1-05-1320\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

06.märtsil 2007.a Harju Maakohus koosseisus :

kohtunik

Merike Allikmäe

rahvakohtunikud

Pille Hagel, Erika Pääbus

sekretär

Reilika Nestor, tõlk Imbi Kangur – Popova juuresolekul

prokurör

Kati Maitse

kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa osavõtul

arutas kriminaalasja üldmenetluses Tallinnas 02.03.2006.a -29.01.2007.a

Otto Niine, ilma kindla elukohata, isikukood 34501022279, EV kodanik, keskharidus, emakeel -

eesti keel, töökoht puudub, väärteo korras karistatud, varem kohtulikult karistatud:

1) 19.09.1961.a. Kohtla- Järve RK poolt KrK § 88 lg 2 p 2, KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi v/k 3 a;

2) 19.10.1964.a. Kohtla- Järve RK poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3; §197 lg 1, §202 järgi v/k 3 a,

3) 26.01.1968.a Kohtla- Järve RK poolt KrK § 195 lg 2 järgi v/k 3 a 6 k;

4) 19.03.1971.a. Harju rajooni RK poolt KrK § 195 lg 3 järgi v/k 7 aastat;

5) 22.05.1979.a. Kohtla- Järve RK poolt KrK § 189 2, § 172, § 195 lg 2 järgi v/k 5 a;

6) 28.08.1984.a. ENSV ÜK poolt KrK § 15 lg 2- § 115 lg 4 järgi v/k 12 a;

7) Kohtla- Järve LK poolt 20.04.1994.a KrK § 104, § 113 järgi v/k 2 a;

8) 30.05.1996.a. Järva MK poolt KrK § 139 lg 1 järgi v/k 5 k,

9) 26.04.2000.a Ida- Viru MK poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2, 4 järgi v/k 3 a,

10) 8.12.2005.a. Tallinna LK poolt kohtuotsusega, mis jõustus 25.10.2006.a Riigikohtu otsusega

mõistetud karistuse KarS § 113 järgi ja KarS § 25 lg 2 –§ 199 lg 2 p 4 järgi 5 aastat 8 kuud ja

8 päeva vangistust, karistusaja algus 09.12.2005.a, tõkend vahi all pidamine;-

süüdistusasja KarS § 114 p 4, § 199 lg 2 p 4 järgi.

Otto Niine süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem, ajavahemikul 02-03.11.2003.a.

toime pannud teise inimese tahtliku tapmise, uuesti, öösel vastu 03.06.2005.a. viibides ER

elukohas, Tallinnas XXX asuvas korteris, pani toime ER tapmise lüües ERvastu pead, näo

piirkonda, mille tõttu ER kukkus põrandale maha, misjärel hakkas ER peksma jalgadega

rindkeresse, tühja lõhnavee pudeliga pähe ning plastmassist raadioga pähe ja keha piirkonda,

tekitades peksmisega ER elule ohtlikud ja kohapeal ER surma põhjustanud tervisekahjustused:

kehatüve kinnise tömbi trauma mõlemapoolsete hulgaliste roidemurdudega ja siseelundite

kahjustusega ning pea kinnise tömbi trauma ilma koljuluude murdudeta – piirdunud

pehmekelmealune

verevalum

vasaku

otsmiku-oimu-kiirusagarate

pinnal,

vasakpoolne

kõvakelmealune verevalum, verevalumid kõõlustanul ja oimulihastes.

Seega oma tegevusega Otto Niine isikuna, kes on varem toime pannud teise inimese tahtliku

tapmise, pani uuesti toime teise inimese tahtliku tapmise, mis on kvalifitseeritav KarS § 114 p 4

järgi.

Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 03.06.2005.a. viibides ER

elukohas, Tallinnas XXX asuvas korteris, kella 10:45 paiku, pärast ERt apmise toimepanemist,

võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ERkuulunud esemed,

kristallvaasi maksumusega 150 krooni ja meeste käekella maksumusega 100 krooni, kokku 250

krooni väärtuses ER kuulunud vara ning lahkus ER kuulunud varaga ER korterist.

Kriminaalasi nr. 1-05-1320

Seega oma tegevusega Otto Niine isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime

kuriteo, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on

kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

Kohtuistungil kohtualusena ülekuulatud Otto Niine ei tunnistanud ennast süüdistustes süüdi.

Süüdistatav Otto Niine andis kohtuistungil järgnevaid ütlusi (III kd, lk 60-68, 74-76):

„ M nimeline naisterahvas on mulle mingil määral tuttav. Tutvusime pargis Balti-Jaama juures.

Ööbisime juhuslikes kohtades, viimasel ajal masina kabiinis. Tapetud meesterahvast ma tundsin.

Tutvusime E Solnoki turul. Olin tema juures olnud 3 – 4 korda. 2. kuupäeva juuni õhtul läksime

E juurde. E polnud kodus, istusime trepile, teadsin, et sõber peab tulema. Umbes 5 minuti pärast

tuligi E. Mingi aja istusime koos. Mina heitsin diivanile, kuna mul oli hiljuti olnud jalaluu

operatsioon ja jalg valutas. E läks oma tuppa. M läks kušetile. E elas XXX majas 9 korrusel.

Kaasa ostsin ma 4 – 5 odekolonni, sidruniga. Moli kott, kuhu need pudelid panini kollakat värvi

kilekotti. El oli tuba hämar, mingi vana sinikas oli silma all. E oli meil kokkulepe, kui on

väljapääsmatu olukord, siis võin sinna minna, aga tooksin kaasa midagi. Sellel päeval oli minul

seljas nailonjope, püksid pruunid, kingad. Enam – vähem ühe aegselt läksime magama. Mina

olin diivanil, M kušetil, E läks teise tuppa. Meie vahel tülisid ei olnud kui jõime. E ma peksnud

ei ole. Vastu hommikut kuulsin kisa, M ütles midagi. M oli külili kušetil, E rinnuli otsas, jalad

põrandal. M karjus, tule appi. Ma tõmbasin ta tema seljast ära. Võtsin särgist kinni, ta kukkus

istukile põrandale. Läksin magama edasi. E tõmbasin ainult särgist, ta kukkus istukile laua ja

kušeti vahele. M kargas püsti ja lõi jalaga mitu korda. Kui M ütles, et lähme minema siis

hakkasin neid otsima. Otseselt ei näinud mis M E suhtes toime pani. E oli külili, lamas, mina

teda ei puutunudki, hiljem mõtlesin, et kas ta oli elus või ei, aga sellel hetkel ei osanud

seisukohta võtta. Verd E ümber ei pannud tähele. Korterist saime välja siis kui tuli E õde. Ei

teadnud seda ka E on elus või surnud. Mina korterist kaasa ei võtnud midagi. M võttis midagi.

