1-07-5022\2 · 1-07-5022\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Legislator summary

AI generated

lugeda 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 90 miinimumpäevamäära ulatuses, so. summas miinimumpäevamäära ulatuses, so. 3000,-krooni. Rahaline karistus viiakse täide

Legislator headnote

AI generated

1-07-5022\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: summas miinimumpäevamäära ulatuses, so. 3000,-krooni. Rahaline karistus viiakse täide

Full text

HARJU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number

Otsuse kuupäev

Kohtunik

Sekretär

1-07-5022(07231800230)

08. juunil 2007.a. Violetta

Kõvask Sirje Luga

Ringkonnaprokuröri abi

Kaitsja vandeadvokaat

Maksim Kink

Leelo Viil

Kriminaalasi

Eerik VILLEMSOO süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1,§ 346, § 344

lg 1, § 345 lg 1, § 349, § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 järgi

lühimenetluses

Süüdistatav

Eerik

VILLEMSOO,

elukoht:

XXX,

Tallinnas,

isikukood

37503130259, EV kodanik, kesk-eriharidus, emakeel - eesti keel,

töötas XXX projektijuht, varem kriminaalkorras kohtulikult

karistatud 10 korral, tõkend - vahistamine

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel

süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada

apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või

selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni

süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast

alates viieteistkümne päeva jooksul.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada Eerik VILLEMSOO:

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks

8 kuud vangistust.

KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista

karistuseks 7 kuud vangistust.

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista

karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

KarS § 344 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks

3 kuud vangistust.

KarS § 345 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks

6 kuud vangistust.

KarS § 346 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista rahalise

karistuse 90 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 4500,- krooni.

KarS § 349 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 5

kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, suurendades raskeimat karistust,

lugeda 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 90 miinimumpäevamäära ulatuses, so. summas

4500,- krooni.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele

kuulub 1 aasta ja 4 kuud vangistust ning tasumisele rahaline karistus 60

miinimumpäevamäära ulatuses, so. 3000,-krooni. Rahaline karistus viiakse täide

iseseisvalt.

Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB

Eesti Ühispangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus

„Eerik Villemsoo, 1-07-5022, rahaline karistus".

KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka ning seega

karistusaja alguseks lugeda 21.02. 2007.a.

Tõkend -vahistamine - jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Välja mõista Eerik Villemsoo'lt:

- AA 1 (Tallinn, Kristiina 29-17) kasuks 17 500,- krooni;

Välja mõista Eerik Villemsoo It riigituludesse sundraha 5400,-krooni ja kaitsjatasud

summas 2824,90 krooni.

Eerik Villemsoo'1 tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX.

Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „Eerik Villemsoo, 1-

07-5022, sundraha, kaitsjatasu".

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Asitõendid 2 CD plaati, sularaha väljamakse blanketid, volikiri on pitseeritud, peale

kohtuotsuse jõustumist hävitada.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

Eerik Villemsoo on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles isik,

kes on varem toime pannud varguse, 18.01.2007 a. kella 12.50 paiku Tartus XXX

maja ees võttis oma valduses olevast sõiduautost XXX riikliku registreerimismärgiga

XXX parempoolse esiistme pealt AA poolt eelnevalt sinna unustatud

asjad: mobiiltelefoni XXX väärtusega 15 000 krooni ja rahakoti

väärtusega 1500 krooni, milles oli ja sularaha 1000 krooni, kokku AA

kuuluvat vara 17 500 krooni väärtuses ning omastas nimetatud esemed.

Seega Eerik Villemsoo, olles isik, kes on varem toime pannud varguse pööras tema valduses

oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, s.o pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 18.01.2007 a. kella 12.50 paiku Tartus, XXX maja ees võttis oma

valduses olevast sõiduautost XXX riikliku registreerimismärgiga XXX AA poolt eelnevalt

sinna unustatud rahakotist ID-kaardi nr XXX

A nimele ja Z A kuuluva Hansapanga kontokaardi ja jättis

need enda kätte dokumentide valdajate teadmata.

Samuti tema, jaanuarikuus 2007.a, Eesti Vabariigi territooriumil eeluurimisel tuvastamata

kohas sai juhiloa nr XXX TT nimele, mida kasutamise eesmärgil hoidis

sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX sõidudokumentide kaante vahel

dokumendi valdaja teadmata kuni tema kinnipidamiseni 21.02.2007 a. kella 15.45 paiku

Tallinnas XXX XXX tee ristmikul.

Sellega pani Eerik Villemsoo toime KarS § 346 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametliku

dokumendi peitmise.

Samuti tema, 18.01.2007 a. kella 14.55 paiku esitas Tartus XXX Hansapanga XXX

kontoris pangateller RM AA nimele väljastatud tähtsa isikliku

dokumendi - ID-kaardi nr XXX, esitledes ennast AA , et saada

ZApangakontolt, mida AA oli volitatud kasutama,

sularaha 100 000 krooni ja vormistada uus ajutine pangakaart.

Samuti tema, 19.01.2007 a. kella 09.10 paiku esitas Tallinnas XXX

Hansapanga kontoris pangateller KL AA nimele

väljastatud tähtsa isikliku dokumendi - ID-kaardi nr XXX, esitledes ennast AA

, et saada ZApangakontolt, mida AA oli

volitatud kasutama, sularaha 45 125 krooni.

Seega pani Eerik Villemsoo toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku

nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi.

