Legislator Case Law & Legislation
1-07-8236\1 AI generated

1-07-8236\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-07-8236\1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Vangla esitas 22.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Metljov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Metljov tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 30.10.2001.aasta otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 3, 4 järgi 6 aastat vangistust. KrK § 101 p 1, 7 järgi 13 aastat vangistust. KrK § 40 lg 1 liideti mõistetud karistused, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning lugedes lõplikuks karistuseks 13 aastat vangistust.

Legislator headnote

AI generated

1-07-8236\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Sergei Metljov tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 30.10.2001.aasta otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 3, 4 järgi 6 aastat vangistust. KrK § 101 p 1, 7 järgi 13 aastat vangistust. KrK § 40 lg 1 liideti mõistetud karistused, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning lugedes lõplikuks karistuseks 13 aastat vangistust.

Keywords

AI generated
serial offences withdrawal of social benefits communication with defense counsel vocational rehabilitation leave on social grounds personal servitude
AI generated
1-13-3342/90
Vangla esitas 21.01.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Gavrilovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
1-14-4243/68
Viru Vangla esitas 12.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Strinža vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
1-07-6893\2
Murru Vangla esitas 31.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Borodatšjov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
1-10-15779/435
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-15779 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Valentina Michelson Prokurör Tiina Viru Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Sergei Matvejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI MATVEJEV, isikukood 37207113726, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub Karistuse kandmise algus 24.06.2010 ja lõpp 24.06.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.11.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
1-12-1196/19
oktoober 2014.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 09.10.2014.a) Kriminaalasja number 1-12-1196 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Prokuröri abi Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Sergei Maltsevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI MALTSEV

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-8236

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09.juuli 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kohtuasja nr

1-07-8236

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Annika Vanatoa

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Sergei Metljov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise järelvalve kohaldamisega

Süüdimõistetu Sergei Metljov (ik 37805062210; viibib Tallinna Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Metljov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 22.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Metljov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Sergei Metljov tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 30.10.2001.aasta otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 3, 4 järgi 6 aastat vangistust. KrK § 101 p 1, 7 järgi 13 aastat vangistust. KrK § 40 lg 1 liideti mõistetud karistused, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning lugedes lõplikuks karistuseks 13 aastat vangistust.

Karistuse kandmise algus on 15.05.2000.a ja lõpp 15.05.2013.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 15.01.2009.a.

Sergei Metljov on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötas 2004.aastal vangla vahendusel majandusosakonnas kingsepana ja 2006.aastal koristajana. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Vabal ajal tegeleb joonistamise ja raamatute lugemisega. Mõtlemise ja käitumisega seotud asjaolude alusel on uue kuriteo sooritamise oht olemas. Mõtteskeemid on tal ebarealistlikud. Distsiplinaarkorras on karistatud 10 korda.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Sergei Metljov ei sobi kriminaalhooldusele, kuna sotsiaalne ja majanduslik olukord ei soodusta ennetähtaega vabastamist. Elektroonilise valve teostamine ei ole võimalik elukoha puudumise tõttu.

Sergei Metljov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Prokurör ei toeta taotlust. Isikul ei ole vastavaid tingimusi vabastamiseks.

Kohus, ära kuulanud Sergei Metljov’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Sergei Metljov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Sergei Metljov’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Metljov’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Sergei Metljov kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Sergei Metljov’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 10 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Sergei Metljov ei oma, on aeg, mil Sergei Metljov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Sergei Metljov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Sergei Metljov ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Sergei Metljov’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Sergei Metljov’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.

Suureks takistuseks Sergei Metljov’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka eluja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Sergei Metljov’il kandmata üle 5,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 15.05.2013.a) ning Sergei Metljov’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Sergei Metljov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik