1-07-2690\8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprillil 2007 a. Pärnus

Kriminaalasja number

1-07-2690

Kohtukoosseis

Kohtunik Teet Olvik

Sekretär Anneli Kaljula

Prokurör Kristine Tamm

Kaitsja Avo Pärmann, Viktor Kozlov, Rünno Roosmaa

Kriminaalasi

V. K. süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4,7,8 § 200 lg

2 p 7, E. G. i süüdistus KarS 199 lg 2 p 4,7,8, M. L. e süüdistus

KarS § 200 lg 2 p 4,7, J. M. a süüdistuses KarS § 215 lg 2 p

1,3, § 201 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 7, H. V. i süüdistuses KarS §

200 lg 2 p 7 järgi lühimenetluses.

Süüdimõistetud

V. K. , isikukood xxxx, sünd. xx a. Pärnu maak. x, Eesti

Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, keskeriharidusega,

abielus, ülalpidamisel 5 alaealist last, varem kohtulikult

kriminaalkorras karistatud 1.09.02.2002 a. Pärnu Maakohtu

poolt KrK § 204 lg 3 alusel rahatrahviga summas 100

päevamäära, s.o. 5000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise

õiguse äravõtmisega 1 aastaks. Rahaline karistus asendatud

10.01.2005 a. 33 päevase vangistusega.

2. 26.02.2004 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8

alusel 8 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseaja

kohaldamisega.

3.08.03.2005 a. Viljandi Maakohtu poolt KarS § 25 lg 1,2 ja §

199 lg 2 p 4 alusel 9 kuulise vangistusega.

4.16.11.2005 a. Viljandi Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,

§ 202 lg 1 alusel 9 kuulise vangistusega, mille kandmiselt

vabanes 02.02.2006 a.

5.29.03.2006 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1 ja §

424 alusel 2 aastase vangistusega tingimisi 2 aastase katseaja

kohaldamisega

ühes

mootorsõiduki

juhtimise

õiguse

äravõtmisega 1 aastaks. Väärtegude eest karistatud kokku 4

korral.

Tõkend vahistamine, viibib vahi all alates 12.11.2006 a.

Elukoht xx.

Ei tööta.

E. G. , isikukood xxxx, sünd. xx a. x linnas, Eesti Vabariigi

kodanik,

rahvuselt

eestlane,

keskharidusega,

lahutatud,

ülalpidamisel 2 alaealist last, varem kohtulikult kriminaalkorras

karistatud 1.01.10.1996 a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg

2 p 2,3 alusel 1 aasta ja 3 kuulise vabadusekaotusega tingimisi

6 kuulise katseaja kohaldamisega.

2.20.07.1997 a. Järva Maakohtu poolt KrK § 17 lg 6 ja § 139 lg

2 p 1,3 alusel 2 aasta ja 2 kuulise vabadusekaotusega.

3.25.03.2000 a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3

alusel 2 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega.

4.17.09.2003 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8

alusel 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase

katseaja kohaldamisega.

5.29.09.2003 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p

1,4,7,8 alusel 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi 3

aastase katseaja kohaldamisega.

6.12.02.2004 a. Järva Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8

alusel 2 aasta 1 kuu ja 10 päevase vangistusega, mille

kandmiselt vabanes 22.03.2006 a.

7.27.10.2006 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 266 lg 1 järgi 4

kuulise vangistusega, mille kandmise algus 15.11.2006 a.

Vabanes karistuse kandmiselt 15.03.2007 a. Väärtegude eest

karistatud 6-l korral.

Tõkend

elukohast

lahkumise

keeld

kohaldatud

alates

26.10.2006 a., tõkend vahistamine oli kohaldatud 3 päeva

13.11.-15.11.2006 a., Elukoht xx, ei tööta.

M. L. , isikukood xxxx, sünd. xx a. x, Eesti Vabariigi kodanik,

rahvuselt eestlane, keskharidusega, vallaline, varem kohtulikult

kriminaalkorras karistatud 1.22.02.2000 a. Tallinna Linnakohtu

poolt KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 2 p 3 alusel 1 aastase

vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseaja kohaldamisega.

2.24.01.2001 a. Järva Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg

2 p 3 alusel 11 kuu ja 28 päevase vabadusekaotusega.

3.03.04.2001 a. Järva Maakohtu poolt KrK § 203 lg 1 alusel 1

aastase vabadusekaotusega.

4.10.09.2001 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 ja §

139 lg 2 p 1,2 alusel 7 kuulise vabadusekaotusega.

5.12.03.2003 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 ja §

139 lg 2 p 1,2,3, KarS § 200 lg 2 p 7 alusel 3 aastase

vangistusega,

mille

kandmiselt

vabanes

07.08.2006

a.

Väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral. Tõkend

vahistamine, viibib vahi all alates 13.11.2006 a.

Elukoht xx, ei tööta.

J. M. , isikukood xxxx, sünd. xx a. x linnas, Eesti Vabariigi

kodanik,

rahvuselt

eestlane,

keskharidusega,

lahutatud,

ülalpidamisel 2 alaealist last, varem kohtulikult kriminaalkorras

karistatud 1.16.02.2004 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 25 lg

1 ja § 199 lg 2 p 4 alusel 30 päevase vangistusega.

2.17.01.2006 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,

§ 266 lg 2 p 1,3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega

tingimisi 18 kuulise katseaja kohaldamisega. Väärtegude

toimepanemise eest karistatud 7-l korral. Tõkend vahistamine,

viibib vahi all alates 13.11.2006 a.

Elukoht xx, töökoht xx, aknapaigaldaja.

H. V. , isikukood xxxx, sünd. xx a. x linnas, Eesti Vabariigi

kodanik, rahvuselt eestlane, põhiharidusega, vallaline, varem

kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.19.10.2006 a. Pärnu

Maakohtu poolt KarS 199 lg 2 p 4,7, § 25 lg 2 ja § 209 lg 2 p 1

alusel 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise

katseaja kohaldamisega, väärtegude toimepanemise eest

karistatud 5-l korral, tõkend vahistamine, viibib vahi all alates

13.11.2006 a.

Elukoht xx, ei tööta.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 3, § 315 lg 4

Süüdi mõista V. K. KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise vangistusega,

KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistada teda (9 k) üheksa kuulise vangistusega KarS § 200 lg 2 p

7 järgi ning karistada teda (4 a) nelja aastase vangistusega, KarS § 64 lg 1 alusel kohaldada

liitkaristust lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista karistuseks (4 a) neli

aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada V. K. le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning

mõista karistuseks (2 a 8 k) kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel aravata V. K. l eelvangistuses alates 12.11.2006 a. kuni 26.04.2007 a. viibitud

aeg, s.o. 5 kuud ja 15 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal kohtuotsuse kuulutamise, s.o.

26.04.2007 a. päeva seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (2 a 2 k 15 p) kaks aastat kaks

kuud ja 15 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel kohaldada V. K. le liitkaristust suurendades uue kuriteo eest mõistetud

karistust Pärnu Maakohtu 29.03.2006 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastase

vangistuse võrra ning ning mõista karistuseks (4 a 2 k 15 p) neli aastat kaks kuud ja viisteist päeva

vangistust, millise kandmise algust arvata alates 26.04.2007 a.

Tõkend vahistamine jätta muutmata.

Süüdi mõista E. G. KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistada teda (9 k) üheksa kuulise

vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada E. G. ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku

võrra ning mõista karistuseks (6 k) kuus kuud vangistust, milline aga jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel

täies ulatuses täitmisele pööramata kui E. G. (2 a) kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut

tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata E. G. il eelvangistuses ajavahemikus 13.11-15.11.2006 a. viibitud aeg 3

päeva karistusaja hulka ning lugeda tema karistus selles osas kantuks.

Allutada

E.

G. katseajaks

käitumiskontrollile

ning

panna

ta

Pärnu

Maakohtu

Kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Katseaja algust arvata alates

26.04.2007 a., s.o. kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdi mõista M. L. KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ning karistada teda (4 a) nelja aastase vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada M. L. ele mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning

mõista karistuseks (2 a 8 k) kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust

Tõkend vahistamine jätta muutmata. KarS § 68 lg 1 alusel arvata M. L. el eelvangistuses alates

13.11.2006 a. kuni 26.04.2007 a. viibitud aeg, s.o. 5 kuud ja 14 päeva karistusaja hulka ning lugeda

tal kohtuotsuse kuulutamise, s.o. 26.04.2007 a. seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (2 a 2

k 16 p) kaks aastat kaks kuud ja kuusteist päeva vangistust.

Süüdi mõista J. M. KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise vangistusega,

KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning karistada teda (9 k) üheksa kuulise vangistusega, KarS § 200 lg 2 p 7

järgi ning karistada teda (4 a) nelja aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel kohaldada

liitkaristust kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel ning mõista karistuseks (4

a) neli aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada J. M. a karistust ühe kolmandiku võrra

ning mõista karistuseks (2 a 8 k) kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata J. M. al eelvangistuses ajavahemikus 13.11.2006 a. kuni 26.04.2007 a.

viibitud aeg s.o. 5 kuud ja 14 päeva karistusaja hulka ning lugeda tal kohtuotsuse kuulutamise, s.o.

26.04.2007 a. seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (2 a 2 k 16 p) kaks aastat kaks kuud ja

kuusteist päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel kohaldada J. M. ale liitkaristust suurendades uue kuriteo eest mõistetud

karistust Pärnu Maakohtu 17.01.2006 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 6

kuulise vangistuse võrra ning mõista karistuseks (3 a 8 k 16 p) kolm aastat kaheksa kuud ja kuusteist

päeva vangistust, millise kandmise algust arvata alates 26.04.2007 a.