Samuti tema, 18.01.2007 a. kella 14.55 paiku Tartus XXX asuvas Hansapanga

kontoris, eesmärgiga saada sularahas 100 000.- krooni ZA pangakontolt,

mida AA oli volitatud kasutama, võltsis sularaha väljamakse blanketil nr

XXX AA allkirja.

Samuti tema, 18.01.2007 a. kella 15.00 paiku Tartus asuvas Hansapanga

kontoris, eesmärgiga saada õigust võtta ZA pangakontolt sularaha

sularahaautomaatide kaudu, võltsis deebetkaardi kasutamise lepingul ZA

poolt volitatud isiku AA allkirja automaadikaardi nr XXX

saamiseks.

Samuti tema, 19.01.2007 a. kella 09.10 Tallinnas, XXX asuvas

Hansapanga kontoris, eesmärgiga saada sularahas 45 125.- krooni Z

A pangakontolt, mida AA oli volitatud kasutama, võltsis sularaha väljamakse blanketil nr

AA allkirja. Samuti tema, jaanuarikuus 2007 a., Tallinnas XXX asuvas XXX Statoil

teenindusjaamas, eesmärgiga saada õigust kasutada TT nimelt mootorsõidukit XXX

registreerimismärgiga XXX, võltsis mootorsõiduki kasutamise volikirjal HA allkirja.

Sellega pani Eerik Villemsoo toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise.

Samuti tema, 18.01.2007 a. kella 14.55 paiku Tartus Ülikooli 8 asuvas Hansapanga XXX

kontoris esitas pangateller RMle teadvalt võltsitud sularaha väljamakse blanketi nr XXX,

eesmärgiga omandada õigus saada sularahas 100 000.- krooni Z A pangakontolt.

Samuti tema, 18.01.2007 a. kella 15.00 paiku Tartus, XXX asuvas Hansapanga kontoris

esitas pangateller RM teadvalt võltsitud lepingu automaadikaardi nr XXX saamiseks,

eesmärgiga omandada lepingust tulenevaid õigusi, s.h saada õigust võtta Z A pangakontolt

sularaha sularahaautomaatidest. Samuti tema, 19.01.2007 a. kella 09.10 paiku Tallinnas, XXX

asuvas Hansapanga XXX kontoris esitas pangateller KL teadvalt võltsitud sularaha väljamakse

blanketi nr XXX, eesmärgiga omandada õigus saada sularahas 45125.- krooni Z A

pangakontolt.

Sellega pani Eerik Villemsoo toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi.

Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, 18.01.2007 a. kella

14.56 paiku lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt vale ettekujutuse Tartus XXX asuvas

Hansapanga kontori tellerites RM ja ES, ja nimelt: esitledes ennast AA ja esitades viimasele

kuuluva ID-kaardi nr XXX ja kontokaardi, mis kuulus Z A , küsis pangatelleri käest Z A

pangakontolt 100 000.- krooni sularahas ning võltsides sularaha väljamakse blanketil nr XXX

AA allkirja, sai Z A kuuluvalt ja AA poolt kasutatavalt arveldusarvelt nr XXX sularaha

summas 100 000.- krooni ja omastas selle.

Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse ja omastamise,

19.01.2007 a. kella 09.10 paiku lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt vale ettekujutuse

Tallinnas XXX asuvas Hansapanga kontori telleris KL ja nimelt: esitledes ennast AA ja

esitades viimasele kuuluva ID-kaardi nr XXX ja kontokaardi, mis kuulus Z A küsis

pangatelleri käest Z A pangakontolt 45125.- krooni ning võltsides sularaha väljamakse

blanketil nr XXX AA allkirja, sai Z A kuuluvalt ja AA poolt kasutatavalt arveldusarvelt nr

XXX sularaha summas 45125 krooni ja omastas selle.

Sellega Eerik Villemsoo sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse

loomise teel, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse ja omastamise, s.o pani

toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, 18.01.2007 a.

kella 15.48 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus XXX asuvas Hansapanga

Lõunakeskuse kontoris, kasutades automaadikaarti nr XXX, võttis Z A pangakontolt

sularahaautomaadist välja 10 000.- krooni ja omastas selle. Samuti tema, olles isik, kes on

varem toime pannud varguse ja omastamise, 19.01.2007 a. kella 00.22 paiku ebaseadusliku

omastamise eesmärgil Tallinnas XXX asuvas

Hansapanga kontoris, kasutades automaadikaarti nr XXX, võttis Z A pangakontolt

sularahaautomaadist välja 10 000.- krooni ja omastas selle. Seega Eerik Villemsoo pani

toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes

on varem toime pannud varguse ja omastamise, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Eerik Villemsoo esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka

prokuratuur.

30.05.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas Eerik Villemsoo, et on talle esitatud

süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus

kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei

nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning Eerik Villemsoo poolt

toimepandu on kvalifitseeritud õigesti.

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava Eerik Villemsoo süü on

täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil

(tl. 123 - 136, 144 - 152, ), mille käigus ta tunnistas end süüdi ning seletas, 18.01.2007.a. tulin

peolt ja sõitsin Tallinnas XXX tanklasse tankima oma sõiduautot XXX reg.nr XXX. Tanklas,

kui ma asusin bensiini eest maksma, tuli mu juurde üks vene keelt kõnelev meesterahvas.

