4-07-2256\5 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

4-07-2256

Otsuse tegemise kuupäev, koht

Otsuse teinud kohus

1. august 2007 Viru Maakohtu Kohtla-JärveKohtumaja

Viru Maakohus

Kohtunik

Anu Ernits

Sekretär, tõlk

Sekretär Marge Ojaäär, tõlk Svetlana Hamaza

Väärteoasi

Martin Mägi kaebus Keskkonnainspektsiooni 04 05 2007

otsusele tema karistamise kohta Jahiseaduse(JS) § 58-2 järgi

rahatrahviga 1200 krooni jahipidamise eest metsseale 02 02 07

ilma suuruluki küttimise loata, millega tekitati keskkonnakahju

6000 krooni .

Asja läbivaatamise kuupäev

1.august 2007 Kohtla-Järve linnas avalikul kohtuistungil

kaebemenetluses

Menetlusalune isik

Kohtuväline menetleja

Martin Mägi, isikukood 38302052230, töökoht-xxxxxxxxx,

elukoht: xxxxxxxxxxxxxx

Keskkonnainspektsioon, esindaja - juhtivinspektor Andres Saar

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1, kohus

OTSUSTAS:

Jätta muutmata Keskkonnainspektsiooni 04 05 2007 otsus Martin Mägi karistamise kohta

Jahiseaduse § 58-2 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut summas 1200(tuhat kakssada) krooni

Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr

10220034796011 Eesti Ühispangas, viitenumber 4100064625. Rahatrahv pööratakse täitmisele, kui

päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud

edasikaebe tähtaeg, ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui

menetlusalune isik ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Menetlusaluse isiku advokaadist esindajal, samuti kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal on õigus esitada kohtuotsusele kassatsioon 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool, soovib

kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest teatama Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Põhjendus.

1.Kohtuvälise menetleja otsuse sisu. Keskkonnainspektsiooni otsusega 04 05 2007 karistati

Martin Mägi Jahiseaduse § 58-2 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut summas 1200 krooni selle

eest, et ta 02 02 2007 Ida-Viru maakonnas, Ida-Virumaa Jahimeeste Seltsi Mäetaguse

rendijahi piirkonnas ühisjahi ajal, olles ühisjahi juhatajaks, pidas jahti metsseale, omamata

suuruluki küttimise luba. Sellega pani ta toime Jahiseaduse § 58-2 ettenähtud väärteo ja

looma ebaseadusliku hukkamisega tekitas keskkonnale kahju 6000 krooni.

2.Kaebuse põhjendus. Menetlusalune isik esitas kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise

menetleja otsus järgmistel põhjendustel:

Ühisjahil 02 02 2007 oli olemas kolm suurulukiküttimise luba metssigade laskmiseks, millest

kasutati kahte. Üks kasutatud luba oli välja antud V T, T R ja Ü K, kes jahist osa ei võtnud

Selle loa kasutamisega rikkus ta küll JS § 34 lg 9, kuid ei teostanud loata jahti ehk

salaküttimist. JS § 58-2 järgi karistatakse otseselt loata küttimise eest. Peale selle ei saa ta aru,

millise karistusega teda karistati. Peale selle oli kohtuväline menetleja teinud otsuse enne

vastulause esitamise tähtaja lõppu 04 05 2007 (samal päeval pani ta posti vastulause).Peale

selle ei tekitanud ta keskkonnakahju, sest ei hukatud rohkem loomi, kui jahilubade järgi võis.

3.Poolte seisukohad kohtus.

Menetlusalune isik taotles väärteomenetluse lõpetamist enda suhtes ja jäi seisukohale, et

ühisjahil 02 02 2007 ei kütitud kumbagi metssiga ilma loata ega tekitatud ebaseadusliku

hukkamisega keskkonnale kahju. Seega ei pannud ta toime JS § 58-2ettenähtud väärtegu.

Taotleb enda suhtes väärteomenetluse lõpetamist.

Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna otsus

04 05 2007, millega menetlusalust isikut karistati JS § 58-2 järgi, tuleb jätta muutmata:

ühisjahis osalejatele ei laienenud T (R, K) välja antud suurulukiküttimise luba KE34382,

sest keegi neist ei osalenud jahil 02 02 2007.Just nimetatud suurulukiküttimise loale tegi

Martin Mägi 02 02 2007 märke sulgemise kohta ja kinnitas oma allkirjaga. Martin Mägi, kes

oli jahijuhataja, ei teavitanud teisi ühisjahil osalejaid, et nimetatud suurulukiküttimise loa

alusel on jaht ebaseaduslik. Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2003. a määrus nr 48 § 2 järgi

on metssea ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju määraks 6000 krooni.

4.Kohtuistungil uuritud tõendid ja asjaolud, mida kohus loeb nendega tõendatuks.