Tõkend vahistamine jätta muutmata.

Süüdi mõista H. V. KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistada teda (4 a) nelja aastase vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada H. V. ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista

karistuseks (2 a 8 k) kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata H. V. il

eelvangistuses ajavahemikus 13.11.2006 a. kuni 26.04.2007 a. viibitud aeg, s.o. 5 kuud ja 14 päeva

karistusaja hulka ning lugeda tal kohtuotsuse kuulutamise, s.o. 26.04.2007 a. seisuga veel

kandmisele kuuluvaks karistuseks (2 a 2 k 16 p) kaks aastat kaks kuud ja kuusteist päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel kohaldada H. V. ile liitkaristust suurendades uue kuriteo eest mõistetud

karistust Pärnu Maakohtu 19.10.2006 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuu

ja 4 päeva võrra ning mõista karistuseks (3 a 6 k 20 p) kolm aastat kuus kuud ja kakskümmend

päeva vangistust, millise kandmise algust arvata alates 26.04.2007 a.

Tõkend vahistamine jätta muutmata.

Välja mõista tsiviilhagid – V. K. lt (6800) kuus tuhat kaheksasada krooni AA (eluk. xx), V. K. lt ja

E. G. ilt solidaarselt (1300) üks tuhat kolmsada krooni BB i (xx) ja V. K. lt, M. L. elt, J. M. alt ja H.

V. ilt solidaarselt (2700) kaks tuhat seitsesada krooni CC (xx) kasuks.

Jätta DD poolt esitatud tsiviilhagi summas 20400 krooni kriminaalasjas läbi vaatamata ning

selgitada, et kannatanul on võimalik esitada tsiviilhagi nõue lahendamiseks tsiviilkohtupidamise

korras.

Asitõendid, millised asuvad kriminaalasja juures – botased Reebok, millised kuuluvad H. V. ile

tagastada nende omanikule, sularaha kogusummas 1284 krooni konfiskeerida ning kanda riigi

tuludesse, mobiiltelefon Nokia, milline kuulub E. G. ile tagastada selle omanikule.

Välja mõista menetluskulud – ekspertiisitasud, solidaarselt (2875) kaks tuhat kaheksasada

seitsekümmend viis krooni V. K. lt, M. L. elt, J. M. alt ja H. V. ilt seoses kohtuarstliku ekspertiisi

läbiviimisega kriminaalasjas, (10220) kümme tuhat kakssada kakskümmend krooni V. K. lt ja E. G.

ilt seoses DNA ekspertiisi läbiviimisega kriminaalasjas ning (21) kakskümmend üks krooni V. K. lt,

E. G. ilt, M. L. elt, J. M. alt ja H. V. ilt seoses toimiku koopia tegemisega riigi tuludesse.

Välja mõista süüdimõistetutelt kaitsjatasud – V. K. lt (2527.56) kaks tuhat viissada kakskümmend

seitse krooni 56 senti määratud kaitsja Viktor Kozlovi osalemise eest kohtueelses menetluses ja

(2798.37) kaks tuhat seitsesada üheksakümmend kaheksa krooni 37 senti Avo Pärmanni osalemise

eest kohtumenetluses.

E. G. ilt (4292.84) neli tuhat kakssada üheksakümmend kaks krooni 84 senti Rünno Roosmaa

osalemise eest kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses.

M. L. elt (5325.93) viis tuhat kolmsada kakskümmend viis krooni 93 senti Viktor Kozlovi osalemise

eest kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses.

J. M. alt (1685.04) tuhat kuussada kaheksakümmend viis krooni 04 senti Viktor Kozlovi osalemise

eest kohtueelses menetluses ja (2798.37) kaks tuhat seitsesada üheksakümmend kaheksa krooni 37

senti Avo Pärmanni osalemise eest kohtumenetluses.

H. V. ilt (5325.93) viis tuhat kolmsada kakskümmend viis krooni 93 senti Viktor Kozlovi osalemise

eest kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1,2 ja lg 2 alusel sundrahad – V. K. lt, M. L. elt, J. M. alt ja H. V.

ilt, igaühelt (9000) üheksa tuhat krooni seoses esimese astme kuriteo toimepanemisega ning E. G. ilt

(5400) viis tuhat nelisada krooni seoses teise astme kuriteo toimepanemisega riigi tuludesse.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti

Ühispangas või arvele nr. 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele tuleb märkida

viitenumber 2800049696 ning selgitus „V. K. või E. G. või M. L. või J. M. või H. V. , 1-07-2690

kaitsjatasu või ekspertiisitasu või sundraha“

Menetluskulud ja sundraha tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised

nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

ASJAOLUD:

Süüdistatavatele oli esitatud süüdistused alljärgnevas – V. K. LE selles, et tema, olles varem

toime pannud varguse ning olles seega KarS § 201 lg 2 p 1 tähendatud isikuks, ajavahemikul

29.05.2006 a., täpselt tuvastamata kellaajal, leidis Pärnu maakonnas, xx AA elukohast

Vändra vallast Orikülast toodud kottidest AA le kuuluva mootorsae ECHO CS-

3500väärtusega 6800 krooni ning olles teadlik, et saag kuulub AA le, ei tagastanud ta

mootorsaagi omanikule ega teatanud leiust, vaid müüs mootorsae 29.05.2006 a. täpselt

tuvastamata kellaajal Pärnu maakonnas, Xx majas edasi tuvastamata isikule, tekitades

omastamisega AA le 6800 krooni suuruse varalise kahju.

Süüdistus on V. K. le esitatud selles, et tema, valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult

enda kasuks pööramisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS §

201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

-V. K. LE ja E. G. ILE selles, et nemad, olles varem toime pannud varguse ning olles seega

KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuteks, ajavahemikul 30.07.2006 a. kell 17.00 kuni

01.08.2006 a. kell 18.20, tungisid koos aknaklaasi ja ukselukustuse purustamise teel sisse

Pärnu maakonnas, xx asuvasse BB le kuuluvasse x tallu ning võtsid sealt ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ära BB le kuuluva puulõhkumise masina väärtusega 1500 krooni,

lumelükkaja -400 krooni, 1 kg suhkrut -13 krooni, käsidrelli -100 krooni, 12 viinapitsi

koguväärtusega 214.20 krooni ja 10 kg vaskjuhtmeid koos ämbriga koguväärtusega 800

krooni, tekitades BB le vargusega 3027.20 krooni suuruse varalise kahju.

Süüdistus on V. K. le ja E. G. ile esitatud selles, et nemad võõra vallasasja äravõtmisega selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem

toime pannud varguse, grupi poolt ja sissetungimisega, panid toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

-V. K. LE, M. L. ELE, J. M. ALE ja H. V. ILE selles, et nemad koos, ööl vastu 12.11.2006 a.,

täpselt tuvastamata kellaajal Pärnu linnas, xx, mahajäetud maja teisel korrusel, tungisid võõra

vallasasja äravõtmise eesmärgil kallale CC le lüües teda tuvastamata arv kordi käte ja

jalgadega pea, keha ja jalgade piirkonda. Peksmise käigus kukkus CC pikali, misjärel J. M. ,

V. K. , H. V. ja M. L. jätkasid käte ja jalgadega CC löömist pea, keha ja jalgade piirkonda,

põhjustades peksmisega CC le peaaju vapustuse, põrutushaavad peanahal, ulatuslikud

nahaalused verevalumid pea ja kaela piirkonnas ning rindkere põrutuse, s.o. lühiajalise

tervisekahjustuse. Peksmise käigus võtsid J. M. , V. K. , M. L. ja H. V. CC lt ära sularaha

summas 2000 krooni, botased väärtusega 230 krooni, nahktagi -150 krooni, mobiiltelefoni

Nokia 3410 -500 krooni koos ZEN kõnekaardiga väärtusega 100 krooni, kolm varalist

väärtust mitteomavat võtit, kaks võtit koguväärtusega 200 krooni, ühe magnetvõtme

väärtusega 300 krooni, nahast püksirihma -300 krooni ja varalist väärtust mitteomava ID

kaardi CC nimele, tekitades kokku röövimisega CC le kerged tervisekahjustused ja 3780

krooni suuruse varalise kahju.

Süüdistus V. K. le, J. M. ale ja H. V. ile on esitatud selles, et nemad võõra vallasasja

äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga,

grupi poolt, panid toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, M. L. ele aga KarS

§ 200 lg 2 p 4,7 järgi võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud

röövimise.

-J. M. ALE selles, et tema, olles toime pannud varguse ning olles seega KarS § 215 lg 2 p 1

tähendatud isikuks, ajavahemikul 13.10.2006 a. kuni 14.10.2006 a., päevasel ajal, kasutas

koos EE iga, kelle osas on kriminaalasja menetlus seoses tema surmaga lõpetatud,

omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil, omaniku teadmata ja loata DD le kuuluvat

sõiduautot Toyota Corolla, reg. Nr. xxxxxx, sõites sellega Pärnu linnas ringi kuni autos lõppes

bensiin, misjärel nad jätsid sõiduauto Pärnu linnas Mihkli 2 maja lähedusse.

