1-06-16179\27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

kriminaalasi nr 1-06-16179

RESOLUTSIOON

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

21.juuni 2007.a Tartu

Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-06-16179

Kohtunik

Rahvakohtunikud

Heli Sillaots

Leili Simmer ja Margus Pissarev

Kohtuistungi sekretär

Sirle Luist

Kriminaalasi

Toomas Joakiti süüdistuses KarS

§ 184 lg 2 p 1 ja KarS § 275 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Margus Gross

Süüdistatav

TOOMAS JOAKIT

Kaitsja määratud korras

elukoht XXXXX XX-XX,

isikukood 36606246510

kriminaalkorras karistatud 5 korral,

karistatus kustumata – II,36-39

kahtlustatavana

peeti

kinni

23.02.2006.a – I,107-108

vahistati

24.02.2006.a

Tartu

Maakohtu määruse alusel – I,214-

25.05.2007.a

Tartu

Maakohtu

määrusega

muudeti

tõkendit

–

vahistamine tühistati ja kohaldati

tõkendit elukohast lahkumise keeld –

II,206-207

alates 25.05.2007.a tõkend elukohast

– Tedre 77-23, Tallinn– lahkumise

keeld - II,206-207

Rainer Objartel

Kannatanu

S.S.

KrMS § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Toomas Joakit KarS § 184 lg 2 p 1 järgi [süüdistuses märgitud 50

amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldava tableti ebaseadusliku

käitlemise asemel kokku 37 amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldava

tableti (26 + 11) ebaseaduslikus käitlemises] ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 6

(kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Toomas Joakit KarS § 275 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus)

kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud

vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Toomas Joakiti eelvangistuses

23.02.2006.a – 25.05.2007.a viibitud 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 3 (kolm) päeva.

Karistusest jääb kanda 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse)

päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 2 (kahte) aastat 2 (kahte) kuud 27

(kahtekümmend seitset) päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Toomas Joakit 3

(kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS

§ 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning

esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta,

• saab

kriminaalhooldusametnikult

eelneva

loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-

või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse

koopia

saata

täitmiseks

süüdimõistetu

elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale.

Toomas Joakiti suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab

kehtivuse Toomas Joakiti esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku

vastuvõtule.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Toomas Joakitilt riigituludesse

menetluskuludena:

• 9000.- krooni sundraha (KrMS § 179 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 9),

• 6737 krooni 80 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses

menetluses (I,119-120,123-124,127-128,216-217; III,35-36; KrMS § 175

lg 1 p 4),

• 13 924.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses

(KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 438 krooni 90 senti kaitsjale

kriminaaltoimikust

koopia

tegemise kulu (II,42,47; III,33; KrMS § 175 lg 1 p 5);

• 11 950.- krooni ekspertiisikulu (II,78; KrMS § 175 lg 1 p 3; ülejäänud

ekspertiisikulud on riigi kasuks Tanel Saarmilt, Jaan Joakitilt, Liisi Otsalt ja Tony Šteinilt

välja mõistetud Tartu Maakohtu 18.12.2006.a kohtuotsusega).

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

-

pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida: „Toomas Joakit, 1-06-16179, menetluskulud“

või

-

pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „Toomas Joakit, 1-06-16179, menetluskulud“.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul

tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja

mõista

riigieelarve

selleks

otstarbeks

eraldatud

vahenditest

OÜ

Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 13 924.- krooni (kolmteist tuhat üheksasada

kakskümmend neli) krooni advokaat Rainer Objarteli süüdistatav Toomas Joakiti

kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsjatasu suuruse arvestamisel lähtub kohus riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a

määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja

tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud

põhimõtetest.

Korra § 8 lg 1 alusel on kaitsjale kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise tasu 900

krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on määratud kaitsja tasu suuruseks kohtuistungil osalemise eest 125.- krooni

iga poole tunni kohta. Kaitsja osales 24.05.2007.a, 25.05.2007.a, 20.06.2007.a, 21.06.2007.a

kohtuistungitel kokku 40 pooltunni ulatuses. Kaitsja taotluses märgitud põhistustel ja Korra § 2 lg 2 p 2

alusel, lähtudes kriminaalasja keerukusest ja mahukusest, kuulub kohaldamisele koefitsient 2,0. Korra

§ 1 lg 2 alusel lisandub kaitsjatasusummale käibemaks 18%.

Seega on kohtumenetluses määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras:

[2,0 x 900] + [2,0 x (40 x 125)] = 1800 + 10 000 = 11 800 ning saadud summale tuleb liita 18 % saadud

summast: 11 800 + 2124 = 13 924.

Advokaat Rainer Objarteli kaitsjatasu suuruseks kohtumenetluses 24.-25.05.2007.a ja 20.-21.06.2007.a

kohtuistungitel riigi õigusabi osutamise korras süüdistatav Toomas Joakiti kaitsjana osalemise eest on

13 924.- krooni.

Asitõendid:

• 1 sulguriga minigrip kilekott, mis võeti ära 27.02.2006.a Antslas, X 29

teostatud läbiotsimise käigus (I,113-114) ja mis ekspertiisiasutusest tagastati

Lõuna Politseiprefektuurile (I,92,96), KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse

jõustumisest hävitada;

• 26 roosakasvalget amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat

tabletti (neist 24 Bulldog logoga ja 2 V2 logoga), mis võeti ära 27.02.2006.a

Antslas, X 29 teostatud läbiotsimise käigus (I,113-114) ja mis 14.03.2006.a

ekspertiisiaktis (I,80-83) märgitu kohaselt määrati jätta Kohtuekspertiisi ja

Kriminalistika Keskuse keemia-ja bioloogiaosakonda (I,83), kohtuotsuse

jõustumisest KarS § 83 lg 1,4 alusel konfiskeerida ja Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel jätta

Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusele.

Kohtuotsuse koopia saata allkirja vastu kannatanu S.S. ile, allkirjaleht liita kriminaalasja

nr 1-06-16179 toimikusse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS §

318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle

resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 05.juulil 2007.a alates kella 16.00-st juhul,

kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool

esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski

kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse

põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata.

ASJAOLUD

17.08.2006.a saabus Tartu Maakohtusse üldmenetluse korras menetlemiseks

kriminaalasi nr 1-06-10428 (II,52 all; süüdistusakt on koostatud 16.08.2007.a – II,43-

51):

• Tanel Saarmi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2, KarS § 136 lg 1, KarS § 200 lg 2

p 7,10, KarS 215 lg 2 p 1, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi;

• Jaan Joakiti süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi,

• Tony Šteini süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi,

• Liisi Otsa süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi,

• Toomas Joakiti süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

22.08.2007.a määrusega andis Tartu Maakohtu kohtunik Ingeri Tamm kriminaalasjas

nr 1-06-10428 üldmenetluses kohtu alla Tanel Saarmi, Jaan Joakiti, Tony Šteini, Liisi

Otsa ja Toomas Joakiti (II,52).

18.12.2006.a määrusega eraldas Tartu Maakohus, koosseisus kohtunik Ingeri Tamm ja

rahvakohtunikud Ene Vaikmäe ja Volli Aleksejev, KrMS § 216 alusel eraldi

menetlemiseks Toomas Joakiti kriminaalasja tema süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1

järgi (I,1). Nimetatud määruses kajastatud asjaoludest nähtuvalt taotles Toomas Joakiti

kriminaalasja eraldamist eraldi menetlemiseks prokurör (Kretel Tamm), kuna

kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus tekkis kahtlus, et Toomas Joakit ei saa

toimuvast aru ja sellest tulenevalt kahtlus, kas ta on võimeline vastutust kandma (I,1).

Toomas Joakiti kaitsja advokaat Valli Murde kinnitas, et tal tekkis kahtlus oma

kaitsealuse vaimse tervise suhtes juba varem, mis täna (s.o 18.12.2006.a) süvenesid

(I,1). Liisi Otsa, Tony Šteini ja T.Saarmi kaitsjad leidsid, et prokuröri taotlus

kriminaalasja eraldamiseks on põhjendatud (I,1). 18.12.2006.a määrusest nähtuvalt oli

kohus seisukohal, et kriminaalasjast tuleb KrMS § 216 lg 2 kohaselt eraldada eraldi

menetlemiseks Toomas Joakiti kriminaalasi, et anda teistele süüdistatavatele võimalus

saada kohtulahend kokkuleppemenetluses mõistliku aja jooksul ja Toomas Joakiti

puhul tuleb otsustada kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise küsimus, mille

läbiviimine võib olla aeganõudev (I,1). 18.12.2006.a määrusest nähtuvalt oli kohus

seisukohal, et kriminaalasja eraldi menetlemine ei takista Tanel Saarmi, Liisi Otsa ja

Jaan Joakiti kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset lahendamist (I,1).

18.12.2006.a kohtuotsusega tunnistas Tartu Maakohus, koosseisus kohtunik Ingeri

Tamm, kokkuleppemenetluses süüdi (II,54-58):

• Tanel Saarmi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2, KarS § 136 lg 1, KarS § 200 lg 2

p 7,10, KarS 215 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi;

• Jaan Joakiti süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi,

• Tony Šteini süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi,

• Liisi Otsa süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

19.12.2006.a määrusega määras Tartu Maakohus, koosseisus kohtunik Ingeri Tamm ja

rahvakohtunikud Volli Aleksejev ja Ene Vaikmäe, süüdistatav Toomas Joakiti suhtes

ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi (II,61-62; kohtuistungi protokoll – II,59-60).

05.02.2007.a saabus Tartu Maakohtusse ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt

Toomas Joakiti suhtes (II,74-77), millest nähtuvalt oli Toomas Joakiti psüühiline

seisund temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal häireteta, Toomas Joakit

oli kuriteo toimepanemise ajal võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid

juhtima ja tal ei esinenud sel ajal rasket psüühikahäiret; Toomas Joakit on võimeline

osalema kohtuistungil, andma ütlusi ja süüdimõistmisel kandma karistust; Toomas

Joakit ei vaja oma psüühilise seisundi tõttu sundravi (II,74-77).

25.04.2007.a toimus kriminaalasjas nr 1-06-16179 Toomas Joakiti süüdistuses KarS

§ 184 lg 2 p 1 järgi kohtuistung üldmenetluses, mille käigus esitas süüdistatav Toomas

Joakit taotluse, taandada terve kohtukoosseis – kohtunik Ingeri Tamm ning

rahvakohtunikud Volli Aleksejev ja Ene Vaikmäe (II,97-98).

25.04.2007.a määrusest nähtuvalt taandus terve kohtukoosseis, see tähendab kohtunik

Ingeri Tamm ning rahvakohtunikud Ene Vaikmäe ja Volli Aleksejev, Toomas Joakiti

kriminaalasja arutamisest (II,99).

26.04.2007.a sai kriminaalasja enda menetlusse (kohtu kantseleist kohtunik Heli Sillaotsa posti

panduna) kohtunik Heli Sillaots.

18.05.2007.a saabus Tartu Maakohtusse Lõuna Ringkonnaprokuratuurist 18.05.2007.a

koostatud süüdistusakt, millest nähtuvalt on süüdistuses KarS § 275 järgi

süüdistatavaks Toomas Joakit (II,121-123). Selle kriminaalasja numbriks sai

kohtumenetluses 1-07-6250 (II,121). Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 18.05.2007.a

kaaskirjast nähtuvalt taotles Lõuna Ringkonnaprokuratuur KrMS § 216 lg 1 p 2 ja

KrMS § 216 lg 3 alusel kriminaalasjade, millistes süüdistatavaks on Toomas Joakit,

ühendamist (II,120).