E korterist läksime läbi männipargi Akadeemia teele. M kadus ühe trolliga minema mina

teisega. M ütles, et kuna sa ei näinud, ära muretse, ma võtan enda peale, lähen annan

puhtsüdamliku tunnistuse. Mina ütlesin Mle, et pole kiiret selle rääkimisega.“ Kohus avaldab

(köide II, lk 22 – 25 ja lk 25 – 33 fotod), mille kohaselt Otto Niine ütluste järgi sõitis operatiiv-

jälitusgrupp XXX juurde, kus seisab lõhutud veoauto. Otto Niine selgitas, et selles autos ööbis

ta koos JMga. Kannatanuga, kes nimetas end E , sai ta tuttavaks 2005. aasta mai lõpus „Solnoki“

juures. Ekutsus ta enda juurde XXX asuvasse korterisse, kus ta ööbis. JMga sai tuttavaks 2005.a.

maikuus Balti jaama juures. 02.06.2005.a. tegi ta JMle ettepanku minna E juurde koju ööbima.

Kella 20.00 – 21.00 paiku läksid tema ja JM veoauto juurest E juurde (foto nr. 2).

Operatiivgrupiga sõideti XXXjuurde (foto nr. 3,4). Läksid liftiga 9 korrusele (foto nr. 5). Trepil

hakkasid nad Et ootama (foto nr. 6). Ootasid umbes 5 minutit. Siis tuli väljast Eja lasi nad

korterisse (foto nr. 7,8). Minul ja J oli kaasas 4 – 5 pudelit näovett „Sidrun“. Hakkasime kõik

laua juures jooma. Mina istusin paremal pool diivanile, Eistus punasele tugitoolile (foto nr. 9).

Mõne aja pärast läks E väiksesse tuppa magama. Mina heitsin parem pool olevale diivanile (foto

nr. 10). J heitis magama kušetile, mis oli riidekapi juures (foto nr. 11). Ma kuulsin, et J hüüab ja

palub appi tulla. J oli kušetil pikali ja E tema peal (foto nr. 12). Ma arvasin, et E tahab J ära

vägistada. Võtsin Elt seljast kinni ja lükkasin põrandale (foto nr. 13). Lõin teda umbes kolm

korda ribide piirkonda (foto nr. 14). E pomises midagi, ma ei näinud, kas ta lõi ennast ära mingi

mööbli vastu või mitte. Magnetofoni või raadioga ma Et ei löönud. E jäi pikali parema küljele

põrandale lamama. Ma ei näinud kas E on elus või mitte. Hakkasime otsima välisukse võtit.

Teises toas oli drell millega hakkasin puurima korteri ukselukku, et välja saada. Sel ajal tuli

tundmatu naisterahvas ja ajas meid korterist välja. Korterist ei võtnud ma midagi. T avaldas

mulle survet, et kuna mul juba 1 kriminaalasi olemas.“ Kohus avaldab (II köide lk 44 – 46), JM

kutsus mind appi. Ma sisenesin tuppa ja nägin, et E Jpeal. Võtsin E seljast kinni ja tõmbasin

põrandale. E kukkus, kas külje peale või selja peale. Seda ei näinud kas ta lõi ennast mõne

mööblieseme vastu. E põrandal. Ma läksin magama diivani peale. JM äratas mind ja ütles, et on

vaja ära minna. E oli elus, hingas ja korises. Ma küsisin E käest kus on korterivõtmed ja

Emidagi pobises mulle vastu ja näitas käega teise toa suunas. Rohkem ma Et ei lükanud ja ei

löönud kätega ega jalgadega rohkem. Mingite muude esemetega, sealjuures magnetofoniga ma

Et ei löönud. Kui ma tulin E juurde, siis oli mul kilekott 4 või 5 odekolonni pudeliga.

Kohtualune O. Niine jätkab:“ Kui ma drelliga ukse katki puurisin, siis kindaid mul käes ei olnud.

Antud korterist meeste käekella ja klaasist vaasi ma ei varastanud. Kuriteo toimepanemise

asjaolud näitasin juhuslikult ette, ma ei tea, kui mina tõmbasin kannatanu Jpealt ära, siis ta

kukkus põrandale paremale küljele külili, pea võis vastu põrandat kukkuda, kuid oli hämar ja ma

ei näinud seda peensusteni. Siis ma läksin keerasin tagasi diivanile magama. E jäi põrandale

külili ja kui ma sealt diivanile läksin, siis nägin, et justkui Jteda jalaga kuhugi keresse lõi. Mina

ei oleks oma vigastuste tõttu olnud võimelinegi seda meest lööma, mul oli jaanuaris operatsioon

ja jalg oli haige. Jütles mulle ainult seda, et ta lõi Et, täpsemalt ei rääkinud. Ma ei mäleta kumb

on õige kas eeluurimisel räägitu või kohtus antud ütlused. Mina ise ei otsinud E juurest võtmeid.

Jalaga mina E ribide piirkonda ei löönud. E tõmbasin vaid 1 korra. Politsei ütles mulle, et võta

süü enda peale, et sa niikuinii juba istud vanglas. Pidin rääkima, et lõin jalaga mitu korda ja

mulle näidati ka kuidas ma lõin.“

Kannatanu IAtunnistas ja andis kohtus järgnevaid ütlusi (III kd, lk 35-40; 76): „ERon minu

vend, kes elas XXX. venda nägin enne tapmist 02.juunil 2005.a. kell 14.00 tuli meie juurde ja

ütles, et tal on halb ja palus et kutsuksin arsti. Järgmisel päeval helistasin arstile ja ta palus

kohale tulla. Leppisime vennaga kokku, et hommikul tulen läbi. . Otto Niine pole minule tuttav.

03.juuni hommikul ukse juurde jõudes kuulsin puuri häält ukse taga. Esimese ukse, mis on

naabriga ühine avasin ja nägin auke. Küsisin, kes on vastu kuulsin mees häält vene keeles, kes

ütles, et vahetab lukku. Kui ma ukse lahti sain nägin neid kahte ja krabasin mõlemast kinni,

viskasin ukse taha ja panin ukse kinni. Kui sisse läksin nägin ma, et igal pool oli veri. Sain aru,

et ta on tapetud, kuna ta oli verine ja pulssi enam polnud. Kuulsin, et tuleb lift, jooksin 9

korruselt alla ja hakkasin vaatama kus meesterahvas ja naisterahvas on. Kui ma jõudsin tee

äärde, otsisin telefoni ja helistasin politseisse. Nemad läksid aeglaselt ja ma läksin neile tasakesi

järgi. Politseile kogu aeg rääkisin mis neil seljas on ja kuhu nad liiguvad. Nad istusid peatusse

pingi peale. Politsei tuli signaalidega ja peatas minu juures ja küsis kus nad on. Pöörasin ümber

ja neid ei olnud enam. Otto Niine on see sama isik, keda ma nägin korteris. Kui süüdistatava ja

naisterahvas läksid mööda teed oli süüdistataval kollane kilekott käes. Kilekotis oli midagi sees.