Meesterahvas oli mulle võõras. Ta kõnetas mind, samuti oli ta joobes. Meesterahvas ütles

mulle, et ta tasub ise mu eest kütuse arve. Ma ei olnud nõus. Peale seda küsisi meesterahvas

mu käest, kus toimub mõni pidu. Ma ütlesin, et ainuke koht, mis veel lahti on XXX. Me

väljusime XXX teenindusjaamast. Teenindusjaama ees oli ka takso, millega oli see vene keelt

kõnelev meesterahvas tulnud. Otsustasime, et sõidame edasi XXX. Mina sõitsin oma

sõiduautoga ees ja tema taksoga. XXX ees minu tuttav XXXsisenes pubisse, mina jäin ootama

meesterahvast. Kui taksoarve oli tasutud sisenesime koos pubisse. XXX läksime II korrusele.

Istusime lauda kõrvuti. Meesterahvas hakkas endale tellima alkohoolseid jooke, mina ei joonud

alkohoolseid jooke vaid tarbisin ainult energia jooke ja kohvi. Meesterahvas viis oma

mobiiltelefoni alla I korrusele baarmani kätte hoiule. Ta käis vähemalt kolm korda I korrusel

kontrollimas kas ta mobiiltelefon on alles. Meesterahvas tegi kogu II korrusel istuvatele

inimestele välja. XXX teenindaja kes meid teenindas oli AO. Kella 08.45 paiku ütles

meesterahvas, et läheksime koos Pärnu. Mina ütlesin, et läheksime hoopis Tartusse, sest seal

on rohkem ööklubisid. Tema oli nõus ja me väljusime XXX. Tema mobiiltelefon jäi XXX.

Õues tuli tal meelde, ja ma läksin pubisse sellele järgi. AO andis telefoni mulle üle. Istusime

autosse ja mobiiltelefoni panin kahe istme vahele. Käisime Vilde tee alkoholipoes, käisime

autot parandamas rehvitöö firmas, kuna auto üks rehv oli katki. Tema tasus rehvi eest oma

pangakaardiga. Samuti käisime XXXi R-kioskis. Kui olime Tartusse jõudnud, siis meid võeti

liikluspolitsei poolt kontrolliks maha. Mulle tehti väärteoprotokoll selle eest, et mul puudus

õigus sõidukit juhtida. Vene keelt kõnelev meesterahvas võeti kinni ja pandi politseisõidukisse.

Kõik tema asjad nii rahakott, kui ka mobiiltelefon XXX jäid autosse. Mina jäin

liikluspatrulliga kohapeale, et oodata juhti kes tuleks autorooli. 20 minuti pärast tuli minu

tuttav V V . Meesterahva rahakott oli autos, mille sees oli ID-kaart AA nimele. Rahakotis olid

veel kontokaardid ja firma kliendikaardid. Mul tuli mõte ja kontrollida pangakaarti, võib-olla

on seal tõesti raha peal. Samuti võtsin autost mobiiltelefoni ja viskasin minema telefonis oleva

kõnekaardi. Mul oli mõte see hiljem maha müüa. Kui V koos oma sõbraga tuli, ütlesin, et

lähme Hansapanka. Läksin Hansapanka üksi. Läksin telleri juurde ja andsin ID-kaardi AA

nimelise ja kontokaardi.

Küsisin, kas kontol on raha ja kas viimaste päevade jooksul on raha arvele laekunud. Teller

võis öelda summa 170 000,- krooni, samuti küsis teller, kas ma olen volitatud isik seda

pangakaarti kasutama. Peale seda palusin tellerilt välja võtta 100 000,- krooni. Teller kontrollis

ka ID-kaardil olevat pilti ja mind, kuid erinevust ei näinud. Teller andis mulle väljamaksu

blanketi täitmiseks. Ma täitsin blanketi ära ja kirjutasin blanketile alla. Seejärel teller lahkus,

ütles, et läheb ja toob raha. Teller tuli tagasi ja andis mulle üle sularaha 500 kroonistes

kupüürides 100 000,- krooni. Peale seda ma ütlesin tellerile, et soovin teha ajutise

automaatkaardi. Teller ütles, et mul on olemas juba toimiv deebetkaart, et uut teha ei saa.

Sellepeale kui ma ütlesin, et mu kaart oli varastatud, oli nõus teller tegema ajutise deebetkaardi.

Selle kohta täitsime lepingu, kuhu kirjutasin alla allkirja. Teller andis mulle deebetkaardi, ID-

kaardi ja lepingu ühe poole tagasi. Peale seda lahkusin pangast. Peale seda läksime koos

Lõunakeskusesse. Lõunakeskuses tekkis mul mõte võtta selle pangakaardiga sularaha.

Lõunakeskuse sularaha automaadist võtsin ma välja 10 000,- krooni. Pangas sain ma

deebetkaardi juurde ka PIN - koodi. PIN - koodi sisestamisel ma saingi sularahaautomaadist

sularaha välja. Üritasin mitmeid kordi veel sularaha automaadist välja võtta, kuid see ei

õnnestunud. Peale seda otsustasin tagasi Tallinnasse sõita. Tallinnasse jõudsin kuskil 20.00

paiku. 19.01.2007.a. kella 00.20 paiku kui ma läksin Pärnu mnt asuvasse Hansapanga

kontorisse, seal ma võtsin kontokaardiga, mis 9oli mulle Tartus Hansapanga kontoris

väljastatud, veel 10 000,- krooni sularaha välja. Peale seda läksin koju. 19.01.2007.a. kella

09.00 paiku läksin Tallinnas XXX tänaval asuvasse Hansapanga kontorisse. Andsin tellerile