18.05.2007.a määrusest nähtuvalt andis Tartu Maakohus, koosseisus kohtunik Heli

Sillaots, kriminaalasjas nr 1-07-6250 Toomas Joakiti kohtu alla süüdistuses KarS § 275

järgi (II,130) ja prokuröri taotluse alusel ning KrMS § 216 lg 1 p 2 ja KrMS § 216 lg 3

alusel ühendas kriminaalasjad nr 1-06-16179 ja 1-07-6250 Toomas Joakiti süüdistuses

ühisesse menetlusse ning määras ühendatud kriminaalasja numbriks jätta 1-06-16179

(II,130-131). Ühendatud kriminaalasja määras kohus menetleda varasemalt kohtunik

Heli Sillaotsa poolt määratud (II,103,110,111,112) ajal – 24.-25.05.2007.a (II,130-

131).

Toomas Joakitile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

16.08.2006.a koostatud süüdistusaktist (II,43-51) nähtuvalt süüdistatakse Toomas

Joakiti selles, et tema käitles ebaseaduslikult narkootilist ainet grupis koos Jaan Joakiti,

Tanel Saarmi ja Liisi Otsaga järgnevalt:

Jaan Joakit lasi 2006.a jaanuaris Tony Šteinil ennast 1000 ecstasy tableti

omandamiseks kokku viia Tanel Saarmiga, sõitis 2006.a jaanuaris koos Tanel

Saarmiga Tallinnasse, kus ostis koos Tanel Saarmiga Sten Millendilt 1000 Bulldogi ja

V2 logoga amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat tabletti, see on

narkootilist ainet suures koguses, toimetas tabletid koos Tanel Saarmiga viimase

autoga Tartusse, kus viis tabeltid oma elukohta aadressil X 56. Jaan Joakit müüs

ebaseaduslikult omandatud ecstasy tablette ise teistele isikutele ning 2006.a veebruaris

saatis 50 amfetamiini ja MDMA-d sisaldavat tabletti Tartust Kaido Jakobsoniga, kes ei

olnud teadlik sellest, et saadetis sisaldas narkootilist ainet, Võrru Liisi Otsale

edasiandmiseks Toomas Joakitile. Liisi Ots toimetas tabletid Võru maakonda Antslasse

Toomas Joakitile, kes hoidis neid oma elukohas Antslas, X 29 ning andis edasi teistele

isikutele, kuni 27.02.2006.a, mil 26 amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini

sisaldavat tabletti politsei poolt leiti ja ära võeti. 2006.a veebruaris enne Toomas

Joakiti kinnipidamist andis Toomas Joakit Liisi Otsale juhised 11 MDMA-d ja

amfetamiini sisaldava tableti müügiks Toomas Joakiti äraolekul ja Liisi Ots müüski

tabletid 18.02.2006 õhtul maha Toomas Joakiti juhistele vastavalt tuvastamata isikutele

(II,48-48p).

Alates 01.07.2005 kehtiva narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt on suur kogus narkootilist ainet kogus, millest

jätkub narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele (II,48-48p).

Sellega pani Toomas Joakit toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

see on grupi poolt suures koguses narkootilise aine omandamise ja edasiandmise

(II,48-48p).

Kohtu seisukoht Toomas Joakitile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuse kohta

Kohus, hinnanud KrMS 10.peatüki sätete kohaselt, s.o niinimetatud (kohtulikus)

üldmenetluses, teostatud kohtuliku uurimise, kohtuvaidluse ja süüdistatava viimase

sõna ärakuulamise järgselt kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, on

seisukohal, et kriminaalasja üldmenetluses menetlemise tulemusena on veenvalt ja

usaldusväärselt tõendatud Toomas Joakiti süü KarS 184 lg 2 p 1 järgi selles, et ta

valdas oma X 29, Antslas asuvas elukohas hoidmisega kokku 37 narkootilist ainet -

amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini - sisaldavat tabletti, millistest:

• 11 tabletti andis Toomas Joakit isikute grupis Liisi Otsaga edasi teistele isikutele,

see tähendab 11 tableti müügiks andis Toomas Joakit 2006.a veebruaris enne enda

kahtlustatavana kinnipidamist juhiseid Liisi Otsale, kes müüski 11 amfetamiini ja

metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat tabletti maha veebruaris 2006.a;

• 26 tabletti leiti ja võeti politsei poolt Toomas Joakiti elukohast ära 27.02.2006.a.

Tunnistaja Liisi Otsa (II,226 keskel) ja süüdistatav Toomas Joakiti (II,286 keskel)

omavahel kooskõlas olevate ütlustega on tõendatud asjaolu, et ajavahemikus 2005.a

lõpp-veebruar 2006.a elas alaliselt Antslas, X 29 Toomas Joakit ja Liisi Ots käis seal

aeg-ajalt nädalalõppudel koolist vabal ajal; nädala sees oli Liisi Ots koolis Valgamaal,

Helmes. Eelnimetatud tunnistaja Liisi Otsa ja süüdistatav Toomas Joakiti ütlustega on

kooskõlas ka Kaido Jakobsoni ütlustest nähtuv selle kohta, et Toomas Joakit elas

Antslas asuvas eramajas pidevalt (II,223 allpool).

Toomas Joakit peeti kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kinni 23.02.2006.a

k 18.00 Antslas (I,107-108).

Asjaolu, et 26 narkootilist ainet - amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini -

sisaldavat tabletti võeti Toomas Joakiti elukohast Antslas, X 29 ära 27.02.2006.a, on

tõendatud 27.02.2006.a läbiotsimisprotokollist nähtuvaga (I,113-114). Nimetatud

läbiotsimisprotokollist nähtuvalt teostati läbiotsimine Antslas, X 29 Toomas Joakiti

osavõtul kell 15.15-15.45. Enne läbiotsimise algust tehti Toomas Joakitile ettepanek

välja anda läbiotsimise määruses täheldatud esemed, mille kohta Toomas Joakit

avaldas, et annab vabatahtlikult välja elutoas asuvad MDMA tabletid (26 tk); Toomas

Joakit juhatas politseiametnikud eramu elutuppa, kus osutas vaheseinal asuvale

kahe küünla kujulisele valgustile ning selgitas, et parempoolse küünla sees on kilekott

26 tabletiga; viidatud kohast leiti ja võeti ära: sulguriga kilekott koos selles asuva 26

heledat värvi tabletiga, milledest osadel koera logo ja osadel logo V2; sulguriga kilekott

ja tabletid pakendati sulguriga kilekotti, mis kleebiti kinni ning varustati menetleja

nime ja allkirjaga – tähistati: Pakend nr 1d (I,113-114). Protokoll esitati Toomas

Joakitile läbilugemiseks ning paluti esitada märkused menetlustoimingute tingimuste,

käigu ja tulemuste ning protokolli kohta; Toomas Joakit märkusi ei esitanud ja kinnitas

seda enda allkirjaga (I,113 all).

27.02.2006.a läbiotsimise protokollist nähtuvalt kinnitas Toomas Joakit oma

allkirjadega kahel korral läbiotsimise protokollis kajastatu tegelikkusele vastavust –

üks allkiri protokolli lõpus ja enne seda üks allkiri protokolli punkt 9 järel pärast sõnu:

„Protokoll esitati Toomas Joakitile läbilugemiseks ning paluti esitada märkused

menetlustoimingute tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta. Toomas

Joakit märkusi ei esitanud.“. 27.02.2006.a läbiotsimise protokollist nähtuvalt ei

esitanud Toomas Joakit läbiotsimise kohta märkusi.

14.03.2006.a ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamusest (I,80-83) nähtuvalt

sisaldavad ekspertiisiks esitatud 26 tabletti (pakend nr 1d) narkootilist ainet järgmiselt:

• 24 roosakasvalget tabletti (Bulldog logoga) massiga kokku 5,82 g sisaldavad

amfetamiini (sulfaadina) ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) (kloriidina);

tablettides

on

13%

amfetamiinsulfaati

ja

1,1%

metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi;

• 2 roosakasvalget tabletti (V2 logoga) massiga kokku 0,45 g sisaldavad amfetamiini

ja metüleendioksümetamfetamiini.

14.03.2006.a eksperdiarvamuses kajastatud lisainformatsioonist nähtuvalt kuuluvad

amfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) sotsiaalministri 18.mai 2005.a

määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja (I,80-83).

Liisi Otsa ütlustega (II,225-232) on tõendatud, et 11 tabletti andis Toomas Joakit

isikute grupis Liisi Otsaga edasi teistele isikutele, see tähendab 11 tableti müügiks

andis Toomas Joakit 2006.a veebruaris enne enda kahtlustatavana kinnipidamist

juhiseid Liisi Otsale, kes müüski 11 amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini

sisaldavat tabletti maha. Liisi Otsa ütlustest nähtuvalt teadis ta, et need 11 tabletti,

millised ta Edgar Lepikule ja Uibsi nimelisele isikule raha vastu edasi andis (II,227-

228), on narkootikumid (II,228 all). Liisi Otsa ütlustest nähtuvalt andis ta 11 elutoas

kapi peal krõpsuga suletavas kilepakendis olnud tabletti üle Edgar Lepikule ja temaga

kaasas olnud Uibsi-nimelisele isikule raha vastu (II,228 keskel), raha sai tablettide eest

vastu 1000 või 1100 krooni; saadud raha jättis kapi peale, sinna, kus enne olid tabletid,

ja ise läks ära kooli (II,228 keskel). Liisi Otsa ütlustest nähtuvalt helistas talle enne

tablettide üleandmist Toomas Joakit, kes palus tal tabletid üle anda (II,227 all). Liisi

Otsa ütlustest nähtuvalt andiski ta seepeale Antslas, X 29 majja tulnud isikutele (Edgar

Lepikule ja Uibsi-nimelisele isikule) raha vastu 11 narkootilist ainet sisaldavat tabletti

üle. Liisi Otsa ütlustest nähtuvalt oli ta 11 tabletti raha vastu Edgar Lepikule ja Uibsi-

nimelisel isikule üle andes teadlik asjaolust, et nimetatud 11 tabletti on narkootikumid

(II,228 allpool).

Tunnistaja Edgar Lepiku ütlustest (II,277-280) nähtuvalt tunneb ta nii Liisi Otsa kui ka

Toomas Joakitit, kuid poolteist aastat tagasi olnud 2006.a sündmusi ei mäleta (II,278

all). E.Lepiku ütlustest nähtuvalt teab ta enam-vähem hoonet, kus Toomas Joakit elab,

kuid ei mäleta, kas on seal käinud (II,278 allpool). Kohtulikul uurimisel avaldas Edgar

Lepik, et eeluurimisel pandi talle sõnad suhu (II,279 enne keskpaika). Veel nähtub

Edgar Lepiku kohtulikul uurimisel prokuröri küsimustele avaldatust (II,279)

muuhulgas:

„Prokurör: Te olete öelnud, et seltskonnas küsiti Liisilt, kas Toomas Joakitil on

komme ehk tablette.

Tunnistaja Edgar Lepik: Seda ma küll ei ole kuulnud.

Prokurör: Kas see, et keegi karjus, kas võla peale ei saa neid tablette, sellist juttu pole

ka olnud?

Tunnistaja Edgar Lepik: Jah, pole olnud.

Prokurör: Kas teie kogemuse järgi on Liisi Ots või Toomas Joakit kellelegi tablette

andnud?

Tunnistaja Edgar Lepik: Ei tea, meie tutvusringkonnas ei ole.

Edgar Lepiku kohtulikul uurimisel kaitsja küsimusele avaldatust (II,279 all) nähtub:

„Kaitsja: Kas teie olete Liisi Otsalt või Toomas Joakitilt narkootikume ostnud?

Tunnistaja Edgar Lepik: Ei ole.“

Asjaolu, et tunnistaja Edgar Lepik kohtuliku uurimise ajaks ei mäleta rohkem kui aasta

tagasi toimunut, ei anna kohtule seaduslikku alust, lähtuda tema eeluurimisel antud

ütlustest. Prokuröri taotluse alusel KrMS § 289 lg 1 alusel vastuolude tõttu tunnistaja

Edgar Lepiku kohtueelsel uurimisel antud ütluste osaliselt avaldamise järgselt ei

meenunud tunnistaja Edgar Lepikule sündmused ning tema arvamuse kohaselt pandi

talle eeluurimisel sõnad suhu.

