pidamine alates 22.07.2007.a.

Kaitsja

vandeadvokaat Talvi Vaske

RESOLUTSIOON 1. O.B KarS § 424

Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista

(kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (2 kuu) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et vangistust osaliselt (2 kuud ja 29 päeva) ei pöörata täitmisele, kui O.B kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning 18-kuulise katseaja

kriminaalhooldaja järelevalve all täidab nimetatud ning KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõuded §75 lg 2 p 2 kohustuse: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. alusel

Tõkend – vahi all pidamine tühistada vabastada

kohtuotsuse kuulutamisel, O.B vahi alt kohtusaalis ning KarS § 68 lg 1 alusel mõistetud karistusest lugeda kantuks 1 kuu ja

1 päev vangistust.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 mootorsõiduki juhtimise alusel ära võtta O.B-lt

õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks .

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata O.B-le kriminaalhooldaja.

2.

menetluskulud riigieelarve tuludesse Välja mõista O.B-lt

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve

221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777 ning märkides ära kriminaalasja numbri „1-06-8103) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu (üks tuhat nelisada

1 433,70 kr kolmkümmend kolm krooni ja 70 senti) ja sundraha (viis tuhat nelisada) krooni.

5 400

Menetluskulud on võimalik tasuda Rahandusministeeriumi arvele kuu aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui seda tähtaegselt pole tasutud, nõutakse menetluskulud sisse sundkorras kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS.

O.B isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis on Tallinna PP otsusega 31.05.2002.a. karistatud rahatrahviga 5 400 krooni, uuesti kehtiva karistatuse ajal, s. o. 22. mail 2004.a kella 23.00 ajal Harjumaal Maardu linnas Kallavere ja Kivileete teede ristmikul juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Honda Accord registrimärgiga 596 AKJ; samuti 06. novembril 2004.a. kella 11 40 ajal Tallinnas Laagna tee ja Varraku tänava ristikul juhtis ta joobeseisundis mootorsõidukit Audi 80 registrimärgiga 768 AIK Sellega pani O.B toime kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki KarS § 424 järgi juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav O.B tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja T. Vaske pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

O.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü täielikule omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud:

- ärakirjaga Tallinna Politseiprefektuuri otsusest 31.05.2002.a., mille kohaselt O.B on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes (tl. 6); -väärteoprotokollidega (tl 11, 22) ja alkoholijoobe tuvastamise protokollidega 22.05.2004.a.

ja 06.11.2004.a., mille kohaselt O.B nõustus joobeseisundi tuvastamisega indikaatorvahendiga; joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ei nõudnud (tl 12, 24);

- tunnistaja R F ütlustega eeluurimisel ( tl.15 – 16) O.B peatamise ning tema joobeseisundi tuvastamise kohta;

-õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.53 - 54) ja väljavõttega karistusregistrist (tl.55 - 57) eelnevate süütegude ja karistuste kohta;

- samuti O.B enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 13, 25, 48 - 49).

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et O.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada . KarS § 424 järgi Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid selles asjas pole tuvastatud.

Karistuse mõistmisel süüst. Karistust kergendava asjaoluna lähtub kohus O.B arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et O.B pole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt mõistetud rahatrahvid pole olnud talle piisavaks vahendiks, et hoiduda ühe uute süütegude toimepanemisest; samuti on tal eelnevalt mõistetud trahvid suurtes summades tasumata.

Mõistes O.B-le karistuseks vangistuse, arvestab kohus, et ta on eelvangistuses viibinud juba ühe kuu ning ülejäänud vangistuse võib talle mõista tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all, s.o. kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra.

Samuti peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol ning see peab olema vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Selline lisakaristuse määramine teenib õiguskorra kaitsmise huvisid ning vastab toimepandud süüteo raskusele ning süüdlase isikule.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka , menetluskulud s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311, 313.

Kohtunik