1-07-2291\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-2291

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-2291 (06231401331)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Eveli Kallion

Kriminaalasi

süüdistuses KarS § järgi J.R-i lühimenetluses

Prokurör №na Barbo

Süüdistatav J.R - isikukood XXX; Eesti

kodanik; keskharidusega; elukoht: XXXXXXX; OÜ

Koprapere juhatuse liige; varem kriminaalkorras karistatud: 20.11.2003.a Harju Maakohtu otsusega KarS

§ 424 järgi rahalise karistusega 7 500 krooni ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuud;

väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega (trahvid tasutud).

Kaitsja

vandeadvokaat Eva Tibar

RESOLUTSIOON

1. J.R KarS § 424

Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 450 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on

22 500 krooni (Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas; viitenumber mõlema arve puhul 41000649399).

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (150 päevamäära) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 300 päevamäära ehk 15 000 (viisteist tuhat) krooni.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et karistust on võimalik täita ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades ehk 1 500 krooni kuus

alates kohtuotsuse jõustumisest.

Lisakaristusena alusel

KarS § 50 lg 1 p 1 ära võtta J.R-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

2. menetluskulud riigieelarve tuludesse, Välja mõista J.R-ilt

s.o. määratud kaitsjale makstav tasu üks tuhat kolmsada üheksakümmend üks) krooni ja sundraha

1 391,20 kr (

5 400 (viis tuhat nelisada) krooni.

Menetluskulud tuleb tasuda päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777.

Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. J.R isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis on 20.11.2003.a Harju

Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 järgi rahalise karistusega ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, karistatus selle eest kustumata, uuesti 17. augustil 2006.a. kella

12.02 juhtis ta joobeseisundis Tallinnas Telliskivi 14 maja juures mootorsõidukit Honda Shuttle registrinumbriga 731 MBZ. Sellega pani J.R toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki KarS § 424 juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav J.R tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja E. Tibar pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Kohus leiab, et J.R-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud:

- väärteoprotokolliga 17.08.2006.a. (tl. 4) ning alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl. 5), kus alkoholijoobeks on mõõdetud 0,95 mg/l; joobe tuvastamisega mõõteriista abil J.R nõustus; joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus ning kinnitas protokollis seda oma allkirjaga;

- ärakirjaga Harju Maakohtu otsusest 20.11.2003.a (tl. 3), mis kinnitab, et tegemist on isikuga, keda varem on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis;

- väljavõttega karistusregistrist (tl. 11-13), õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 9-10), milles on fikseeritud eelnevad karistused toimepandud liiklusalaste süütegude eest;

- samuti kahtlustatava J.R-i enda ütlustega eeluurimisel (tl. 6, 21-22), kus ta oma süüd tunnistas ja toimepandut puhtsüdamlikult kahetses.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et J.R-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning J.R tuleb süüdi tunnistada . KarS § 424 järgi Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud asjas pole tuvastatud.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus J.R-i süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut, keda on küll varem karistatud analoogse kuriteo eest, kuid kellel on kindel eluja töökoht, kes on tasunud varem mõistetud rahalise karistuse ning kõik rahatrahvid, kelle ülalpidamisel on alaealine laps, ning peab võimalikuks J.R karistada veelkord rahalise karistusega, mitte aga vangistusega.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Karistuse eesmärkide saavutamiseks, aga ka õiguskorra kaitsmise huvides peab kohus vajalikuks kohaldada J.R-i suhtes ka lisakaristust ning seda vähemalt prokuröri poolt taotletavas määras, s.o. ära võtta temalt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Tegemist on kohtu arvates isikuga, kes aastate vältel on eiranud LE nõudeid ning kelle suhtes karistuse eesmärgid on saavutatavad just lisakaristust kohaldades.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311 - 313.

Kohtunik