Korterist oli võetud vaas ja käekell. 03.06 läksin sinna korterisse umbes kell 10.45. Drell millega

puuriti ukse lukku oli minu venna oma. Ust puuriti kuna nad ei saanud välja ja püüdsid lukku

lahti puurida. Kõik venna ERmatuse kulud kandsin mina. Ma kulutasin matuste peale 11492,27

krooni. Soovin esitada tsiviilhagi nimetatud summas. Ohvriabi sotsiaalosakonnast olen saanud.

Jään oma tsiviilhagi juurde 11 492,27 krooni miinus 5000,- krooni, mis mulle juba on hüvitatud.

Lõplikuks tsiviilhagiks jääb 6492,27 krooni. Kui ma mehele ja naisele järgi kõndisin 3 juunil

2005.a. ei märganud ma küll, et meesterahval oleks kõndimisega probleeme olnud.“

Tunnistaja JM tunnistas kohtus ja andis järgnevaid ütlusi ( I kd, lk 53-59):

„Otto Niine on mulle tuttav, tutvusime Balti –Jaama taga. Ööbisime koos kraanaauto kabiinis

Akadeemia tee 34 maja taga. Läksime külla XXX maja 9 korrusele, kus elas Otto sõber E. Otto

ütles, et seal saab rahulikult ööbida, saab diivanile heita. Otto ütles, et peame kaasa võtma

alkoholi, et sõber meid välja ei ajaks. Kaasa võtsime vist 4 pudelit odekolonni. E ei olnud kosus

kui läksime ootasime koridoris. El mingeid vigastusi ei olnud. Korteris istusin diivanil ja jõin,

kuna olin väsinud, heitsin magama. Mina läksin suurde tuppa diivanile magama. Kui alkoholi

tarbisime siis sellel ajal ei tülisid meie vahel ei olnud. Kuulsin, et süüdistatav karjus rott, rott,

rott. Ma kargasin üles, E oli pikali maas, süüdistatav tühja odekolonni pudeliga peksis teda vastu

pead. Pudel oli klaasist ja see jäi terveks. E lamas, käed külgede peal. E ei osutanud vastupanu,

ta ainult korises. Põrandal E juures oli vereloik. Peale sündmust süüdistatav rääkis, et leidis E

padja alt pudeli, et olevat selle varastanud. Tüli algusest süüdistatav ei rääkinud, vaid leidis

pudeli. Kui süüdistatav peksis E mina karjusin ja istusin, et miks sa teda peksad. Süüdistatav ei

võtnud mind kuulda. Nägin peksmist umbes 5 – 6 kuni 10 lööki. Kui süüdistatav peksmise

lõpetas pani suitsu ette ja vaatas E poole ning ütles, et vist on juba surnud. Pärast olime teises

toas, sest ei saanud ust lahti. Korterist ei lahkunud kuna uks oli kinni ja võtit ei leidnud ülesse.

Nii mina kui süüdistatav kontrollisime E pulssi mida ei olnud. Süüdistatav otsis võtmeid ka E

taskutest. Süüdistatav leidis drelli väikesest toast ja hakkas sellega puurima luku ümbert. Meie

lahkumist korteris nägi E õde, kes tuli hommikul korterisse ja ütles, et kaduge siit minema.

Süüdistatav võttis korterist kaasa käekella ja klaasist vaasi. Kella müüs süüdistatav maha, vaasi

kaotas ära. Lahkudes pani süüdistatav kella enda käele ja vaasi kilekotti. Edasi läksime üle tee

männi parki auto juurde. Süüdistatav jooksis kiiresti minu juurest ära, kuna ehmus, et teda

võetakse kinni. Süüdistatav jooksis trolli peale. Politseisse läksin ma ise. Algul helistasin,

ütlesin et sellel aadressil see toimus. Siis sõitsin kohapeale. Rääkisin kus süüdistatav võib asuda.

Helistasin ka Paldiski mnt. taksofonist. Mul oli vähe võimalusi helistada valetasin süüdistatavale,

et lähen toaletti. Süüdistatav tarvitas ühel korral minu vastu vägivalda, peksis vastu nägu.

Peksmine oli päev enne kui läksin politseisse. Mina E kallal vägivalda ei kasutanud. E jäi

korterisse kõhuli lamades, käed külgede peal. Teadsin, et süüdistatav on varem karistatud

kriminaalkorras aga mille eest ei teadnud. Kui ütlesin süüdistatavale, et lähen politseisse, ütles

tema, et ära mine. Praegu suvi aga vastu talve võib-olla. Omavahel oli kokkulepe, ma ütlesin, et

võtan kõik enda peale. Süüdistatav ütles, et sa hakkad istuma, mina aitan. Ma ei tahtnud süüd

oma peale võtta, aga mul oli vaja tema juurest kuidagi pääseda. Süüdistatav ise lubas politseis

rääkida, et E tikkus mulle ligi. Kuigi E ei püüdnud mulle seksuaalselt läheneda.“

Tunnistaja ST tunnistas kohtus ja andis ütlusi (III kd, lk 95-97) selle kohta, et ta osales

menetlustoimingute läbiviimisel ja konvoeeris O.Niinet. Ta kinnitas, et olustikuga seostamist

alustasid nad Pärnu mnt Politseiprefektuurist, liikusid Akadeemia teele ja XXX. Niine näitas

seda kõik ette. Mingit tema juhendamist ei toimunud, osalesid ka uurija ja advokaat.

Sündmuskohal kaotas Niine tasakaalu, kui ta näitas kuidas ta kannatanut lõi. S.T kinnitas, et

selleks et ta ei kukuks hoidis teda jalast kinni. Niine rääkis kuhu ta kannatanut jalaga lõi ja

kuidas rusikaga. Trepil Niine istus, kuna ei jõudnud seista.

Peale kohtualuse, kannatanu ja tunnistajate ülekuulamise kohtus on Otto Niine süü veel

tõendatud alljärgnevate dokumentaalsete tõenditega:

- sündmuskoha vaatlusprotokoll 03.06.2005.a. (I kd, lk 4-5) millega tuvastati, et maja nr XXXl,

korter nr 211, lukul vigastusi ei ole. Korteriuksel on lõhkumise ja puurimise jäljed. Lukk on välja

lõhutud. Ukselt võeti sõrmejälg. Korterisse sisenemisel on põrandal saetud puidu osad. Riiulil

on elektridrell. Magamistoa voodist võeti mikroosad ja juuksekarvad. Tööriistadelt võeti DNA

proovid. Toa sissepääsu juures põrandal magnetofoni karp. Kušeti peal on verised riided.