Kuna Toomas Joakit peeti kahtlustatavana kinni 23.02.2006.a (I,107-108) ja

kahtlustatavana kinnipidamise järgselt T.Joakit vahistati, siis on kohtu jaoks usutav

süüdistuses märgitu selle kohta, et Toomas Joakiti juhiste järgi andis Liisi Ots 11

narkootilist ainet sisaldavat tabletti üle veebruaris 2006.a, kuid enne 23.02.2006.a

T.Joakiti kahtlustatavana kinnipidamist, kuna kahtlustatavana kinnipidamise järgselt

T.Joakitil kaaskahtlustatav Liisi Otsaga suhtlemise võimalus puudus. Kohtul puudub

alus kahelda Liisi Otsa kohtulikul uurimisel antud ütluste (II,225-232) tõele vastavuses,

kuna need on loogilised ja L.Ots on neid kriminaalmenetluse erinevates staadiumites

kinnitanud ning nende juurde jäänud. Olles kokkuleppemenetluses süüdistatav KarS

§ 184 lg 2 p 1 järgi, jäi Liisi Ots 18.12.2006.a kohtuotsusest nähtuvalt sõlmitud

kokkuleppe juurde, olles muuhulgas nõus kokkuleppemenetluses süüdistuse osaga:

„2006. veebruaris enne Toomas Joakiti kinnipidamist andis Toomas Joakit Liisi Otsale

juhiseid 11 MDMA-d ja amfetamiini sisaldava tableti müügiks Toomas Joakiti

äraolekul ja Liisi Ots müüski 18.02.2006 õhtul maha Toomas Joakiti juhistele vastavalt

tuvastamata isikutele.“

Kuigi Liisi Otsa kohtulikul uurimisel üldmenetluses antud ütlustest ei nähtu üheselt

aega, millal konkreetselt Liisi Ots andis Toomas Joakiti juhistele vastavalt 11

narkootilise aine tabletti raha vastu üle teistele isikutele, sai see Liisi Otsa ütlustest

(II,225-232) ja kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest (I,107-108,130-131)

nähtuvalt toimuda enne Toomas Jaokiti kinnipidamist, see on veebruaris 2006.a, enne

23.02.2006.a.

________________________

Kokkuleppemenetluses

kriminaalasjas

nr

1-06-10428

tehtud

18.12.2006.a

kohtulahendit (II,54-58) Tanel Saarmi, Jaan Joakiti, Tony Šteini ja Liisi Otsa kohta ei

pea

kohus

õigeks

tõendina

eelistada

kohtulikus

üldmenetluses

käesolevas

kriminaalasjas

uuritud

teistele

tõenditele.

Seda

tulenevalt

asjaolust,

et

kokkuleppemenetluses

kriminaalasja

menetledes

on

tõendite

kogum

erinev

kriminaalasja kohtulikus üldmenetluses olevast tõendite kogumist, ja seda just

seonduvalt isikulistest tõendiallikatest pärinevatest tõenditest tulenevalt, ja lisaks

olenevalt sellest, milliste tõendite tõenditena arvestamist-avaldamist kohtumenetluse

pool taotleb. Kokkuleppemenetluses tohib piiranguteta

tugineda

kohtueelses

menetluses

kogutud

isikulistest

tõendiallikatest

pärinevatele

ülekuulamise

protokollidele ja kokkuleppemenetluses puuduvad ütlused, millised oleksid antud

kohtumenetluses

nn

(kohtulikus)

üldmenetluses.

Seevastu

aga

kohtulikus

üldmenetluses KrMS-i 10.peatüki kohaselt kriminaalasja kohtuliku uurimise tulemina

on lubatav kohtueelsel uurimisel kogutud isikulistest tõendiallikatest pärinevaid

tõendeid (ülekuulamisprotokolle) tõenditena kasutada vaid väga piiratud ning üksikutel

juhtudel ja primaarne tähendus on isikute kohtumenetluses antud ütlustel. Neil

asjaoludel, kuivõrd tegemist on eraldatud kriminaalasjaga, millistest 1 osa menetleti

kokkuleppemenetluse vormis ja teine osa on käesolevalt süüdistatav Toomas Joakiti

suhtes menetlemisel üldmenetluse vormis, on mõistetav, et tulenevalt menetlusvormist,

s.t menetlusvormi iseärasustest on tõendite kogum kokkuleppemenetluses ja

üldmenetluses erinev. Tõendite kogumi erinevusest on tingitud ka asjaolu, miks

käesolevalt üldmenetluses tehtav kohtulahend ei saa olla ja ei olegi täielikus kooskõlas

kriminaalasjas nr 1-06-10428 18.12.2006.a kohtuotsusest (II,54-58) nähtuvaga.

Mõlemal juhul, nii kriminaalasja kokkuleppemenetluses kui ka kriminaalasja

kohtulikus

üldmenetluses,

on

kriminaalasja

lahend

determineeritud

vastava

menetlusliigi kohta sätestatud menetlusnormide järgimisest. Kuna käesolevalt menetleb

kohus Toomas Joakitile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust nn (kohtulikus)

üldmenetluses, s.o KrMS-i 10.peartükis sätestatu kohaselt, siis on käesoleval juhul

oluline tõendite hindamisel arvestada asjaolu, et 18.12.2006.a kohtuotsus Tanel

Saarmi, Jaan Joakiti, Tony Šteini ja Liisi Otsa kohta on tehtud kokkuleppemenetluses

ning teises tõenduslikus olukorras kui antud kriminaalasja Toomas Joakiti süüdistuses

üldmenetluses menetledes.

Neil asjaoludel ei pea kohus õigeks tuua 18.12.2006.a kohtuotsusest kriminaalasjast

nr 1-06-10428 sisse käesolevasse lahendisse asjaolusid ja lugeda 18.12.2006.a

kohtuotsusest (II,54-58) nähtuvaga tuvastatuks asjaolusid, milliseid ei ole käesoleva

kriminaalasja raames kohtulikus üldmenetluses kontrollitud-tuvastatud-tõendatud.

Kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole üldmenetluse tulemusena tuvastatud, et Liisi Ots

müüs 11 narkootilist ainet sisaldavat tabletti maha 18.02.2006.a õhtul, nagu see on

kajastatud 18.12.2006.a kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-06-10428, siis lähtub kohus

18.12.2006.a kohtuotsusest nähtuva asemel selles osas käesolevas kriminaalasjas

üldmenetluse korras kogutud tõenditest nähtuvast selle kohta, et Liisi Ots müüs 11

narkootilise aine tabletti maha 2006.a veebruaris, enne 23.02.2006.a, see on enne

Toomas Joakiti kahtlustatavana kinnipidamist.

Eelmärgitud asjaoludel ei pea kohus õigeks tuua 18.12.2006.a kohtuotsusest

kriminaalasjast nr 1-06-10428 sisse käesolevasse lahendisse asjaolusid ja lugeda

18.12.2006.a kohtuotsusest (II,54-58) nähtuvaga tuvastatuks asjaolusid, milliseid ei ole

käesoleva kriminaalasja raames kohtulikus üldmenetluses kontrollitud-tuvastatud-

tõendatud või millised asjaolud ei leidnud kohtuliku uurimise tulemusena

üldmenetluses tõendamist. Need asjaolud, millised ei ole kohtuliku uurimise käigus

üldmenetluses, seonduvalt Toomas Joakitile esitatud süüdistusega, leidnud tõendamist

on järgmised (kirjas kaldkirjas):

„Toomas Joakit käitles ebaseaduslikult narkootilist ainet grupis koos Jaan Joakiti,

Tanel Saarmi ja Liisi Otsaga järgnevalt:

Jaan Joakit lasi 2006.a jaanuaris Tony Šteinil ennast 1000 ecstasy tableti

omandamiseks kokku viia Tanel Saarmiga, sõitis 2006.a jaanuaris koos Tanel

Saarmiga Tallinnasse, kus ostis koos Tanel Saarmiga Sten Millendilt 1000 Bulldogi ja

V2 logoga amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat tabletti, see on

narkootilist ainet suures koguses, toimetas tabletid koos Tanel Saarmiga viimase

autoga Tartusse, kus viis tabeltid oma elukohta aadressil X 56. Jaan Joakit müüs

ebaseaduslikult omandatud ecstasy tablette ise teistele isikutele ning 2006.a veebruaris

saatis

amfetamiini

ja

MDMA-d sisaldavat

tabletti

Tartust

Kaido

Jakobsoniga, kes ei olnud teadlik sellest, et saadetis sisaldas narkootilist ainet, Võrru

Liisi Otsale edasiandmiseks Toomas Joakitile. Liisi Ots toimetas tabletid Võru

maakonda Antslasse Toomas Joakitile“

Nimetatud süüdistuse osast Tanel Saarmi, Tony Šteini ja Sten Millendi ülekuulamist

kohtulikul uurimisel ei taotlenud kumbki kohtumenetluse pool, mistõttu neid

kriminaalasja üldmenetluses kohtulikul uurimisel ka üle ei kuulatud (kohtu järelpärimist

prokurörile kohtuistungile kutsutavate isikute kohta ja prokuröri kohtule esitatud nimekirja kohtuistungil

ülekuulamisele kuuluvate isikute kohta vt II,103-105). Kohtulikul uurimisel on küll prokuröri

taotluse alusel (II,105) tunnistajatena üle kuulatud Jaan Joakit (II,232-237), Kaido

Jakobson (II,223-225) ja Liisi Ots (II,225-232), kuid nende ütlustest eraldivõetuna ja

kogumis ei nähtu asjaolusid, mis kinnitaksid Toomas Joakitile esitatud süüdistuse

paikapidavust järgnevas osas (kirjas kaldkirjas):

„Jaan Joakit /…/ 2006.a veebruaris saatis 50 amfetamiini ja MDMA-d sisaldavat

tabletti Tartust Kaido Jakobsoniga, kes ei olnud teadlik sellest, et saadetis sisaldas

narkootilist ainet, Võrru Liisi Otsale edasiandmiseks Toomas Joakitile. Liisi Ots

toimetas tabletid Võru maakonda Antslasse Toomas Joakitile“.

Tunnistaja Jaan Joakiti ütlustest nähtuvalt ei ole ta Toomas Jaokitile narkootilist ainet,

sealhulgas ka tablettidena, saatnud (II,232-237). Tunnistaja Jaan Joakiti ütlustest

nähtuvalt on ta saatnud oma vennale, Toomas Joakitile küll raha, hügieenitarbeid ja

riideesemeid (II,233,234 all), neist sularaha on saatnud Kaido Jakobsoni kaudu

(II,233). Jaan Joakiti ütlustest nähtuvalt ei ole ta Toomas Joakitile sigaretipakke

saatnud (II,233 all). Tunnistaja Kaido Jakobsoni ütlustest nähtuvalt elas ta 2006.a

alguses Võrus ja käis nädalavahetustel, vahel ka nädala sees Antslas (II,223 keskel).

Kaido Jakobsoni ütlustest nähtuvalt on ta ühel korral viinud Jaan Joakitilt saadetuna

Toomas Joakitile suitsu, aega ei mäleta, kuid kuna Liis (Ots) oli kodus, siis andis Võrus

Liisile suitsupaki edasi (II, 224); seda, kas Toomas Joakit suitsupaki kätte sai, ei tea

(II,224 keskel); Liisiga sai suitsupaki üleandmiseks kokku Võrus, bussijaamas (II,224

all). Tunnistaja Kaido Jakobsoni ütlustest nähtuvalt oli tegemist tavalise suitsupakiga

(II,225 keskel). Tunnistaja Kaido Jakobsoni ütlustest nähtuvalt ei ole ta kuulnud, et

Toomas Joakit oleks kellelegi narkootilisi aineid müünud või andnud (II,225 allpool),

samuti ei tea ta midagi sellest, et Toomas Joakit oleks tegelenud narkootiliste ainete

müümise või tarvitamisega (II,225 allpool).