4.1.Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli ühisjahil 02 02 2007 tema kui jahijuhataja käes

suurulukiküttimise load. Ühel suurulukiküttimise loal oli ka 2 metssea küttimise õigus. Peale

selle oli tal kaasas suurulukiküttimise luba nr KE34382 T, K ja R nimele, sest R oli lubanud

jahile tulla. (Kui ükski loal märgitud jahimees oleks ühisjahil osalenud, siis oleks loa

kasutamine olnud seaduslik).Jahil lasti 2 metssiga. Ühe metssea laskmise kohta tegi ta

ekslikult märke loale nr KE34382. Selle tõttu jäi tema loa järgi kasutamata teise metssea

laskmise õigus. Oma veast sai ta teada alles siis, kui T hakkas pretensioone esitama. Teise loa,

mille järgi 02 02 2007 oli 2 metssea laskmise õigus, sulges ta hiljem, kui luba oli täies mahus

realiseeritud.

4.2.Tunnistaja V T ütluste kohaselt sai ta 500 krooni eest T L suurulukiküttimise loa nr

KE34382. Luba jäi TL kätte. Kui ta seda küsima läks, öeldi talle, et see on juba kasutatud.

Hakanud asja uurima, sai ta teada, et luba on realiseeritud 02 02 2007 jahil, milles ta ei

osalenud. Peale selle oli sellele hiljem juurde kirjutatud R ja K nimed. 500 krooni, mis L talt

loa eest võttis, arvestati hiljem liikmemaksuks.

4.3.Kohtuistungil avaldatud suurulukiküttimise loa nr KE34382 (tl 10) järgi, millel on V T,

T R ja Ü K nimed, võis lasta 1 metssea. See on realiseeritud 02 02 2007. Jahipidamise

arvestuse kohaselt V.T ei osalenud jahil 02 02 2007. Sel kuupäeval jahist osavõtnute

nimekirjas (tl 11) ei ole ühegi suurulukiküttimise loal nr KE34382 märgitud isikut, kuid

nimetatud luba on märgitud nimekirjas.

4.4.Nende tõenditega on tõendatud, et 02 02 2007 kahest lastud metsseast üks on arvestatud

suurulukiküttimise loa nr KE34382 järgi, mis oli välja antud isikule(isikutele), kes jahist osa

ei võtnud ega olnud kantud osavõtjate nimekirja.. Märke selle loa alusel metssea laskmise

kohta tegi jahijuhataja Martin Mägi.

JS § 28 järgi on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid jahitunnistus, jahiluba, jahist

osavõtjate nimekiri, suuruluki laskekatse tunnistus ja jahikoerapass.

§ 34 lg 1 kohaselt on jahiluba ulukiküttimise õigust tõendav dokument, mis peab ulukile

jahipidamisel kaasas olema. Jahiluba antakse jahitunnistust omavale isikule.

§ 34 lg 7 näitab, et suurulukiküttimise luba on üks jahiloa alaliik.

JS § 34 lg 9 kohaselt ei kehti jahiluba kolmandate isikute käes.

Seega Martin Mägi, pidades ühele metsseale jahti jahil mitte viibivatele isikutele välja antud

suurulukiküttimise loa alusel, toimetas seda ilma JS 34 lg 1 ettenähtud loata. See, et tal

tegelikult oli jahil kaasas lisaks nimetatule ka kaks kehtivat metsseaküttimise luba, millest

üks jäi kasutamata, ei ole käesoleva väärteokoosseisu hindamisel oluline.

Kohus leiab, et jahipidamise 1 metsseale ilma suurulukiküttimise loata pani M.Mägi toime

ettevaatamatusest. Teo õigusvastasust ega M.Mägi süüd välistavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud. M.Mägi tegu on õigesti kvalifitseeritud JS § 58-2 järgi.

5. JS § 56 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega jahiuluki ebaseadusliku

hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju

määrad. Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2003. a määruse nr 48 § 1 kohaselt loetakse

jahiuluki ebaseaduslikuks hukkamiseks käesoleva määruse tähenduses jahiuluki isendi

hukkamist, kui selle tegevusega kaasneb seaduse või seaduse alusel antud õigusakti nõuete

rikkumine. Määruse § 2 kohaselt on jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale

tekitatud kahju määrad (edaspidi kahjumäär) metssea ühe isendi kohta 6000 krooni.

Kuna M.Mägi metssea hukkamise pani toime JS § 28 lg 2 rikkumisega, siis kohtuväline

menetleja on õigesti tuvastanud, et M.Mägi ta põhjustas keskkonnakahju Vabariigi Valitsuse

12 02 2003 määruse nr 48 § 1 tähenduses, mille suurus sama määruse § 2 järgi oli 6000

krooni.

5.Karistus. JS § 58-2 kohaselt jahipidamise eest suurulukile suurulukiküttimise loata, välja

arvatud ühisjahil käesoleva seaduse § 35 kohaselt nimekirja kantud isikud, karistatakse

rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja karistas M.Mägi rahatrahviga 20

trahviühikut, mis on minimaalmäärale lähedases määras. Kohus leiab, et minimaalsele

lähedane karistus vastab süüteo raskusele.

6.Menetlusnormide rikkumist kohtuvälise menetleja poolt kohus ei tuvastanud.

Anu Ernits

Kohtunik