Raadiomakk „Casio“, suitsukoni võeti ära ja pakiti. Noa teritajalt võeti DNA proov. Laua all oli

klaasist näoveepudel „Limon“, mis võeti ära. Jäljed fikseeriti. Laip oli kõhuli ja paremal küljel.

Laibal olid jalas hallid sokid, sinised dressipüksid, ruuduline särk, sinine T-särk. Käed on

küünarnukkidest kõverdatud, vasak jalg põlvest kõverdatud, üks silm on lahti. Lõual oli

horisontaalne haav. Rind oli deformeerunud, vasak kõrv vigastatud. Vasakul kulmul ja vasaku

silma piirkonnas löögihaav. Vasaku silma ümber verevalum laibakangestus oli tugevalt

väljendunud. Laiba pükste taskust avastatud võtmekimp. Raadiomakk „Casio“ asus laibast 12 cm

kaugusel.

- tehnilise uuringu protokoll 11.06.2005.a ja fototabelid sündmuskohast (I kd, lk. 6-17) Tallinn

XXX-211, kus on E.R vägivallatunnustega laip, verejäljed põrandal, nuga diivanilaua pea,

piimakruus ja suitsukonid laual- jäljed talletati; tööriistad lõhutud välisukse kõrval, elektrodrelli

juhtme pistikult, lülitilt ja käepidemelt - võeti DNA proovid; jalatsijälg põrandalt, suitsukonid

põrandal, raadiomakk Casio, kõlar, plastmassitükk-esemed pakiti; võeti jäljed esemetelt ja ustelt,

teostati laiba vaatlus. Talletatud jäljed ja proovid, äravõetud objektid protokolli p.1-20.

Sündmuskohast on sündmuskohta pildistatud fotod 1 – 35.

- tehnilise uuringu protokoll esemetelt verejälgede tuvastamiseks seoses XXX tapmisega

01.07.2005.a. (I kd, lk. 18-24), vaatluseks esitati 10 paberkotti (foto nr 1).Vere olemasolu

tuvastamiseks kasutati luminooli lahust, millega töötlemisel toimus reaktsioon ja verele

iseloomulik helendus. Esemed märgistusega fotografeeriti ja pakendati paberkottidesse.

- surnu, E R, kohtuarstlik ekspertiis, akt nr 474, 06.06.2005.a. (I kd, lk. 37-58) kohaselt oli ER

surma põhjuseks eluohtlik tervisekahjustus, kehatüve kinnine tömp trauma. Mõlemapoolsed

hulgalised roidemurrud, verevalumid murdude ümbritsevates kudedes, parema kopsu põrutus,

parempoolne verirind, maksa rebendid, verevalumid ja osaline lömastus, verevalum kõhunäärme

pea piirkonnas, verevalum peensoolekinnistil, vähene verikõht, nahaalused verevalumid ja

nahamarrastused rindkerel. Kehatüve kinnine tömp trauma võis olla tekitatud tömbi vägivalla

toimel hulgalistest löökidest kõvade tömpide esemetega kehatüve piirkonda, ei ole välistatud, et

osad tervisekahjustused on rindkere piirkonnas tekitatud jalgadega. Lisaks eelnevale esineb pea

kinnine tömp trauma ilma koljuluude murdudeta, mis võis olla tekitatud tömbi vägivalla toimel

hulgalistest löökidest kõvade tömpide esemetega pea erinevasse anatoomilistesse piirkondadesse.

Kõik vigastused on tekitatud suhteliselt lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese

ajavahemiku vältel. Surnul esinesid veel nahamarrastused kaelal ja vasaku randme sirutuspinnal.

Pindmised haavad, nahaalused verevalumid.

- DNA ekspertiis, akt nr GE-1537-05/3768, 15.09.2005.a. (I kd, lk 92-99) kohaselt noateritajal,

pudeli Lemon korgil, viinapitsidelt, suitsukonil nr. 2, 5, 7, kampsuni vasaku käise mansetil,

kollase (oranži) sviitri vasakult käisel, kollaselt (oranžilt) sviitrilt eestpoolt, heleda (valge –

pruuni) sviitri paremalt käiselt alt poolt ja käise manseti õmbluse juurest, suitsukonilt nr. 9, 12,

oli Otto Niinel esinevad DNA alleelid.

Suitsukonilt nr 14, elektridrelli juhtme pistik ja käepide, viinapitsid, kääride käepidemed, pudeli

Lemon suudelt ja küljelt, kruvikeerajalt, suitsukonilt nr 1, nr 3, nr 4, nr 6, nr 8, , nr 10, eristatud

DNA profiilid on kokkulangevad R DNA profiiliga.

- DNA ekspertiis, akt nr GE-3163-05/7475, 04.11.2005.a. (I kd, lk 102-103) kohaselt langeb

kassettraadio kasseti luugilt ja luugi altosalt DNA analüüsiks võetud proov on kokkulangevus

ERDNA profiiliga.

- Kannatanule IA JM foto järgi äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabel (I kd, lk 149-153),

mille kohaselt kannatanu tundis ära nr. 3 all ära naisterahva kelle ajas 03.06.2005.a. välja

korterist XXX.

- Kannatanu IA Otto Niine foto järgi äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabel (I kd, lk 208-

212), mille kohaselt kannatanu tundis nr. 3 all ära meesterahva, kes viibis 03.06.2005.a. kella

11.00 paiku korteris XXX.

-I.A poolt korraldatud matusekulud (I kd, lk 140-144) kokku summas 11 492,27 krooni;

- Tunnistaja JM ütluste ja olustiku seostamise protokoll 14.06.05.a ja fototabelid ütluste ja

olustiku seostamise kohta (I kd, lk 172-185), mille kohaselt jõid nad Otto ja E XXXlõhnavett. E

läks teise tuppa magama. Tema ja Otto jäid magama teise tuppa riidekapi juures asuva diivani

peal. Öösel hakkas Otto Et peksma suures parempoolses toas selle eest, et viimane peitis padja

alla ühe pudeli lõhnavett. Otto lõi Et vastu pead või näo piirkonda. Millega lõi ei mäleta. E

kukkus diivani ette põrandale (foto nr 11). Seejärel hakkas Otto Et peksma lõhnavee pudeliga

pähe (foto nr 12). Lõi kuni 10-15 korda. Lõi väga tuigevalt. Verd oli palju. Ta ei mäleta, kas Otto

lõi Et jalgadega või mitte. Ta palus, et Otto jätaks järgi, kuid Otto talle ei vastanud. E ei rääkinud

midagi, ainult korises. Otto läks suures toas seina ääres paremal asuva kušeti peale magama. E

lamas põrandal. Otto ütles, et E on juba surnud, kuna viimane enam ei hinganud. Oli juba

hommik. Nad tahtsid korterist lahkuda kuid ei leidnud võtmeid. Väikeses toas võttis Otto

põrandalt ruuget värvi drelli ja hakkas ust lahti puurima (foto nr 13-15). Ta istus väikeses toas

kušetil peal (foto nr 16). Otto võttis teisest toast laua pealt klaasvaasi (foto nr 17) ja E käe pealt

kella. Vaasi pani kilekotti. Kella nägi ta Otto käes. Tüli alustas Otto.