Tunnistaja Kaido Jakobsoni ütlustest nähtuvalt on ta ka ise Antslas käies Toomas

Joakitile suitsupakke viinud (II,225 ülal).

Tunnistaja Liisi Otsa ütlustest nähtuvalt on Kaido Jakobson talle tuttav (II,226 all), kes

andis talle Võrus bussijaamas Toomas Joakitile edasiandmiseks suitsupaki (II,227

ülal). Tunnistaja Liisi Otsa ütlustest nähtuvalt ütles Kaido Jakobson talle lihtsalt, et vii

Toomasele, täpsustamata, kelle palvel ta seda peaks tegema (II,227 ülal). Liisi Otsa

ütlustest nähtuvalt andiski ta selle Kaido Jakobsonilt saadud suitsupaki elukohas üle

Toomas Joakitile (II,227 keskel, 230 peale keskpaika). Liisi Otsa ütlustest nähtuvalt ei

vaadanud ta K.Jakobsoni käest bussijaamas suitsupakki saades sinna sisse (II,230 peale

keskpaika). Tunnistaja Liisi Otsa ütlustest nähtuvalt ei öelnud Kaido Jakobson talle, et

see suitsupakk on Jaan Joakitilt (II,230 allpool). Tunnistaja Liisi Otsa ütlustest

nähtuvalt andis ta Kaido Jakobsonilt edasiandmiseks vastuvõetud suitsupaki üle

Toomas Joakitile, kes tema juuresolekul sealt pakist narkootikume välja ei võtnud

(II,230 allpool). Liisi Otsa ütlustest nähtuvalt ei ole ta näinud, et Toomas Joakit müüb

tablette (II,230 all).

Nagu eelnevalt juba märgitud, ei nähtu kohtulikul uurimisel üldmenetluses

tunnistajatena üle kuulatud Jaan Joakit (II,232-237), Kaido Jakobson (II,223-225) ja

Liisi

Otsa

(II,225-232)

ütlustest eraldivõetuna ja kogumis asjaolusid, mis

kinnitaksid Toomas Joakitile esitatud süüdistuse paikapidavust järgnevas osas (kirjas

kaldkirjas):

„Jaan Joakit /…/ 2006.a veebruaris saatis 50 amfetamiini ja MDMA-d sisaldavat

tabletti Tartust Kaido Jakobsoniga, kes ei olnud teadlik sellest, et saadetis sisaldas

narkootilist ainet, Võrru Liisi Otsale edasiandmiseks Toomas Joakitile. Liisi Ots

toimetas tabletid Võru maakonda Antslasse Toomas Joakitile“. Eelmärgitud osas on

süüdistus tõendamata. Tunnistaja Liisi Ots avaldas küll kriminaalasja kohtulikul

uurimisel üldmenetluses, et tavaliselt andis Jaan (Joakit) Toomasele (Joakitile) tablette

50 kaupa (II,229 all) ja ta kuulis seda seda Jaanilt (Joakitilt) (II,229 all), kuid ainuüksi

nimetatud ütlustest ei piisa, et lugeda tuvastatuks süüdistuses märgitud järgnevad

asjaolud:

„Jaan Joakit /…/ 2006.a veebruaris saatis 50 amfetamiini ja MDMA-d sisaldavat

tabletti Tartust Kaido Jakobsoniga, kes ei olnud teadlik sellest, et saadetis sisaldas

narkootilist ainet, Võrru Liisi Otsale edasiandmiseks Toomas Joakitile. Liisi Ots

toimetas tabletid Võru maakonda Antslasse Toomas Joakitile“.

Jaan Joakiti elukohas Tartus, X 56 teostatud läbiotsimise protokollist (I,73-79: Pakend

nr 1), 27.02.2006.a Antslas, X 29 teostatud läbiotsimise protokollist (I,113-114:

Pakend nr 1d) ja 06.04.2006. ekspertiisiaktis (I,89-99) kajastatud eksperdiarvamusest

nähtuvalt pärinevad küll Toomas Joakiti elukohast X 29, Antsla ära võetud minigrip

kilekott (Pakend nr 1d) ja Jaan Joakiti elukohast Tartus, X 56 ära võetud 6 väiksemat

minigrip kilekotti (Pakend nr 1) ühest partiist (I,89,92), kuid sellest asjaolust kogumis

Liisi Otsa ütlustega selle kohta, et tavaliselt andis Jaan (Joakit) Toomasele (Joakitile)

tablette 50 kaupa (II,229 all) ja ta kuulis seda seda Jaanilt (Joakitilt) (II,229 all), ei

piisa, et lugeda tuvastatuks süüdistuses märgitud järgnevad asjaolud:

„Jaan Joakit /…/ 2006.a veebruaris saatis 50 amfetamiini ja MDMA-d sisaldavat

tabletti Tartust Kaido Jakobsoniga, kes ei olnud teadlik sellest, et saadetis sisaldas

narkootilist ainet, Võrru Liisi Otsale edasiandmiseks Toomas Joakitile. Liisi Ots

toimetas tabletid Võru maakonda Antslasse Toomas Joakitile“.

Neil asjaoludel hindab kohus Toomas Joakitile esitatud süüdistusest tõendatuks

Toomas Joakiti süü KarS 184 lg 2 p 1 järgi selles, et ta valdas oma X 29, Antslas

asuvas elukohas hoidmisega kokku 37 narkootilist ainet - amfetamiini ja

metüleendioksümetamfetamiini - sisaldavat tabletti, millistest:

• 11 tabletti andis Toomas Joakit isikute grupis Liisi Otsaga edasi teistele isikutele,

see tähendab 11 tableti müügiks andis Toomas Joakit 2006.a veebruaris enne enda

kahtlustatavana kinnipidamist juhiseid Liisi Otsale, kes müüski 11 amfetamiini ja

metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat tabletti maha veebruaris 2006.a;

• 26 tabletti leiti ja võeti politsei poolt Toomas Joakiti elukohast ära 27.02.2006.a.

Kohtu jaoks ei ole usutav ja veenev süüdistatav Toomas Joakiti (II,285all-288) ja

tunnistaja Jaan Joakiti ütlustest (II,232-237) kogumis nähtuv selle kohta, nagu oleks

Toomas Joakitil enne tema (s.t Toomas Joakiti) kahtlustatavana kinnipidamist külas

käinud Jaan Joakit toonud Toomas Joakiti elukohta 26 narkootilise aine tabletti,

millised Jaan Joakit unustas Toomas Joakiti poolt lahkudes Toomas Joakiti elukohta

lambi sisse ning millisest asjaolust sai Toomas Joakit väidetavalt teada peale

vahistamismääruse kuulutamist Tartus, kohtumaja ees vesteldes, kui Toomas Joakit ja

Jaan Joakit tegid seal suitsu.

Esiteks ei ole viimatinimetatud Toomas Joakiti ja Jaan Joakiti ütlused usutavad

seetõttu, et 27.02.2006.a Antslas, X 29 teostatud läbiotsimise käigus Toomas Joakit

neid asjaolusid ei avaldanud, s.t Toomas Joakit ei avaldanud tema elukoha

läbiotsimisel (I,113-114), et need 26 narkootilise aine tabletti, millised ta politseile ise

vabatahtlikult

välja

andis,

on

tema elukohta unustanud tal külas käinud vend

Jaan Joakit. Toomas Joakit vahistati 24.02.2006.a (I,214-215). Seega 27.02.2006.a

teostatud läbiotsimise ajaks pidi Toomas Joakit olema teadlik Jaan Joakiti ja Toomas

Joakiti kohtuliku uurimise käigus väidetud asjaolust selle kohta, et peale

tõkendiküsimuse menetlemist Tartu kohtumaja ees väljas suitsu tehes sai Toomas

Joakit teada Jaan Joakitilt, et Jaan Joakit unustas Toomas Joakiti elukohta vennal külas

käies 26 narkootilise aine tabletti. Kuna 27.02.206.a läbiotsimise protokollist (I,113-

114) nähtuvalt ei ole Toomas Joakit sõnagagi maininud kohtulikul uurimisel tema enda

ja vend Jaan Joakiti poolt avaldatud asjaolusid ning Toomas Joakiti ja Jaan Joakiti

kohtulikul uurimisel avaldatud nn uudsed asjaolud on teravas vastuolus 27.02.2006.a

läbiotsimise protokollist nähtuvaga, siis ei ole kohtu jaoks Toomas Joakiti ja Jaan

Joakiti poolt kohtulikul uurimisel antud ütlused Jaan Joakiti poolt Toomas Joakiti

elukohta 26 narkootilise aine tableti unustamise kohta ja selle kohta, et Toomas Joakitil

nende 26 tableti osas seotus puudub, usutavad. 27.02.2006.a läbiotsimise protokollist

nähtub selgelt, et just Toomas Joakit oli see, kes otsustas vabatahtlikult ise välja anda

elutoas asuvad 26 MDMA tabletti ja Toomas Joakit oli see, kes juhatas

politseiametnikud eramu elutuppa, kus osutas vaheseinal asuvale kahe küünla

kujulisele valgustile ning selgitas, et parempoolse küünla sees on kilekott 26 tabletiga

(I,113). 27.02.2006.a läbiotsimise protokollist nähtub selgelt ka asjaolu, et Toomas

Joakitil ei olnud läbiotsimise tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta

märkusi; samuti oli Toomas Joakit see, kes enda antud kahe allkirjaga kinnitas

läbiotsimisprotokollis kajastatu tegelikkusele vastavust – mõlemal protokolli lehel 1

Toomas Joakiti allkiri. Eeltoodud asjaoludel on kohtu jaoks usutavamad 27.02.2006.a

läbiotsimise protokollist nähtuvad asjaolud ja ebausutavad Toomas Joakiti ja Jaan

Joakiti kohtulikul uurimisel üldmenetluses antud ütlused selle kohta, nagu puudunuks

ja puudub Toomas Joakitil igasugune side ja seotus 27.02.2006.a tema elukohast ära

võetud 26 narkootilise aine tabletiga.

Teiseks ei ole eelmärgitud Toomas Joakiti ja Jaan Joakiti kohtulikul uurimisel

üldmenetluses antud ütlused usutavad ka seetõttu, et need ei ole kooskõlas prokuröri

taotluse alusel ja KrMS § 63 lg 2 ning KrMS § 297 lg 2 alusel (II,277)

kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks (II,277) üle kuulatud tunnistaja Jarek

Pavlihhini ütlustest (II,280-282) nähtuvaga. Tunnistaja Jarek Pavlihhini ütlustest

(II,280-282) nähtuvalt puudus kahtlustatavatel, sealhulgas Toomas Joakitil ja Jaan

Joakitil, 24.02.2006.a vahistamistaotluste menetlemise eelselt, nende menetelemise ajal

ja ka vahistamistaotluste menetlemise järgselt võimalus omavahel suhtlemiseks,

sealhulgas tõkendiküsimuse kohtus menetlemise järgselt kohtumaja ees suitsu

tegemiseks ja suitsetamise ajal omavahel vestlemiseks. Tunnistaja Jarek Pavlihhini

ütlustest nähtuvalt viidi kõik kolm kahtlustatavat – Toomas Joakit, Jaan Joakit ja Eero

Villanen - kohtusse eraldi autodega, see on kolme erineva sõiduautoga, eraldi

konvoidega; vahistamist arutati kohtuniku otsusest tulenevalt, et protsess toimuks

kiiremini, koos; kohtusaalis paigutati kinnipeetavad igaüks eraldi – Toomas Joakit oli

vahialuste pingis barjääri taga, kuna tema käitumine oli kõige agressiivsem, teised

kinnipeetavad asusid eraldatuna saali teises servas (II,280). Tunnistaja Jarek Pavlihhini

ütlustest nähtuvalt toodi kõik kolm kahtlustatavat kohtusaali ja viidi kohtusaalist ära

eraldi – Toomas Joakit toodi esimesena, Eero Villanen teisena ja Jaan Joakit viimasena

(II,281 ülal), kohtusaalist viidi ära vastupidises järjekorras – Jaan Joakit esimesena,

Villanen teisena ja Toomas Joakit viimasena (II,281 ülal); kõik isikud said eraldi liftiga

viidud (II,281 enne keskpaika). Tunnistaja Jarek Pavlihhini ütlustest nähtuvalt jälgis

tema kogu aeg konkreetselt Toomas Joakiti tegevust ja seda tulenevalt Toomas Joakiti

närvilisest käitumisest (II,281). Tunnistaja Jarek Palvlihhini ütlustest nähtuvalt välistab

ta võimaluse, et Jaan Joakit ja Toomas Joakit oleksid saanud omavahel suhelda (II,281

peale keskpaika). Tunnistaja Jarek Palvlihhini ütlustest nähtuvalt ei olnud Toomas

Joakitil võimalik temale (s.t J.Pavlihhinile) märkamatult kellegagi suhelda (II,281 all).