ID-kaardi AA nimelise ja ka kontokaardi. Ütlesin tellerile, et soovin välja võtta arvelt kogu

sularaha. Teller ütles mulle ka summa 45 125 krooni, me täitsime sularaha väljamakse blanketi,

kuhu ma ka kirjutasin allkirja. Peale seda läks teller panga taha ruumi raha tooma. Teller tuli

tagasi ja tõi sularaha. Teller andis mulle raha, ID-kaardi ja kontokaardi tagasi. Kogu selle raha,

mis ma Hansapanga kontoritest Tartus ja Tallinnas välja võtsin mängisin ma maha Tallinna

erinevates kasiinodes. Osa raha läks kütuse peale. Mobiiltelefoni XXX müüsin maha

lehekuulutuse kaudu võõrale inimesele 8000,- krooni eest. Rahakott kadus mul ära, kuskil

Tallinna linnas, ID-kaardi AA nimele viskasin ma minema peale XXX kontoris Hansapangas

käimist, ka:

omastamise episoodis (XarS $ 201 lg 2 p 1):

- kannatanu AA ütlused /tl 2-7, 47-49/, 08.01.2007.a. kella seitsme ajal sõitsin Tallinnas

madara tänaval asuvasse XXX. Tellisin endale kaks 0,5 1 klaasi õlut. Kõrval tiirutasid kaks

eesti noormeest vanuses 25 - 30 aastat, istusid minu juurde ja mõni aeg istusid ühe laua taga.

Maksin baarimehele kaardiga. Rahakott oli minu jope vasakus taskus, selle sees olid: ID-kaart,

Hansapanga kont nr XXX, mis kuulub mu emale Z A , deebetkaart nr XXX minu nimele, kuid

mul on kasutamisõigus, Neste kaart firma OÜ nimele, K klubi kaart minu nimele, kaupluse A

kliendikaart minu nimele, visiitkaardid ja sularaha 500 kupüürides summas 1000,- krooni, jope

paremas taskus oli mobiiltelefon XXX IMEI kood XXX musta värvi metallkorpuses koos

kõnekaardiga XXX. jope oli mul seljas. Arvatavasti lisasid või puistasid need noormehed

mingil hetkel midagi õlle sisse. Kui hakkasin baarist väljuma, hakkas mul paha, kaotasin

meelemärkuse. Toibusin samal päeval politseis. Minu juures ei olnud ei rahakotti, ei

dokumente, ei raha, ei telefoni. Politseis mulle midagi ei selgitatud, mingeid minu

kinnipidamise või kambrisse paigutamise protokolle koostatud. Väljudes politseist, läksin

Supermarketisse asuvasse kasiinosse. Rääkisin kasiino baaridaamile, mis minuga juhtus,

küsisin, kus ma asun, ta ütles, et Tartus, kell oli 23.00. Ta andis mulle telefoni, helistasin koju.

19.01.2007.a. hommikul kella viie ajal nõustus üks taksojuht viima mind Tallinna. Tallinnasse

saabumisel, sõitsin ema juurde, võtsin tema konto nr XXX deebetkaardi, et maksta taksojuhile.

19.01.2007..a kell 07.20.36

tegin Hansapanga Sõle sularahaautomaadis selle kaardi väljavõtte ja avastasin, et 18.01.2007.a.

antud kontolt tundmatute isikute poolt on võetud välja 110290,- krooni ja 19.01.2007.a.

10000,- krooni. 19.01.2007.a. võtsin kontolt välja 3000,- krooni, et maksta taksojuhile.

Kontojääk oli 47 079.70 krooni ja reserveeritud 1841.44 krooni, kohe helistasin Hansapanka,

ütlesin, et minu ID-kaart on varastatud ja palusin konto blokeerida. Mulle vastati, et tuleb

blokeerida ka ID - kaart, mida ma tegingi. Kodus uurisin ema käest, ega ta ei ole arvelt välja

võtnud raha. Pärast tellisin takso ja sõitsin Lõuna Politseiosakonda, et teha juhtunu kohta

avaldus. Teel sõitsin sularahaaparaadi juurde, et võtta välja raha ja maksta taksojuhile, kuid

avastasin, et arvelt on võetud välja viimsed 47 079.70 krooni, helistasin Hansapanka ja mulle

kästi kohe tulla lähimasse kontorisse. Sõitsin Sõle kontorisse, kus minuga kohtusid panga

turvateenistuse töötajad. Seal sain kontoväljavõtte. Väljavõttes on näha, et 100000,- krooni

võetud arvelt maha Tartus, aga 45125.- krooni võetud välja Tallinnas Mustamäel XXX

kontoris. Minu varastatud deebetkaarti ei ole keegi kasutanud, aga kasutati Tartus väljaantud

ajutist kaarti ja samas kohas oli ka tellitud uus alaline deebetkaart. Ma ei hakanud täielikult

blokeerima telefoninumbrit ja IMEI-koodi (blokeeritud ainult väljuvad kõned), et mitte vältida

võimalust, kui hakatakse telefoni kasutama või mitte. Kahju tekitati minule 182 625,- krooni.

- äratundmiseks esitamise protokoll, 14.02.2007.a. /tl. 50-52/, Aleksander tundis fotolt nr 2

ära isiku, kes oli temaga koos 18.01.2007.a. XXX. Isiku tundis ära näokuju ja silmade järgi.