- Olustikuga seostamisel (I kd, lk 175, 176) nihutati eemale diivan, mis asus toa uksest paremal

ning seal avastati 7 tühja lõhnavee Limon pudelit. Teise diivani peal, mis asub riidekapi juures

avastati 2 sviitrit. Üks oranži värvi, millel veresarnased pruunid plekid, teine sviiter heledat värvi

pruuni värvi triipudega. Protokolli lisad: fototabel 9 lehel, 7 tühja lõhnavee Limon pudelit, 2

lõhnavee Limon pudelit, 2 sviitrit - oranži värvi, millel veresarnased pruunid plekid, teine sviiter

heledat värvi pruuni värvi triipudega.

- Kahtlustatava Otto Niine ütluste ja olustiku seostamise protokoll ja fototabel ütluste ja olustiku

seostamise kohta (II kd, lk 22- 33), mille kohaselt…. Jelenal oli kaasas 4-5 pudelit näovett

Sidrun. Nad hakkasid kõik kolmekesi jooma. Tema istus paremal pool seisvale diivanile, Eistus

punasele tugitoolile (foto nr 9). Eoli nõus neid ööbima jätma. Mõne aja pärast läks Eenda juurde

väikesesse tuppa magama . Tema heitis pikali paremal pool seisvale diivanile (foto nr 10). Jheitis

magama kušetile, mis seisis riidekapi juures (foto nr 11) . Nad jäid magama. Oli juba hommik

sest oli pime. Ta kuulis, et J hüüab teda ja palub appi tulla. Ta nägi, et J on kušetil pikali E lamab

tema peal (foto nr 12). Ta arvas, et E tahab J ära vägistada. Tõusis püsti ja läks nende juurde. Ta

võttis El seljast kinni ja lükkas põrandale (foto nr 13).- E hakkas püsti tõusma. Ta tõukas ta jälle

pikali ja lõi teda umbes 3 korda ribide piirkonda (foto nr 14). E pomises midagi. Ta ei näinud kas

Elõi end ära mingi mööbli vastu või mitte. Seal, kus ta kukkus, seisis diivanilaud. Magnetofoni

või raadioga ta Et ei löönud. E jäi pikali paremale küljele põrandale lamama. Ta ei näinud, kas E

on elus või mitte. Nad hakkasid otsima välisukse võtit. Ta kuulis, et E pomises midagi. Väikesest

toast padja alt leidis ta ühe täis pudeli näovett. Selle peitis ära E . Rohkem ta Et ei löönud. Teises

toas laua peal oli oranži värvi drell. Selle drelliga hakkas ta välja puurima korteri ukselukku, et

välja saada. Sel ajal tuli tundmatu naisterahvas ja ajas nad korterist välja. Korterist ei võtnud ta

midagi. Võimalik, et ta jättis korterisse oma kilekoti mingite asjadega. Mis asjad need olid- ta ei

mäleta. Ta ei arvanud, et E suri ära. Ta arvas, et E on lihtsalt väga purjus.

- Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiis, akt nr 138, 20.09.2005.a., kahtlustatava Otto Niine

suhtes (II kd, lk 58-59) kohaselt, ei ole Otto Niine nõrgamõistuslik, nõdrameelne ega

vaimuhaige, vaid temale on diagnoositav düssotsiaalne isiksusehäire koos alkoholisõltuvusega.

Need psüühikahäired ei takistanud Otto Niinele temale süüksarvatava kuriteo ajal aru saada oma

tegude keelatusest ega ka oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, s.t. talle

süüksarvatava kuriteo sooritas Otto Niine tavalises alkoholijoobes ja süüdivusseisundis.

- Asitõendite – heleda (valge-pruuni) värvi meeste sviitri, kollase (oranži) värvi pikkade

varrukatega meeste sviiter, tühja pudeli „Limon“ koos korgiga, raadio „CASIO“ DUAL CD

raadiokassette Recorder CD-700DS ja selle kõlar ja plastmassi tükk – vaatlusprotokoll ja

fototabelid (I kd, lk 109-112);

- Tehnilise uuringu protokoll esemetelt verejälgede tuvastamiseks 24.08.2005.a.(I kd, lk 115-

116), vaatluseks esitati rooste-punast värvi pikkade varrukatega pusa ja musta-valge-kirju

pikkade varrukatega pusa, vasakul rinnal kiri CBC. Esemed fotografeeriti, verele iseloomulikul

määrdumise alal tuvastati TetraBase lahusti abil verele iseloomulik reaktsioon;

- Sündmuskoha – taksofoni nr 9071606, asukohaga Paldiski mnt. 55, Tallinn, vaatlusprotokoll ja

fototabel (I kd, lk 122, 124), võetud DNA proovid ekspertiisi läbiviimiseks;

- Asitõendi vaatlusprotokoll – CD plaadil oleva salvestuse, politsei hädaabinumbrile 110

09.06.2005.a. kell 14:04:30 taksofonist nr 9071606 tehtud kõnesalvestuse vaatlusprotokoll (I kd,

lk 107-108) helistajaks oli naisterahvas, vestlus toimus vene keeles;

- Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna kriminaaltalituse politseivaneminspektor

Viktor Urõvski ettekanne 03.06.2005.a. ( I kd, lk. 3), mille kohaselt sai ta 11.30 ajal väljakutse

XXX kus korteri elutoa põrandal oli vägivallatunnustega 65-70 a meesterahva surnukeha., mille

peapiirkonnas olid verised jäljed, samuti põrandal keha ümber verekahtlased jäljed. Korteris oli

näha võitluse jälgi. Tuvastati meesterahva surnukeha kui E.R.

Kriminaalasja juures on asitõendid:

- heleda (valge-pruuni) värvi meeste sviiter, kollase (oranži) värvi pikkade varrukatega meeste

sviiter, tühi pudel „Limon“ koos korgiga, raadio „CASIO“ DUAL CD kassett Recorder CD-

700DS ja selle kõlar ning plastmassitükk – on pakendatud ning asuvad kriminaalasja juures.

- salvestused politsei hädaabinumbrile 110 09.06.2005.a. kell 14:04:30 taksofonist nr 9071606

tehtud kõnesalvestus CD plaadil, milles naisterahvas teatas tapmisest – CD plaat on lisatud

kriminaalasja materjalide juurde.