Tunnistaja

Jarek

Pavlihhini

ütlustest nähtuvalt pidasid nad tollel ajal väga

oluliseks seda, et kahtlustatavatest keegi omavahel suhelda ei saaks, kuna Villaneni

vastu oli tol hetkel kõige vähem tõendeid (II,281 enne keskpaika). Tunnistaja Jarek

Pavlihhini ütlustest nähtuvalt olid teised autod ülejäänud kahe kinnipeetavaga selleks

ajaks, kui tema koos Toomas Joakitiga ja Andrus Jürgensoniga (konvoeerija)

kohtumajast välja jõudsid, juba lahkunud (II,282).

Eeltoodud tunnistaja Jarek Pavlihhini ütlustest nähtuvalt puudus Jaan Joakitil ja

Toomas Joakitil vahistamise järgselt kohtuamaja ees omavahel suhtlemiseks võimalus

– Toomas Joakiti ja tema konvoeerijate (Jarek Palvlihhini ja Andrus Jürgensoni)

kohtumajast välja jõudes olid teised kaks vahistatut autodega kohtumaja juurest juba

lahkunud. Neil asjaoludel hindab kohus Toomas Joakiti ja Jaan Joakiti ütlused selle

kohta, nagu nad oleksid peale nende vahistamist kohtumaja ees koos suitsu teinud ja

siis avaldas Jaan Joakit Toomas Joakitile, et ta unustas Toomas Joakiti elukohta lambi

sisse 26 narkootilise aine tabletti, ebausutavateks. Nimetatud Toomas Joakiti (II,285

all-288) ja Jaan Joakiti (II,232-237) ütlused ja Toomas Joakiti enda süüd täielikult

eitavad ütlused on kummutatavad ja kohtu jaoks veenvalt ümber lükatavad

27.02.2006.a läbiotsimisprotokollist (I,113-114) ja tunnistaja Jarek Pavlihhini ütlustest

(II,280-282) kogumis nähtuvaga.

Nii 2006.a veebruaris kehtinud kui ka käesoleval ajal kehtiva Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lõikes 3 sätestatu kohaselt

on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt

kümnele

inimesele.

Tavapäraselt

on

narkootilise

aine

tabletid

käibel

kontsentratsiooniga, et 1 tableti tarvitamisest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele

inimsele. Tavalisele keskmisele inimesele, kes ei ole alaline narkootilise aine tarvitaja

ja kes ei ole narkootilistest ainetest või ainest sõltuvuses, piisab narkojoobe

tekitamiseks üldteadaolevalt tavaliselt 1 tabletist. Kohtule on teadmata, milline oli

nende 11 narkootilise aine tablettide kontsentratsioon, millised Liisi Ots ja Toomas

Joakit isikute grupis 2006.a veebruaris enne Toomas Joakiti kinnipidamist teistele

isikutele edasi andsid, kuna neilt isikutelt, kelledele Liisi Ots 11 narkootilise aine

tabletti Toomas Joakiti juhistel edasi andis, ei ole ühtegi narkootilise aine tabletti ära

võetud ja sellest tulenevalt on tuvastamata ka nende tablettide kontsentratsioon. Neil

asjaoludel peab kohus põhjendatuks lähtuda sellest, et tavapäraselt on narkootilise aine

tabletid käibel kontsentratsioonis, et 1 tableti tarvitamisest piidab narkojoobe

tekitamiseks ühele inimesele. Kuna sellisel juhul piisaks tavapäraselt 11 narkootilise

aine tableti tarvitamisest narkojoobe tekitamiseks 11 inimesele, siis on tõendatud, et

Toomas Joakit andis 11 narkootilist ainet sisaldavat tabletti isikute grupis Liisi Otsaga

KarS § 184 lg 2 p 1 mõttes edasi teistele isikutele suures koguses.

27.04.2006.a ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamusest nähtuvalt on amfetamiini

tavaline üksikannus 5-15 mg ja kümnele inimsele piisab narkojoobe tekitamiseks 50-

150 mg amfetamiinist (I,204-205). 14.03.2006.a ekspertiisiaktis kajastatud eskperdi

arvamusest nähtuvalt sisaldasid Toomas Joakiti elukohast 27.02.2006.a läbiotsimise

käigus

ära

võetud

narkootilise

aine

tabletti

amfetamiini

ja

metüleendioksümetamfetamiini, neist 2-e (V2 logoga) tableti mass oli kokku 0,45 g ja

24 tableti (Bulldog logoga) mass oli kokku 5,82 g ning tabletid sisaldasid amfetamiini

sulfaadina 13% ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) kloriidina 1,1%.

Nimetatud eksperdiarvamustest nähtub, et juba 24 tableti narkootilise aine

kontsentratsioon ületab olulisel määral 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks vaja

mineva kontsentratsiooni ja sellest tulenevalt on 26 tableti näol tegemist narkootilise

aine suure kogusega.

Kriminaalasjas puuduvad Toomas Joakiti käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad

asjaolud. Kuigi Toomas Joakit ei ole ennast süüdi tunnistanud, on kohtu hinnangul

Toomas Joakiti süü KarS § 184 lg 2 p 1 järgi veenvalt tõendatud. Nii käesolevas

kriminaalasjas Liisi Otsa antud ütlustest kui

ka

18.12.2006.a

kohtuotsusest

kriminaalasjas nr 1-06-10428 nähtuvalt (II,54-58) panid Liisi Ots ja Toomas Joakit 11

narkootilist

ainet

sisaldava

tableti

edasiandmise

teistele

isikutele

toime

kaastäideviijatena, ühiselt ja omavahel kooskõlastatud käitumise tulemusena – Toomas

Joakit andis Liisi Otsale juhiseid 11 narkootlist ainet sisaladava tableti müügiks ja Liisi

Ots müüski Toomas Joakiti juhistele tuginevalt 11 narkootilist ainet sisaldavat tabletti

teistele isikutele maha. Nii Liisi Ots kui ka Toomas Joakit teadsid, et 11 tableti näol on

tegemist narkootilist ainet sisaldavate tablettidega, s.o narkootikumidega. Nii Toomas

Joakit kui ka Liisi Ots tegutsesid 11 tabletti kaastäideviijatena teistele iskutele edasi

andes vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes – narkootilise aine tablettide

kogusest (11 tükki) ja oma igapäeva teadmiste tasandilt pidid nad pidama võimalikuks

või vähemalt möönma, et 11 tableti tarvitamisest piisab tavapäraselt narkojoobe

tekitamiseks 11 inimesele, see on enamale kui 10 inimesele, millest tulenevalt pidid

nad pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et panevad ühiselt kaastäideviijatena

toime narkootilise aine suures koguses ja isikute grupis teistele isikutele edasiandmise,

see on narkootilise aine suures koguses isikute grupis ebaseadusliku käitlemise.

Tulenevalt Toomas Joakiti poolt oma elukohas hoitud narkootilise aine tablettide

kogusest – 11 + 26 tabletti – ja oma igapäeva teadmiste tasandilt pidi Toomas Joakit

pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et nii 11 kui ka 26 tableti tarvitamisest

koos (kokku 37 tableti ulatuses) kui ka eraldivõetuna (11 tableti ja sellest eraldi 26

tableti ulatuses) piisab narkojoobe tekitamiseks enamale kui 10 inimesele, millest

tulenevalt pidi Toomas Joakit pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et paneb

oma elukohas 37 (26 + 11) narkootilise aine tabletti hoides nende valdamisega toime

narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise.

Toomas Joakit pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nimetatud

kuriteo pani Toomas Joakit toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ühetistkümne (11)

narkootilist ainet sisaldava tableti ebaseadusliku käitlemise kohta isikute grupis,

kaastäideviijatena, kohta on Liisi Otsa suhtes jõustunud ka Liisi Otsa KarS § 184 lg 2

p 1 järgi süüdimõistev kohtuotsus (II,54-58 – KIS-st nähtuvalt on jõustunud – vaadata

kriminaalasja nr 1-06-10428 alt; ka Liisi Ots kinnitas kohtulikul uurimisel, et kokkuleppemenetluses

tema suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud – II,229all-230).

Senisest väljakujunenud ja juurdunud kohtupraktikast tulenevalt on Toomas Joakiti

poolt 37 narkootilist ainet sisaldava tableti valdamine nende hoidmisega oma elukohas

(KarS § 184 lg 1) hõlmatud raskema koosseisuga ja kvalifitseeritav raskema koosseisu,

s.o KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, kuna nimetatud 37-st tabletist käitles Toomas Joakit

isikute grupis koos Liisi Otsaga ebaseaduslikult 11 tabletti – andis isikute grupis Liisi

Otsaga edasi teistele isikutele 11 narkootilist ainet sisaldavat tabletti.

Toomas Joakiti süüdistus KarS § 275 järgi

KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdistatakse Toomas Joakiti

selles, et tema 26.08.2006.a kella 08.15 ajal solvas Tartus, Turu 56 asuvas Tartu

Vanglas võimuesindajat, see on ametikohustusi täitvat (kambri ülevaatust ja

kinnipeetavate loendust teostavat) Tartu Vangla vanemvalvuri kohusetäitjat S.S. it (S),

mis seisnes selles, et ta sõimas S.S. it mitme minuti jooksul ebatsensuursete sõnadega.

Sellega pani Toomas Joakit toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on

võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Kohtu seisukoht Toomas Joakitile esitatud süüdistuse kohta KarS § 275 järgi

Kohus, hinnanud kohtulikul uurimisel uuritud tõendeid nende kogumis, on

seisukohal, et Toomas Joakiti süü temale esitatud süüdistuses KarS § 275 järgi on

tõendatud.

Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Toomas Joakit KarS § 184

lg 2 p 2 järgi kahtlustatavana kinni 23.02.2006.a (I,107-108).

Tartu Maakohtu 24.02.2006.a määrusest nähtuvalt vahistati Toomas Joakit

24.02.2006.a (I,214-215).

Tartu Maakohtu 25.05.2007.a määrusest nähtuvalt tühistati Toomas Joakiti suhtes

tõkend vahistamine 25.05.2007.a ja 25.05.2007.a kohaldati Toomas Joakiti suhtes

tõkendit elukohast lahkumise keeld (II,206-207).

Eelmärgitud

kahtlustatavana

kinnipidamise

protokollist

ja

Tartu

Maakohtu

24.02.2006.a ja 25.05.2007.a määrustest nähtuvaga on tõendatud asjaolu, et süüdistuses

märgitud ajal, see on 26.08.2006.a kella 08.15 paiku viibis Toomas Joakit

kahtlustatavana ja vahistatuna eelvangistuses.

