1-06-9466\11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-06-9466

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellant Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS

18. mai 2007.a., Tallinn Jüri Paap, Meelika Aava, Ivi Kesküla Tatjana Derkatš

Pärnu Maakohtu 13.12.2006.a. kohtuotsus J.P süüdistuses süüdistatav J.P Kristine Tamm Gennadi Müürsepp

Pärnu Maakohtu 13.12.2006.a. kohtuotsus J.P süüdistusasjas jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Maakohtu otsuse kohaselt

J.P , varem karistatud , sünd. xxx kriminaalkorras kolm korda, elukoht x,

tunnistati süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega KarS §

74 lg 1 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga ühes tema allutamisega kontrollnõuetele kriminaalhooldaja järelevalve all. Samuti võeti talt

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. Talt mõisteti välja matustega seotud kulud 16 426.38 krooni S. M. M kasuks.

Maakohtu kohtuotsuse kohaselt J.P, juhtides 02.09.2005.a. kella 18.30 ajal

Pärnumaal Halinga vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 101. kilomeetril sõiduautot Volkswagen Passat registrinumbriga xxx xxx ja lähenedes Pärnu-

Jaagupi teeristis kõrvalteelt ristmikule rikkus ettevaatamatusest Liikluseeskirja §-de 91 ja 159 nõudeid: sõitis vasakpööret sooritades ette peateel Tallinn-Pärnu-

Ikla maanteel suunaga Tallinnast Pärnu poole liikunud mootorrattale Suzuki registrinumbriga xx xxx, mida juhtis N. U. H. Toimunud kokkupõrke tagajärjel saadud vigastuste tõttu N.U.H suri haiglas samal õhtul. Maakohus leidis, et

J.P alustas oma manöövrit vahetult mootorratta ees ning sulges tee mootorratturile ootamatult, ükskõik milline võimalik kiirus ei vabasta liiklejat kohustusest järgida süüdistuses nimetatud Liikluseeskirja §- de 91 ja 159 nõudeid.

Apellatsioon ja taotluse sisu Apellant palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus Nagu apellatsioonis . nii ka ringkonnakohtu istungil kaebaja ei osanud täpsustada, millise uue otsuse tegemist ta taotleb.

Kaebaja kinnitas jätkuvalt, et ta nägi mootorrattaid 200-300 meetri kauguselt, ristmikule sõites ta lootis selle ohutult ületada. Ootamatult toimus aga kokkupõrge, järelikult ületas mootorrattur lubatud sõidukiirust. Kaebajale jääb arusaamatuks kohtu arusaam Liikluseeskirja §-dest 91 ja 159, et peateel liikunud transpordivahendi kiirus ei oma tähtsust. Selliselt eiratakse võimalust, et selline kiiruse ületamine võib viia eksitusse teist juhti. Kaebaja rõhutab, et otseseks avariid näinud isikuks on S.M.M, kes aga hukkunu elukaaslasena pole erapooletu ja tema väide hukkunu liikumiskiirusest 80-90 km/h pole kinnitatud liiklusekspertiisi poolt ega mingi muu tõendiga, pealegi sisaldavad tema poolt antud ütlused rida küsitavusi ja vastuolusid. Samuti puuduvad dokumentaalsed tõendid, kinnitamaks väidet, et hukkunu oli läbinud juhikogemusi täiustavad kursused. Puuduvad tõendid väitele, et liiklusosalised ei torganud silma liikluseeskirju eirava sõidumaneeriga. Selgitamata on, kas hukkunu oli prillidega või mitte ja kas see asjaolu võis tal takistada kõrvalteelt läheneva auto nägemist.

Kaebaja heidab ette, et sündmuskohta ei fikseerinud mitte liikluspolitsei töötajad, vaid sõidukite kolonnis sõitnud politseitöötaja Ando Aasma. Selle isiku tunnistustes sisaldub rida vastuolusid, sama isiku poolt kannatanule osutatud meditsiiniabi võis soodustada kannatanu surma saabumist.

Veel leiab apellant, et liiklustehnilise ekspertiisi läbiviimisest keeldumisega jättis kohus tõe kindlaks tegemata ja tõlgendas asjas olevad kahtlused süüdistatava kahjuks.

Kaebaja leiab, et võttes talt seaduses lubatud maksimaalseks ajaks mootorsõiduki juhtimisõiguse õiguse, jättis maakohus ta ilma tööst ja võimalusest tagada kohtuotsusega pandud rahaliste kohustuste graafikukohane täitmine. See võib aga kaasa tuua karistuse asendamise.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus nõustub täielikult vaidlustatud kohtuotsuses toodud

järeldustega, kohtuotsus tuleb jätta muutmata ja KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel puudub vajadus maakohtu otsuse põhiosa asjaolude kordamiseks.

Kõnesoleva kokkupõrke liiklustehniliseks põhjuseks polnud apellandi poolt väidetud lubatud kiiruse ületamine mootorratturi poolt, hukkunud juhi juhioskused ja tema poolt päikeseprillide kandmine. Ka ei oma määravat kaalu hukkunud juhi elukaaslase võimalik erapoolikus saabunud tagajärjes ja sündmuskoha fikseerinud politseiniku isik. Olulisim liiklusõnnetuse aktist ning liiklusõnnetuse sündmuskoha paikliku vaatluse protokollist tulenev õiguslik järeldus on: mootorsõidukid põrkusid kokku põhjusel, et kõrvalteelt peateele sõitnud juhtsüüdistatav J.P- seda manöövrit tehes eiras LE §-de 91 ja

159 nõudeid, millega ei taganud peateel sõitvate liiklejate ohutust. Seda järeldust ei saa kummutada apellandi poolt kaebuses esitatud arvutus ega kahtlustamine, et mootorrattur ei näinud kõrvalteelt väljasõitvat sõidukit. Selle ringkonnakohtu arvates vaieldamatu järelduse mittetunnistamisega ja katsetega süüdistada peateel mootorsõidukit juhtinud isikut näitas J.P oma suhtumist liikluskorda ning tema karistamine põhikaristuse kõrval ka lisakaristusega seaduses nimetatud aja maksimaalpikkuses on igati põhjendatud. Pealegi ei vasta tegelikkusele apellatsioonis nimetatu, et lisakaristuse rakendamine jätab ta ilma tööstringkonnakohtu istungil J.P kinnitas, et ta pole töötanud juba umbes 2 aastat ja ka käesoleval ajal ta õpib.

Asjas puuduvad andmed, et autojuht sõitis peateel liiklejale ette tahtlikult, mistõttu tema vastutusele võtmine liiklusnõuete ettevaatamatu rikkumise eest on põhjendatud ja seaduslik.

Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Jüri Paap Meelika Aava Ivi Kesküla