1-06-12405\15 · Tallinna Ringkonnakohus

1-06-12405

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg, koht

Kohtukoosseis

Sekretär

Apelleeritud kohtuotsus

Apellant

Prokurör

Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS

16. mai 2007.a., Tallinn

Jüri Paap, Igor Amann, Paavo Randma

Tatjana Derkatš

Harju Maakohtu 02.03.2007.a. kohtuotsus R.D

süüdistuses

süüdistatava kaitsja Maano Saareväli

Raivo Kala

Maano Saareväli

Harju Maakohtu 02.03.2007.a. kohtuotsus R.D

süüdistuses

jätta

muutmata

ja

esitatud

apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule

päeva

jooksul.

Selle

õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Maakohtus tunnistati

R.D , sünd. xxx, Eesti kodanik, varem

kriminaalkorras karistatud viiel korral, elukoht x

süüdi KarS § 329 ja § 424 järgi ning karistati 1 aastase vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 18 kuulise katseajaga ühes allutamisega kontrollnõuetele kriminaalhooldaja järelevalve all. Lisakaristusena võeti talt 6 kuuks mootorsõiduki juhtimise õigus.

R.D oli Harju Maakohtu 02.12.2004.a. otsusega mootorsõiduki

joobeseisundis korduva juhtimise eest KarS § 424 järgi karistatud rahalise karistuse ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1,5 aastaks. Sellele vaatamata juhtis ta 27.03.2005.a. kella 02.25 ajal Saue vallas Laagri alevikus Veskitammi 4 juures joobnuna sõiduautot Dodge Caravan registrimärgiga xx xxx.

Apellatsioon ja taotluse sisu

Apellant leiab, et maakohus uuris kriminaalasja puudulikult ja kohaldas materiaalõigust ebaõigesti, mistõttu palub kohtuotsus tühistada ja mõista süüdistatav täies mahus õigeks. Apellatsiooni peamine väide on, et R.D küll istus parklas seisva auto juhiistmel, auto mootor töötas, kuid sõiduk ei liikunud, ta ootas kainet juhti ja tahtis soojendada salongi. Seega ei saa R.D vaadelda juhina LS § 7 lg 4 tähenduses. Seda puudutavas osas vastupidiseid ütluseid andnud politseitöötajate tunnistajate Vahur Djakovi ja Andrus Aidase tunnistused pole omavahel kooskõlas. Samuti on nende tunnistajate mälu valikuline: mõlemad isikud mäletavad süüdistatava väliseid joobetunnuseid ja autoga tagurdamise fakti üldiselt, samas aga nad ei mäleta tervet rida sündmusega seotud olulisi asjaolusid. Sellest apellant järeldab, et nende isikute ütlused pole usaldusväärsed, tegelikult nad juhtunut ei mäleta ja käesoleval juhul ei saa oma ametikohustusi täitnud kainete politseitöötajate tunnistusi eelistada raskes joobes viibinud süüdistatava ütlustele. Kahtlus, et tunnistajad on andnud teadvalt tegelikele asjaoludele mittevastavaid ütlusi, tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Ringkonnakohtu istungil osutas apellant eriliselt tunnistajate väitele, et puudus takistus parklas toimuva jälgimiseks, see ei vasta sündmuskoha oludele ja annab aimu tunnistajate soovist moonutada tegelikke asjaolusid süüdistatava kahjuks.

Ringkonnakohtu seisukoht

Vaidlustatud ei ole, et kõnesoleval ajal ta kandis mootorsõiduki joobnuna juhtimise eest mõistetud põhikaristust (toimikus oleva karistusregistri väljavõtte kohaselt mõistetud rahaline karistus on kandmatatoimik III köide, lk. 5-8) ja lisakaristust (keeld juhtida mootorsõidukeid) ning et ta oli purjus. Apellatsioonkaebuses nimetatud väited olid uurimisobjektiks juba maakohtu istungil. Käesolevas asjas omab olulisimat tähtsust kindlaks tehakas R.D juhtis mootorsõidukit või mitte. Mõiste „juhtimine“ on seaduses defineerimata. Küll aga sisustavad Liiklusseadus ja Liikluseeskiri mõiste „juht“- see on isik, kes juhib sõidukit, ratsavõi veoloomi. on Käesoleva kriminaalasja raamidest lähtuvalt käsitletav juhtimisena juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel.

Nimetatud küsimuses on tõendid vastuolulised: tunnistajad V.Djakov ja A.Aidas kinnitasid auto juhtimist R.D poolt, süüdistatav aga eitas seda. Teised mingilgi moel arutuseloleva situatsiooniga seotud olnud isikud ei viibinud sündmuskohal ajal, mil süüdistatav oli sõiduki kulgemist väidetult suunanud. Ringkonnakohus osutab KrMS §-le 312 p 1 ja 2, mille mõtte kohaselt peab kohus otsuses näitama, millistel tõenditel tõendatuks tunnistatud asjaolud tuginevad ning vastuoluliste tõendite olemasolu korral põhjendama, miks ta mõnda tõendit usaldusväärseks ei pea.

Maakohus on otsuse aluseks võtnud tunnistajate poolt antud ütlused, kes, erinevalt raskes alkoholijoobes viibinud R.D-st, olid kained ja täitsid oma tööülesandeid. Seega on maakohus kõnesolevat seadusenõuet järginud. Kohtukolleegiumil puuduvad alused kõnesolevatest tõenditest teistsuguse järelduse tegemiseks. Siinjuures ei oma tähtsust, et tunnistajad olid politseitöötajad, nende ametiseisund iseenesest ei ole olnud aluseks vastuoluliste tõendite usutavuse hindamisel. Maakohus on otsuses otseselt öelnud, et juhtimist nähes täitsid tunnistajad oma tööülesandeid.

See tähendab, et nad ei osutunud sündmuste pealtnägijateks juhuslikult, vaid nende tähelepanu, tulenevalt tööülesannete täitmisest, oli suunatud nimelt liiklusele. Sellega on seletatav, et liiklusvälistes asjaoludes- Dodge ja politseiautode paiknemine, tulede sisselülitatus, kõrvaliste ilmumine, kohapealse vaidluse ja joobe tuvastamise üksikasjadtunnistajate ütlused omavahel täiel määral ei kattu. Need ja apellandi poolt rõhutatud takistused vaateväljas ei lükka ümber tunnistajate poolt kinnitatud olulisimat, et purjus R.D juhtis mootorsõidukit.

Dodge ja politseiautode täpne asukoht juhtimise ajal pole fikseeritud, mistõttu liiklussituatsiooni eksperimendina rekonstrueerida pole võimalik.

Ringkonnakohtu arvates on R.D kaitsetaktika valik (ütluste sisu) kujundatud asjaolust, et ta juba kannab kriminaalkaristust samasuguse õigusrikkumise eest, vaieldamatult soovib ta oma käitumist näidata talle võimalikult soodsamalt. Samal ajal puuduvad andmed tunnistajate isiklikust huvist käesoleva süüdistusasja mõjutamiseks, süüdistatava kinnituse kohaselt ringkonnakohtus pole tal varasemalt samade tunnistajatega isiklikke kokkupuuteid olnud. Maakohtu otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata.

Jüri Paap Igor Amann Paavo Randma