Tartu Vangla 04.09.2006.a teatisest Lõuna Ringkonnaprokuratuurile nähtuvalt alustas

Tartu

Vangla

julgeolekuosakonna

spetsialist

Martin

Orlov

30.08.2006.a

kriminaalmenetluse KarS § 275 tunnustel selle kohta, et 26.08.2006.a kella 08.15 paiku

Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas kasutas kinnipeetav Toomas Joakit

ametikohustusi täitva Tartu Vangla vangistusosakonna vanemvalvuri kohusetäitja S.S.

i suhtes ebatsensuurseid väljendeid, solvates sellega S.S. i au ja väärikust (III,2).

Tartu Vangla 18.06.2007.a teatisest nähtuvalt ei ole Toomas Joakiti suhtes

26.08.2006.a toimunud sündmusega seoses Tartu Vangla poolt distsiplinaarmenetlust

läbi viidud (II,267).

Tartu Vangla 11.05.2007.a teatisest vanemprokurör Margus Grossile nähtuvalt ei näita

videokaamerad kambris toimuvat (III,40).

Vanemprokurör Margus Grossi 11.05.2007.a õiendist (III,42) nähtuvalt tegi

prokuratuur,

seoses

Toomas

Joakiti

07.05.2007.a

taotlusega

kriminaalasja

täiendamiseks, telefonilise järelepärimise Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja

Raini Jõksile selle kohta, kas tehniliselt on võimalik, et 26.augustil Tartu Vanglas

kambrite ülevaatuse ja kinnipeetavate loendamise käigus fikseeriti vanemvalvur S.S.

iga seotud intsident (Toomas Joakiti kambri ülevaatus, vestlus S.S ja hilisem T.Joakiti

käitumine). Raini Jõksi väidete kohaselt fikseerib koridorides olev turvakaamera ainult

koridoris toimuvate sündmuste pildi, mitte aga heli; kambris toimuvat turvakaameraga

ei filmita; turvakaamera salvestus säilib paar kuud ning seejärel toimub vastava

salvestuskandja ülesalvestamine (III,42).

Kannatanu S.S. i ütlustest (II,214-219) nähtuvalt täitis ta 26.08.2006.a hommikul kella

08.15 paiku hommikuse loenduse ajal Tartu Vanglas eeluuritavate hoones Tartu

Vangla vanemvalvuri kohusetäitjana oma ametikohustusi, kus ühes sektsioonis asus ka

Toomas Joakit koos kambrikaaslasega, kelle nime ei mäleta (II,214-215). S.S. i

ütlustest nähtuvalt teostasid koos temaga hommikust vahistatute loendust veel ka Tiina

Peemot (käesoleval ajal perekonnanimega Radionov – seoses abiellumisega – II,167 abielutunnistuse

koopia) ja Older (II,215). S.S. i ütlustest nähtuvalt ei tohi vangla kodukorra järgi seina

peal rippuda esemeid, mistõttu võttis Toomas Joakiti kambris seinal ringmasteri

seadme kruvi külles nööriga rippunud kalendri alla (II,215-216). S.S. i ütlustest

nähtuvalt varjas ringmasteri seadme külles rippunud kalender selle ringmasteri seadme

alumist poolt (II,216). S.S. i ütlustest nähtuvalt saavad ringmasteri seadme kaudu, nagu

telefoniga, omavahel suhelda vang ja valvur, kui valvur on oma ruumis; juhul kui

midagi kambris ringmasteri seadme ees ripub, siis see summutab heli ja ei ole kuulda

(II,216). S.S. i ütlustest nähtuvalt küsis ta Toomas Joakiti kambris nii Toomas Joakitilt

kui tema kambrikaaslaselt, et kelle oma see kalender on, mispeale Toomas Joakit

vastas, et tema oma on (II,216). S.S ütlustest nähtuvalt andis ta mitu korda

Toomas Joakitile korralduse, võtta kalender seinalt maha, kuid Toomas Joakit seda ei

teinud ja vastas, et see ei sega kedagi ja nagunii panen tagasi (II,216). S.S. i ütlustest

nähtuvalt võttis ta seepeale kalendri ise seinalt ära ja pani Toomas Joakiti sõimusõnade

saatel kambrist välja minnes kalendri kambri kõrvale, vastu seina (II,216). S.S. i

ütlustest nähtuvalt sõimas Toomas Joakit ebatsensuursete sõnadega umbes 3-4 minuti

vältel, võib-olla isegi rohkem, väga kõvahäälselt (II,216). S.S. i ütlustest nähtuvalt

teostas ta ka ülejäänud sektsioonis loenduse, umbes 15 kambrit veel, ja terve selle aja

Toomas Joakit sõimas, vahepeal oli vait, siis jätkas (II,216). S.S. i ütlustest nähtuvalt

käisid sõim ja ebatsensuursed sõnad, kui ta Toomas Joakiti kambrist väljus, ikka tema

(s.t S.S. i) pihta ja ta (s.t S.S) ei usu, et Toomas Joakit kedagi teist kuradi mendiks

nimetas (II,216). S.S. i ütlustest nähtuvalt kasutas Toomas Joakit veel selliseid sõnu

nagu rott, lits, nahhui, suka, kuradi ment, vist oli ka see, et nikku ei ole saanud (II,216).

S.S. i ütlustest nähtuvalt ei tulnud tal hetkel rohkem sõnu meelde, kuid neid oli rohkem

(II,216). S.S. i ütlustest nähtuvalt oli kalender tema käes veel umbes paar tundi ja siis

palus Olderil selle Toomas Joakitile tagasi anda, kuna tema (s.t S.S. i) nägemine tekitas

Toomas Joakitis viha ja ta (s.t S.S) ei tahtnud ise minna (II,217). S.S ütlustest

nähtuvalt nägi ta ise kuidas Older viis Toomas Joakitile kalendri tagasi, kuna oli ise

sellel ajal sektsioonis (II,217). Kannatanu S.S. i ütlustest nähtuvalt avaldas ta

kohtueelsel uurimisel uurijale ebatsensuurseid sõnu rohkem kui kohtulikul uurimisel

ütlusi andes seoses asjaoluga, et tema (s.t S.S. ) arvamuse kohaselt ei ole need sellised

sõnad, mida meelde jätta; uurijale avaldas need sõnad selliselt nagu neid kasutati

(II,217). Kannatanu S.S. i ütlustest nähtuvalt tundis ta ennast kõigist Toomas Joakiti

kasutatud ebatsensuursetest väljenditest ennast solvatuna, neid ei kasutata iga päev ja ta

ei tundnud ennast sellena, kuidas Toomas Joakit ennast tema suhtes väljendas nagu lits

jm (II,218). Kannatanu S.S. i ütlustest nähtuvalt olid Toomas Joakiti väljendid tema

vastu suunatud; Toomas Joakit sõimas teda (s.t S.S. t) jälle, kui käis seletuskirja viimas

(II,218). S.S. i ütlustest nähtuvalt teostas ta hommikust ülevaatust kambrite kaupa - ühe

kambri kaupa avasid ja sulgesid kambreid; kambrite uksed kostavad väga hästi läbi,

kuna need on seestpoolt ära pekstud, alumised ääred laiali ja sealt kostab väga hästi

läbi, mida kinnipeetav räägib (II,219).

Kohtulikul uurimisel näitas kohus (II,219) kannatanu S.S. ile 18.05.2007.a

süüdistusakti (II,121-123) lisa 2 – ümbrikus olevat T.Joakiti poolt kasutatud

ebatsensuursete sõnade loetelu (II,129). Sellest süüdistusakti lisa 2 loetelust nähtuvalt

(II,129) kasutas Toomas Joakit 26.08.2006.a kella 08.15 paiku Tartu Vangla

vanemvalvuri kohusetäitja S.S. i suhtes järgmisi ebatsensuurseid sõnu: värdjas, urod,

pederast, rott, nahhui, debiilik, nikku ei ole saanud, lits, ment raisk, bljat suka, persse,

kõik mendid on värdjad ja debiilikud.

Süüdistusakti lisas 2 olev ebatsensuursete sõnade loetelu on identne kannatanu S.S. i

eeluurimisel antud ütlustest (III,4) nähtuvate ebatsensuursete väljendite loeteluga.

Kohtulikul uurimisel taotles prokurör (II,217) seoses kahe ebatäpsusega avaldada

kannatanu eeluurimisel antud ütlustest lause, milles on kajastatud Toomas Joakiti poolt

S.S. i suhtes kasutatud ebatsensuursed väljendid. Prokuröri taotluse alusel ja KrMS §

289 lg 1 alusel avaldas kohus kannatanu eeluurimisel antud ütlustest III,3-4 leheküljel

4 asuva prokuröri taotletud lause:

„Toomas Joakit hakkas kambri ust peksma ning karjus minule järgmisi ebatsensuurseid

väljendeid: värdjas, urod, pederast, rott, nahhui, debiilik, nikku ei ole saanud, lits,

ment raisk, bljat suka, persse, kõik mendid on värdjad ja debiilikud.“.

Kannatanu S.S. avaldas nii prokurörile (II,217) kui ka kohtule (II,219), et Toomas

Joakit kasutas kõiki tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustes kirjas olevaid

ebatsensuurseid väljendeid ja ka süüdistusakti lisas 2 loetletud väljendeid. Kannatanu

kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt on ta kohtueelses menetluses avaldanud

ebatsensuurseid sõnu rohkem, kuna need ei ole sellised sõnad, mida meelde jätta;

uurijale avaldas ebatsensuursed sõnad selliselt nagu neid kasutati (II,217).

Kannatanu S.S. i ütlustega on kooskõlas ka tunnistajate Tiina Radionovi (II,219-222;

varasema perekonnanimega Peemot – II,167) ja Andrus Olderi (II,247-251) ütlused. Tiina

Radionovi avaldatust nähtuvalt töötab ta Tartu Vanglas vanemvalvurina ja inspektor-

kontaktisikuna (II,219). Andrus Olderi avaldatust nähtuvalt töötab ta 2006.a

01.veebruarist Tartu Vanglas valvurina (II,247).

Ka Tiina Radionovi ja Andrus Olderi ütlustest nähtuvalt teostasid nad 26.08.2006.a

hommikul kella 08.15 paiku Tartu Vanglas kolmekesi, koos S.S. iga, Tartu Vanglas

hommikust loendust ja kambrite ülevaatust, mille käigus tekkis intsident Toomas

Joakiti ja tema kalendriga. Ka tunnistajate Tiina Radionovi ja Andrus Olderi ütlustest

nähtuvalt hakkas Toomas Joakit sõimama S.S. it pärast seinal rippunud kalendri

kambrist äravõtmist. Ka tunnistaja Tiina Radionovi ütlustest nähtuvalt oli sõimamine

suunatud sellele isikule, kes kalendri seinalt maha võttis, see tähendab S.S. ile (II,221);

sõimamise käigus kasutati selliseid sõnu nagu: rott, mis tähendab vangla žargoonis

varast, oli ka venekeelset suka, bljat, vahepeal oli arusaamatum, sest T.Joakit kolkis

kambriust, lits (II,221). Tunnistaja Tiina Radionovi ütlustest nähtuvalt kestis sõim nii

kaua, et nad said ka kõik ülejäänud sektori kambrid üle vaadatud (II,221). Ka tunnistaja

Tiina Radionovi ütlustest nähtuvalt oli kalender riputatud keelatud kohta – seina peale,

kohta, kus asuvad valvuriga suhtlemiseks valjuhääldi ja nupp (II,221-222); seinal olev

kalender takistas kambri ülevaatust, kuna kalendri alla ei olnud näha, kas seade on seal

all olemas või mitte (II,222).

