4-06-5570\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

22.05.2007.a. Harju Maakohtu

kohtunik Merike Allikmäe

sekretär Erlike Karjus

kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes

Küünarpuu kohtuvälise menetleja tunnistus nr 69

kaebuse esitaja Victor Shevtsov´i osavõtul

vaatas avalikul kohtuistungil 07.03.2007.a

Ees – ja perekonnanimi: Victor Shevtsov

Isikukood: 36001230401

Kodakondsus: Vene

Elukoht: XXX

Töökoht: OÜ

Kaebuse esitaja kaitsja Tatjana Pometova

Aadress: XXX

kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel

Rene Birk poolt „17.11.2006.a.väärteoasjas nr 2314,06,023917“ tehtud otsuse peale selle

tühistamise nõudes. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale LS § 7419lg 1 alusel

rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 9000 krooni, lisakaristusena LS § 7419 lg 2

alusel juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks, LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühiku

ulatuses, s.o. summas 3000 krooni ja LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses,

s.o. summas 7500 krooni ja LS § 7431 lg 2 alusele juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Väärteo kirjelduse kohaselt V. Shevtsov 26.10.2006.a Soo 15 Tallinn, liikus Kungla tn suunas

juhtis ta mootorsõidukit alkoholijoobes, ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis oleks

võimaldanud vältida otsasõitu ees pidurdanud sõidukile, mille tõttu sõitis viimasele tagant otsa,

põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt

toimunud liiklusõnnetusest politseid teavitamata , mis oli kohustuslik

Victor Shevtsov palub kaebuses ja kohtuistungil otsusega mõistetud lisakaristuste tühistamist ja

rahatrahvi tühistamist, mis talle määrati LS § 74 31 alusel. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud

otsuses valesti märgitud, et V. Shevtsov tunnistab oma süüd, kuna nii vastulauses kui ka oma

ütlustes on V. Shevtsov kinnitanud, et tal polnud kavatsust lahkuda õnnetuskohalt. Pärast

otsasõitu ta keeras kõrvaltänavasse selleks, et mitte põhjustada liiklusummikut Soo tn-l. Kuivõrd

liiklusõnnetuses polnud kannatanuid, leidis V. Shevtsov, et esmaabi tuleb anda juhul kui on

kannatanuid. Peale avariid ta kohe ei peatunud. Kuivõrd liiklusõnnetuses polnud kannatanuid, ei

lasunud tal kohustust enne politsei saabumist sõidukit mitte liigutada. V. Shevtsov lähtus ohutuse

tagamisest ja peatus kõrvaltänavas. Kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, miks on

lisakaristuse mõistmine vajalik.

Kohtuistungil V. Shevtsov vaidlustab trahvi 3000 kr, mis on määratud LS § 74 31lg 1 alusel ja

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 ja 5 kuud. Ta on nõus määratud trahvidega 9000 ja

3000 krooni LS § 74´19 lg 1 ja LS § 74´17 lg 1 alusel. V. Shevtsov kinnitab, et ta sõitis Koplisse

ja järsku auto pidurdas. Ta ei jõudnud reageerida, riivas autot. Ta tahtis peatuda ja sõitis hoovi,

kus olid teised autod. Ta tahtis teatada politseisse, kuid nemad juba tulid. V. Shevtsov tunnistab,

Väärteoasi nr.4-06-5570

et ta ei peatunud kohe ning politsei saabudes asus ta teisest autost umbes 200 m kaugusel. Teise

poolega midagi ei juhtunud, s.t. et kannatanut ei olnud. Tal oli stressi seisund.

Politseiprefektuuri esindaja H.Küünarpuu ei ole trahvi tühistamisega nõus, kuna karistuse

kohaldamisel on kohtuväline menetleja järginud seadust. Protokoll on koostatud õigesti. V.

Shevtsov on toime pannud mitu väärtegu. Pärast liiklusõnnetuse toimumist oli tal kohustus anda

abi, kontrollida, kas keegi on viga saanud, teatada liiklusõnnetusest. Kohtuväline menetleja leiab,

et ta pani väärteo toime tahtlikult. Isikut on varem karistatud LS § 74 alusel rahatrahvidega, mis

ei ole talle mõju avaldanud ja see pole teda õpetanud, seega oli põhjus määrata talle lisakaristus.

