1-06-6747\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

29.06. 2007.a Harju Maakohus koosseisus:

kohtunik

Merike Allikmäe

rahvakohtunikud

Arvo Takking, Rein Tammeraja

sekretärid

Reilika Nestor ja Erlike Karjus, tõlgi Imbi Kangur –Popova juuresolekul

prokurör

Natalia Lebed

kaitsjad

v.adv Sergei Narusberg osavõtul

arutas kriminaalasja üldmenetluses Tallinnas 31.08.2006.a. -

Vassili Grigorjev, elukoht XXX (viibib XXXVanglas), isikukood 38506160220, VF kodanik, 8

klassi haridus, emakeel vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud

-

14.04.2003.a. Tallinna LK poolt KrK § 141 lg 2 p 1, § 139 lg 2 p 2 alusel tingimisi

vangistus 3 a, katseajaga 2 a;

-

17.10.2005.a. Tallinna LK poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 209 lg 2 p 1, 238 lg 2, §

65 lg 2 alusel vangistus 3 a 6 k 6 p, ärakandmisele kuulub 3 a 1 kuu ja 2 p,

väärteokorras korduvalt karistatud, tõkend – ei ole kohaldatud, kannab karistust

Tallinna Vanglas alates 07.02.2006.a;-

süüdistusasja KarS § 200 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 4, 8 järgi.

Vassili Grigorjev´it süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud

röövimise, 26.11.2005.a. ajavahemikul kella 23.00 kuni kella 00.00, olles Tallinnas XXX tänava

maja nr. 5 juures, omades tahtlust võõra vallasasja äravõtmiseks, läks selja tagant oma tuttava

VM juurde, haaras tal käega kaela ümbert kinni ja hakkas lämmatama, seejärel lõi mitu korda

rusikaga vastu pead ja tehes jalaga maharabamise liigutuse, paiskas kannatanu maha. Pärast seda,

otsinud läbi kannatanu riided, võttis ära, võttes taskutest välja, järgmised kannatanule kuuluvad

asjad: sularaha 290.- krooni, rahakoti maksumusega 350,- krooni, VM nimele väljaantud ID-

kaart maksumusega 150,- krooni, ümbrises tulemasin Zippo maksumusega 900,- krooni,

mobiiltelefon Nokia 3410 maksumusega 150,- krooni mille sees oli SIM-kaart maksumusega

50,- krooni, pärast mida põgenes Vassili Grigorjev kuriteokohalt, joostes minema. Vassili

Grigorjev tekitas röövimisega VM varalist kahju 1890,- krooni ulatuses.

Seega pani Vassili Grigorjev toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise,

s.o. KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, 17.12.2005.a.

ajavahemikul kella 21.14 kuni 21.21, olles Tallinnas, Punane tn 50 asuva AS Kristiine kasiino

mängusaalis, võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil avas võtme valimise teel kolme, numbritega

137, 50 ja 119 tähistatud mänguautomaadi lukud, kust varastas järgmistes summades sularaha:

mänguautomaadist nr 137 5185,- krooni, mänguautomaadist nr 50 4655,- krooni ja

mänguautomaadist nr 119 6195,- krooni, kokku sularaha summas 16 035,- krooni. Vassili

Grigorjev tekitas vargusega AS Kristiine kasiinole varalist kahju 16 035,- krooni.

Samuti tema, ööl vastu 14.01.2006.a., väljudes taksost XXXMikrobuss, reg.nr XXX, mille roolis

oli selle omanik RR, Tallinnas XXXasuva maja juures, võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil

varastas auto tagaistmel olevad kannatanu RRule kuuluvad asjad: jope maksumusega 700,-

Kriminaalasi nr. 1-06-6747

krooni, korterivõtmed maksumuseta, sülearvuti kott maksumusega 1000,- krooni, sülearvuti

kaart maksumusega 500,- krooni, sülearvuti mälukaart maksumusega 500,- krooni, elektriline

tester maksumusega 400,- krooni, mobiiltelefon Nokia 8110 ja 2 mobiiltelefoni Nokia 6110

kogumaksumusega 1000,- krooni, RRu nimele väljaantud EV pass maksumuseta, Euroopa teede

kaardid – Skandinaavia teede kaart maksumusega 200,- krooni, Poola teede kaart maksumusega

150,- krooni, Slovakkia teede kaart maksumusega 150,- krooni, fotod – taksodokumendid

maksumuseta, kokku 4600,- krooni. Vassili Grigorjev tekitas vargusega RRule varalist kahju

4600,- krooni ulatuses.

Seega pani Vassili Grigorjev toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise,

sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil kohtualusena ülekuulatud Vassili Grigorjev ei tunnista ennast süüdi röövimises,

varguses ta oma süüd tunnistab, kuid ütleb, et mänguautomaadi lukud avas ta abivahendeid

kasutamata vajutusega.

Süüdistatav Vassili Grigorjev andis kohtuistungil 05.06.2007.a. ütlusi, mille kohaselt ta tunnistas

ennast süüdi Kristiine Kasiinost 17.11.2005.a. raha varastamises. Ta rääkis: „ Kasiinos olin kell

kuus. Kasiinos oli mul eesmärk raha varastada. Antud momendil ma ei töötanud. Ma olin

tagaotsitav, seoses sellega, et ei ilmunud vanglasse. Kasiinosse läksin ja mängisin, ma ei olnud

21 aastat täis, dokumente ei küsitud ning mängisin maha kõik raha mis kaasas oli. Seda ma ei

tea palju ma varastasin 3 automaadist. Tegin aparaadi lahti ja võtsin, vajutasin nuppu, need ei

olnud kinni ja võtsin raha, katki midagi ei teinud, ühe kasti jätsin. Seda ei mäleta millega

avasin.“ Kohus avaldab (Köide I, tl. 133, rida 9): „Ma avasin minule olemasoleva võtmega

järjekorras kolm mänguautomaati ja võtsin nendest ära sularaha, mis seal oli.“ Ta räägib:

„Andsin niisama selliseid ütlusi, olin terve päev ju seal. Võtit mul ei olnud, vajutad ja võtad kasti

välja ja kõik. Videosalvestuses on see kõik näha. Olin üksi kasiinos. Hagiga olen nõus, hakkasin

juba seda hüvitama. Kui palju seda ei tea, sest sugulased hüvitavad kahju. Takso episoodis

tunnistan, et varastasin 14.01.2006.a. taksost koti. Tellisin takso ja sõitsin baari. Algul istusin ees

pärast taga. Ma ei tea mis on kadunud, kuna kotti ei avanud, võimalik, et asjad olid seal sees.

