1-07-4167\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-4167

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada T.I KarS § 424 ja KarS § 329 järgi ning karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada T.I-le karistuseks mõistetud 1 aastat vangistust Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja 04.12.2006.a kohtuotsusega T.I-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 5 kuu ja 12 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista T.I-le 1 aasta 5 kuud ja 12 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada T.I-le karistuseks mõistetud 1 aasta 5 kuud ja 12 päeva vangistust 1044 (ühe tuhande neljakümne nelja) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 1044 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 03.mai 2007.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-07-4167 kohtueelses menetluses 07260200119 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist

Kriminaalasi T.I süüdistuses KarS § 329

ja KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav T.I

kriminaalkorras karistatud, karistatus kustumata

väärtegude toimepanemise eest karistatud, karistatus kustumata Kaitsja määratud korras Rainer Objartel

KarS § 69 lg 4 alusel on T.I üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta T.I-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks. Kohtuotsuse koopia saata liiklusregistrisse kande tegemiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

T.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse T.I esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku vastuvõtule.

Välja mõista T.I-lt riigituludesse menetluskuludena 5400.- krooni sundraha ja 1787 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida: „T.I , 1-07-4167, menetluskulud“, või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „T.I, 1-07-4167, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ

Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Rainer

Objarteli süüdistatav T.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Süüdistus 03.05.2007.a sõlmitud kokkuleppes

T.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 16.06.2005 Tartu

Maakohtu kohtuotsusega nr 1-471/05 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis alkoholijoobe seisundis 07.01.2007.a kella 16.50 ajal Tartu linnas, Puiestee tänaval mootorsõidukit riikliku Volvo 480 registreerimismärgiga 291 TCZ.

Sellega pani T.I toime KarS § 424 ettenähtud kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

T.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 16.06.2005.a Tartu

Maakohtu kohtuotsusega nr 1-471/05 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, milline kohtuotsus on 28.07.2005 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse poolt pööratud täitmisele (lk 35 - juhtimisõigus ära võetud 23.02.2005 – 10.07.2007.a), juhtis alkoholijoobes 07.01.2007 kella 16.50 ajal Tartu linnas, Puiestee tänaval mootorsõidukit riikliku registreerimismärgiga 291 TCZ omamata Volvo 480

mootorsõiduki juhtimisõigust, jättes sellega tahtlikult täitmata eelpoolnimetatud kohtuotsuse. Oma tegevusega pani T.I toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

Karistus 03.05.2007.a sõlmitud kokkuleppes KarS §-des 424 ja 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus KarS § 63 lg 1 alusel süüdistatavale karistuseks üks (1) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust üks (1) aasta vangistust

04.12.2006 Tartu Maakohtu kohtuotsuse nr 1-06-2285 järgi ärakandmata karistuse viis (5) kuud kaksteist (12) päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista üks (1) aasta viis (5) kuud kaksteist (12) päeva vangistust.

KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada T.I-le mõistetud ühe aasta viie kuu ja kaheteistpäevane vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb üks tuhat nelikümmend neli (1044) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks (1) aastaks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav T.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 ja KarS § 329 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb T.I hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1787 krooni 70 senti (991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9).

Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Rainer Objartel. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti.

Kohtumenetluses esitas advokaat Rainer Objartel kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0 = 550) + (125 x 1,0 = 250) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675-le kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5 = 796,5.

Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras

796 krooni 50 senti.

Heli Sillaots kohtunik