Väärteomaterjali dokumentaalsed tõendid on:

- väärteoprotokoll AB 811941, mille kohaselt 26.10.2006.a Soo 15 Tallinn, liikus Kungla tn

suunas juhtis V. Shevtsov mootorsõidukit alkoholijoobes, ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist

pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu ees pidurdanud sõidukile, mille tõttu sõitis

viimasele tagant otsa, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le. Juht lahkus

liiklusõnnetuse sündmuskohalt toimunud liiklusõnnetusest politseid teavitamata , mis oli

kohustuslik (lk 10)

- otsus 17.11.2006.a väärteoasjas 2314,06, 023917 V. Shevtsov väärteoasjas LS § 74´17 lg 1

alusel rahatrahvi määramises summas 3000 kr ja LS § 74´31 lg 1 alusel rahatrahvi määramises

summas 7500 kr lisakaristus 3 kuud juhtimisõigus ära võetud ja LS § 74´19 lg 1 alusel 9000 kr ja

lisakaristus 5 kuud juhtimisõigus ära võetud (tl 44, 45);

- liiklusõnnetuse akt 26.20.2006.a kell 19.22 Tallinnas Soo 15 sõitis XXX tagant otsa XXX ja

lahkus sk-lt (tl 1), mille kohaselt on V. Shevtsovi juhitud sõiduki XXX XXX reg nr XXX

esimene parem nurk ja AT poolt juhitud XXX XXXtagumine vasak nurk ning tiib said õnnetuses

kahjustada; kokkupõrge toimus tänaval seisva sõidukiga, kus lubatud suurim kiirus oli 50 km/h,

märja püsikatte tee tingimustes, sirgel teel, vihmasajuga, valgustus põles.

- protokollidest joobe tuvastamise kohta (tl 2, 3) oli AT26.10.2006 kell 20.26 kaine, V. Shevtsov

26.10.2006 kell 20.08 alkoholijoobes.

- V. Shevtsovi ülekuulamise protokollist (tl 6) 26.10.2006.a nähtub, et ta parema küljega põrkus

vastu XXXt, kuna see järsult pidurdas jalakäijate ülekäigu ees ja ta ei jõudnud reageerida. Kuna

tema tagant tulid autod, siis otsustas ta keerata esimesel pöördel. Enne sõitu jõi ta klaasi õlut,

kuna läks riidu naisega. Sündmuskohalt ta ärra ei sõitnud, lijhtsalt mõtles, et keerab ära esimesel

pöördel ja siis saab teada, mis on tema autoga ja kokkupõrke tulemustega.

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 26.10.2006.a kell 19.22 V.Shevtsov suhtes joobe tõttu

kuni kainenemiseni.

- fototabelite kohaselt ( tl 15- 17) on sõiduk XXX XXX reg nr XXXesimene parem nurk ja

ATpoolt juhitud XXXXXXtagumine vasak nurk ning tiib saanud õnnetuses purustuse;

- V. Shevtsovi vastulausest Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonnale 06.11.2006.a

nähtub, et ta tunnistab oma süüd ebakainena sõiduki juhtimises ja hooletusest liiklusõnnetuse

põhjustamises. Kavatsust õnnetuskohalt lahkuda tal polnud. Keeras kõrvaltänavasse põhjusel, et

mitte põhjustada liiklusummikut Soo tn-l.

Fototabelite ja akti kohaselt sai sõiduk XXX XXX reg nr XXXesimene parem nurk ja AT poolt

juhitud XXXXXXtagumine vasak nurk ning tiib õnnetuses kahjustada.

Kaebuse esitaja sõnade kohaselt tuli politsei enne kui ta sellest kuhugi teatada jõudis.

Vastulauses põhjendab ta kohalt lahkumist asjaoluga, et mitte põhjustada liiklusummikut Soo

tn-l. Materjalide kohaselt sõiduk XXX seisab sõidutee paremas servas. Fotodelt ei nähtu autode

asetsus teineteise suhtes.

Kohus uurinud dokumentaalseid tõendeid, kuulanud ära kaebuse esitaja tema esindaja,

kohtuvälise menetleja leiab, et avariis osalenud kaebuse esitaja soovib vähendada oma süüd.