Süüdistus J. M. ale on esitatud selles, et tema, võõra vallasasja omavolilise ajutise

kasutamisega omastamise eesmärgita, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi

poolt, pani toime KarS § 215 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

-Veel oli J. M. ALE esitatud süüdistus selles, et tema, olles varem toime pannud varguse ning

olles seega KarS § 201 lg 2 p 1 tähendatud isikuks, 15.10.2006 a. kella 14.00-15.00 paiku

Pärnu linnas, Mihkli t. 2 maja läheduses, olles teadlik, et EE oli eelnevalt võtnud DD le

kuuluva sõiduauto Toyota Corolla, reg. Nr. xxxxxx omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks,

omastas DD le kuuluva ja tema valduses oleva sõiduauto Toyota Corolla väärtusega 34000

krooni, müües sõiduauto FF ile.

Süüdistus J. M. ale on esitatud selles, et tema, valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks

pööramisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 201 lg 2 p 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS:

Asja kohtulikul arutamisel tunnistas V. K. end kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt

eitades röövimise toimepanemist, kuid tunnistas, et oli konflikt kannatanu CC ga, kuna

kannatanu „ärples ja väljendas end üleolevalt.“ Varguses BB le kuuluvast talust V. K. end

süüdi ei tunnistanud, väites et tema osalemine piirdus asjade auto peale laadimises ning

minema viimises. Samas võttis V. K. omaks, et asjade autosse laadimisel sai ta aru, et

tegemist on varastatud asjadega. AA le kuuluva mootorsae omastamises tunnistas V. K. end

täielikult süüdi.

-Süüdistatav E. G. tunnistas end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja kahetses

toimepandut, samuti lubas ta kannatanule hüvitada tekitatud kahju.

-M. L. end kuriteo (s.o. röövimise) toimepanemises süüdi ei tunnistanud kinnitades, et tema

süü seisnes selles, et võttis mahajäetud majas koos kannatanu ja teiste süüdistatavatega viina

ning ei läinud kannatanule appi kui tema suhtes vägivalda kasutati. Vägivalla kasutamise

põhjuseks nimetas M. L. seda, et kannatanu käitus üleolevalt, hooples ning lubas viina juurde

tuua, kuid ei täitnud oma lubadust. Seda kes kannatanu suhtes vägivalda kasutas ning kuidas

see toimus, M. L. avaldada ei soovinud.

-J. M. tunnistas end süüdi osaliselt seletades, et ta ei ole DD le kuuluvat sõiduautot

ärandanud, kuid on sellega sõitnud ning selle ka maha müünud. Samuti tunnistas J. M. , et tal

puudus

omaniku

luba

sõiduki

kasutamiseks

ning

selle

müümiseks.

Röövimise

toimepanemises J. M. end süüdi ei tunnistanud, seletades, et ei ole kannatanut peksnud, kuid

võis teda ühel korral tõugata. Samas J. M. tunnistas, et kannatanut peksti, kuna ta ärples ning

käitus üleolevalt.

-H. V. tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt võttes omaks, et võttis kannatanu

botased ja nahktagi, kuid seda mitte röövimise eesmärgil, vaid selleks, et minna nendega

poodi alkoholi juurde tooma. Samas H. V. kinnitas, et jääb oma kohtueelsel uurimisel antud

ütluste juurde.

Asja kohtulikul arutamisel jäid kõik süüdistatavad - V. K. , E. G. , M. L. , J. M. ja H. V. selle

juurde, et kohus arutaks asja lühimenetluse korras.

Kannatanu AA avaldas, et temalt varastati vähekasutatud Jaapani päritoluga mootorsaag

hinnaga ca 7000 krooni, milline kahju on talle hüvitamata.

-Kannatanu BB avaldas, et vargusega talle kuuluvast x talust varastati süüdistuses toodud

esemed. Varastatud esemetest on kannatanule tagastatud puulõhkumise masin ning

viinapitsid. Kannatanu hindas talle veel hüvitamata kahju suuruseks 1300 krooni ning palus

selle väljamõistmist.

Prokurör leidis, et kõigi süüdistatavate süü on leidnud neile esitatud süüdistustes tõendamist

ning palus nende süüdi tunnistamist ning karistamist lühimenetluse korras.

KOHTU SEISUKOHT:

Kuna kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäid süüdistatavad lühimenetluse juurde, lahendas

kohus KrMS § 233 lg 1 kohaselt kriminaalasja toimikumaterjalide põhjal.

Kohus leidis, et süüdistatavate süü kuritegude toimepanemises on tõendatud järgmiselt – AA

le kuulunud mootorsae enda kasuks pööramises, s.o. omastamises – kannatanu AA

ülekuulamise protokolliga (I kd. t.l. 36-37), milles kannatanu on avaldanud, et 28.05.2006 a.

Vändra vallas, Orikülas, kolimise käigus läks kaotsi kannatanule kuulunud, kollases kilekotis

olnud mootorsaag maksumusega 6800 krooni.

-Tunnistaja GG i ütlustega (I kd. t.l. 38-39) selle kohta, et tumeda peaga meesterahvas (ilmselt

V. K. ) andis xx juures ühe naisterahva kätte valget või kollast värvi kilekoti ning naisterahvas

viis kilekoti majja.

-Tunnistaja HH kinnitusel viibis kannatanu majas enne sealt lahkumist üksnes V. K. ,

mistõttu ei saanud keegi teine kannatanule kuuluvat saagi varastada (I kd. t.l. 40-41).

-II i ütlustega (I kd. t.l. 45-46) selle kohta, et 2006 a. mai lõpus aitas ta kannatanul AA l

kolida. Kolimise käigus andis kannatanu II ile kartulit, peeti, porgandit, mahlu ja konserve,

millised paigutati kartulikottidesse. Viinud kotid II i elukohta xx, võttis V. K. ühest kotist

välja mootorsae ning andis selle edasi II ile tundmatule isikule. Hiljem avaldas V. K.

tunnistajale, et andis sae ära võla katteks. Tunnistaja on kinnitanud, et saag, mida ta V. K.

käes nägi, kuulus kannatanule AA le (I kd. t.l. 45-46).

-Süüdistatava V. K. enda ütlustega (I kd. t.l. 196-197). Süüdistatava ütluste kohaselt märkas

ta II i elukohas AA juurest äratoodud asjade mahatõstmise käigus muude asjade hulgas ka

mootorsaagi, milline oli ekslikult sattunud II ile lubatud asjade hulka. V. K. sae leidmisest

selle omanikule ega teistele ei teatanud. Sae müüs V. K. maha talle tundmatule taksojuhile.

Ülaltoodust nähtub, et süüdistatav V. K. , leidnud kolimise käigus muude asjade hulka

sattunud kannatanule AA le kuuluva mootorsae ja saanud sellega asja valdajaks, oli teadlik, et

saag kuulub kannatanule. V. K. ei tagastanud saagi selle seaduslikule omanikule ega teatanud

talle ka leiust. V. K. , olles teadlik, et saag ei kuulu talle, omastas enda valdusesse sattunud

vallasasja ning müüs selle edasi eeluurimisega tuvastamata isikule. Süüdistatava taolist, otsese

tahtlusega käitumist tuleb käsitleda tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda

kasuks pööramisena KarS § 201 tunnustel.

Kuna V. K. t oli enne eeltoodud kuriteo toimepanemist 16.11.2005 a. Viljandi Maakohtu

poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 4,7 alusel 9 kuulise vangistusega, mille kandmiselt ta

vabanes 02.02.2006 a., siis on tema puhul tegemist KarS § 201 lg 2 p 1 tähendatud isikuga,

kes on varem toime pannud varguse.

Eeltoodust lähtudes, leidis kohus, et V. K. süü kuriteo toimepanemises KarS § 201 lg 2 p 1

järgi on leidnud täielikku tõendamist.

-Varguse toimepanemises V. K. ja E. G. i poolt 30.07.-01.08.2006 a. xx asuvast BB x talust

– kannatanu BB kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (I kd. t.l. 75-81), milles kannatanu on

avaldanud, et eeltoodud ajavahemikus on ukselukustuse lahtimurdmise ja aknaklaaside

lõhkumise teel sisse tungitud talle kuuluvasse talumajja ning sealt on varastatud 1 kg suhkrut,

12 viinapitsi, käsidrell, lumelükkaja, elektrimootoriga puulõhkumise masin ja ämber 10 kg

vasktraadiga. Vargusega tekitatud kahju hindas kannatanu 3063 krooni ning lõhkumisega

tekitatud kahju 2350 krooni väärtuses. Täiendava ülekuulamise käigus (I kd. t.l. 80-81) on

kannatanu avaldanud, et ta on temalt varastatud viinapitsid ja puulõhkumise masina tagasi

saanud. Kannatanu hindas talle veel hüvitamata kahju suuruseks 1300 krooni. Nimetatud

kahjusumma juurde jäi kannatanu ka kriminaalasja kohtulikul arutamisel.

-Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I kd. t.l. 50-69), milline tõendab ukseluku ja aknaklaaside

lõhkumise teel kannatanu BB le kuuluvasse talumajja sissetungimist ning sealt varguse

toimepanemist kannatanu poolt avaldatud ajal ning viisil. Sündmuskoha vaatluse käigus on

talumaja köögi põrandalt leitud mobiiltelefon Nokia 3110. Kriminaalmenetluse käigus on

kindlaks tehtud, et telefon kuulus süüdistatavale E. G. ile. Nimetatud asjaolu kinnitab E. G. i

viibimist kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal.

-Tunnistaja II i ütlustega (I kd. t.l. 82-84) selle kohta, et 2006 a. juulikuu lõpus läks ta koos E.