Tsiviilhagi võtan omaks. Kott oli tagumise istme taga. Võtsin koti ja siis viskasin ära aja läksin

baari. Hiljem, kui helistati võtsin asjad kokku ja andsin ära. Kannatanule tagastasin mingid

paberid, ei vaadanud. Küsisin kannatanult valuraha 200 .- krooni dokumentide tagastamise eest.

Seletasin kannatanule kuhu koti viskasin ja ütlesin, et sõida ise järgi aga hiljem pidin ise

minema, kuna ta ei leidnud asju. 3 episoodis ma ennast süüdi ei tunnista. 20.11.2005.a. ei olnud

kannatanu ja minu vahel konflikti ega vihavaenu. VM´iga oli konflikt ammu, enne seda.

26.11.2005.a. kell 23.00 kui toimus rööv olin baaris, ema helistas ja ütles, et politsei helistas.

Ma olin Lasnamäe Marco Polo baaris. Baaris oli seljas vist helesinine jope, saapad ja spordi

püksid. Eeluurimisel ei ole vastandamist tehtud kannatanuga, alles kohtus nägin teda.“

Kannatanu RK ülekuulatud 31.08.2006.a ja 02.04.2007.a. kohtuistungil tunnistas (köide II, tl. 39

– 40, 124 - 125), et 17.12.2005.a. toimus Kristiine kasiino mängusaalis aadressil XXX vargus.

Ta räägib: „Sellel kuupäeval omastati sularaha 16 035,- krooni. Mänguautomaatide sees on

metallist kast, kuhu raha kukub mänguautomaati sisestamisel, mida siis igal õhtul teenindajad

tühjendavad. Selleks on vaja uks avada, küljepeal on lukk, uks tuleb lahti ja sealt tuleb välja

tõmmata sularahavastuvõtja. Siis uks tagasi tuleb kinni panna. Uks oli avatud, vastuvõtja oli

välja võetud, raha omastati kolmest automaadist. Masinate uksed avatakse ühe tootja võtmega.

Varguse kahtlus tekkis teenindajatel. Kui inimesed lähevad ära, siis teenindaja vaatab

mänguautomaadid üle. See meesterahvas oli lahkunud masinate juurest. Sularahavastuvõtja oli

mänguautomaadi juures. See on selline karp, kus sularaha sisse jookseb, kui see automaati

siseneb. See on masina sees, ja selleks, et kätte saada, siis on vaja see välja tõmmata. Karp oli

maas kahe masina vahel, see oli ebaharilik, teenindajatel tekkis kahtlus. Helistati mulle. Kuna oli

laupäev, siis saime videosalvestuse alles esmaspäeval. Kahju saime teada inventuuri käigus

vahetuse lõppedes. Videosalvestust saavad vaadata ainult tehnikud, kes kirjutavad salvestatud

materjali CD-le. Kahju summa on 16 035 krooni, mis koosneb 3 mänguautomaadi

kahjusummast. Automaadist nr 137 5185,- krooni, automaadist nr 50 4655,- krooni, automaadist

nr 119 6195,- krooni.“ Kohus avaldab (köide I, tl. 40), peale salvestuse vaatamist ja inventuuri

19.12.2005.a. selgus, et 17.12.2005.a. kell 21.14 avab üks saalis viibiv mängija mänguautomaadi

nr 50 ukse ja kell 21.18 mänguautomaadi nr 119 ukse. On näha, et mängija sobrab automaadi

rahakastis ja pistab seejärel midagi (kupüürid) taskusse. Seejärel klient lahkub. Kuna ühe

mänguautomaadi kõrvale oli kahtlusalune unustanud automaadi sees oleva sularaha vastuvõtja,

siis tekkis tööl olnud teenindajatel kahtlus, et mänguautomaadist on omastatud raha. Seejärel

kontrollisid nad konkreetset automaati ja tuvastasid sellest puudujäägi. Seejärel informeerisid

nad mängusaali mänedžeri HA´t, kes teavitas juhtunust mind. Esmaspäeval 19.12.2005.a.

vaadates videosalvestust ajavahemikul 20.30 – 21.30 17.12.2005.a. tuvastasime, et on toimunud

vargus. Inventuur kinnitas, et mänguautomaatidest nr 137 on puudujääk 5185,- krooni,

automaadist nr 50 on puudujääk 4655,- krooni ja automaadist nr 119 on puudujääk 6195,-

krooni. Kokku kahju 16 035,- krooni. Politseid kohale ei kutsunud, kuna enne salvestise

vaatamist ja inventuuri ei olnud selge täpne varguse toimumise fakt. Varas kasutas eeldavalt

vastavaid võtmeid automaatide avamiseks.“ Kohus avaldab (köide I, tl.36), 19.12.2005.a.

esitatud avaldus seoses AS Kristiine kasiino mängusaalis, aadressil XXXTallinn, 17.12.2005.a.