Fototabelitest ei nähtu, et sõiduk XXX XXX oleks asetsenud pärast kokkupõrget sõiduauto

XXX läheduses, mistõttu on usaldusväärsed V. Shevtsovi enda ütlused selle kohta, et ta sõitis

paarsada meetrit edasi ning esimesel võimalusel keeras kõrvaltänavasse. Liiklusõnnetuse

toimumise aeg, mis on kell 19.22, ei ole enam linnas tipptund ning kohtule jääb arusaamatuks,

miks juht pidi keerama paarsada meetrit eemal asuvasse kõrvaltänavasse. LE § 227 kohustab

juhti enne sõiduki teisaldamist maha märkima tunnistajate juuresolekul sõidukite asendid, jäljed.

V. Shevtsovi ütluste kohaselt ta peale liiklusõnnetust sõidukit ei peatanud ning jätkas liikumist

kõrvaltänavasse.

Kohus leiab, et V. Shevtsovi enda poolt öeldud väited selle kohta, et ta oli joobes, liikles

hooletult ja lahkus sündmuskohalt keerates kõrvaltänavasse on piisavaks tõendiks selle kohta, et

ta pani toime talle inkrimineeritud rikkumised. Sõiduki keeramine kõrvaltänavasse on kohtu

arvates tingitud V. Shevtsovi soovist vabaneda vastutusest ja vähendada oma süüd.

Kuna V. Shevtsovi poolt antud ütlused kattuvad dokumentaalsete tõenditega, siis kohus ei

pidanud vajalikuks kutsuda välja tunnistajaid.

Kohus asub tõendeid hinnates seisukohale, et puudub alus seada kahtluse alla V.Shevtsovi enda

ütlused, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kohtuvälisel menetlejal oleks mistahes põhjus

subjektiivselt suhtuda V. Shevtsovi poolt toimepandud õiguserikkumisse. Kuna alkoholijoobes

juhtimine on raske liiklusalane rikkumine, siis karistus ei saa olla isikule soodne ega mugav.

Kohus jõuab järeldusele, et kontakt toimus XXX XXXi esimese parema nurga ja sõiduki

XXXtagumise vasaku nurga ja tiiva vahel. XXXtagumine vasak nurk sai löögi, s.t kokkupõrge

sõidukiga toimus küljelt nagu kirjeldas ka kaebuse esitaja, s.t. et ta parema küljega põrkus vastu

XXXt, kes oli pidurdanud jalakäijate ülekäigu raja ees,. Kontakt sõidukite vahel toimus asendis

kus sõiduauto XXXenam edasi ei liikunud ja XXX XXX ei pidurdanud.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. V.Shevtsovile kohtuvälise menetleja poolt

määratud karistus vastab teo raskusele. V.Shevtsovi süü väärteo toimepanekus 26.10.2006.a kell

19.22 Tallinnas Põhja Tallinna linnaosa Soo tn 15 on kohtus leidnud täielikult tõendamist.

Karistuse määramisel on arvestatud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja

puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja ei ole tunnistanud oma

süüd liiklusõnnetuse kohalt lahkumises.

Alkoholijoobes juhtimist ja otsasõitu ees pidurdanud sõidukile ta ei vaidlustanud. Materjalide

kohaselt oli V. Shevtsovi joove 0,70 mg/l ning kohtuväline menetleja on määranud karistuse LS

§ 74´lg 19 alusel 150 trahviühikut, s.o. 9000 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise

5 kuuks, mis on seadusega kooskõlas. Kuigi V. Shevtsov lisakaristuse määramise vaidlustas,

leiab kohus, et tema suhtes on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud, kuna isikut on kuu aega

varem enne rikkumist karistatud. Lisakaristuse eesmärk on mõjutada isikut hoiduma uute

väärtegude toimepanemisest.

Karistus, mis on V. Shevtsovile määratud LS § 74´17 alusel, taotluse puudumisel kohtus

ümberhindamisele ei kuulu.

V. Shevtsov oma süüd kohalt lahkumises ei tunnistanud. Ta kinnitas, et ta ei peatunud kohe ning

politsei saabudes asus ta teisest autost umbes 200 m kaugusel. Ta ei veendunud, et teisel

osapoolel pole vigastusi. Tal oli stressi seisund, oli raha vaja, olid lähedaste kaotused.

