1-07-8829\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-8829

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 16.august 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-8829 ( 06231703639)

Kohtunik

Külli Iisop

Kriminaalasi I.H süüdistuses KarS § 169 järgi lühimenetluses

Süüdistatav I.H

– isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus; elukoht: XXX; töökoht:

OÜ Vermonton; varem kriminaalkorras karistatud: 04.02.2004a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 2 järgi tingimisi vangistusega 1k, katseaeg 1a.6k.

Menetlustoiming Kriminaaltoimiku tagastamine Põhja Ringkonnaprokuratuurile

RESOLUTSIOON

Tagastada kriminaaltoimik I.H süüdistuses KarS § 169 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

11.07.2007 a. saadeti Põhja Ringkonnaprokuratuurist Harju Maakohtu menetlusse kriminaaltoimik nr 06231703639 I.H süüdistuses KarS § 169 järgi lühimenetluses.

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et kriminaalasja ei saa arutada lühimenetluses, sest Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt I.H osas koostatud süüdistusakt ei vasta KrMS § 154 lg 2 sätestatud nõuetele ning kogutud materjalid ei ole piisavad. Süüdistusakti p 2 all märgitud kuriteo asjaolude kirjeldusest ei nähtu, milles seisneb I.H poolt kuritahtlik kõrvalehoidumine ülalpidamiskohustuse täitmisest. Süüdistuses ei ole märgitud kuriteo toimepanemise aega (millisest ajast alates on tegu kuritahtliku kõrvalehoidumisega); kas ja millised olid süüdlase võimalused lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

I.H-le esitatud süüdistuse objektiivne tunnus hõlmab endas muuhulgas ka kuritahtlikku kõrvalehoidmist lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Riigikohtu praktika kohaselt on tõlgendatud kuritahtlikku ülalpidamise kohustuse rikkumist juhtudel, kui elatisraha ei maksta süstemaatiliselt või pikema aja jooksul. Menetluse jätkamisel tuleb tuvastada, kas I.H tegevuses esinevad nimetatud objektiivsed tunnused ja kui esinevad, siis tuleb vastavalt asjaoludele sisustada kuritahtlik kõrvalehoidmine nii kuriteo asjaolude kirjelduses kui ka esitatud süüdistuses.

KrMS § 2 p 4 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikaks muuhulgas ka Riigikohtu lahendid. Riigikohus on oma otsuses (3-1-1-89-06) sedastanud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum (vt RKKKo nr 3-1-1- 130-05).

Sellest seisukohast tulenevalt puudub kohtul võimalus kohtulikus menetluses omistada I.H-le kuritahtlikku kõrvalehoidmist ülalpidamiskohustuse täitmisest s.o. KarS § 169 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivset tunnust.

KrMS § 235¹ lg 1 p 3 alusel teeb kohus määruse kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks ja menetluse jätkamiseks, kui kohus ei nõustu kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Ülalkirjeldatud puuduse tõttu ei nõustu kohus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja tagastab kriminaaltoimiku menetluse jätkamiseks.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kriminaaltoimiku I.H süüdistuses KarS §

169 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks.

Kohtunik