toimepandud vargusega. Laupäeval 17.12.2005.a. ajavahemikul 21.14 – 21.21 avas mängusaalis

külastanud meesterahvas kolme mänguautomaadi (nr. 137,50,119) uksed ja omastas

mänguautomaatide sees olnud sularaha. Mänguautomaatide uste avamiseks kasutati nähtavasti

võtme koopiaid või kuskilt hangitud mänguautomaadi uste võtmeid (tehase seades on sama firma

automaatide uksi võimalik avada sama võtmega). Antud kolme mänguautomaadi uksed on

avatavad sama võtmega. Vargus avastati varguse hetkel mängusaalis tööl olnud töötajate poolt

vahetult peale kahtlustatava lahkumist. Kahtlustatav oli jätnud sularaha vastuvõtja automaadi

kõrvale välja ja see ebaharilik asjaolu tõmbas töötajate tähelepanu, misjärel teostati kiirinventuur

automaadis, kus oli sularaha vastuvõtja välja võetud. Ülejäänud asjaolud selgusid

videosalvestiste vaatamisel ja meie ettevõtte sisekontrolli raportist ning mängusaali inventuurist.

Esmaspäevane 19.12.2005.a. kogu mängusaali inventuur tuvastas puudujäägid automaadist nr

137 5185.- krooni, automaadist nr 50 4655,- krooni ja automaadist nr 119 6195,- krooni. Kokku

kahju tekitati AS-le Kristiine kasiinole 16 035,- krooni.“

Kannatanu VM tunnistas 31.08.2006.a (köide II , tl. 40 – 46, 125 - 132), et ta teab Vassili

Grigorjev´it ja tema ema. Ta räägib: „Suhtlesime tihti, kui tulime Majakasse, hiljem tekkisid

arusaamatused siis suhtlesime vähem. Ta nõudis minult raha ebaõiglaselt. 26.11.2005.a. sõitsin

taksoga õe sünnipäevale, kui kioski juures kohtasin Vassili Grigorjevi´t ja veel paari isikut, kes

hakkasid minu käest raha küsima. Ütlesin, et mul on raha ainult takso jaoks. Kui me läksime

natuke eemale kioski taha, siis üks lõi mind. Vassili Grigorjev astus minu eest välja, et las ta

läheb. Kui ma olin juba maja juures, siis keegi haaras tagant ja hakkas kägistama ja lõi samasse

kohta kus mind löödi. Siis kuulsin, et pane suu kinni ja ma tegin nagu minestaksin ja siis kui ma

lamasin otsis mind läbi ja võttis asjad. Kui ma püsti tõusin, nägin tagant inimest, kes oli sarnane

Vassili Grigorjevile ja pärast sain teada, et ta istub kinni siis sain aru, et see ei olnud tema. Mul

oli mobiiltelefon Nokia, välgumihkel koos kotiga, ID- kaart, kahju umbes 1800,- krooni. Peale

röövimist tulin kohe koju ja vanaema telefonilt helistasin politseisse. Avalduses on paar sõna, et

mind ründas tuttav inimene nimega Vassili Grigorjev, kes paar korda lõi ja võttis rahakoti ära

XXX 5. Oma suulises avalduses nimetasin Vassili Grigorjevit.“ Kohus avaldab (köide I, tl. 10 2

lause) „ Kioski juures nägin ma mulle tuttavat Vassili nimelist noormeest.“ Ta selgitab: „ kaks

noormeest, keda ma ei tundnud ja Vassili Grigorjev olid kioski juures ja ta kaitses mind, ütles

pärast, et laske ta lahti. Teisi ma ei tundnud, nägin neid Majakal. Vassili Grigorjev ei püüdnud

mind läbi otsida.“ Kohus avaldab (köide I, tl 10 2 – 7 rida) „Kioski juures nägin ma mulle

tuttavat Vassili nimelist noormeest. Ta seisis ühes seltskonnas vaal kahe noormehega. Ma

otsustasin teda teretada ja vastuseks sellele küsis Vassili minult raha. Mille peale ma ütlesin, et

on ainult 30.- krooni taksoraha. Siis ütles Vassili, et kavatseb minu taskud läbi otsida ja kui leiab

rohkem, siis võtab ära kõik ning pärast seda haaras ta kohe mul mõlema käega jopest kinni

rindkere piirkonnast.“ 02.04.2007.a. ta kinnitab kohtus:“ See oli nii, et ma ütlesin, et mina ei

anna ennast läbi otsida ja ta haaras mind jopest. Vassili ähvardas ja haaras minu jopest. Kutsusin

appi kioski müüjat. Kui Vassili haaras jopest, siis keegi rusikaga näkku ei löönud. Kioski taga

lõi mind teine inimene. Kui ma karjuma hakkasin läksid 2 ära ja Vassili ütles, et mine rahulikult

koju keegi sind ei puutu. Vassili lasi siis lahti, kui kioskist vaatas müüja ja küsis mis toimub.

Asjade ära võtmine käis tagant ja oli Vassili Grigorjevi moodi hall jope seljas ja tema kasvu.

27.11.2005.a. olin kindel, et see oli Vassili Grigorjevi sarnane. Ma vaatasin järgi inimesele, kes

mind röövis aga tema nägu ei näinud, nägin ainult tagant. Mina läksin rahulikult koju, et ta ei

märkaks mind.“ Kohus avaldab (köide I, tl. 10, alt 7 ja 8 rida): „Seejärel keerasin ma ümber ja

sain näha inimest , kes oli mulle kallale tulnud, see oli toosama Vassili.“ Ta räägib: Ütlesin nii,

kuna olin tol momendil kindel, et tema oli see ja ma tahtsin, et ta enam karistamata ei jääks.