Ka tunnistaja Andrus Olderi ütlustest nähtuvalt kasutas Tartu Vanglas eeluuritavate

hoones viibinud Toomas Joakit roppe sõnu (II,247). Andrus Olderi ütlustest nähtuvalt

hakkas kambrist Toomas Joakitilt roppu sõimu tulema, kui S.S. oli veel kambris ja tuli

kambrist välja ning kambri uks sai kinni pandud (II,247,249); sõimajaid oli üks

inimene – Toomas Joakit, kes kasutas sõnu: mine persse, võmm raisk, ammu ei ole

keppi saanud. Andrus Olderi ütlustest nähtuvalt oli midagi veel; Toomas Joakiti sõim

kestis loenduse ajal, 2-5 minutit (II,248,251 ülal). Andrus Olderi ütlustest nähtuvalt

olid enamus kasutatud väljenditest eestikeelsed, võib-olla mõni oli ka venekeelne,

kindlalt ei oska väita (II,251 keskelt). Andrus Olderi ütlustest nähtuvalt sai ta aru, et

Toomas Joakiti poolne keelekasutus oli suunatud S.S. ile, sest S.S. oli kambris ja

temaga toimus sõnavahetus (II,249 all). Andrus Olderi ütlustest nähtuvalt sai ta S.S. i

jutust aru, et Toomas Joakiti ärritumise põhjustas seinal rippunud kalendri äravõtmine

(II,248). Ka tunnistaja Andrus Olderi ütlustest nähtuvalt tuli S.S. kalendriga tema

juurde ja ütles, et see tuleb tagasi anda ja ta ise ei taha seda teha, sest võib konflikt

tekkida ja andis kalendri (Andrus Olderile) (II,248 all). Andrus Olderi ütlustest

nähtuvalt viiski ta S.S. ilt saadud kalendri Toomas Joakitile tagasi (II,248-249). Ka

Andrus Olderi ütlustest nähtuvalt kostavad kambri uksed koridori hästi läbi ja kuulda

on ka järgmisesse sektorisse (II,251 enne keskpaika); kinnipeetavad painutavad uksi alt

väljapoole, vahel on nii suur vahe, et käsi mahub välja (II,251 keskel). Andrus Olderi

ütlustest nähtuvalt on päris paljud kambriuksed, millistele ei ole täiendavaid haake

juurde keevitatud, ära painutatud; igas sektoris on komme uksi painutada, selles

sektoris oli ka (II,251 keskel).

Eelmärgitud Toomas Joakiti 23.02.2006.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollist

(I,107-108), Tartu Maakohtu 24.02.2006.a ja 25.05.2007.a määrustest (I,214-215;

II,206-207) ja Tartu Vangla 04.09.2006.a teatisest Lõuna Ringkonnaprokuratuurile

(III,2) ja Tartu Vangla 18.06.2007.a teatisest (II,267) nähtuvaga ning kannatanu S.S. i

ütlustest (II,214-219), tunnistajate Tiina Radionovi (II,219-222) ja Andrus Olderi

(II,247-251) ütlustest kogumis nähtuvaga on kohtu hinnangul veenvalt tõendatud

süüdistuses märgitud asjaolud selle kohta, et Toomas Joakiti 26.08.2006.a kella 08.15

ajal solvas Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas võimuesindajat, see on

ametikohustusi täitvat (kambri ülevaatust ja kinnipeetavate loendust teostavat)

Tartu Vangla vanemvalvuri kohusetäitjat S.S. it (S), mis seisnes selles, et ta sõimas

S.S. it mitme minuti jooksul ebatsensuursete sõnadega.

Oma töökohustusi täitva vanemvalvuri kohustäitaja väga kõvahäälne (II,216 pärast

keskpaika – kannatanu ütlused) sõimamine mitme minuti jooksul ebatsensuursete sõnadega -

värdjas, urod, pederast, rott, nahhui, debiilik, nikku ei ole saanud, lits, ment raisk, bljat

suka, persse, kõik mendid on värdjad ja debiilikud – on tahtlik tegevus ja selliseid

väljendeid vanemvalvuri kohusetäitja suhtes kasutades pidi Toomas Joakit (KarS § 16

lg 4 mõttes) pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et paneb toime võimuesindaja

solvamise.

Toomas Joakiti suhtes puuduvad tema käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad

asjaolud. Toomas Joakit pani temale KarS § 275 järgi esitatud süüdistuses kirjeldatud

asjaoludel toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo - võimuesindaja solvamise

seoses tema ametikohustuste täitmisega. KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani

Toomas Joakit toime tahtlikult - vähemalt kaudse tahtlusega.

Kuna Tartu Vangla 18.06.2007.a teatisest nähtuvalt ei ole Toomas Joakiti suhtes

26.08.2006.a toimunuga seoses Tartu vangla poolt distsiplinaarmenetlust läbi viidud

(II,267), siis tuleb Toomas Joakit KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises süüdi tunnistada ja teda selle eest karistada.

Seonduvalt süüdistatav Toomas Joakiti enda süüd täielikult eitavate ütlustega (II,283-

285) ning süüdistatava ja tema kaitsja taotluse alusel üle kuulatud tunnistajate

Aleksandr Kazakovi (II,237-242) ja Janek Štukerti ütlustega (II,243-246) peab kohus

oluliseks märkida, et nimetatud isikute ütlused on vastuolus kannatanu S.S. i ja

tunnistajate Tiina Radionovi ja Andrus Olderi ütlustega. Kuna kannatanu S.S. i ütlused

ja tunnistajate Tiina Radionovi ja Andrus Olderi ütlused on omavahel kokkulangevad

kõikides süüdistuse seisukohalt olulistes punktides, tõendamiseseme asjaolude suhtes,

see tähendab nende ütlused on omavahel loogilises kooskõlas ja vastuolusid nende

vahel ei ole, siis puudub kohtul alus kahelda kannatanu S.S. i ning tunnistajate Tiina

Radionovi ja Andrus Olderi ütluste usaldusväärsuses ja tõele vastavuses.

Küll aga esinevad vastuolud Toomas Joakiti ja tunnistajate Aleksandr Kazakovi ning

Janek Štukerti ütluste vahel. Lisaks esinevad ütluste sisust nähtuvalt vastuolud ka

tunnistaja Aleksandr Kazakovi ütluste siseselt ja tunnistaja Janek Štukerti ütluste

siseselt. Kuna tunnistajate Aleksandr Kazakovi ja Janek Štukerti ütluste siseselt

esinevad vastuolud ja nende ütlused on ütluste sisust nähtuvalt ebaloogilised, siis

hindab kohus nende ütlused ebausaldusväärseteks ning tõele mittevastavateks ja antuks

Toomas Joakiti kui eelvangistuses viibiva ja viibinud isiku (T.Joakit oli eelvangistuses kuni

25.05.2007.a – II,206-207) kasuks isikute poolt, kes ise on samuti vangistuses.

Kannatanu S.S. i ütlustest nähtuvalt pani ta Toomas Joakiti kambrist ära võetud

kalendri maha kambri kõrvale, vastu seina, kuna ei tahtnud äravõetud kalendrit

järgmisesse kambrisse kaasa võtta (II,216 keskelt). Ka tunnistaja Tiina Radionovi

ütlustest nähtuvalt pani S.S. Toomas Joakiti kambrist ära võetud kalendri välja ukse

kõrvale (II,221 enne keskpaika). Tunnistaja Andrus Olderi ütlustest nähtuvalt nägi ta

seda kalendrit hiljem sama sektori lõpus radiaatori juures (II,248 all). Janek Štukerti

ütlustest nähtuvalt viibis ta Toomas Joakitiga Tartu Vanglas kõrvuti kambrites (II,244

ülal) ja nägi enda kambrist pealt kuidas valvur kalendri maha viskas ja sellel peal tallas

(II,244).

Kohtu hinnangul, viibides Toomas Joakiti kõrvalkambris, suletud kambriukse taga, ei

olnud Janek Štukertil võimalik enda kambrist näha kõrvalkambri ukse juurde vastu

seina valvuri poolt kalendri panemist ja selle kalendri vastu seina asumist. Isegi kui

arvestada tunnistajate ütlustest nähtuvat selle kohta, et kambriuksed olid alt ära

painutatud, ei ole kohtu jaoks veenev ja usutav, et Janek Štukerti kambriukse

deformatsioon oleks olnud nii suure ulatusega, et sealt oleks olnud võimalik

oma silmaga näha kõrvalkambri ukse juurde vastu seina maha pandud kalendrit. Vastu

seina pandud kalendri nägemiseks tulnuks J.Štukertil oma pea praktiliselt uksest välja

ja läbi pista.

Kohtu hinnangul, viibides Toomas Joakiti kõrvalkambris, suletud kambriukse taga, ei

olnud Janek Štukertil eelmärgitud põhjendustel võimalik enda kambrist näha ka hiljem

sektori ehk siis koridori lõpus radiaatori juures asunud kalendrit.

Neil asjaoludel ei ole Janek Štukerti ütlused kohtu jaoks tervikuna usutavad.

Sealhulgas ei ole tunnistaja Janek Štukerti ütlused kohtu jaoks usutavad ka osas,

millises ta väidab, et Toomas Joakit vangla ametnike suhtes ebaviisakaid väljendeid ei

kasutanud (II,244 all).

Toomas Joakiti kambrikaaslase, tunnistaja Aleksandr Kazakovi, ütlused ei ole kohtu

jaoks usutavad seetõttu, et A.Kazakovi ütlustest nähtuvalt ta eesti keelt ei valda ning

seetõttu puudus tal eesti keele mitteoskamise tõttu võimalus aru saada Toomas Joakiti

ja vanglaametnike omavahelisest suhtlemisest, sealhulgas ka Toomas Joakiti poolt S.S.

i suhtes kasutatud ebatsensuursetest väljenditest.

Aleksandr Kazakovi ütlustest nähtuvalt ei saa ta eesti keelest aru (II,240 peale

keskpaika); Toomas Joakit rääkis temaga (s.t A.Kazakoviga) vene keeles (II,240

allpool). A.Kazakovi ütlustest nähtuvalt on tema arusaamine eesti keelest selline, et

ühest sõnast saab aru, 10-st sõnast ei saa (II,241 keskel). A.Kazakaovi avaldatust

nähtuvalt ei kuulnud ta Toomas Jaokiti poolt öeldust midagi solvavat (II,240 peale

keskpaika).

Kuna A.Kazakovil puudus 26.08.2006.a võime eesti keelest täiel määral aru saada ning

tema eesti keele oskus oli väga kesine, siis ei ole kohtu jaoks usutavad A.Kazakovi

ütlused selle kohta, et ta saab eesti keeles aru sõimusõnadest (II,241 keskel) ja tema

midagi solvavat Toomas Joakiti suust ei ole kuulnud (II,240 allpool).

Lähtudes asjaoludest, et tunnistajate Janek Štukerti ja Aleksandr Kazakovi ütlused on

ebausaldusväärsed, puuduvad kriminaalasjas usaldusväärsed ja kohtu jaoks veenvad

tõendid, millised kinnitaksid Toomas Joakiti enda süüd KarS § 275 järgi täielikult

eitavaid ütlusi selle kohta, et tema (s.t Toomas Joakit) kindlasti ei kasutanud valvuri

suhtes solvavaid ja inimväärikust alandavaid väljendeid (II,284 keskel). Toomas Joakiti

enda süüd süüdistuses KarS § 275 järgi täielikult eitavad ütlused on veenvalt ümber

lükatavad ja kummutatavad kogumis kannatanu S.S. i ning tunnistajate Tiina

Radionovi ja Andrus Olderi ütlustega. Neil asjaoludel ei ole kohtu jaoks usutavad

Toomas Joakiti ütlused selle kohta, et tema kindlasti ei kasutanud valvuri suhtes

solvavaid ja inimväärikust alandavaid väljendeid (II,284 keskel).

