1-07-3076\5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-3076

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juunil 2007.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-3076 (06237600585)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Eveli Kallion

Kriminaalasi , H.H ja E.I süüdistuses KarS § 263 L.I p 1, 4 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Martin Tuulik

Süüdistatavad L.I - isikukood XXX, Eesti

kodanik; haridus 10 klassi; elukoht: XXXXXX; töötu;

varem kriminaalkorras karistatud: Harju 28.02.2007.a.

Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega

KarS § 349 järgi – rahaline karistus 297 päevamäära (14 850 krooni); tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 21.06.06.a.,s.o. 1 päev);

H.H ,

- isikukood XXX

Eesti kodanik; keskeriharidusega; elukoht: XXXXXXXX; töötab aknapaigaldajana K.P.PRO OÜ-s;

varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld;

E.I - isikukood XXX, Eesti

kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXXXXXX;

K.P.PRO OÜ juhatuse liige ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

vandeadvokaat Eva Rivis

RESOLUTSIOON

1. L.I KarS § 263 p 1, 4 Süüdi tunnistada

järgi ja karistuseks mõista (seitse) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.06.2006.a, s.o 1 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 2(kahe)- alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.I aastase katseaja

kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all

täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata L.I-le kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Iseseisvale täideviimisele kuulub Harju Maakohtu 28.02.2007.a. otsusega mõistetud rahaline karistus.

2. H.H KarS § 263 p 1, 4 Süüdi tunnistada

järgi ja karistuseks mõista (seitse) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1

alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.H 2(kahe)-aastase katseaja

kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all

täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata H.H-le kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

3. E.I KarS § 263 p 1, 4 Süüdi tunnistada

järgi ja karistuseks mõista

(viis) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1

alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.I 18- kuulise katseaja

kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all

täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata E.I-le kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

4. Välja mõista L.I-lt, H.H-lt ja E.I-lt solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju katteks 43 400 ( K K nelikümmend kolm tuhat nelisada) krooni (elukoht: XXXXXX) kasuks.

5. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse:

5.1 L.I-lt

1 699,20 kr määratud kaitsjale makstav tasu (üks tuhat kuussada üheksakümmend üheksa krooni ja 20 senti);

5.2 H.H-lt

5 400 sundraha (viis tuhat nelisada) krooni ja määratud kaitsjale makstav tasu üks tuhat kuussada üheksakümmend üheksa krooni ja 20 senti) ;

1 699,20 kr (

5.3. E.I-lt

5 400 sundraha (viis tuhat nelisada) krooni ja määratud kaitsjale makstav tasu üks tuhat kuussada üheksakümmend üheksa krooni ja 20 senti) ;

1 699,20 kr (

Menetluskulud tuleb tasuda päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777 ning ära märkides kriminaalasja numbri „1-07-3076“.

Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. L.I, H.H ja E.I süüdistatakse selles, et nemad 11.06.2006.a kella 24.00 ajal tungisid Kehra linnas Tuljaku poe juures, s.o avalikus kohas, kallale U R’ile, K K’le, R

J’ile, R O’le ja M K’le ning peksid neid käte ja jalgadega pähe ja teistesse kehapiirkondadesse, mille tulemusel tekitasid kannatanutele füüsilist valu ja kehavigastusi ning rikkusid sellega avalikku korda.

Nende tegudega panid L.I, H.H ja E.I toime järgi KarS § 263 p 1, 4 kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja isikute grupi poolt.

Kokkuleppe sisu.

Süüdistatava , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotletakse L.I

KarS § 263 p 1, 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõista talle karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata tingimuslikult täitmisele, kui L.I 24-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS §

75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Süüdistatava , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt H.H

taotletakse KarS § 263 p 1, 4 järgi mõista karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata tingimuslikult täitmisele, kui H.H 24-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Süüdistatava , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotletakse E.I

KarS § 263 p 1, 4 järgi mõista karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata tingimuslikult täitmisele, kui E.I 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 järgi tunnistasid L.I, H.H ja E.I end kohtuistungil süüdi ja kahetsesid toimepandut. Kinnitasid, et on kokkuleppest täies ulatuses aru saanud ja nõustuvad sellega.

K. Kreegimaa tsiviilhagile (seoses hammaste ravi ja proteesimisega) nad vastuväiteid ei esitanud. Samuti on nad teadlikud sellest, et teistel kannatanutel on peksmise tagajärjel tekitatud kahjude osas õigus esitada nende vastu hagi tsiviilkohtupidamise korras. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde.

Kõik kannatanud on eeluurimisel andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ning kokkuleppe sõlmimise tagajärgedest on nad teadlikud.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et L.I, H.H ja E.I eneste süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Õigesti on kvalifitseeritud nende käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning L.I , H.H ja E.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 järgi ning karistus tuleb neile mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

Iseseisvale täideviimisele kuulub L.I-le 28.02.2007.a. kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus KarS § 64 lg 2 alusel.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni.

Kuna I. Loidilt on sundraha välja mõistetud juba 28.02.2007.a. kohtuotsusega ning arutatav kriminaalasi on toime pandud enne seda kohtuotsust, siis põhjendatud on kaitsja seisukoht, et teistkordne sundraha väljamõistmine L.I-lt on põhjendamatu. Kohus nõustub selle seisukohaga, kuna L.I puhul kahe kriminaalasja arutamine erinevates menetlustes ei ole tingitud tema käitumisest, vaid eeluurimisorganite ja prokuröri tööst ega saa raskendada süüdimõistetu olukorda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311- 313.

Kohtunik