1-06-16036\8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

koht

28. mail 2007. a Tartu Vanglas

Kriminaalasja number

1-06-16036

Kohtukoosseis

Kohtunik Annemarie Gerassimov

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Kaie Kaseorg

Alla Lašmanova

Prokurör

Taotluse esitaja

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Margit Pärn

Tartu Vangla esindaja Margus Older

Kriminaalasi

Süüdimõistetu P.U tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

P.U

elukoht (vabanemisel):; isikukood:

RESOLUTSIOON

Vabastada P.U ( isikukood ) talle Tartu Maakohtu ( Tartu

kohtumaja ) 14.12.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-16036 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Määrata P.U katseaja pikkuseks üks ( 1 ) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest. Kohustada P.U täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

-

elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 alusel määrata P.U-le katseajaks järgmised kohustused:

-

asuda tööle mitte hiljem kui ühe (1) nädala jooksul vabanemisest;

-

mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

-

pöörduda psühholoogi vastuvõtule mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest ja läbida alkoholismivastane ravikuur - mitte suhelda kohtulikult karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Määrus P.U suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu P.U karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

P.U on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14.12.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-16036 ja karistuseks on KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi mõistetud

3 kuud vangistust; KarS § 74 lg 5 alusel pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 29.08.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistus: 10 (kümme) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust ning Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja 04.01.2006.a kohtuotsusega mõistetud karistus: 1 (üks) aasta, 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, lugedes KrMS § 413 ja KarS § 65 lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust täitmisele pööratud kohtuotsustega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati P.U eelvangistuses viibitud aeg alates 05.07.2006.a karistusaja hulka ning 1 aasta 7 kuu 27 päeva vangistuse kandmise alguseks loeti 05.07.2006.a. Seega karistusaeg lõpeb 03.03.2008.a. KarS § 76 lg 2 p 2 järgi kandis kinnipeetav 1/2 karistusajast 03. maiks 2007.a. 26.04.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. P.U on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral. Tartu Vangla toetab P.U tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Tal on heal tasemel sotsiaalsed oskused, eneseväljendus on ladus. Agressiivsusele viitavat käitumist ei ole täheldatud. Vabanemise järel võib asuda tööle x kuuluvas firmas OÜ x lukksepana. Tööle asumist peab ka ise prioriteediks.

Perekond on kinnipeetavat toetav. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab P.U tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja on märkinud, et P.U käitumist vabaduses võib hakata mõjutama alkoholi/narkootikumide tarvitamine. Samuti suurendab uue kuriteo sooritamise riski asjaolu, kui isik jätkab suhtlemist kohtulikult karistatud isikutega. Kriminaalhooldaja leiab, et kriminaalhooldus ja selle võrgustik aitavad isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus. Prokurör toetab ennetähtaegset vabastamist.

Kinnipeetav on osalenud programmides, õppinud eriala, näinud enesega vaeva, et tulla vabaduses toime. Kriminaalhoolduse juhendamisel ja abil on P.U hea võimalus vabaduses resotsialiseeruda. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. P.U on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglas koostatud iseloomustusest ja ka P.U enda seletusest kohtus nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused. Tal on olemas tahe muutusteks.

P.U enda hinnangul ei oleks tal vabanedes probleeme töö leidmisega – toimiku materjalidest nähtub, et OÜ Xl võimaldab isikule tööd keevitajana. Isik on seal töötanud ka viimased 2 kuud, teda iseloomustatakse positiivselt. Fakt, et isik on lubatud soodustusena väljas poole vanglat tööle, näitab ka isiku võimet endaga vabaduses hakkama saada. Kohtunik leiab, et P.U vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Kohtunik leiab, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus õiguskuulekaks eluks vabaduses ja kriminaalhooldaja järelevalve all.

Vangla iseloomustusest nähtub, et P.U on parandanud enda käitumist ja tahab ning on ka võimeline jätkama seaduskuulekat elu. P.U vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel.

Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb P.U-le lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja läbida alkoholi võõrutusravi. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb P.U KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist 1 nädala jooksul. Samuti ei tohi ta kriminaalhooldaja eelneva loata suhelda kohtulikult karistatud isikutega.

Kuna P.U kandmata karistust on alla aasta, tuleb KarS § 76 lg 4 alusel määrata tema katseaja pikkuseks üks aasta. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Annemarie Gerassimov

Kohtunik

28.05.2007.a.