Inimene kes tagant ründas oli seljas jope. Ta haaras kaelast kinni ja kägistas. Kui ta kägistas

nägin jope varrukat. Tundsin jope varruka järgi ära, et see oli Vassili. Ma ütlesin talle, et ei

puutuks mind, et võta mis tahate. Jope värvi järgi, hall sulejope järgi sain aru, et see on Vassili

jope. Minu meelest oli Vassilil sama jope. Vassili lõi mind, kui ma kukkusin. Minestamist ma

mängisin. Rahakott võeti paremast tagataskust, raha oli käes ja taskus. Kui ta raha võttis siis lõi

ta veelkord. See Vassili kelle peale ma mõtlesin, et kes seda tegi, ma arvan, et ei ole saalis.

Minule näidati kolme pilti ja ma näitasin Vassili Grigorjevi peale. Ma ütlesin, et see inimene nr 3

ründas mind ja tema nimi on Vassili. Olin kindel, et see oli Vassili Grigorjev, kes oli kioski

juures ja mind röövis. Praegu ma ei ole kindel, kuna nägin inimest, kes mind röövis mitte täitsa

lähedalt, võib-olla trammis mai kuus, kuskil neli pinki minust eest. Politseisse ei läinud ütlema,

kuna kartsin, et öeldakse et hilja juba. Ma ei pöördunud kellegi poole kuna kartsin oma vea

pärast. Kardan konkreetselt Vassili Grigorjev´it, kuna peale seda helistas ta ja ähvardas, see oli

enne maid. Mulle öeldi telefonis edasi, et ta leiab mind üles ja annab peksa, et mina rääkisin ta

peale. Esimesi ütlusi andes ma ei olnud kaine. Uurija aitas formuleerida lauseid. Peale peksmist

kui koju läksin kutsusin kiirabi, ütlesin, et mind peksti. Mind vaatasid arstid üle ja siis läksime

politseisse. Nädal peale ütluste andmist kutsuti uuesti politseisse, loeti protokoll uuesti ette, mis

ma kirjutasin. Ma arvan, et kontrolliti ütlusi, kuna eelmised andsin ebakaine peaga ja uurijal

tekkisid võib-olla kahtlused. Ma kuulsin inimese häält, kes mind kägistas, kuna ta ütles, et pane

suu kinni. Hääl tundud tuttav. Äratundmisel ma kindel ei olnud juba, aga kartsin tagasi astuda.

Keegi ei keelanud mul ka protokolli täpsustada. Ma kartsin seda, et ma ütlusi valesti kirjutasin.

23.01.2007.a. kuni tänase päevani ei ole keegi mind ähvardanud, kui ainult mai 2006.a. öeldi

telefoni teel, et ma võtaks avalduse tagasi Vassili Grigorjevi suhtes, et see polnud tema. Seda

ütles SN.“ 05.06.2007.a. istungil kannatanu seletab: “Jah enne maid kohtusime. Umbes mäletan,

et Sergei helistas et V käskis edasi öelda.“ Kohus avaldab 02.04.2007.a. protokoll tl 125 alates

lausest Mis teiega juhtus 26.11.2005.a: „ sõitsin taksoga oma õe sünnipäevale. Kioski juures

kohtasin Vassili Grigorjevi ja veel kahte teist isikut, kes hakkasid minu käest küsima raha,

ütlesin et ainult takso jaoks. Mida läks valesti ja et on rohkem ja kui me läksime natukene

eemale kioski taha, siis üks lõi mind. Ta oli väikest kasvu. V. Grigorjev astus minu eest välja ja

ütles, et las ta läheb. Kui ma olin maja juures, keegi tagant haaras mind ja hakkas kägistama ja

lõi samasse kohta kus mind löödi. Siis kuulsin, et pane suu kinni ja ma tegin et nagu minestaksin

ja siis kui ma lamasin otsis mind läbi ja võttis asjad ja kui ma püsti tulin siis nägin tagant

inimest, kes oli sarnane Vassili Grigorjevile ja pärast sain tead, et ta istub ja siis sain aru, et see

ei olnud tema ja mai alguses nägin inimest Vassili Grigorjevi sarnast 2006.a. mai“. Kannatanu

selgitab:“ SN palus avalduse ära võtta aga mitte mais 2006.a. pärast seda kui asi juhtus. N

kohtus minuga peale Vassili Grigorjevi kinni võtmist. SN ei helistanud mulle vaid käis läbi. Ta

ütles mulle, et miks ma kirjutasin avalduse, kui ei tea kes ta oli, miks teda laimasid. N rääkisin

avaldusest mina. Mind ei ole keegi mõjutanud, ma lihtsalt ei mäleta asju täpselt.“

Kannatanu RR tunnistas 02.04.2007.a. kohtus (köide II, tl. 123 - 124): „14.01.2006.a. olin tööl

takso peal ja natuke peale 12 sain tellimuse Sõpruse pst 227, et minna Marco Polo baari.

Seltskond istus peale Linnamäe teel ja siis kui kohale jõudsime seltskond väljus ja sõitsin tagasi

Mustamäele. Mingi aja pärast vaatasin, et minu asjad on kadunud ja peale seda sõitu ma enam

midagi ei teinud ja suur seltskond oli viimane. Ma helistasin taksotellijale, et kes olid tellijateks,

sain numbri teada ja hommikul helistasin sellel numbril. Vastu võttis tütarlaps ja ma seletasin

talle asja ära ja palusin, et nad tagastasid minu asjad. Mõne aja pärast sain tütarlapselt

telefoninumbri, kelle käes mu asjad on. Üks noormees võttis sellelt numbrilt vastu ja andis mulle

võimaluse, et kui ma maksan talle 1000,- krooni preemiat annab ta mu asjad tagasi. Ta kutsus

mind Keskturu juurde ja Majakasse. Ütlesin, et tahan temaga isiklikult tutvuda, et hea küll annan