Kohus, kuulanud ära süüdistatavate seletused, tunnistajate ja kannatanu ütlused ning uurinud

toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele

seisukohtadele.

O.Niine süü E.R tahtlikus tapmises isikuna, kes on varem toime pannud teise inimese tahtliku

tapmise on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega.

O.Niine kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole ta E. Rt peksnud. Kohtu arvates on see ümber

lükatud tunnistaja J.M ütlustega ( III kd, lk 55) selle kohta, et ärganuna nägi ta, et E oli pikali

maas, et süüdistatav tühja odekolonni pudeliga peksis teda vastu pead. E ei osutanud vastupanu,

ta ainult korises. Põrandal E juures oli vereloik. Pudel oli klaasist ja see jäi terveks. O.Niine on

ütluste olustikuga seostamise protokollis kinnitanud, et väikesest toast padja alt leidis ta ühe täis

pudeli näovett. Ütluste ja olustiku seostamise protokoll 14.06.05.a ja fototabelid ütluste ja

olustiku seostamise kohta (I kd lk 172-185), on protokolli lisades märgitud ja fototabel 9 lehel, 7

tühja lõhnavee Limon pudelit, 2 lõhnavee Limon pudelit. Kohtul puudub põhjus kahelda

tunnistaja J.M tunnistuses, mille kohaselt nad võtsid kaasa 4 pudelit odekolonni. O.Niine on

ütluste olustikuga seostamise protokollis kinnitanud, et väikesest toast padja alt leidis ta ühe täis

pudeli näovett. Asitõendina on kriminaalasja juures tühi pudel „Limon“ koos korgiga.

Materjalide kohaselt tunnistaja M kuulis, et süüdistatav karjus rott, rott, rott. M kargas üles, E oli

pikali maas, süüdistatav peksis tühja odekolonni pudeliga teda vastu pead. Asitõendina on asja

juures tühi pudel „Limon“ koos korgiga. Olustikuga seostamisel (I kd, lk 175, 176) nihutati

eemale diivan, mis asus toa uksest paremal ning seal avastati 7 tühja lõhnavee Limon pudelit.

Eksperdiarvamuse (I kd, lk 92-99), on ekspertiisiks esitatud pakk nr 1-7 tühi pudelid „Limon“,

pakk nr 8, 9 kaks pudelit „Limon“. DNA ekspertiisi, akti nr GE-1537-05/3768, 15.09.2005.a. (I

kd, lk 92-99) kohaselt noateritajal, pudeli Lemon korgil, viinapitsidelt, oli O.Niinel esinevad

DNA alleelid; viinapitsidel, pudeli Lemon suudelt ja küljelt, kruvikeerajalt, suitsukonilt nr 1, nr

3, nr 4, nr 6, nr 8, nr 10, eristatud DNA profiilid on kokkulangevad E. R DNA profiiliga. J.M

DNA profiilid eristas ekspert (I kd, lk 98) ühelt sidemelt ja pluusi vasaku käise manseti kohalt,

samuti halli jope vasakult hõlmalt ja telefoni torult. Kohus leiab, et Limon pudeleid oli kokku 9,

millest 4 (M tunnistuse kohaselt) võis olla toodud M poolt. Lõhnavee pudelite erinev arv

protokollis, tunnistaja ütlustes ja asitõendina asja juures ei muuda süüdistuse sisu, mille kohaselt

Niine peksis E. Rt tühja lõhnavee pudeliga pähe.

Süüdistuse kohaselt E. R kukkus põrandale maha, misjärel Niine peksis teda jalgadega

rindkeresse, plastmassist raadioga pähe ja keha piirkonda. DNA ekspertiisi akti nr GE-3163-

05/7475, 04.11.2005.a. (I kd, lk 102-103) kohaselt kassettraadio kasseti luugilt ja luugi altosalt

DNA analüüsiks võetud proov on kokkulangev E. R DNA profiiliga. Asitõendina on

kriminaalasja juures heleda (valge-pruuni) värvi meeste sviiter, kollase (oranži) värvi pikkade

varrukatega meeste sviiter, raadio „CASIO“ DUAL CD raadiokassette Recorder CD-700DS ja

selle kõlar ja plastmassi tükk – vaatlusprotokoll ja fototabelid (I kd, lk 109-112). Tehnilise

uuringu protokollis esemetelt verejälgede tuvastamiseks 24.08.2005.a.(I kd, lk 115-116),

vaatluseks esitati rooste-punast värvi pikkade varrukatega pusa ja musta-valge-kirju pikkade

varrukatega pusa, vasakul rinnal kiri CBC. Esemed fotografeeriti, verele iseloomulikul

määrdumise alal tuvastati TetraBase lahusti abil verele iseloomulik reaktsioon. Kohtualune

O.Niine eitas vägivalla kasutamist ning põhjendas seda surve avaldamisega politseis. Ta

kinnitas, et vere jälgi ta ei näinud (III kd, lk 65), siis oleks pidanud prille kasutama. Ta selgitas,

et tema vasak jalg on opereeritud ning sellele ta toetuda ei saa. Ta kinnitab, et (I kd, lk 32, foto nr

14) püüdis uurija talle näidata, kuidas ta peab jalga hoidma. Ta ei ole löönud ning ta ei oska

öelda, mis liigutust ta fotol imiteerib. Kohus leiab, et kohtualune eitab oma süüd, kuna ta ei soovi

vastutust ning tema ütlused ei ole käsitletavad tõepärastena, kuna teised tõendid kogumis

hinnatuna on usaldusväärsed, mistõttu kohus jätab O.Niine ütlused tähelepanuta. Tunnistaja

STkinnitas (III kd, lk 95- 97), et ta ei ole kuidagi mõjutanud O.Niinet seoses kuriteo

toimepanemise enda süüks võtmisega. Ta ei mäleta kumma jalaga Niinel probleem oli, kuid

paremat jalga fotol nr 14 hoiab ta põhjusel, et Niine hakkas kukkuma momendil, kui ta üht jalga

hakkas üles tõstma, et ta pikali ei kukuks. Niine hakkas just näitama kuidas ta jalaga ja rusikaga

lõi kannatanut ning kirjeldas seda. Kannatanu I.A kinnitas kohtuistungil, et kui ta korterisse sisse

läks, siis nägi ta igal pool verd. Ta sai aru, et vend on tapetud, kuna ta oli verine ja pulssi enam

polnud. I.A poolt korraldatud matusekulud summas 6492,27 krooni on kohtu arvates

põhjendatud ning tema poolt esitatud hagi nõue kuulub rahuldamisele. Põhja Politseiprefektuuri

Lõuna politseiosakonna kriminaaltalituse politseivaneminspektor Viktor Urõvski ettekande

kohaselt 03.06.2005.a (I kd, lk 3), sai ta 11.30 ajal väljakutse XXX-211, kus korteri elutoa

põrandal oli vägivallatunnustega 65-70 a meesterahva surnukeha, mille peapiirkonnas olid

verised jäljed, samuti põrandal keha ümber verekahtlased jäljed. Korteris oli näha võitluse jälgi,

tuvastati meesterahva E.R surnukeha. Sündmuskoha vaatlusprotokolli 03.06.2005.a. (I kd, lk 4-

5) kohaselt olid laiba käed küünarnukkidest kõverdatud, vasak jalg põlvest kõverdatud, üks silm

lahti. Lõual oli horisontaalne haav. Rind oli deformeerunud, vasak kõrv vigastatud. Vasakul

kulmul ja vasaku silma piirkonnas löögihaav. Vasaku silma ümber verevalum.