G. iga x külas asuva talumaja juurde. E. G. lõi maja akna puruks ning sisenes akna kaudu

majja. Pärast seda II lahkus maja juurest, kuid E. G. jäi sinna. Jõudnud Vändrasse, kohtas II

V. K. t ning teatas talle, et E. G. viibib ühes tühjas talumajas, samuti seletas ta V. K. le talu

täpse asukoha peale mida lahkus V. K. samas suunas. Hiljem sai II teada, et V. K. ööbis

koos E. G. iga talus. Tunnistaja eeltoodud ütlused kinnitavad seda, et kuriteo toimepanemise

ajal viibisid sündmuskohal koos nii E. G. kui ka V. K. .

-Tunnistaja JJ e antud ütlustega (I kd. t.l. 85-88). Tunnistaja on kinnitanud, et talle helistas V.

K. ning kutsus tunnistajat tulema autoga x külas asuva talumaja juurde. Talumaja juures

tõstsid V. K. ja E. G. tunnistaja auto peale elektrilise puulõhkumise masina ning kavatsesid

viia see Türile ja seal maha müüa. Seejärel aga pakkus V. K. puulõhkumise masinat JJ ele,

kes lõpuks nõustuski masina ostmisega 400 krooni eest. Umbes nädal aega hiljem helistas V.

K. uuesti tunnistajale ning kutsus teda samasse kohta. Antud korral laadisid V. K. ja E. G.

tunnistaja autole vanarauda ning muid esemeid, millised viidi Türi linna ning paigutati E. G. i

poolt juhatatud kuuri. V. K. lt ostetud puulõhkumise masina andis JJ üle politseile. Tunnistaja

ütlused kinnitavad seda, et V. K. ja E. G. koos panid kannatanu BB talumajast toime

varguse varastades puulõhkumise masina ning metalli.

-Asitõendi, eeltoodud BB talumajast varastatud elektrilise puulõhkuja vaatlusprotokolliga (I

kd. t.l. 89-91), milline kinnitab puulõhkumismasina vargust ning selle sattumist tunnistaja

poolt kirjeldatud viisil tema kätte.

-Üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (I kd. t.l. 94), milline tõendab E. G. i poolt politseile

talumajast varastatud 12 viinapitsi üleandmist ning nimetatud viinapitside kui asitõendite

vaatlusprotokolliga (I kd. t.l. 95-96). Eeltoodud tõendid kinnitavad varastatud asjade sattumist

E. G. i valdusesse.

-DNA ekspertiisiaktiga (I kd. t.l. 99-101), milline tõendab, et BB talumaja juurest leitud

mobiiltelefonilt Nokia 3110 leiti bioloogilist materjali, mille puhul ei saa välistada E. G. i

bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. Samuti on ajalehelt ning ühelt sündmuskohal

leitud suitsukonilt leitud DNA profiile, millised langevad kokku E. G. i DNA profiilidega.

Nimetatud asjaolu tõendab E. G. i viibimist sündmuskohal ning puutumust seal eeltoodud

esemetesse.

-Tunnistaja KK i ütlustega selle kohta, et 2006 a. juulikuus helistas talle V. K. ning kutsus

tunnistajat sõitma oma autoga x külla ühe talumaja juurde. Jõudnud sinna, püüdsid V. K. ning

seal viibinud tunnistajale tundmatu mees paigutada tunnistaja sõiduautosse puulõhkumise

masinat. Kuna aga masin oma suuruse tõttu sõiduautosse ei mahtunud, jäi toiming lõpuni

viimata ning KK i sõitis ära (II kd. 131-133). Tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et V. K.

viibis kannatanu talus ning tal oli tahtlus varastada kannatanule kuuluv puulõhkumise masin.

-DNA ekspertiisi läbiviinud eksperdi Anu Aaspõllu teatisega selle kohta, et talumaja juurest

leitud ja seda analüüsitud suitsukonilt leiti DNA profiile, millised langevad kokku KK i DNA

profiiliga (II kd. t.l. 129). Nimetatud asjaolu kinnitab seda, et KK viibis talumaja juures ning

teab seal toimunu kohta ütlusi anda.

-Süüdistatava V. K. ütlustega kahtlustatavana ülekuulamise käigus (I kd. t.l. 190), milles ta

on kinnitanud, et viibis koos E. G. iga kannatanu talumajas, jõi temaga koos viina ning võttis

koos E. G. iga vaskjuhtmeid ning veel mingeid esemeid, mida ta aga ei mäleta. Süüdistatav on

tunnistanud, et ta sai aru, et neil ei olnud õigust talust esemeid kaasa võtta. Antud asjaolu

kinnitab, et süüdistatav möönis enda poolt varguse, s.o. kuriteo toimepanemist.

-Süüdistatava E. G. i kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega (I t.l. 207-209). E. G. i

ütluste kohaselt viibis ta 2006 a. suvel ühes tühjas talumajas algul koos II iga. Pärast II i

lahkumist tuli tallu V. K. koos autoga, mida juhtis E. G. ile tundmatu mees. V. K. ja E. G.

pöörasid koos maja segamini otsides asju, mida kaasa võtta. Maja juurde valmispandud

metalli panid V. K. ja E. G. auto peale ning viisid selle Türile, kus asjad jäeti E. G. i

elukohta. E. G. i ütlused lähevad kokku JJ e ütlustega ning kinnitavad varguse toimepanekut

V. K. ja E. G. i poolt.

Eeltoodud tõendite põhjal asus kohus seisukohale, et süüdistatav E. G. viibis omavoliliselt

2006 a. juuli lõpus Vändra vallas, x külas BB le kuuluvas talumajas algul koos II i, hiljem aga

koos V. K. ga, kusjuures majja sisenemiseks oli E. G. purustanud maja aknaklaasi ning

välisukse luku. Hiljem, kui II oli lahkunud, tuli majja V. K. . Pärast seda paiskasid E. G. ja

V. K. segamini elamu ruumid, kapid ning panipaigad ja võeti kaasa kannatanule kuuluvad

asjad. Kohus on veendunud, et kuigi V. K. ja E. G. ei ole oma ütlustes nimetanud äravõetud

esemete hulgas kõiki neid esemeid, mille äravõtmisest on avaldanud kannatanu, ei ole kohtul

alust kahelda kannatanu avaldatus. Kannatanu ütlustest (I kd. t.l. 75-76) nähtub, et tema

lahkus oma talumajast 30.07.2006 a. õhtul, uuesti tuli ta talumajja 01.08.2006 a. s.o.

ülejärgmisel päeval. Seega pandi vargus toime vahepealse, suhteliselt lühikese aja jooksul.

Kuivõrd E. G. i ütluste kohaselt viibis süüdistatav talus pikemat aega (ööbis seal), ei ole

tõenäoline, et ülejäänud lühikese ajavahemiku jooksul, kui talus keegi ei viibinud, oleks sinna

tulnud veel keegi eeluurimisega tuvastamata isik ning varastanud need asjad, mida

süüdistatavad ei ole nimetanud. Kohtu hinnangul panid V. K. ja E. G. toime lisaks metalli

(traadi), viinapitside ja puulõhkumise masina varguse toime ka suhkru, käsidrelli ja

lumelükkaja varguse.

Võõras talumajas omavolilise viibimine ning sealt teadlikult neile mittekuuluvate asjade

kaasavõtmine on käsitletav võõra vallasasja ebaseadusliku omandamisena. Taoline tegevus on

käsitletav KarS § 199 järgi vargusena.

Kuna V. K. ja E. G. otsisid koos asju, valisid need välja ning toimetasid asjad koos V. K.

poolt organiseeritud transpordiga minema, on tegemist varguse toimepanemisega grupis.

Omavolilist sisenemist omaniku poolt lahkumisel lukustatud elamusse tuleb käsitleda varguse

toimepanemisena sissetungimisega. Nii V. K. kui E. G. i puhul oli tegemist varem varguse

toimepannud isikutega.

Olles teadlikud, et taluhoonetes olnud vara ei kuulu neile ja neil puudub õigus hõivatud

varale, tegutsesid süüdistatavad vara hõivamisel subjektiivsest küljest kavatsetult.

Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist kuriteo toimepanek nii V.

K. kui E. G. i poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi.

-J. M. a poolt DD le kuuluva sõiduauto Toyota Corolla omavolilises kasutamises ja enda

kasuks pööramises – kannatanu DD ütlustega selle kohta 25.10.2006 a. avastas ta enda

sõiduauto Toyota Corolla varguse x hoovist (I kd. t.l. 117). Täiendava ülekuulamise käigus on

kannatanu avaldanud, et sõiduki on ta Nooda tänaval asuvast tasulisest parklast kätte saanud.

Kuna sõiduk oli avariiline, soovib kannatanu talle tekitatud kahju hüvitamist summas 20400

krooni (I kd. t.l. 121).

-Ostu – müügi lepingust 18.09.2006 a. nähtub, et LL on DD le müünud sõiduauto Toyota

Corolla (riiklik reg. Nr. xxxxxx) (I kd. t.l. 118). Autoregistri väljatrükist (I kd. t.l. 119)

nähtub, et tegemist oli tumesinist värvi luukpära tüüpi kerega 1993 a. sõiduautoga. Eeltoodud

tõendid tõendavad, et auto kuulus varguse ajal DD le, samuti iseloomustavad auto väliseid

tunnuseid.