200,- krooni ja siis saan asjad tagasi. Andsin talle raha aga seal olid ainult autoliisingu

dokumendid, teisi asju polnud, ei jopet ja minu isiklikke asju, ainult võõra kilekoti sees olid

autoliisingu dokumendid. Ta ütles, et ülejäänud asjad on seal baari juures tühermaal, et mine ja

otsi. Läksin otsisin taskulambiga ja ma ei leidnud midagi ja siis helistasin tagasi, et teatan sellest

politseisse. Esitan tsiviilhagi summas 5650,- krooni nõudes, mis sisaldab isiklikke asju, 3

mobiiltelefoni, dokumendid, pass, jope. Antud kliendid olid suhteliselt agressiivsed, ei

meeldinud taksoarve, et miks ma aeglaselt sõidan ja miks muusika ei tööta. Preemiat tahtis ta

saada minu isiklikke asjade eest. Kui süüdistatav tasub mulle selle summa, siis oleks minu poolt

see karistus kantud täielikult.“

Tunnistaja AS tunnistas 02.04.2007.a. kohtus (köide II, tl. 122 – 123): „ta tunneb taksojuhti ja

Vassili Grigorjev´it. Oleme tuttavad juba 2006.a. aastast. Esimest korda nägin, kui nad tulid

minu juurde koos AFtähistama uut aastat 2006.a. 14.01.2006.a. sõitsime viiekesi baari Marco

Polo. AA istus ees, F , mina ja S istusime taga ning SB ja Vassili Grigorjev täitsa taga. Kuidas ja

kes väljusid taksost ei mäleta tulime igas tahes baari. Järgmine päev helistas taksojuht, kuna

kutsutud oli selle telefoninumbrilt takso. Taksojuhil oli kaduma läinud mingid asjad, ütles et

andke tagasi ja pärast ütles, et kirjutas politseisse avalduse. Sain teada Vassili Grigorjev´i

telefoni numbri, mis politseinikud ütlesid ja ma helistasin ja küsisin, mis asjad läksid kaduma.

Kahtlustasin Vassilit, kuna tema istus taga kus kott oli. Kui läksime baari, siis nägime, et Vassili

Grigorjev ei ole meiega koos ja nägime, et ta läks tühermaa poole. Käes ma küll ei näinud tal

midagi. Peale seda kui taksojuht helistas pole ma Vassiliga suhelnud. Vassili lubas seda

probleemi lahendada.“

Tunnistaja SK tunnistas 02.04.2007.a. kohtus (köide II, tl. 121 – 122):

„Ta tunneb Vassili Grigorjevit, kuna 13.01.2006.a. tähistasid nad koos uut aastat. AS tuli meie

juurde koos Vassili Grigorjeviga. Istusime koos ja otsustasime sõita baari. Kutsusime takso ja

sõitsime SB järgi, et minna baari Marco Polo. AA istus ees ja F ja Vassili Grigorjev taga mina

istusin taga ja SBja Vassili täitsa taga. Baari juures väljusime ja läksime baari. Grigorjevit baari

juures ei olnud, ta seisis seal metsa juures. Mina oma telefonilt tellisin 14.01.2006.a. takso.

Pärast helistas meile taksojuht, et meist keegi võttis tema portfelli ja jope. Helistasin AS´ile ja

tema hakkas otsima Vassili Grigorjev´i telefoni numbrit. Alguses ta küsis kõikidelt ja kuna teda

polnud koos meiega baari juures, siis oli see tema. Ta leidis telefoni ja helistas Vassili

Grigorjev´ile. Meie kambal ei olnud mingeid kotte kaasa. Kõik lahkusid koos taksost välja, kuid

baari juures märkasime, et Vassili Grigorjev´it ei ole.“

Tunnistaja SN tunnistas, et teda on karistatud ja ta vabanes 23.03.2007.a. ning kinni peeti 22 või

23 veebruar 2006.a. Ta räägib: „Ma võisin olla Tallinna Vanglas ühes korpuses Vassili

Grigorjev´iga. Kui Vassili Grigorjev kinni pandi siis oli ta minuga aga suhelda ei saanud. Veel

tunnen kohtusaalist VM´it umbes 5 aastat. Õde kirjutas mulle, et Vassili Grigorjev on vanglas.

Sain sellest teada, kui ise olin vanglas. Ma ei ole kellegi poole pöördunud, helistanud ega

kellegagi rääkinud. Nägin tol päeval kui asi juhtus VM´it ja et politsei tuli. Ütlesin talle, et elame

üksteise kõrval ju ja et ei olnud seda vaja teha, midagi tagasi küll ei käskinud võtta.“

Peale kohtualuse, kannatanu ja tunnistajate ülekuulamise kohtus on Vassili Grigorjevi süü veel

tõendatud alljärgnevate dokumentaalsete tõenditega:

26.11.2005.a. episoodis:

- VM avaldus (tl. 2 – 3), millest nähtub, et 26.11.2005.a. kell 23.00 tuli temale kallale noormees

Vassili, kes hakkas mind lämmatama, tekitas terve rea lööke käte ja jalgadega pea piirkonda ja

võttis minult ära isiklikud asjad. Kallaletung toimus XXX 5 asuva maja juures õues.

- eksperdi arvamuse kohaselt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 824 28.11.2005.a. (tl.20),

VM´il tuvastati ajavahemikul 26.11.2005.a. kuni 28.11.2005.a. parema silmamuna põrutus,

nahamarrastused otsmikul, ninaseljal ja lõuatsil, nahaalused verevalumid parema silma laugudel

ning verevalum parema silma kõvakestal. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud 26.11.2005.a.

löökidest kõva tömbi esemega (nt rusikas, jalg) näo piirkonda. Tervisekahjustused ei olnud

eluohtlikud.

- äratundmiseks esitamise protokoll (tl. 27 – 30), kannatanu VM tundis fotol nr 3 ära isiku, kes

peksis teda 26.11.2005.a. ajavahemikul kella 23.00 paiku Tallinnas XXX tänaval ning röövis

teda. Tema nimi on Vassili ja tal oli halli värvi jope.