Kohtualune eitas rusikate, jalgadega või muu esemega löömist. Ta kinnitas, et tema jalas olid

kingad, mis ta ära tundis I köite lk 32 lehe pöördel, muid jalanõusid tal polnud ja M jalas olid

sinised tennised. Ta kinnitas, et ta ei teadnud kas E. R oli elus ega ka seda, et ta oli surnud (III

kd, lk 63, 64, 67, 68), et ta oleks pidanud teisiti toimima, kui E niimoodi lebama jäi. Kui M talle

ütles, et läheb räägib, siis ta leidis, et kui M tahab tunnistada, siis pole kiiret ja pole vahet millal

ta seda teeb. Tõendeid kogumis hinnates on kohus veendunud, et teisi isikuid, kes oleks võinud

veel sellel päeva kannatanut peksta XXX korteris ei käinud.

Süüdistuse kohaselt tekitas O.Niine E.Rle surma põhjustanud tervisekahjustused: kehatüve

kinnise tömbi trauma mõlemapoolsete hulgaliste roidemurdudega ja siseelundite kahjustusega

ning pea kinnise tömbi trauma ilma koljuluude murdudeta – piirdunud pehmekelmealune

verevalum vasaku otsmiku-oimu-kiirusagarate pinnal, vasakpoolne kõvakelmealune verevalum,

verevalumid kõõlustanul ja oimulihastes. Surnu, E R, kohtuarstlik ekspertiis, akti nr 474,

06.06.2005.a. (I kd lk 37-58) kohaselt oli ERsurma põhjuseks eluohtlik tervisekahjustus,

kehatüve kinnine tömp trauma. Mõlemapoolsed hulgalised roidemurrud, verevalumid murdude

ümbritsevates kudedes, parema kopsu põrutus, parempoolne verirind, maksa rebendid,

verevalumid ja osaline lömastus, verevalum kõhunäärme pea piirkonnas, verevalum

peensoolekinnistil, vähene verikõht, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused rindkerel.

Kehatüve kinnine tömp trauma võis olla tekitatud tömbi vägivalla toimel hulgalistest löökidest

kõvade tömpide esemetega kehatüve piirkonda, ei ole välistatud, et osad tervisekahjustused on

rindkere piirkonnas tekitatud jalgadega. Lisaks eelnevale esineb pea kinnine tömp trauma ilma

koljuluude murdudeta, mis võis olla tekitatud tömbi vägivalla toimel hulgalistest löökidest

kõvade tömpide esemetega pea erinevasse anatoomilistesse piirkondadesse. Kõik vigastused on

tekitatud suhteliselt lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel.

Surnul esinesid veel nahamarrastused kaelal ja vasaku randme sirutuspinnal. Pindmised haavad,

nahaalused verevalumid. Kohus kuulas salvestust politsei hädaabinumbrile (III kd, lk 76) 110

09.06.2005.a. kell 14:04:30 taksofonist nr 9071606 tehtud kõnesalvestus CD plaadil, milles

naisterahvas teatas tapmisest – CD plaat on lisatud kriminaalasja materjalide juurde.

O.Niine tegutses sihipäraselt lüües kannatanut vastu pead, näo piirkonda, mille tõttu ERkukkus

põrandale maha, misjärel hakkas ERpeksma jalgadega rindkeresse, tühja lõhnavee pudeliga pähe

ning plastmassist raadioga pähe ja keha piirkonda, tekitades peksmisega ERelule ohtlikud ja

kohapeal ERsurma põhjustanud tervisekahjustused, möönis O.Niine mistahes tagajärge, s.h.

kannatanu surma saabumist. Kuna eksperdi arvamuse kohaselt esines pea kinnine tömp trauma,

mis võis olla tekitatud tömbi vägivalla toimel hulgalistest löökidest kõvade tömpide esemetega

pea erinevasse anatoomilistesse piirkondadesse ning kõik vigastused olid tekitatud suhteliselt

lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel, siis kohus jõuab

järeldusele, et antud juhul on tegemist süüdlase otsese tahtlusega. Kuigi kohtualune oma

viimases sõnas kinnitas, et kannatanu surma ta ei soovinud, et ta ei teadnud, et tema löögid

võivad seda põhjustada. Kohus leiab, et kas O.Niine kannatanu surma soovis või üksnes möönas

ei ole tähtis, samuti oma kuriteo kvalifitseerimisel tähtsust teo toimepanemise eesmärk.

Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud ja kohtus uuritud tõendid kogumis kinnitavad täielikult

O.Niine süüd KarS § 114 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist süüdistuses esitatud

viisil, ajal ja kohas. Kohtul on alus nende tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele

O.Niine süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. O.Niine oli

süüdistuses täheldatud ajal, kohas ja viisil süüdi ja süüvõimeline. Tema käitumises ei esine

ühtegi süüd välistavat asjaolu. Süüdistatava käitumist õigustavaid asjaolusid kohus ei ole

tuvastanud. M ütluste kohaselt R talle ligi ei tikkunud ei seksuaalselt ega muul eesmärgil. Samuti

on O.Niine kinnitas kohtus, et tal polnud kahtlust R võimaliku huvi suhtes M vastu ega tundnud

ta armukadedust. Süüdistatava käitumisest nähtub, et ta suhtus oma tegevuse tagajärge (ka

sellesse, kas M teatab kuriteost kohe või kunagi hiljem) ükskõikselt. Kohus leiab, et O.Niine ja

E.R lühiajaline läbikäimine andis O.Niinele piisava võimaluse aru saada kannatanu füüsisest,

tema vastupanu võimest, alkoholi lembusest, toetuse olemasolust õe näol, töötusest ning selle

põhjal järeldada, et ohvriks on kaitsetu meesterahvas.