-Tunnistaja MM i ütlustega (I kd. t.l. 127-128). Tunnistaja on avaldanud, et 15.10.2006 a.

viibis ta koos FF iga Ülejõe Säästumarketi juures. Seal kohtasid nad „väikeseks x“ kutsutavat

isikut, kes pakkus müüa sõiduautot Toyota Corolla. Seejärel mindi koos Mihkli tänavale, kus

müüja näitas tumesinist värvi sõiduautot. FF maksis sõiduki eest 500 krooni ja küsis auto

dokumente, kuid „väike x“ dokumente ei andnud, vaid lubas dokumendid tuua järgmisel

päeval. Sama päeva õhtul tegi aga FF autoga Uus - Sauga tänaval liiklusõnnetuse sõites

ühele parkivale autole otsa.

-FF i ütlustega (I kd. t.l. 129-130), kes on seletanud, et 15.10.2006 a. sai ta Jannseni tänava

Säästumarketi juures kokku x nimelise mehega, kes pakkus müüa sõiduautot Toyota Corolla

soovides algatuseks saama käsiraha 500 krooni. FF nõustus tehinguga, andis sõiduki eest 500

krooni, samuti võttis kanistrisse 100 krooni eest bensiini. Koos x ja MM iga mindi Mihkli

tänavale, kus oli tumesinist värvi Toyota Corolla. Seal andis x sõiduki FF ile üle, kuid ütles, et

auto dokumente tal üle anda ei ole, kuna need on ämma käes. Dokumendid lubas x üle anda

järgmisel päeval. Sama päeva õhtul tegi alkoholijoobes olnud FF sõiduautoga Uus – Sauga

tänaval liiklusõnnetuse ning siis selgus, et sõiduk on varastatud.

-Isiku äratundmiseks esitamise protokolliga (I kd. t.l. 133-134) on tõendatud, et FF on

fotodelt ära tundnud sama x nimelise isiku, kes talle 15.10.2006 a. müüs sõiduauto Toyota

Corolla. x nimeliseks isikuks oli süüdistatav J. M. .

-NN i ütlustega (I kd. t.l. 135-137) on tõendatud see, et tema koos J. M. aga kohtas Uus –

Sauga poe juures EE it, kes oli alkoholijoobes ja sõitis tumedat värvi sõiduauto Toyota

Corollaga. Kuna EE oli tugevas joobes, asus sõiduki rooli J. M. . Koos sõideti ringi Pärnu

linnas ning sõidu ajal selgus, et sõiduauto on EE i poolt varastatud. Tunnistaja on kinnitanud

veel seda, et nägi ka hiljem nimetatud autot linna vahel sõitmas ning autot juhtis J. M. .

Umbes nädala möödudes kohtas tunnistaja J. M. a, kes teatas, et müüs sõiduauto maha ning

sai ostja käest 500 krooni.

-Süüdistatava J. M. a enda ütlustega (I kd. t.l. 242, 246). J. M. on kinnitanud, et tema DD le

kuuluvat sõiduautot Toyota Corolla varastanud ei ole, kuid teab, et selle varastas EE , kes

töötas kannatanu DD juures. J. M. on kinnitanud, et sõitis autoga mitme päeva jooksul Pärnu

linna vahel ringi 15.10.2006 a. pakkus J. M. autot FF ile ja MM ile 500 krooni eest müüa. FF

nõustus tehinguga ning J. M. andis talle sõiduauto üle. Kuna sõiduauto oli varastatud, siis

autodokumente FF ile üle ei antud.

Eeltoodud tõenditest nähtub, et DD le kuulunud tumesinist värvi sõiduauto Toyota Corolla

varastas 13.10.-25.10.2006 a. vahelisel ajal EE , kes teatas sellest ka J. M. ale ja NN ile.

Kuulnud, et sõiduk on varastatud, loobus NN selles edasi sõitmisest ning lahkus autost. J. M.

kasutas aga sõidukit mitme päeva jooksul sõites tunnistajate ütluste kohaselt sellega ringi

Pärnu linnas. 15.10.2006 a. müüs J. M. enda valduses olnud sõiduauto maha FF ile saades

tehinguga 500 krooni. Kuna sõiduk oli varastatud, ei olnud J. M. a valduses selle dokumente

ning sõiduk anti üle ilma nendeta. Jätmaks FF ile muljet tehingu seaduslikkuses valetas J. M.

talle nagu oleks tegemist ämmale kuuluva autoga ning dokumendid on ämma käes, keda aga

momendil ei ole kodus. Tehingu tulemusena saigi FF sõiduki enda valdusesse ja asus sellega

ka ringi sõitma, kuid tegi olles alkoholijoobes sõidukiga sama päeva õhtul Pärnu linnas Uus –

Sauga tänaval liiklusavarii.

EE i osas on kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1,4 p 1 ja § 200 alusel lõpetatud seoses tema

surmaga (I kd. t.l. 140, 142-143).

J. M. ale on esitatud süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1,3 järgi võõra vallasasja omavolilises

kasutamises selle omastamise eesmärgita isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja

grupi poolt.

Kohus leidis, et DD le kuulunud sõiduki puhul oli tegemist J. M. a jaoks talle mittekuuluva

võõra vallasasjaga. Sõiduki omavoliline kasutamine J. M. a poolt seisnes selles, et ta sõitis

korduvalt, mitme päeva jooksul sõidukiga omavoliliselt ringi Pärnu linnas omamata selleks

sõiduki omaniku luba või volitusi. Kuna sõiduki varastas omanikult EE , ei esine J. M. a

käitumises varguse koosseisu ning sõidukiga ringi sõitmist tuleb käsitleda sõiduki

omavoliliseks kasutamiseks selle omastamise eesmärgita.

Kuna J. M. a on 17.01.2006 a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi

1 aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseaja kohaldamisega, on tema puhul

tegemist KarS § 215 lg 2 lg 2 p 1 järgi isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Kuriteo

toimepanek grupis KarS § 215 lg 2 p 2 järgi väljendub selles, et J. M. kasutas sõidukit

vaheldumisi koos EE iga.

Subjektiivsest küljest tegutses J. M. otsese tahtlusega olles teadlik sellest, et sõiduk on EE i

poolt varastatud ning et tal puudub omaniku luba selle kasutamiseks. Teadlikule sõiduki

omavolilisele kasutamisele viitab ka see, et sõidukil puudusid selle kasutamiseks vajalikud

dokumendid.

J. M. ale on esitatud süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1,3 järgi. 15.03.2007 a. kehtima hakanud

KarS § 215 redaktsiooni kohaselt on võõra vallasasja omavoliline kasutamine grupis

käsitletav KarS § 215 lg 2 p 2 järgi, mistõttu tuleb tema süüdistus ümber kvalifitseerida.

Kohtu hinnangul on tegemist süüdistuse täpsustamisega, mis ei raskenda süüdistatava

olukorda.

Süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ilmneb J. M. a kuriteokoosseisule vastav käitumine

selles, et tema, kasutades omavoliliselt mitte talle, vaid kannatanule DD le kuuluvat

sõiduautot, omastas enda valdusesse saanud sõiduki sellega, et müüs sõiduauto FF ile, saades

FF ilt müügitehinguga nn. ettemaksuna 500 krooni. Võõra sõiduki s.o. vallasasja andis J. M.

üle ostjale.

J. M. a eeltoodud käitumist tuleb lugeda tegevusena otsese tahtlusega kuivõrd J. M. oli

teadlik, et sõiduk ei kuulu talle ning tal ei ole omaniku volitusi selle kasutamiseks või

võõrandamiseks.

Kohus leidis, et lähtudes eeltoodust, on leidnud täielikku tõendamist J. M. a poolt kuritegude

toimepanek nii KarS § 215 lg 2 p 1,2 ja § 201 lg 2 p 1 järgi.

-12.11.2006 a. x mahajäetud majas CC lt toimepandud röövimises –Kannatanu CC

eeluurimisel antud ütlustega (I kd. t.l. 5-8). Kannatanu on avaldanud, et kohtus 11.11.2006 a.

õhtul Pärnu bussijaamas nelja talle tundmatu mehega. Kuna kannatanul ei olnud õhtul enam

võimalik bussiga koju Viljandisse sõita, kutsusid mehed teda kaasa ja pakkusid öömaja.

Kannatanu ostis 4 pudelit viina ja ühe konjaki ning koos suunduti ühte mahajäetud majja.

Ühise alkoholitarvitamise ajal tungisid mehed kannatanule kallale pekstes teda käte ja

jalgadega, samuti keedupotiga vastu pead. Seejärel võeti kannatanult ära nahktagi, botased, ID

kaart, mobiiltelefon Nokia 3410 ning 2000 krooni sularaha. Hommikul õnnestus kannatanul

majast põgeneda ning minna Pärnu Hotelli, kus ta lasi administraatoril kutsuda politsei.

Kannatanu ütlustel viibis ta majas koos nelja mehega, kes kõik teda ka peksid. Hommikul tuli

majja veel viies mees, kes aga kannatanut ei peksnud, vaid püüdis teda peksjate eest kaitsta (I

kd. t.l. 6-7). Täiendava ülekuulamise käigus on kannatanu avaldanud, et kaduma läksid lisaks

eeltoodule veel 5 uksevõtit, magnetvõti, püksirihm. Kokku hindas kannatanu talle tekitatud

materiaalset kahju 2700 krooni väärtuses.