- tunnistaja AO ütlused /t.l. 57-59/, töötan XXX klienditeenindajana. Olles tööl 18.01.2007.a.

kella 06.30 paiku kuni kella 07.00 paiku sisenesid XXX kaks meesterahvast, üks oli vene

rahvusest ja teine oli eesti rahvusest meesterahvas. Vene rahvusest meesterahvas oli kas

alkoholijoobes või narkojoobes, ta tuigerdas ja ei olnud korralikult võimeline rääkima. Tema

eest kõneles eestlasest meesterahvas. Meesterahvad olid vanuses 30 - 35 eluaastat. Nad tulid

koos leti juurde ja eestlane soovis laadima panna venelase mobiiltelefoni. Seejärel läksid nad

teisele korrusele, kus neid ootas veel üks meesterahvas, kes kõneles eesti keeles, vanuses

umbes 30-35 eluaastat. Nad istusid lauas kolmekesi. Mina teenindasin seda lauda. Nad tellisid

rohkesti õlut ja dequilat. Kõik maksti venerahvusest meesterahva kaardiga. Kuskil kella 08.30

paiku lahkusid nad kõik koos XXX. Üks eestlasest meesterahvas võttis ka venekeelt kõneleva

meesterahva mobiiltelefoni kaasa. Nad lahkusid XXX väga kiiresti, tundus, et neil oli väga

kiire. Seda ma ei tea kuhu nad edasi läksid, ma ei pannud ka tähele, mida nad omavahel

rääkisid. 19.01.2007.a. kella 21.30 paiku tuli XXX see sama venekeelt kõnelev meesterahvas

ja küsis, kus on ta mobiiltelefon. Ta ei mäletanud midagi, et ta oleks olnud sela mingisuguste

teiste eesti keelt kõnelevate meestega. Ta ei mäletanud rohkemat midagi, ainult seda, et ta oli

XXX olnud eelneval päeval.

- äratundmiseks esitamise protokoll, 13.02.2007.a. /t.l. 60-62/, AO tundis fotolt nr 2 ära isiku,

kes viibis 18.01.2007.a. koos teise eesti keelt kõneleva ja vene keelt kõneleva meesterahvaga

XXX. Ta on ka XXXvarem käinud.

- Teatis Eerik Villemsoo varasema karistatuse kohta /tl 153-158/, nähtub, et Eerik Villemsoo

on varem kriminaalkorras karistatud 10 korral ja väärteokorras karistatud korduvalt.

AAja Z A dokumentide peitmise episoodis (KarS § 346):

- kannatanu

AA

ütlused

/t.l

2-7,

47-49/,

08.01.2007.a.

kella

seitsme

ajal

sõitsin Tallinnas madara tänaval asuvasse XXX. Tellisin endale kaks 0,5 1 klaasi õlut.

Kõrval tiirutasid kaks eesti noormeest vanuses 25 - 30 aastat, istusid minu juurde ja mõni aeg

istusid ühe laua taga. Maksin baarimehele kaardiga. Rahakott oli minu jope vasakus taskus,

selle sees olid: ID-kaart, Hansapanga kont nr XXX, mis kuulub mu emale ZA, deebetkaart nr

XXX

minu

nimele,

kuid

mul

on

kasutamisõigus, Neste kaart firma OÜ nimele, K klubi kaart minu

nimele, kaupluse A kliendikaart minu nimele, visiitkaardid ja sularaha 500 kupüürides summas

1000,- krooni, jope paremas taskus oli mobiiltelefon XXX IMEI kood XXX musta värvi

metallkorpuses koos kõnekaardiga XXX. jope oli mul seljas. Arvatavasti lisasid või puistasid

need noormehed mingil hetkel midagi õlle sisse. Kui hakkasin baarist väljuma, hakkas mul

paha, kaotasin meelemärkuse. Toibusin samal päeval politseis. Minu juures ei olnud ei

rahakotti, ei dokumente, ei raha, ei telefoni. Politseis mulle midagi ei selgitatud, mingeid minu

kinnipidamise või kambrisse paigutamise protokolle koostatud. Väljudes politseist, läksin

Supermarketisse asuvasse kasiinosse. Rääkisin kasiino baaridaamile, mis minuga juhtus,

küsisin, kus ma asun, ta ütles, et Tartus, kell oli 23.00. Ta andis mulle telefoni, helistasin koju.

19.01.2007.a. hommikul kella viie ajal nõustus üks taksojuht viima mind Tallinna. Tallinnasse

saabumisel, sõitsin ema juurde, võtsin tema konto nr XXX deebetkaardi, et maksta taksojuhile.

19.01.2007..a kell 07.20.36 tegin Hansapanga Sõle sularahaautomaadis selle kaardi väljavõtte

ja avastasin, et 18.01.2007.a. antud kontolt tundmatute isikute poolt on võetud välja 110290,-

krooni ja 19.01.2007.a. 10000,- krooni. 19.01.2007.a. võtsin kontolt välja 3000,- krooni, et

maksta taksojuhile. Kontojääk oli 47 079.70 krooni ja reserveeritud 1841.44 krooni, kohe

helistasin Hansapanka, ütlesin, et minu ID-kaart on varastatud ja palusin konto blokeerida.