Seonduvalt süüdistatava kohtulikul arutamisel esitatud (II,213) kalendriga (II,184)

peab kohus vajalikuks märkida, et kuna 26.08.2006.a kella 08.15 paiku toimunud

sündmustega seonduvat kalendrit ei peetud vajalikuks kohtueelsel uurimisel

asitõendina (KrMS § 124 lg 1 mõttes kui kuriteosündmusega seotud muud asendamatut objekti)

kriminaalasja juurde võtta ning kannatanu kohtulikul uurimisel avaldatust nähtuvalt ei

olnud ta kindel, kas süüdistatava poolt kohtule esitatud kalender on seesama, millise ta

(s.t S.S) 26.08.2006.a kella 08.15 paiku Toomas Joakitilt kambrist ära võttis, siis ei pea

kohus põhjendatuks käsitleda süüdistatava poolt kohtule esitatud kalendrit asitõendina

(KrMS § 124 lg 1 mõttes kui kuriteosündmusega seotud muud asendamatut objekti). Tunnistaja

Janek Štukerti ütlusi ei pea kohus eeltoodud põhjendustel, sealhulgas ka kalendriga

seonduvalt antud ütluste osas, usaldusväärseteks. Kuna Janek Štukert kuulati üle

videoühenduse kaudu ja Janek Štukert asus ülekuulamise ajal Murru Vanglas ning

kohtuistungit peeti Tartu kohtumajas ning ka süüdistatava kohtule esitatud kalender

asus Janek Štukerti ülekuulamise ajal Tartu kohtumajas, siis ei ole kohtu jaoks

usutavad Janek Štukerti kohtule antud ütlused selle kohta, et kohtu valduses ja

J.Štukertile näidatud kalendri näol on tegemist

26.08.2006.a

hommikuste

sündmustega seonduva kalendriga, kuna kalendri peal on tema (s.t J.Štukerti) ema

käekirjaga märkmed peal (II,246 all). Videoühenduse kaudu kaugülekuulamisega ei ole

kohtu seniste kogemuste põhjal võimalik näha tavapärases suuruses käekirja paberi

peal, sealhulgas ka kalendri peal, s.t Tartu kohtumajas asuva kalendri peal ei olnud

Murru Vanglas asunud Janek Štukertil võimalik tehniliste lahenduste võimalustest

tingituna videoühenduse kaudu näha kalendri peale tavalise käekirja suurusega

kirjutatut, sealhulgas ka seda, et sinna üldse on midagi tavalise käekirjaga peale

kirjutatud. Kuna tehniliste lahenduste võimaluste piiridest tingituna ei olnud J.Štukertil

võimalik näha, kas kalendri peale on midagi kellegi poolt omakäeliselt peale kirjutatud,

siis ei ole kohtu jaoks usutavad Janek Štukerti ütlused selle kohta, et kohtu valduses ja

J.Štukertile näidatud kalendri näol on tegemist 26.08.2006.a hommikuste sündmustega

seonduva kalendriga, kuna kalendri peal on tema (s.t J.Štukerti) ema käekirjaga

märkmed peal (II,246 all).

Kohtule süüdistatava poolt esitatud kalendrit (II,184) on oluline arvestada üksnes

kalendri mõõtmete ja kannatanu ning tunnistajate ütluste usaldusväärsuse hindamise

aspektist. Toimikus II köites leheküljel 184 kilekaante vahel asuva kalendri kohta,

millise kohus liitis kriminaalasja juurde süüdistatava taotluse alusel, on oluline

märkida, et tegemist ei ole taskukalendriga ja kalendri mõõtmetest tingituna (14,5 x

20,5 cm suletud asendis ja lehed avatuna 29 x 20,5 cm) on kohtu jaoks usutavad

kannatanu S.S. i ning tunnistajate Tiina Radionovi ja Andrus Olderi ütlustest kogumis

nähtuv selle kohta, et selletaoliste mõõtmetega kalendriga oli võimalik ära katta

vangistuskambri seinal oleva Ringmasteri seadme alumine osa, s.h ka kuuldeava.

Kuna Toomas Joakiti käitumises puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ja tema

süüd välistavad asjaolud, siis tuleb ta KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 275 järgi süüdi

tunnistada ja mõista talle karistus.

KarS § 184 lõike 2 sanktsioonist nähtuvalt on võimalikuks mõistetavaks karistuseks

vangistus 3-15 aastat.

KarS § 275 sanktsioonist nähtuvalt on võimalikuks mõistetavaks karistuseks rahaline

karistus või vangistus kuni 2 aastat.

Lähtudes KarS § 184 lg 2 p 1 järgi toimpandu süü ulatusest – valdas oma elukohas

hoidmisega kokku 37 narkootilist ainet sisaldavat tabletti, millistest 11 tabletti käitles

kaastäideviijana isikute grupis Liisi Otsaga, ning lähtudes sellest, et puuduvad Toomas

Joakiti karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, peab kohus põhjendatuks

Toomas Joakitile karistuse mõista sanktsioonis sätestatud alammäära lähedal. Toomas

Joakiti poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine tablettide kogus – kokku 37

tükki – ei ületa tähelepanuväärselt olulises ulatuses (KarS § 184 lõikes 1 osundatud)

seaduses sätestatud narkootilise aine suure koguse alammäära ning jääb nimetatud

suure koguse alammäära lähedale. KarS § 184 lg 2 p 1 järgi T.Joakitile karistuse

mõistmisel lähtub kohus lisaks ka KarS § 56 lõikes 1 nimetatud õiguskorra kaitsmise

huvidest ja sellest, et mõistetava karistusega oleks võimalik mõjutada süüdlast selliselt,

et ta edaspidi enam süütegusid toime ei paneks. Neil asjaoludel, arvestades, et T.Joakiti

on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korral, karistatus on kustumata, on

välistatud T.Joakiti karistamine sanktsioonis sätestatud miinimummääras ja T.Joakiti

tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest ja T.Joakiti mõjutamise huvides, selleks, et ta enam

kuritegusid toime ei paneks, karistada miinimummäärast 6 kuu võrra suuremas määras

– see on 3 aasta ja 6 kuu vangistusega. Kohtu hinnangul on sellises määras (3 a 6 k)

Toomas Joakitile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 37 narkootilise aine tableti ebaseadusliku

käitlemise eest karistuse mõistmine proportsioonis ka kaastäideviijale – Liisi Otsale

(kes oli varasemalt, s.o enne 18.12.2006.a kohtuotsuse kuulutamist, kriminaalkorras karistamata isik)

kokkuleppemenetluses 50 narkootilise aine tableti ebaseadusliku käitlemise eest

karistuseks mõistetud 3 aasta ja 1 kuu vangistusega.

Lähtudes KarS § 275 järgi toimepandu süü ulatusest – sõimas mitme minuti jooksul

võimuesindajast vanemvalvuri kohusetäitjat seoses tema poolt oma ametikohustuste

täitmisega väga kõvahäälselt ebatsensuursete sõnadega (värdjas, urod, pederast, rott,

nahhui, debiilik, nikku ei ole saanud, lits, ment raisk, bljat suka, persse, kõik mendid on

värdjad ja debiilikud), millistest enamus ei ole mitte ainult halvustavad, vaid ka räigelt

ropud ja sellega olulisel määral võimuesindaja au ja väärikust alandavad ning

ebatsensuurseid sõnu kasutas Toomas Joakit nii võimuesindaja enda kui ka tema

ametialase tegevuse kohta, ning lähtudes sellest, et puuduvad Toomas Joakiti vastutust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, peab kohus põhjendatuks, lähtudes õiguskorra

kaitsmise huvidest, kuna Toomas Joakiti on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5

korral ja see karistatus ei ole kustunud, iseloomustus Tartu Vanglast on negatiivne

(III,12), karistada Toomas Joakiti KarS § 275 järgi vangistusega ja seda

miinimummäära lähedal, kuid miinimummäärast suuremas ulatuses. KarS § 275 järgi

eest karistuseks rahalise karistuse kohaldamine ei ole, lähtudes eelmärgitud asjaoludest

kogumis, põhjendatud ja Toomas Joakiti suhtes ka kohane. Õiguskorra kaitsmise

huvides ei ole Toomas Joakiti suhtes rahalise karistuse kohaldamine põhjendatud ka

seetõttu, võimuesindajast vangivalvuri suhtes väga kõvahäälselt öeldud räigete

ebatsensuursete sõnade mitme minuti jooksul kasutamist kuulsid pealt lisaks teistele

vangivalvuritele ka eelvangistuses viibinud teised vahistatud (enamus vanglakambrite uksi

on alt ära painutatud, mis võimaldab kuulda sektsioonis toimuvat – kannatanu ja tunnistajate ütlustest

nähtuvalt). Selline Toomas Joakiti käitumine andis teistele eelvangistuses viibinud

isikutele negatiivset ja halba eeskuju. Rahalise karistuse kohaldamise Toomas Joakiti

suhtes välistab ka asjaolu, et talle haldusõiguserikkumiste ja väärtegude eest

karistuseks mõistetud rahatrahvid (265.-, 2650.-, 300.-, 3000.-, 600.- krooni) on kõik

täies ulatuses tasumata (III,23 – 04.10.2006 seisuga). Kohtu hinnangul ei ole

põhjendatud

varasemalt

kriminaalkorras

korral

karistatud

isikut

ja

haldusõiguserikkumiste ning väärtegude toimepanemise eest karistatud isikut, kelle

karistatus ei ole kustunud ning kellele süütegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvid

on täies ulatuses tasumata, karistada rahalise karistusega.

Neil asjaoludel kogumis ei ole põhjendatud Toomas Joakiti KarS § 275 järgi

toimepandu eest karistada rahalise karistusega.

Kuna viimase katseaja läbis Toomas Joakit katseajal kuritegusid toime panemata, siis

peab kohus põhjendatuks KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmisel lähtuda kergema

karistuse raskemaga kaetuks lugemise põhimõttest ning kohaldada 3 aastast ja 6 kuust

vangistusest ärakandmata karistusaja – 2 aasta 2 kuu 27 päeva vangistuse osas

karistusest

tingimisi

vabastamist

T.Joakiti

3-ks

aastaks

käitumiskontrollile

allutamisega.

Eelvangistuses 23.02.2006.a – 25.05.2007.a viibitud 1 aastat 3 kuud 3 päeva peab

kohus KarS §-s 56 sätestatud põhimõtetest lähtudes toimepandud kuritegude eest

piisavaks ja põhjendatuks ning seda lähtudes ka õiguskorra kaitsmise huvidest ja ka

sellest aspektist, et panna T.Joakiti edasiselt hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.

Kuna T.Joakit läbis temale viimase kohtuotsusega kohaldatud katseaja uusi kuritegusid

toime panemata ning see asjaolu annab kohtule põhjendatud aluse arvata, et katseajaga

käitumiskontrollile allutamine kriminaalhooldaja järelevalve alla avaldas Toomas

Joakitile katseaja kestel distsiplineerivat ning karistuse mõistmise eesmärkidega

kooskõlas olevat vajalikku (uute kuritegude toimepanemisest hoiduma panevat) mõju, siis tuleb

anda Toomas Joakitile võimalus ja ärakandmata karistusaja – 2 aasta 2 kuu 27 päeva

vangistuse osas kohaldada karistusest tingimisi vabastamist T.Joakiti 3-ks aastaks

käitumiskontrollile allutamisega.

Kuna KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kuriteo toimepanemise ajal ei kehtinud KarS § 184

lg 5 p 2 nii nagu see säte käesoleval ajal (alates 01.02.2007) kehtib, siis ei ole Toomas

Joakiti suhtes kohaldatav KarS § 184 lg 5 punktis 2 märgitud kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimine.

Heli Sillaots Leili Simmer Margus Pissarev

kohtunik rahvakohtunik rahvakohtunik