Süüdistatavatest on nimetatud kuriteo toimepanemises end täielikult süüdi tunnistanud H. V. ,

ülejäänud süüdistatavad on ennast süüdi tunnistanud osaliselt eitades kannatanu röövimist,

kuid võttes omaks, et kannatanut peksti. Hindamaks kannatanu poolt avaldatu tõepärasust,

tuleb kohtul hinnata seda kuivõrd kannatanu ütlused lähevad kokku teiste kriminaalasjas

kogutud tõenditega. Kohus leidis, et ei ole alust kahelda kannatanu poolt antud ütlustes ning

seda alljärgnevatel põhjustel – Politseitöötajate Oivo Varti ja Andres Poppi poolt on

12.11.2006 a. koostatud ettekanded selle kohta, et sama päeva hommikul kell 10.56 teatati

Pärnu Hotellist sinna tulnud mehest, keda oli hotelli lähedal asunud mahajäetud majas pekstud

4 asotsiaalse välimusega mehe poolt. Peksmise käigus võeti kannatanult jalast ära botased,

seljast must nahktagi, mobiiltelefon Nokia 3410 ja 2000 krooni sularaha. Peksmise tagajärjel

olid kannatanul märgatavad kehavigastused – silmad ja pea tugevas paistes (silmad kinni

paistetanud, pea paistetuse tõttu ebaloomulikult suureks paisunud). Läinud kannatanu

juhatatud majja, pidasid politseitöötajad kinni seal viibinud, tugevas alkoholijoobes olnud V.

K. , E. G. i, H. V. i, M. L. e ja J. M. a (I kd. t.l. 2-4). Ettekannetest nähtub, et kannatanu on

kohe peale sündmuse toimumist andnud asja kohta samasuguse selgituse nagu hiljem

kannatanuna ülekuulamise käigus, s.o. avaldanud, et teda peksti nelja mehe poolt ning samad

mehed röövisid temalt isiklikud asjad.

-Kriminaalasja toimikusse lisatud fotokoopiast (I kd. t.l. 4) nähtub, et kannatanul esinesid

tugevad, silmaga nähtavad, politseinike ettekandes kajastatud vigastused pea ja näo

piirkonnas. Samuti on täheldatav, et kannatanu viibis novembrikuus kampsuni väel, ilma

üleriieteta. Kannatanu välimus ning füüsiline seisund viitavad ilmselgelt sellele, et tema

suhtes oli kasutatud tugevat füüsilist vägivalda, samuti viitab üleriiete puudumine sellele, et

kannatanu ütlused temalt nahktagi hõivamise kohta on tõesed.

-Asjaoluga, et kinnipidamisel ja kainestusmajja paigutamisel leiti V. K. lt asjade läbivaatuse

käigus kannatanule kuuluv mobiiltelefon Nokia (I kd. t.l. 2). Nimetatud asjaolu kinnitab

kannatanu ütlusi temalt peksmise käigus esemete hõivamise kohta.

-Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga (I kd. t.l. 12-14) on tuvastatud, et kannatanu CC l

esinesid ulatuslikud tervisekahjustused – peaaju vapustus, põrutushaav juustega kaetud

peanahal, ulatuslikud nahaalused verevalumid pea ja kaelapiirkonnas ning rindkerepõrutus.

Eksperdi arvamuse kohaselt olid vigastused saadud tömbi vägivalla toimel ja võimalik, et

kannatanu poolt avaldatud aegadel ja viisil, s.o. 11.11.-12.11.2006 a. löökidest kõvade

tömpide esemetega (rusikatega, kängitsetud jalaga). Tervisekahjustuste tagajärjel saadud

vigastuste tõttu viibis kannatanu haiglaravil.

Eksperdi arvamus kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et teda peksti tühjas majas nelja mehe

poolt korduvate löökidega pea ja keha piirkonda.

-Asitõendi – kannatanu poolt väljaantud botaste vaatlusprotokolliga (I kd. t.l. 9-10).

Kannatanu on avaldanud, et nimetatud botased ei kuulunud talle, vaid vahetati H. V. i poolt

välja temalt hõivatud botaste vastu, sest H. V. i botased olid „vanad“. Asitõendi vaatlusega

ongi tuvastatud, et botased olid halvas seisukorras ning tugevalt määrdunud.

-Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I kd. t.l. 16-17) on vaadeldud sündmuskohta, mahajäetud

maja Pärnus, x. Vaatlusega on tuvastatud, et ühes ruumis olid maas verejäljed. Nimetatud

verejäljed kinnitavad kannatanu ütlusi tema suhtes kasutatud füüsilise vägivalla kohta. Samast

ruumist leiti ka mängukaardid. Kuivõrd kannatanu ning süüdistatavate ütluste kohaselt

tarvitasid nad alkoholi ning mängisid kaarte, viitavad verejäljed samas ruumis sellele, et

kannatanu suhtes kasutati vägivalda samal ajal ning kohas.

-Asitõendi – sularaha vaatlusprotokolliga (I kd. t.l. 23-28). Kinnipidamise käigus on V. K. lt,

M. L. elt, H. V. ilt ja J. M. alt ära võetud sularaha järgmistes kupüürides – kaks 500 kroonist

rahatähte, kaks 100 kroonist rahatähte, viis 10 kroonist rahatähte, neli 5 kroonist rahatähte

ning seitse 2 kroonist rahatähte. Kannatanu on ülekuulamise käigus avaldanud, et temalt võeti

ära sularaha 2000 krooni väärtuses ning, et raha oli tal viiesaja ja sajalistes kupüürides (I kd.

t.l. 6). Asitõendite hulgas on ka viiesaja ning sajakrooniseid rahatähti, kuid ka väiksemaid

rahatähti, kokku sularaha 1284 krooni väärtuses. Kuna H. V. i ütluste kohaselt (I kd. t.l. 256)

ülejäänud isikutel kellelgi raha ei olnud, pärineb nimetatud raha ilmselt kannatanult. Asjaolu,

et teda on vähem kui 2000 krooni, on kohtu hinnangul seletatav sellega, et juba algul, enne

tühja majja minekut ostis kannatanu oma raha eest viina ning konjakit, samuti käis hiljem

kannatanu raha, tagi ja botastega poes H. V. . Kannatanu on oma rahalist seisu hinnanud

ilmselt selle momendi seisuga kui ta veel ei olnud alkoholi ostnud. Tulenevalt sellest ongi

seletatav, et kinnipidamisel oli 2000 kroonist veel alles 1284 krooni.

-E. G. i ütlustega (I kd. t.l. 212) selle kohta, et kui ta 12.11.2006 a. hommikul Pärnus Hotell

Pärnu lähedal asuvasse tühja majja läks, nägi ta seal teisi süüdistatavaid ning ühte võõrast

meesterahvast, kelle välimus viitas sellele, et teda oli tugevalt pekstud (nägu paistes).

Tundmatu mees pesi toas põrandalt verd ning purjus V. K. andis talle korraldusi. Veidi

hiljem, kui kannatanu oli lahkunud, kuulis E. G. M. L. elt, et V. K. l „sõitis katus ära ja ta

peksis kannatanut“. E. G. eitas enda poolt kannatanu peksmist. E. G. i antud ütlused

kinnitavad kannatanu ütlusi, mille kohaselt peksid teda need mehed, kellega ta sai kokku

eelmise päeva õhtul bussijaamas (V. K. , M. L. , J. M. ja H. V. ), kuid see mees, kes tuli

majja hommikul s.o. E. G. teda peksnud ei ole.

-Süüdistatav J. M. on end kohtueelsel uurimisel kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ja

andnud asja kohta ütlusi (I kd. t.l. 240). Süüdistatava ütlustest nähtub, et kannatanu viibis

koos tema ja teiste süüdistatavatega Rüütli tänaval asuvas mahajäetud majas. Seal mängiti

kaarte ning tarvitati kannatanu poolt ostetud alkoholi. Mingil hetkel hakkasid V. K. , H. V. ,

M. L. ja E. G. kannatanut sõimama ning tungisid talle kallale pekstes teda käte ja jalgadega.

J. M. a ütluste kohaselt peksid teda V. K. , M. L. ja H. V. , kuid kas ka E. G. peksis, seda ta

ei mäletanud. J. M. on eitanud endapoolset kannatanu peksmist, kuid on võtnud omaks, et lõi

hiljem, pärast teiste peksmist kannatanut parema, lahtise käega vastu kukalt, sest kannatanu

keeldus „välja tegemisest“. Kui kannatanu mõne aja pärast oli lahkunud, nägi J. M. H. V.

käes kannatanu botaseid ja tagi. Samuti kuulis ta H. V. ilt, et viimane andis oma botased

kannatanule. V. K. või M. L. näitas J. M. ale kannatanu mobiiltelefoni. Mõne aja pärast

pidas politsei kõik majas viibinud isikud kinni.

Hinnates süüdistatava J. M. a ütlusi, leidis kohus, et need lähevad kokku kannatanu antud

ütlustega, kuid erinevuseks on see, et J. M. on enda asemel nimetanud E. G. it isikuna, kes ka

osales kannatanu peksmises. Samas aga nähtub kannatanu ja E. G. i ütlustest, et E. G.

kannatanu peksmises ning temalt esemete äravõtmises ei osalenud. Kannatanu on avaldanud,

et E. G. püüdis teda hoopis kaitsta peksmise eest. J. M. on ka ise avaldanud, et ta ei ole

kindel selles, et E. G. kannatanut peksis. Lähtudes eeltoodust ja hinnates J. M. a ütlusi asus

kohus seisukohale, et J. M. on andnud asja kohta ütlusi, mis kinnitavad teiste süüdistatavate

süüd. Samas on ta aga püüdnud maha vaikida enda osalemist kuriteo toimepanemises. Kohtu

hinnangul tuleb J. M. poolt andud ütlusi pidada ennast õigustavateks. Kohus leidis, et

neljandaks isikuks, kes kannatanut peksis ei olnud mitte E. G. , vaid selleks oli J. M. . J. M. a

ütlused selle kohta, et H. V. i, V. K. või M. L. e käes olid kannatanule kuuluvad asjad

kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et peksmise tulemusena hõivati temalt isiklikke asju.