Mulle vastati, et tuleb blokeerida ka ID - kaart, mida ma tegingi. Kodus uurisin ema käest, ega

ta ei ole arvelt välja võtnud raha. Pärast tellisin takso ja sõitsin Lõuna Politseiosakonda, et teha

juhtunu kohta avaldus. Teel sõitsin sularahaaparaadi juurde, et võtta välja raha ja maksta

taksojuhile, kuid avastasin, et arvelt on võetud välja viimsed 47 079.70 krooni, helistasin

Hansapanka ja mulle kästi kohe tulla lähimasse kontorisse. Sõitsin Sõle kontorisse, kus minuga

kohtusid panga turvateenistuse töötajad. Seal sain kontoväljavõtte. Väljavõttes on näha, et

100000,- krooni võetud arvelt maha Tartus, aga 45125.- krooni võetud välja Tallinnas

Mustamäel XXX kontoris. Minu varastatud deebetkaarti ei ole keegi kasutanud, aga kasutati

Tartus väljaantud ajutist kaarti ja samas kohas oli ka tellitud uus alaline deebetkaart. Ma ei

hakanud täielikult blokeerima telefoninumbrit ja IMEI-koodi (blokeeritud ainult väljuvad

kõned), et mitte vältida võimalust, kui hakatakse telefoni kasutama või mitte. Kahju tekitati

minule 182 625,- krooni.

- kannatanule AA isiku äratundmiseks esitamise protokoll, 14.02.2007.a. /tl. 50-52/,

Aleksander tundis fotolt nr 2 ära isiku, kes oli temaga koos 18.01.2007.a. XXX. Isiku tundis

ära näokuju ja silmade järgi.

- tunnistaja ZA ütlused /tl. 53-55/, mul on poeg AA , kes elab minust eraldi. Tema töödest ja

tegemistest ei tea ma midagi. Ma tegin enda nimelt pojale arveldusarve, et ta on volitatud isik

minu arveldusarvet kasutama. Jaanuaris 2007.a., täpset kuupäeva ei mäleta, rääkis poeg AA, et

mu arveldusarvelt on kadunud suur summa, kuid täpset summat ta ei öelnud. AA ei osanud

öelda, kes seda võis teha. Kõik see raha mis oli arveldusarvel kuulus minu pojale. Mul sellised

rahasid ei ole, ma olen pensionär.

- tunnistaja

RM

ütlused

/tl

63-65/,

töötan

Hansapangas

tellerina.

Minu

tööülesanded on klienditeenindus ja teenuste müük. Töötan XXX kontoris Hansapangas.

Mäletan, et 18.01.2007.a. olin ma tellerina tööl, kui kella 14.50 paiku tuli leti äärde üks

meesterahvas, vanuses 3 0 - 3 5 eluaastat, keskmise kehaehitusega, keskmist kasvu, müts

heledat värvi, oranži triibuga peas. Meesterahvas kõneles eesti keeles. Meesterahvas esitas

mulle ID-kaardi AA nimelise ja andis ka kontokaardi. Ta küsis, et soovib

teada, kas viimaste päevade jooksul on raha kontole laekunud. Mina kohe kontrollisin

arvutiprogrammist järgi, kas isikul on õigust antud kontot kasutada, kontrollisin dokumenti,

mis on arvutiprogrammis skaneeritud, kontrollisin ka dokumendi numbrit, kontrollisin ka

konto meelespead. Kui meesterahvas mulle ID-kaardi ulatas, siis ma kontrollisin ka ID kardil

olevat pilti ja isikut ennast. Ma ütlesin isikule, et kontole on laekunud summa umbes

170 000,- krooni. Kuupäeva ma ei öelnud. Isik küsis, et kellelt see summa on laekunud. Ma

vastasin, et ühelt ettevõttelt on laekunud, nime ei mäleta. Sellepeale isik soovis välja võtta

sularaha 100 000,- krooni, andsin isikule väljamaksu blanketi ja soovisin, et ta selle täidaks. Ta

käitus väga rahulikult ja asus blanketi täitma. Blanketi alla kirjutas ta allkirja. Täidetud blanketi

isik andis mulle. Ma tõusin püsti ja ütlesin kõrval olevale töötajale, et ta teostaks järelkontrolli,

andsin talle isiku ID-kaardi ja blanketi ning ise ma läksin taha ruumi raha tooma. Järelvalvet

asus teostama ES. Mina teostasin raha väljavõttu umbes 6 minutit. Tulin tagasi rahaga ja nägin

järelevalve töötaja ES oli pannud blanketi ja isiku ID - kaardi lauale. ES kirjutas blanketile ka

oma allkirja. Peale seda ma tegin väljamaksu programmis ära ja lugesin raha üle ja andsin

isikule raha üle 500 kroonistes. Peale seda isik soovis teha ka ajutist automaadikaarti. Ma

vaatasin programmist järgi ja nägin, et juba on olemas toimiv deebetkaart. Ta vastas, et tal see

vist kuskil on olemas, vist Tallinnas, aga täpselt ei tea. Ma ütlesin, et ,a lähen räägin teise

töötajaga. Töötaja ütles mulle, et ei tohi teist kaarti teha kui üks deebetkaart on olemas. Ma

läksin isiku juurde tagasi ja ütlesin talle, et seda ma ei tee. Meesterahvas ütles mulle selle

peale, et kaart on hoopis tal kadunud ja soovis selle kaardi kinni panna. Mida ma ka tegin.

Peale seda vormistasin talle ajutise automaadikaardi. Teostasime selle kohta lepingu, mille me

ka allkirjastasime. Seejärel ma andsin talle kaardi, lepingu ühe poole ja tagastasin dokumendi.

Peale seda isik lahkus. Meesterahvas oli üksi. See tehing ei tundunud mulle teistest erinev.