Kohtu arvates on V. Shevtsovi ütlused, mis seonduvad muude asjas kogutud tõenditega,

usaldusväärsed. Tema ütlusi kinnitavad ka V. Shevtsovi ja ATpoolt juhitud autodel olevate

vigastuste asukohad ja vigastuste laad ning seetõttu puudub vajadus ka tehnilise ekspertiisi

läbiviimiseks, kinnitamaks sõidukite asetust kokkupõrke hetkel. Autodel olevad kahjustused on

tõendatud sõidukitest tehtud fotodega. Poolte vahel puudub vaidlus liiklusõnnetuse tagajärje ehk

materiaalse kahju osas. Materjalidest ei nähtu kahju suurus.

Ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimuse lahendamisel tuleb hinnata ka teise osapoole

käitumist. Kohus ATpoolt liiklusnõuete rikkumist ei tuvastanud, ta järgis liiklusnõudeid. Kohtu

arvates õigusliku hinnangu andmiseks on tarvis teada kas juht lahkus sündmuskohalt LS § 74 ´31

mõttes. Materjalide kohaselt XXX XXX seiskus paarsada mmetrit eemal kõrvaltänavas.

XXX XXXi paiknemine ja XXXkokkupõrke järgsest asendist saab järeldada, et XXX XXX ei

ole XXXliikumise teel. XXXees nähtub jalakäijate ülekäigu rada. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et väärtegu on toime pandud tahtlikult ning kohtu arvates on see aktsepteeritav, kuna

liiklusõnnetuse järgselt on XXX XXX liikunud edasi. Sõidukite kokkupõrke koht on määratletav

sõiduki XXX lõppasendi järgi.

Kohtu arvates lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud, kuna isik vähem kui kuu aja jooksul

pani toime sama teo juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, pannes sellega ohtu nii enda kui

teiste liiklejate elu ja tervise. Antud juhul lisakaristus täidab eripreventatiivset eesmärki.

Nähtuvalt isiku karistusõiendist rahaline karistus ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt liiklema.

Lisakaristuse eesmärk on mõjutada isikut hoiduma uute väärtegude toimepanemisest.

Liikluseeskirja §-s 227 on sätestatud, et kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses

osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel

meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava

isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Victor Shevtsov

põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-ile. Kuigi antud juhul lähtudes Victor Shevtsovi

ütlustest, neil lahkarvamusi sündmuspaigal ei olnud, asub kohus siiski seisukohale, et enne

arvamuse kirjalikku vormistamist sõidukeid sündmuskohalt liigutada ei tohi. Seaduse kohaselt

tuleb lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, õnnetusest kohe teatada

politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid

esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on

võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning

jäljed.

Süüdistus on formuleeritud õigesti. V. Shevtsov juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, ei hoidnud

vastavalt kiirusele pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu ees pidurdanud sõidukile,

mille tõttu sõitis viimasele tagant otsa, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le. Juht

lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli

kohustuslik.

Liiklusseaduse § 7417 mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui

sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, -karistatakse

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Samasuguse karistuse näeb ette Liiklusseaduse §

74 19 lg 1 ja § 7431 lg 1.

Väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kohus, arvestades õiguserikkumise asjaolusid ja hinnates tõendeid leiab, et karistused on

määratud seaduslikult ning otsuse tühistamise nõue rahuldamisele ei kuulu.

Ülaltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133, § 134 lg 3, § 135, kohus

o t s u s t a s:

Victor Shevtsov, ik 36001230401, kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna

liiklustalituse juhtivkonstaabel Rene Birk poolt „17.11.2006.a.väärteoasjas nr 2314,06,023917

tehtud otsuse peale selle tühistamise nõudes. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale

LS § 7419lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 9000 krooni ja LS § 7419 lg

2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks, LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühiku

ulatuses, s.o. summas 3000 krooni ja LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses,

s.o. summas 7500 krooni ja LS § 7431 lg 2 alusele juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks tehtud

otsuse peale selle tühistamise nõudes, mitte rahuldada.

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

kassatsiooni esitamisest linnakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades

kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtunik Merike Allikmäe