-Süüdistatav M. L. on andnud ütlusi (I kd. t.l. 225-227), milles ta on kinnitanud, et temal ning

teistel süüdistatavatel tekkis kannatanuga mahajäetud majas tüli ning toimus kaklus. Samuti

tekkis tüli kannatanul V. K. ja „Äpuga“ (s.o. H. V. ) hommikul, mille tagajärjel nimetatud

isikud teda ka siis peksid. M. L. e ütlustest nähtub, et hommikul peksid kannatanut V. K. ja

H. V. , õhtul aga lisaks nimetatutele ka J. M. . Enda osalemise kohta on M. L. väitnud, et

tema kannatanut löönud ei ole, kuid võis teda üksnes endast eemale tõugata. Asjade

äravõtmise kohta M. L. ütlusi andnud ei ole, kuid ta on väitnud, et kannatanul kukkusid

peksmise käigus jalast saapad ära.

-Süüdistatav V. K. on asja kohta seletanud (I kd. t.l. 191), et tema kannatanut röövinud ei ole,

samuti ei ole ta osalenud kannatanu peksmises, kuna magas sellel ajal kui kannatanut peksti.

Samas on V. K. kinnitanud, et kannatanul esinesid hommikul peksmise tagajärjel saadud

vigastused. Samuti on V. K. võtnud omaks, et ta võttis enda kätte ja pani taskusse

kannatanule kuuluva mobiiltelefoni. V. K. ütlused tõendavad kannatanu peksmist, samuti

seda, et ta hõivas kannatanule kuuluva mobiiltelefoni.

-Süüdistatav H. V. on asja kohta andnud ütlusi (I kd. t.l. 255-257), millest nähtub, et ta on

end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi tunnistanud. Süüdistatav on avaldanud, et viibides

koos kannatanu ning süüdistatavate V. K. , M. L. e ja J. M. aga x tänaval asuvas mahajäetud

majas tarvitati kannatanu poolt ostetud alkoholi ning mängiti kaarte. Kui viin otsa sai, tehti

kannatanule ettepanek viina juurde tuua, sest teistel majas viibinutel raha ei olnud. Kuna

kannatanu keeldus viina juurde toomast, hakati teda peksma. H. V. on üksikasjaliselt

kirjeldanud kuidas keegi kannatanut peksis – nii lõi V. K. lõi kannatanut rusikaga näkku ja

võttis põuetaskust ära tema rahakoti, seejärel nõuti kannatanult pangakaardi PIN koodi, kuid

kuna ta seda ei öelnud, hakkasid kõik kannatanut peksma. H. V. lõi paaril – kolmel korral

rusikaga näkku, V. K. lõi kannatanut rusikate ja jalgadega, M. L. rusikatega ja J. M.

rusikatega umbes kuuel korral näkku. H. V. tunnistas, et tema peksis kannatanut sellel

eesmärgil, et saada temalt kätte jalanõud, kuna enda omad olid juba läbi. Peksmise ajal

võttiski H. V. kannatanul jalanõud ära ja andis enda omad asemele. V. K. võttis kannatanult

ära rahakoti ja mobiiltelefoni. Kokku kestis peksmine umbes tund aega. Peksmise tagajärjel

sai kannatanu kehavigastusi – tal esinesid ulatuslikud paistetused näos. Järgmisel hommikul

kannatanu lahkus, jättes mahajäetud majja maha oma musta värvi nahktagi, mille H. V.

omastas. H. V. i ütlused lähevad täielikult kokku kannatanu CC ütlustega ning kinnitavad

seda, et kannatanut peksid neli süüdistatavat – V. K. , M. L. , J. M. ja H. V. . Peksmise

tagajärjel võeti kannatanult ära tema isiklikud asjad, samuti oli ta sunnitud maha jätma ja

loovutama enda nahktagi. Arvestades kannatanu ulatuslikke vigastusi (fikseeritud ka fotona

toimikus I kd. t.l. 4) ning seda, et teda peksti jõhkralt ja pikaajaliselt kõrvalises kohas nelja

isiku poolt, on usutav, et kannatanu ei lahkunud sündmuskohalt mitte „niisama“ vaid

ajendatuna hirmust oma elu ja tervise suhtes. Kohus peab siiraks kannatanu avaldatut (I kd.

t.l. 6) selle kohta, kus ta avaldas kartust, et teda oleks ära tapetud kui ta poleks põgenenud.

Hinnates süüdistatavate ütlusi nähtub, et kõik süüdistatavad peale H. V. i on andnud

kuriteosündmuse kohta ennastõigustavaid ütlusi. Ükski süüdistatav ei ole oma ütlustes eitanud

CC peksmise fakti, kuid süüdistatavad V. K. , M. L. ja J. M. on eitanud enda osalemist

selles. Nii on M. L. väitnud, et peksjateks olid algul V. K. , H. V. ja J. M. ning hiljem,

hommikul V. K. ja H. V. . J. M. on peksjatena nimetanud V. K. t, H. V. i ja M. L. t ning

algul nimetanud ka E. G. it, hiljem aga avaldanud, et E. G. võis peksmises ka mitte osaleda.

V. K. on avaldanud, et tema peksmisest midagi ei tea, kuna magas selle toimumise ajal.

Samas on ta aga nimetanud peksjatena M. L. t, J. M. a ja H. V. i. H. V. on aga võtnud omaks,

et tema peksis kannatanut, samuti osalesid peksmises V. K. , M. L. ja J. M. . Hinnates

süüdistatavate eeltoodud ütlusi ning kõrvutades neid kannatanu ütluste ning muude

kriminaalasjas kogutud tõenditega, asus kohus seisukohale, et V. K. , J. M. ja M. L. on

andnud selliseid ütlusi sooviga vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Arvestamata

ei saa siin jätta ka asjaolu, et kõik nad on olnud korduvalt karistatud kuritegude

toimepanemise eest, mistõttu olid nad teadlikud sellest, et antud kuriteo eest

süüdimõistmisega võib kaasneda reaalne vanglakaristus.

Lähtudes eeltoodust, luges kohus tõendatuks, et ööl vastu 12.11.2006 a. peksid Pärnus, x

tänaval asuvas tühjas majas kannatanut CC d V. K. , M. L. , J. M. ja H. V. . Peksmise ja

vägivalla kasutamise tulemusena võeti kannatanult ära talle kuulunud isiklikud asjad

uksevõtmed, nahkjope (tagi), püksirihm, ID kaart, mobiiltelefon koos ZEN kõnekaardiga ja

sularaha, samuti tekitati kannatanule kehavigastusi.

Kõigile eeltoodud süüdistatavatele on esitatud süüdistus KarS § 200 p 7 järgi võõra vallasasja

äravõtmises ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupi poolt, M. L. ele lisaks

sellele ka § 200 p 4 järgi kui isikule, kes on varem toime pannud röövimise.

KarS § 200 koosseisu objektiivne külg seisneb võõra vallasasja äravõtmises vägivallaga,

kusjuures vägivald võib esineda nii psüühilise kui füüsilise mõjutamise vormis ja mis loob

aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdumiseks või

vältimiseks. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, mis tähendab seda, et

vägivalda kasutatakse kas asja äravõtmise ajal või vahetult enne või pärast selle üleminekut

süüdlase valdusesse. Käesoleval juhul on tõendatud, et süüdistatavad V. K. , M. L. , J. M. ja

H. V. koos kasutasid kannatanu suhtes füüsilist vägivalda pekstes teda nii käte kui jalgadega.

Nimetatud vägivalla kasutamise ajal võetigi kannatanult ära talle kuuluvad esemed. Seega oli

nende poolt kasutatav vägivald seotud asjade hõivamisega kannatanult. Samuti oli

süüdistatavate poolt kasutatav vägivald antud juhul vahendiks, mida kasutati asjade

äravõtmiseks ning millega suruti maha kannatanu vastupanu. Asjaolu, et kannatanu suhtes

kasutasid asjade hõivamise käigus füüsilist vägivalda neli süüdistatavat on aluseks

kvalifitseerida kuritegu toimepanemisena grupis KarS § 200 p 7 tunnusel, kuivõrd kõik

isikud,

kes

hõivavad

asjad

ja

kasutavad

vägivalda

on

kuriteo

toimepanemise

kaastäideviijateks. Kuna M. L. t oli 12.03.2003 a. Tallinna Linnakohtu poolt karistatud KarS §

200 p 7 alusel 3 aastase vangistusega, mille kandmiselt ta vahetult enne käesoleva kuriteo

toimepanemist vabanes, on tema puhul tegemist KarS § 200 p 4 tähendatud isikuga.

Subjektiivsest küljest on süüdistatavate tegevus käsitletav otsese tahtlusena koosseisu

asjaolude kohta, s.o. tahet kasutada vägivalda asjade hõivamiseks.

Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist kuriteo toimepanek V. K.

, J. M. a ja H. V. i poolt KarS § 200 p 7, M. L. e puhul aga KarS § 200 p 4 ja 7 järgi.

Karistuse kohaldamise süüdistatavatele lähtus kohus järgnevatest asjaoludest:

Hinnates süüdistatavate käitumist ei tuvastanud kohus nende puhul karistust raskendavaid

asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus KarS § 57 lg 1 p 3

kohaselt süü puhtsüdamlikku kahetsust E. G. i puhul, kes on täielikult tunnistanud oma süüd

ning väljendanud siirast kahetsust. Ülejäänud süüdistatavate puhul kohus karistust

kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud kuivõrd nende ütlustest nähtub soov vabaneda

vastutusest ning veeretada süüd kaasosaliste või kannatanu peale.