17.12.2005.a. episoodis:

- AS Kristiine Kasiino avaldus (tl. 36 – 37), selle kohta, et 17.12.2005.a. ajavahemikul 21.14 –

21.21 avas mängusaali külastanud meesterahvas kolme mänguautomaadi (nr 137, 50, 119) uksed

ja omastas mänguautomaatide sees olnud sularaha. Mänguautomaatide uste avamiseks kasutati

nähtavasti võtme koopiaid või kuskilt hangitud mänguautomaadi uste võtmeid. Antud kolme

mänguautomaadi uksed on avatavad sama võtmega. Vargus avastati varguse hetkel mängusaalis

tööl olnud töötajate poolt vahetult peale kahtlustatava lahkumist. Kahtlustatav oli jätnud sularaha

vastuvõtja automaadi kõrvale välja ja see ebaharilik asjaolu tõmbas töötajate tähelepanu, misjärel

teostati kiirinventuur automaadis, kus oli sularaha vastuvõtja välja võetud. 19.12.2005.a. kogu

mängusaali inventuur tuvastas puudujäägid automaadis nr 137 5185,- krooni, automaadis nr 50

4655,- krooni ja automaadis nr 119 6195,- krooni. Kokku varalist kahju 16 035,- krooni.

- erakorraline raport Euromekka mängusaali mänguautomaadist sularaha varguse kohta, lisad (tl.

42 – 45), kell 21.13 siseneb saali varas ja istub aparaadi nr 137 taha, saalitöötajad ajavad kassa

juures omavahel juttu, 1 klient mängib aparaadil nr 77. kell 21.14 sisenevad saali 3 varguse

kaasosalist, 1 kaasosaline hakkab mängima aparaadil nr 281 ja teised 2 kaasosalist aparaadil nr

99, et varast vajadusel hoiatada kui keegi peaks tulema. Kell 21.14 avab (avamiseks kulus aega 5

sek) varas aparaadi nr 137 ja sobras käega selle sisemuses (kuna varas oli kaamera poole seljaga

ja aparaat nr 137 on kaamera vaateväljas aparaatidest kõige kaugem ei ole võimalik tuvastada,

kas vargal õnnestus aparaadist raha saada või ei). Kell 21.17 avab (avamiseks kulus aega 5 sek)

varas aparaadi nr 50 ja sobras käega selle sisemuses. Ei näinud, kas õnnestus sellest aparaadist

raha saada. Kell 21.18 avab (avamiseks kulub aega 5 sek) varas aparaadi nr 119 ja sobras käega

selle sisemuses. Oli näha, et toppis endale raha taskusse. Kell 21.19 istub varas aparaadi nr 127

taha ja hakkab mängima. Kell 21.21 lahkuvad varguse kaasosalised. Kell 21.21 võidab varas

aparaadil nr 127 ning D.Vaht annab vargale münditopsi, varas korjab võidetud mündid kokku ja

lahkub kiiruga.

23.01.2006.a. episoodis:

- RRu avaldus (tl. 51 – 52)- töötan taksojuhina taksofirmas „Eestimaa takso“. Ööl vastu

14.01.2006.a. varastati minu sõiduautost XXXmikrobussist reg.nr XXX minule kuuluvad

isiklikud asjad ja dokumendid. Varguses kahtlustan noormehi, keda ööl vastu 14.01.2006.a.

vedasin Lasnamäele. Asjade varguse avastasin Tallinnas, Sütiste tee Statoili tanklas, kui tahtsin

oma jope autost ära võtta.

- äratundmiseks esitamise protokoll (tl. 57 – 58), RR esitatud fototabelil olevatest fotodest ei

suuda tuvastada isikut, kes müüs talle 200,- krooni eest tagasi tema auto dokumendid ja

autoliisingu paberid.

- äratundmiseks esitamise protokoll (tl. 65 – 67), AS tunneb pikkuse ja näojoonte järgi ära fotolt

nr 1 Vassili (Vasja).

Kohtukooseis, kuulanud ära kohtualuse, kannatanu, tunnistajad ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid dokumentaalseid tõendeid ja tuginedes oma siseveendumusele, leiab

üksmeelselt, et kõik need eelpool kirjeldatud ja kohtus uuritud tõendid kogumis kinnitavad

süüdistatava süüd ning Vassili Grigorjev tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises tema süü tuvastamist ei leidnud kuna ei ole tõendeid, et kohtualune oleks

26.11.2005.a toime pannud võõra vallasasja äravõtmise V.M suhtes vägivallaga.

Kohtualune ennast röövimises süüdi ei tunnistanud ning kinnitas, et VM´iga oli neil konflikt

kunagi ammu, enne süüks pandavat tegu. 26.11.2005.a. kell 23.00 oli ta Lasnamäel Marco Polo

baaris. VM avalduse kohaselt (tl. 2 – 3), 26.11.2005.a. kell 23.00 tuli temale kallale noormees

Vassili, kes hakkas teda lämmatama, tekitas terve rea lööke käte ja jalgadega pea piirkonda ja

võttis temalt ära isiklikud asjad. Kallaletung toimus XXX 5 asuva maja juures õues. Eksperdi

arvamuse kohaselt tuvastati VM´il ajavahemikul 26.11.2005.a. kuni 28.11.2005.a. parema

silmamuna põrutus, nahamarrastused otsmikul, ninaseljal ja lõuatsil, nahaalused verevalumid

parema silma laugudel ning verevalum parema silma kõvakestal. Tervisekahjustused võisid olla

tekitatud 26.11.2005.a. löökidest kõva tömbi esemega (nt rusikas, jalg) näo piirkonda.

Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud. Kuigi äratundmiseks esitamise protokollis (tl. 27 – 30),

kannatanu VM tundis fotol nr 3 ära isiku, kes peksis teda 26.11.2005.a, ütles kannatanu VM

kohtus oma eeluurimisel antud ütlustest lahti. Ta kinnitas, et kartis eeluurimisel muuta oma

seisukohta (II kd, lk 131), ta ei oska selgitada, mida ta kartis. Kuna kohtul on tekkinud kahtlused,

siis tuleb need tõlgendada kohtualuse kasuks. Kannatanu rääkis, et mees ründas teda selja tagant

ja asjade ära võtmine käis tagant. Mees oli Vassili Grigorjevi moodi hall jope seljas ja tema

kasvu. VM avalduse kohaselt teda röövinud mehe nimi on Vassili ja tal oli halli värvi jope.

27.11.2005.a. oli kannatanu kindel, et see oli Vassili Grigorjevi sarnane. Ta vaatas järgi

inimesele, kes teda röövis aga tema nägu ei näinud. V. M läks rahulikult koju, et ta ei märkaks

teda. SNpalus tal avalduse ära võtta, kuid see ei olnud mais 2006.a vaid pärast seda kui asi

juhtus. N kohtus temaga peale Vassili Grigorjevi kinni võtmist. SNei helistanud talle vaid käis

läbi ja küsis, et miks ta kirjutas avalduse, kui ei tea kes ta on ning miks teda laimad. N rääkis

avaldusest tema. V. M kinnitas, et teda ei ole keegi mõjutanud, ta lihtsalt täpselt ei mäleta.

Süüdistatava ning tunnistaja N poolt väidetavat mõjutamist enne kohtuistungit ei ole toimunud.

N kinnitas, et ta ei ole kellegi poole pöördunud, helistanud ega kellegagi rääkinud. Tol päeval

kui asi juhtus nägi ta VM´it ja seda et tuli politsei. N kinnitas, et ta ütles V. Mile, et nad elavad

üksteise kõrval ja et tal ei oleks olnud vaja seda teha, midagi tagasi ta ei käskinud võtta. Kohus

leiab, et tõendamist on leidnud, et V. Mit ründas XXX 5 asuva maja juures õues hallis jopes

noormees selja tagant, peksis teda ja võttis temalt ära isiklikud asjad. Kes oli see mees, jääb

kohtule selgusetuks. Kannatanu V.M esitatud visuaalne hinnang, et ründajal oli seljas hall jope,

et mees oli Vassili Grigorjevi moodi ja tema kasvu, kuid et ta täpselt asjaolusid ei mäleta, süü

tõendamiseks ei piisa KrMS § 61, 63 mõttes. Kohtumenetluse pooled on taotlenud tunnistajate

ja süüdistatava eeluurimisel antud ütluste avaldamist KrMS § 289 mõttes, et kontrollida

ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsust. Nii kohtualuse kui kannatanu ütlustes on pooled

näinud vastuolusid, kuid olemasolevate tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik uut tõendit luua

ning V.Grigorjevile süüd inkrimineerida. Kohtu arvates puuduvad asjas otsesed tõendid, mis

kinnitaksid kohtualuse süüd talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning kohus tõlgendab

kahtlused kohtualuse kasuks ja asub seisukohale, et antud materjalide põhjal ei ole võimalik

süüdlast tuvastada.

Kuna V Grigorjevi käitumises puudub süüteo koosseis KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, siis tuleb ta

antud paragrahvi järgi õigeks mõista.

V Grigorjevi sõnul tegi ta kasiinos nuppu vajutades aparaadi lahti ja võttis raha. Katki ta midagi

ei teinud, millega aparaadi avas ta ei mäleta. Kohus loeb usaldusväärseks tunnistaja R.K ütlused

selle kohta, et masinate uksed avatakse ühe tootja võtmega. Uks oli avatud, vastuvõtja oli välja

võetud, raha omastati kolmest automaadist. . Varguse kahtlus tekkis teenindajatel. Samuti on

märgitud AS Kristiine Kasiino avalduses, mille kohaselt 17.12.2005.a. mängusaali külastanud

meesterahvas avas ajavahemikul 21.14 – 21.21 kolme mänguautomaadi (nr 137, 50, 119) uksed

ja omastas mänguautomaatide sees olnud sularaha. Mänguautomaatide uste avamiseks kasutati

nähtavasti võtme koopiaid või kuskilt hangitud mänguautomaadi uste võtmeid. Antud kolme

mänguautomaadi uksed on avatavad sama võtmega. Kokku tekitati kahju AS-le Kristiine

Kasiinole 16 035,- krooni. Kohus leiab, et V.Grigorjev püüab oma süüd vähendada ja seetõttu

eitab uste avamist võtmetega. Samas on ta hagiga nõus ning ta on asunud sugulaste abil kahju

hüvitama. V.Grigorjevi ütlused võtmetega mitte avamise kohta ei ole käsitletavad tõepärastena

neid teiste tõenditega kogumis hinnates, mistõttu kohus jätab need tähelepanuta.

Taksost varguse episoodis tunnistas kohtualune, et ta varastas 14.01.2006.a. taksost koti. Kuna ta

kotti ei avanud, siis on võimalik, et kotis olid asjad. Ta võttis kohtuistungil tsiviilhagi omaks

ning kinnitas, et kott oli tagumise istme taga. V.Grigorjev kinnitas, et ta võttis koti ja viskas ära.

Hiljem, kui helistati võttis ta asjad kokku ja tagastas kannatanule dokumendid ja küsis temalt

selle eest valuraha 200 .- krooni. Tema süü on tõendatud ka tunnistajate A.S ja S. K ütlustega.