- tunnistajale RM Te isiku äratundmiseks esitamise protokoll, 13.02.2007 /tl 67-69/,

RM väitis, et fotol nr 2 olev isik viibis 18.01.2007.a. kella 14.50 paiku Tartus,

Hansapanga kontoris.

- tunnistaja ES ütlused /tl 70-72/, töötan AS Hansapangas tellerina XXX kontoris.

18.01.2007.a. olles tellerina tööl, märkasin, et minu kõrval teenindav teller RM tegeleb ühe

meesterahvaga. Rohkem ma antud meesterahvale tähelepanu ei pööranud, vaid tegelesin oma

asjadega. Mõne aja pärast palus RM mul teostada järelkontrolli meesterahvale. Topeltkontrolli

teeme me siis kui sularaha väljavõte on üle 50 000,- krooni. RM ulatas mulle meesterahva ID -

kaardi ja väljamaksu blanketi. RM läks ise tooma sularaha. Mina kontrollisin isiku kontot,

kontrollisin allkirja õiguslikke inimesi, samuti vaatasin ma isikut, ID- kaarti ja programmis

olevat isikupilti, vaatasin kokkulangevust. Meesterahvas käitus rahulikult, ta oli vanuses 30 -

35 eluaastat, alla keskmise kasvu, tal oli peas kaabu taoline heledat värvi müts. Samuti jäi

mulle meelde, et isikul oli seljas jope, kus oli peal laiem krae. Jope alt paistis silma tumedat

värvi kampsun. Näojoonest jäi mulle silma kitsam lõuajoon. Teostasin isiku suhtes kontrolli

ära ja isiku suhtes mul kahtlust ei tekkinud. Ma panin RM töölauale isiku ID-kaardi ja sularaha

väljamakse blanketi tagasi. Peale seda tuli RM töölaua j uurde. Mina rohkem meesterahvale

tähelepanu ei pööranud. Mina hakkasin tegelema oma tööga. Ma ei märganud ka seda, millal

antus isik lahkus RM juurest.

- tunnistajale ES'le isiku äratundmiseks esitamise protokoll /tl 74-76/, ES tunneb fotol nr 2 ära

sarnase isiku, kes viibis 18.01.2007.a. peale lõunat Tartus, XXX Hansapanga kontoris.

- tunnistaja KL ütlused /tl 77-79/, töötan AS Hansapanga kontoris klienditeenindajana.

19.01.2007.a. tööl olles kella 09.00 paiku tuli leti äärde meesterahvas umbes 30- 35

eluaastane, keskmise kehaehitusega, keskmist kasvu, müts heledat värvi, suvine, oranži

triibuga peas. Meesterahvas kõneles eesti keeles. Meesterahvas esitas ID-kaardi AA nimelise

ja andis ka kontokaardi. Meesterahvas soovis välja võtta sellelt kontolt kogu sularaha. Mina

võtsin meesterahvalt ID-kaardi ja kontokaardi vastu. Ma pöördusin ta poole vene keeles, kuigi

isik oli eelnevalt rääkinud minuga eesti keeles. Ma pöördusin ta poole vene keeles, sest

vaatasin ID-kaarti ja seal oli vene meesterahva nimi ning ma arvasin, et edasi me suhtlemegi

vene keeles. Seejärel kontrollisin ma ID-kaardi ja isiku andmeid ja kontokaardi tuvastamisel

nägin ma, et see kaart kuulub ZA

nimelisele isikule. Volitus oli olemas. Kontrollisin meelespead ja lugesin sealt ainult esimesed

umbes kaheksa rida läbi, kuid jätsin lugemata viimased neli rida. See oli minu viga. See

meelespea oli nii pikk ja ma ei lugenud seda lõpuni läbi. Nägin, et välja saaks ma maksta

isikule 45 125,- krooni, peale seda ütlesin isikule, et ta ootaks ja võtsin kätte isiku ID-kaardi ja

kontokaardi ning läksin taha ruumi. Ma tegin ID-kaardist koopia. Seejärel ma läksin

kassapidaja ruumi ja sealt küsin raha. Kassapidaja andis mulle sularaha 45 125,- krooni, ma

läksin tagasi oma laua juurde. Ma hakkasin täitma väljamakse blanketi. Ma trükkisin välja

sularaha väljamakse blanketi ja ulatasin selle meesterahvale. Meesterahvas kirjutas sellel

blanketile saaja koha peale oma allkirja. Seejärel ta ulatas mulle blanketi ja ma kontrollisin ID-

kaardil ja blanketil olevat allkirja, kuid need olid sarnased allkirjad. Peale seda ma andsin

meesterahvale üle sularaha: 90-nd 500 kroonist ja ühe 100 kroonise ning ühe 25 kroonise.

Seejärel ulatasin talle ID-kaardi ja kontokaardi. Meesterahvas lõhnas alkoholi lõhna järgi, ta

huuled olid sinised. Peale meesterahva lahkumist vaatasin uuesti üle isiku konto meelespea ja

lugesin selle lõpuni läbi ja avastasin, et eelviimane märkus oli see, et ID-kaart AA a nimeline

on kadunud. Kui ma avastasin selle, siis ma jooksin kohe õue, et äkki ma leian selle

meesterahva ülesse, kuid ei leidnud.

- tunnistajale KL'ile isiku äratundmiseks esitamise protokoll /tl 81-83/, KL tundis fotolt nr 2

ära

sama

isiku,

kes

oli

19.01.2007.a.

kella

09.00

AS

Hansapanga

kontori.