Kohus ei tuvastanud süüdistatavate puhul teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Süüdistatav V. K. on viiel korral varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud. Käesoleva

kriminaalasja kuriteod pani ta toime Pärnu Maakohtu 29.03.2006 a. otsusega mõistetud

tingimusliku karistuse katseajal. Väärtegude eest on V. K. t karistatud neljal korral (II kd. t.l.

35). Kindel töökoht ja sissetulek V. K. l puudub, samas on tema ülalpidamisel 5 alaealist last.

KarS § 56 lg 1 alusel on isiku karistamise aluseks tema süü. Arvestades eeltoodut ja seda, et

V. K. on süüdi mitme kuriteo toimepanemises, et teda on varem korduvalt kriminaalkorras

karistatud ning ka seda, et tema poolt pandi käesoleva kriminaalasja kuriteod toime katseajal,

siis ei ole tema karistamine võimalik muul viisil kui reaalse vangistusega. Arvestades

konkreetseid tegusid ja tagajärgi, leidis kohus, et V. K. le tuleb mõista karistused alla

sanktsioonide keskmiste määrade ning liitkaristusena tuleb tema karistust suurendada Pärnu

Maakohtu 29.03.2006 a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra.

E. G. on varem kohtulikult karistatud seitsmel korral. Viimase karistuse (4 kuud vangistust)

kandmiselt vabanes ta 15.03.2007 a. Väärtegude eest on E. G. it karistatud kuuel korral (II kd.

t.l. 2-6). Kindel töökoht ning sissetulek E. G. il puudub, tema ülalpidamisel on 2 alaealist last.

E. G. ile karistuse mõistmisel arvestas kohus lisaks eeltoodule veel seda, et tema poolt on

toime pandud üksnes üks kuritegu, s.o. vargus. Eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse on

E. G. täies ulatuses ära kandnud. Kuna E. G. i käitumises esines ainsana karistust kergendava

asjaoluna kahetsus ning ta on avaldanud nõusolekut hüvitada kannatanule tekitatud kahju, siis

asus kohus seisukohale, et E. G. ile on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmise

määra ning tingimisi ja panna ta katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Karistuse kohaldamisel E. G. ile arvestas kohus ka seda, et E. G. viibis küll 12.11.2006 a. CC

suhtes toimepandud röövimise sündmuskohas, kuid kuriteo toimepanemises ta ei osalenud

püüdes kannatanu ütlustel teda hoopis kaitsta teiste süüdistatavate vägivalla eest.

M. L. on varem kohtulikult karistatud kolmel korral. Viimase karistuse, s.o. 3 aastase

vangistuse kandmiselt vabanes M. L. 07.08.2006 a. Väärtegude toimepanemise eest on teda

karistatud neljal korral (II kd. t.l. 55). Kindel töökoht ning sissetulek M. L. el puudub.

Karistuse kohaldamisel M. L. ele arvestas kohus lisaks eeltoodule veel seda, et M. L. pani

toime kuriteo, mis oli seotud jõhkra vägivalla kasutamisega kannatanu suhtes, samuti on teda

ka varem karistatud samasuguse kuriteo, s.o. röövimise toimepanemise eest. Toimepandud

tegu M. L. ei ole kahetsenud, vaid on püüdnud süüd veeretada teiste kaasosaliste peale.

Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et M. L. ele tuleb mõista karistus reaalse vangistusena alla

sanktsiooni keskmise määra.

J. M. on varem kohtulikult karistatud kahel korral. Käesoleva kriminaalasja kuriteod pani J.

M. toime Pärnu Maakohtu 17.01.2006 a. otsusega mõistetud tingimusliku karistuse katseajal.

Väärtegude toimepanemise eest on J. M. a karistatud seitsmel korral (II kd. t.l. 83). Erinevalt

teistest süüdistatavatest oli J. M. al kinnipidamisel olemas töökoht töötades xx, tema

ülalpidamisel on kaks last.

Karistuse kohaldamisel J. M. ale arvestas kohus lisaks eeltoodule veel seda, et J. M. jätkas

vaatamata talle kohaldatud tingimuslikule karistusele kuritegude toimepanemist pannes

katseajal toime kolm erinevat kuritegu, samuti pani ta toime ka füüsilise vägivalla

kasutamisega seotud kuriteo, s.o. röövimise. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et J. M. ale

tuleb mõista reaalne vangistus alla sanktsioonide keskmiste määrade ning kohaldada

liitkaristust karistuse suurendamise teel Pärnu Maakohtu 17.01.2006 a. otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra.

H. V. on kohtulikult karistatud ühel korral, kuid käesoleva kriminaalasja kuriteo pani ta toime

Pärnu Maakohtu 19.10.2006 a. otsusega mõistetud tingimusliku karistuse katseajal.

Väärtegude toimepanemise eest on H. V. i karistatud viiel korral (II kd. t.l. 99).

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et H. V. i poolt on toime pandud üks kuritegu, kuid seda

vägivalla kasutamisega kannatanu suhtes, tuleb teda karistada vangistusega alla sanktsiooni

keskmise määra. Kuivõrd H. V. pani antud kuriteo toime katseajal, siis tuleb talle kohaldada

reaalset vangistust ja liitkaristust suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust

Pärnu Maakohtu 17.01.2006 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Tsiviilhagide osas leidis kohus, et põhjendatud on kannatanute nõudmised järgmiselt - AA

nõudmine summas 6800 krooni, s.o. varastatud sae maksumuse osas ning summa kuulub

väljamõistmisele V. K. lt. BB nõue summas 1300 krooni, milline kuulub väljamõistmisele V.

K. lt ja E. G. ilt. Samuti on põhjendatud CC nõue temalt äravõetud esemete osas summas

2700 krooni ning see kuulub väljamõistmisele V. K. lt, M. L. elt, J. M. alt ja H. V. ilt.

Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi summas 20400 krooni seoses sõiduauto Toyota Corolla

vargusega kannatanu DD. Kriminaalasjast nähtub, et kannatanu nõue käsitleb talle kuuluva

sõiduauto avariijärgset remonti, parklas hoidmist ning pukseerimist (I kd. t.l. 122-124). Kohtu

hinnangul tuleb nimetatud tsiviilhagi jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et sõiduki varastas EE , kellelt seejärel omandas

sõiduki J. M. . Pärast seda võõrandas J. M. sõiduki FF ile, kes tegi sõidukiga liiklusavarii.

Kuna sõidukil esinenud tehnilised vigastused on tekitatud liiklusõnnetusega, tuleb kannatanul

antud juhul kaaluda nõude esitamist liiklusõnnetuse tekitaja vastu. Nimetatud nõuet ei ole aga

võimalik lahendada käesoleva kriminaalmenetluse käigus.

Asitõenditena on kriminaalasja juurde liidetud kannatanu CC poolt üleantud H. V. ile

kuulunud botased, süüdistatavatelt äravõetud 1284 krooni sularaha ja E. G. ile kuuluv

mobiiltelefon Nokia. Kohus leidis, et kuna asitõendina kriminaalasja juurde liidetud

kasutuskõlblikud botased Reebok kuuluvad H. V. ile, tuleb need tagastada omanikule. Samuti

tuleb omanikule, E. G. ile tagastada talle kuuluv mobiiltelefon Nokia. Asitõendina

kriminaalasja juurde liidetud sularaha summas 1284 krooni tuleb konfiskeerida ning kanda

riigi tuludesse.

Menetluskuludena kuuluvad väljamõistmisele ekspertiisitasud 2875 krooni V. K. lt, M. L. elt,

J. M. alt ja H. V. ilt seoses kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimisega kriminaalasjas kannatanu

CC l esinenud kehavigastuste kindlakstegemiseks ning 10220 krooni V. K. lt ja E. G. ilt

seoses DNA ekspertiisi läbiviimisega, milline puudutab 30.07.-01.08.2006 a. kuriteoepisoodi

Pärnumaal x x talust toimepandud vargust. Kõigilt süüdistatavatelt kuulub väljamõistmisele

veel 21 krooni seoses kriminaaltoimiku koopia tegemisega.

Veel tuleb süüdistatavatelt välja mõista kaitsja tasud määratud kaitsjate osalemise eest

kohtueelsel uurimisel ning kohtus – V. K. lt 2527.56 krooni Viktor Kozlovi osalemise eest

kohtueelsel uurimisel ja 2798.37 krooni Avo Pärmanni osalemise eest kohtumenetluses. E. G.

ilt 4292.84 krooni Rünno Roosmaa osalemise eest kohtueelses menetluses ja kohtus.

M. L. elt 5325.93 krooni Viktor Kozlovi osalemise eest kohtueelses menetluses ja kohtus.

J. M. alt 1685.04 krooni Viktor Kozlovi osalemise eest kohtueelses menetluses ja 2798.37

krooni Avo Pärmanni osalemise eest kohtus.

H. V. ilt 5325.93 krooni Viktor Kozlovi osalemise eest kohtueelses menetluses ja kohtus.

Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 ja 1 ning lg 2 alusel tuleb süüdistatavatelt välja mõista

sundraha järgmiselt – V. K. lt, M. L. elt, J. M. alt ja H. V. ilt 9000 krooni seoses nende poolt

esimese astme kuriteo toimepanemisega ning E. G. ilt 5400 krooni seoses tema poolt teise

astme kuriteo toimepanemisega.

Teet Olvik

Kohtunik