Nad tunnistas id 02.04.2007.a. kohtus, et AA istus taksos ees, F , A.S ja S. K istusid taga ning S

B ja Vassili Grigorjev täitsa taga. Baari juures nad väljusid ja läksid baari. Grigorjevit baari

juures ei olnud, ta seisis metsa juures. Järgmisel päeval helistas taksojuht, kes rääkis, et tal olid

kaduma läinud asjad ning ta oli kirjutanud politseisse avalduse. A.S kahtlustas Vassilit, kuna

tema istus taga kus kott oli. Kui nad baari läksid, siis nad nägid, et Vassili Grigorjev läks

tühermaa poole. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt (tl. 65 – 67) tunneb AS pikkuse ja

näojoonte järgi ära fotolt nr 1 Vassili (Vasja). S. K kinnitas, et nende kambal ei olnud mingeid

kotte kaasa. Kõik lahkusid koos taksost välja, kuid baari juures nad märkasid, et Vassili

Grigorjev´it ei ole. Kohtualuse süüd tõendavad ka RRu ütlused, mille kohaselt andis ta

V.Grigorjevile asjade tagasisaamiseks tema poolt küsitud 200 kr, aga tagasi sai vaid autoliisingu

dokumendid. Teisi asju polnud, ei jopet ega isiklikke asju. Ta otsis oma asju taskulambiga

tühermaalt, kuid ei leidnud midagi ja siis teatas politseisse. Tsiviilhagi summas 5650,- krooni

nõue sisaldab isiklikke asju, 3 mobiiltelefoni, dokumente, passi, jopet. Tema avalduse (tl. 51 –

52), kohaselt töötab R.R taksojuhina taksofirmas „Eestimaa takso“. Ööl vastu 14.01.2006.a.

varastati tema sõiduautost XXXmikrobussist reg.nr XXX temale kuuluvad isiklikud asjad ja

dokumendid. Varguses kahtlustas ta noormehi, keda ta ööl vastu 14.01.2006.a. vedas

Lasnamäele. Asjade varguse avastas ta Tallinnas, Sütiste tee Statoili tanklas, kui ta tahtis oma

jope autost ära võtta. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt (tl. 57 – 58) R. R ei suuda

esitatud fototabelil olevatest fotodest tuvastada isikut, kes müüs talle 200,- krooni eest tagasi

tema auto dokumendid ja autoliisingu paberid.

Vassili Grigorjevi karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü osaline tunnistamine ja kahjude

osaline hüvitamine. Kohus arvestab, et kuriteoga raskeid tagajärgi ei saabunud. Karistust

raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo

laadi ja ohtlikkust. Kohtualune Vassili Grigorjev on varem kohtu poolt karistatud 2-l korral,

alalist töökohta ta ei oma, elukohta ta omab.

Kohtualune ei ole aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Ta jätkab kuritegude

toimepanemist, paranemise teele ei ole asunud. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid

tegureid kogumis hinnates, leiab kohus, et Vassili Grigorjevit on põhjendatud ja tarvilik

toimepandu eest karistada reaalse vangistusega. Kohus leiab, et sellega saavutatakse karistuse

eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse ka ühiskondlikku arvamust

õiguserikkujate suhtes ning saavutatakse hukkamõist sellisele teguviisile.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toimepannud isiku süüd ja

leiab, et tema käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo. Kõiki karistuse mõistmisel

arvestatavaid tegureid kogumis hinnates, leiab kohus, et Vassili Grigorjev´it on põhjendatud ja

tarvilik toimepandu eest karistada.

Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huvisid ning arvestab kooskõlas KarS

§ 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtul puudub alus Vassili Grigorjev´i karistusest

vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualust

karistada reaalse vangistusega.

Tsiviilhagid AS Kristiine Kasiino kasuks summas 13 305,- krooni ja RR kasuks summas 2600,-

krooni, kuuluvad rahuldamisele.

Kriminaalasja juures asitõendid puuduvad.

KrMS § 175 p 4, 9 kohaselt kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele sundraha ja kaitsjatasu.

Ekspertiisitasu jääb KrMS § 181 alusel riigi kanda.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § § 179, § 189 lg 2, § 199 lg 1 p 1, § 305, § 306, §

311-§ 313, § 315, kohus

O t s u s t a s:

1. Õigeks mõista Vassili Grigorjev süüdistatuna KarS § 200 lg 2 p 4 järgi.

2. Tunnistada süüdi Vassili Grigorjev

KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista talle karistus 1 aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada antud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o. 17.10.2005.a. Tallinna

LK otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 1 kuu ja 2 päeva vangistuse võrra,

mõistes Vassili Grigorjevile liitkaristuseks 4 aastat 1 kuud ja 2 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 07.02.2006.a

kuni 28.06.2007.a., s.o. 1 aasta, 4 kuud ja 22 päeva vangistust.

Ärakandmisele kuulub karistus 2 aastat 8 kuud ja 10 päeva vangistust.

Karistusaja alguseks lugeda 29.06.2007.a.

Välja mõista Vassili Grigorjev´ilt tsiviilhagid:

AS Kristiine Kasiino, asuk XXX Tallinn, reg kood XXX, kasuks 13 305,- krooni;

RR, eluk XXXTallinn, kasuks 2600,- krooni.

Välja mõista Vassili Grigorjev´ilt, ik. 38506160220, elukoht XXX, sundraha 5400,- krooni ja

kaitsjatasu 3766.56 krooni riigituludesse.

Vassili Grigorjev´il tasuda sundraha Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Vassili Grigorjev, 1-06-6747, sundraha“.

Sundraha tasuda 3 kuu jooksul karistuse kandmisest vabanemisest arvates.

Kohustada tasuma Vassili Grigorjev´il (ik. 38506160220, elukoht XXX) ja kaitsjatasu

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või

Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning

selgitus „Vassili Grigorjev, 1-06-6747, kaitsjatasu.“

Kaitsjatasu tasuda 6 kuu jooksul karistuse kandmisest vabanemisest arvates.

Ekspertiisitasu 1840,- krooni jätta riigi kanda.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile.

Kohtuotsuse peale on õigus KrMS § 318 alusel kohtumenetluse poolel esitada 15 päeva

jooksul apellatsiooni, mille kasutuse soovil teatatakse kohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda.

Kohtunik