TT dokumendi peitmise episoodis (KarS § 346):

- tunnistaja AS ütlused /tl. 91-94/, olles 21.02.2007.a. autopatrullis koos konstaabel K K

pidasin kella 15.45 paiku XXX ja XXX ristmikul kinni sõiduauto XXX reg.nr XXX. Väljusin

sõiduautost ja palusin juhil esitada sõidudokumendid. Sõidujuht andis mulle dokumentide

kausta. Kausta vahel oli sõidukipass, juhiload TT nimele ja volitus mootorsõiduki

kasutamiseks. Võtsin selle kausta ja kontrollisin neid dokumente oma sõiduautos ja nägin, et

autojuht Eerik Villemsoo on operatiivhuvis Lõuna Politseiosakonna poolt. Küsides Eerik

Villemsoo käest, et kust need dokumendid: juhiluba TT ja volikiri pärit on. Eerik Villemsoo

ütles, et need dokumendid on juba ammusest ajast seal kausta vahel. Sellest ajast, kui ta ostis

selle sõiduauto. Peale seda toimetati Eerik Villemsoo Lõuna Politseiosakonda.

- tunnistaja TT ütlused /tl. 114-117, 103-105/, käisin XXX kinos 17.11.2006.a. kella 16.00

seansil. Kodus ma avastasin, et on varastatud rahakott koos minu isiklike dokumentidega.

Koos teiste isiklike dokumentidega läksid kaduma ka juhiload nr XXX. uued juhiload asin AR

Kist kätte 21.11.2006.a. Ma ei mäleta neid inimesi, kes olid minuga koos sel ajal kinos. Ma ei

tea volikirjast mootorsõiduki kasutamiseks.

- tunnistaja HA ütlused /tl 95-97/, 2007.a. jaanuaris panin Neti kodulehele üles kuulutuse, et

müün sõiduautot XXX reg.nr XXX maksumusega 35 000,- krooni, sõiduauto oli KK nimele,

kuid mina olen volitatud kasutama seda sõiduautot. Umbes nädala aega hiljem, jaanuari alguse

poole helistas mulle EV nimeline isik ja soovis osta autot, hind talle sobis, kuid ta soovis

maksta järelmaksuga. Leppisime kokku aja, millal vormistame ostu - müügilepingu. Selle me

vormistasime 10.01.2007.a. minu kodus aadressil XXX, Tallinn. EV kirjutas ostu -

müügilepingule alla allkirja ja tasus ka koheselt jaanuarikuu osamakse 5000,- krooni, me

leppisime kokku, et igakuiselt Eerik Villemsoo tasub ülekandega igakuiselt 3000,- krooni kuni

november 2007.a. Sõiduauto XXX andsin Eerik Villemsoo kasutusse kohe 10.01.2007.a. Peale

seda ma pole Eerik Villemsoo'd enam näinud. Mittemingisugust volikirja mootorsõiduki

kasutamiseks mina ei ole kirjutanud, kuhugi ei ole allkirja pannud. Samuti ma ei tunne ega tea

TT nimelist isikut. Märtsi alguses helistas mulle OÜ tegevdirektor J - M V , kelle juures

Eerik Villemsoo oli töötanud ja rääkis, et sõiduauto on tema käes ja et

Eerik Villemsoo käest oli selle auto ära võtnud politsei ja et Eerik Villemsoo viibib politseis.

Sõiduauto XXX tõi OÜ tegevdirektor minu kätte ja nüüd sõidan mina sellega.

- ostu-müügilepingu koopiaga /tl. 102/, nähtub, et 10.01.2007.a. on vormistatud ostu -

müügileping Eerik Villemsoo ja HA vahel sõiduauto XXX reg.nr XXX kohtaja maksegraafik

auto tasumise kohta perioodiga jaanuar - november.

- volikiri mootorsõiduki kasutamiseks /tl 107/, millest nähtub, et Hedi Alt on volitanud

sõiduauto XXX reg.nr XXX kasutama T T T e.

- asitõendite vaatlusprotokoll, 12.03.2007.a. /tl. 108-111/, vaadeldavaks objektiks juhiluba nr

ET 023330, volikiri mootorsõiduki kasutamiseks.

18.01.2007.a. kella 14.55 paiku Tartus Hansapanga XXX kontoris teise isiku nimele

väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise episoodis ("KarS $ 349):

- kannatanu AA ütlused /tl 2-7, 47-49/, 08.01.2007.a. kella seitsme ajal sõitsin Tallinnas

madara tänaval asuvasse XXX. Tellisin endale kaks 0,5 1 klaasi õlut. Kõrval tiirutasid kaks

eesti noormeest vanuses 25 - 30 aastat, istusid minu juurde ja mõni aeg istusid ühe laua taga.

Maksin baarimehele kaardiga. Rahakott oli minu jope vasakus taskus, selle sees olid: ID-kaart,

Hansapanga kont nr XXX, mis kuulub mu emale ZA, deebetkaart nr XXX minu nimele, kuid

mul on kasutamisõigus, Neste kaart firma OÜ nimele, K klubi kaart minu nimele, kaupluse

A kliendikaart minu nimele, visiitkaardid ja sularaha 500 kupüürides summas 1000,- krooni,

jope paremas taskus oli mobiiltelefon XXX IMEI kood XXX musta värvi metallkorpuses koos

kõnekaardiga XXX jope oli mul seljas. Arvatavasti lisasid või puistasid need noormehed