Nimetatud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 114 p 4 järgi. Antud juhul on kaitstav

õigushüve inimese elu, mis on tähtsaim individuaalne õigushüve, mille õiguskaitse tuleneb

otseselt PS § -st 16. Eluvastase süüteo koosseisuline tagajärg on inimese surm. Tähtis on, et tegu

ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Mõrv on tapmise raskem

koosseis ning antud kuriteo kvalifitseerimine KarS § 114 p 4 järgi toimub põhjusel et vähemalt

teist korda on O.Niine toime pannud tapmise.

Kohtualune kinnitas, et ta ei võtnud korterist midagi kaasa, et väikses toas soris M, et kell oli tal

endal olemas, vaasi pole ta võtnud. Kannatanu IA kinnitas, et kui süüdistatav ja naisterahvas

läksid mööda teed, siis süüdistataval oli kollane kilekott käes. Kilekotis oli midagi sees. Korterist

oli võetud vaas ja käekell. Ta läks 03.06.05 sinna korterisse umbes kell 10.45. Tunnistaja J.M

tunnistas eeluurimisel, et Otto võttis teisest toast laua pealt klaasvaasi (foto nr 17) ja E käe pealt

kella. Vaasi pani kilekotti. Kella nägi ta Otto käes. Kannatanule IAJM foto järgi äratundmiseks

esitamisel (I kd, lk 149-153), kannatanu tundis ära nr. 3 all ära naisterahva kelle ajas

03.06.2005.a. välja korterist XXX. Kannatanu IAOtto Niine foto järgi äratundmiseks esitamisel

(I kd, lk 208-212), kannatanu tundis nr. 3 all ära meesterahva, kes viibis 03.06.2005.a. kella

11.00 paiku korteris XXX. Ta on esitanud kahju nõude 250 krooni, mis on E.Rle kuulunud ja

E.R korterist XXXTallinn, varastatud esemete- kristallvaasi maksumusega 150 krooni ja

käekella maksumusega 100 krooni. O.Niine võttis kaasa R korterist Rle kuuluvad asjad

ebaseaduslikult nende omastamise eesmärgi. Ta pani käekella käele ning vaasi kilekotti ja võttis

endaga kaasa. Kohus loeb usaldusväärseks tunnistaja J.M ja kannatanu I.A poolt antud ütlused

ning suhtub kriitiliselt O.Niine ütlustesse kuna kohtul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid

O.Niine ütlusi ning leiab, et O.Niine soovib oma süüd vähendada. Kahju nõue 250 krooni on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdistatav on varem varavastaseid kuritegusid toime

pannud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kui võõra

vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku

poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Kohtukooseis, kuulanud ära kohtualuse, kannatanu, tunnistajad ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid dokumentaalseid tõendeid, andes uuritud tõenditele hinnangut ja

tuginedes oma siseveendumusele, leiab üksmeelselt, et kõik need eelpool kirjeldatud ja kohtus

uuritud tõendid kogumis kinnitavad süüdistatava süüd ning Otto Niine tuleb süüdi tunnistada

temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdistuse mahus, s.o. KarS § 114

p 4 ja § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdistuses esitatud

viisil, ajal ja kohas.

Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid

asjaolusid,

võimalust

mõjutada

süüdlast

edaspidi

hoiduma

süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toimepannud isiku süüd ja

leiab, et tema käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo. Kõiki karistuse mõistmisel

arvestatavaid tegureid kogumis hinnates, leiab kohus, et Otto Niine on põhjendatud ja tarvilik

toimepandu eest karistada. Eksperdi arvamuse kohaselt Otto Niine (II k, tl. 58-59) ei ole

nõrgamõistuslik, nõdrameelne ega vaimuhaige, vaid temale on diagnoositav düssotsiaalne

isiksusehäire koos alkoholisõltuvusega. Need psüühikahäired ei takistanud Otto Niinele temale

süüksarvatava kuriteo ajal aru saada oma tegude keelatusest ega ka oma käitumist vastavalt selle

arusaamisele juhtida, s.t. talle süüksarvatava kuriteo sooritas Otto Niine tavalises alkoholijoobes

ja süüdivusseisundis. O.Niine kannab karistust KarS § 113 järgi alates 09.12.05.a. Otto Niinet on

korduvalt karistatud vabadusekaotusliku karistusega, ta on toime pannud I astme kuriteo,

mistõttu kohus leiab, et tegemist on isikuga, kes pole võimeline süütundeks vaid süüdistab alati

teisi, on vähese enesekriitikavõimega (II kd, lk 59), kellele senised karistused ei ole positiivset

mõju avaldanud..

Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huvisid ning arvestab kooskõlas KarS

§ 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtul puudub alus Otto Niine karistusest vabastada

või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualust karistada

reaalse vangistusega.

IAgarakova poolt esitatud tsiviilhagi summas 6742,27 krooni kuulub rahuldamisele.

KrMS § 175 p 3, 4, 9 kohaselt kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele sundraha, ekspertiisi-ja

kaitsjatasu.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 126, § 179, § 189 lg 2, § 199 lg 1 p 1, § 305, §

306, § 311-§ 313, § 315, kohus

O t s u s t a s:

Tunnistada süüdi Otto Niine:

KarS § 114 p 4 järgi ning karistada teda 15 (viieteistkümne) aastase vangistusega.

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistada teda 6 (kuue) kuulise vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks

mõista 15 aastat vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel liites eelmise 08.12.2005.a kohtuotsusega, mis jõustus 25.10.2006.a

Riigikohtu otsusega mõistetud karistuse käesolevate kuritegude eest mõistetud karistusega,

lugedes kergem karistus 25.10.2006.a. Riigikohtu otsusega mõistetud karistus 5 aastat 8 kuud ja

8 päeva kaetuks raskeima karistusega ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks lugeda

15 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 09.12.2005.a. – 05.03.2007.a.,

s.o. 1 aasta, 2 kuud ja 25 päeva karistuse kandmise aja hulka. Ärakandmisele kuulub liitkaristus

13 aastat 9 kuud ja 5 päeva.

Karistusaja alguseks lugeda 09.12.2005.a.

Tõkend –vahistamine- otsuse jõustumisel tühistada.

Välja mõista Otto Niine´lt tsiviilhagi IA, eluk XXXTallinn, kasuks summas 6742.27 krooni.

Välja mõista Otto Niine´lt (ik 34501022279, elukoht puudub) sundraha 9000.-krooni,

ekspertiisitasud 75936.70 krooni ja kaitsjatasud 26 762.40 krooni riigituludesse.

Otto Niine´l tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Otto Niine, 1-05-1320, sundraha“. Sundraha

tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Kohustada tasuma Otto Niine´t (ik 34501022279, elukoht puudub) ekspertiisitasu ja kaitsjatasu

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või

Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning

selgitus: „Otto Niine, 1-05-1320, kaitsjatasu, ekspertiisitasu“.

Asitõendid:

- heleda (valge-pruuni) värvi meeste sviiter, kollase (oranži) värvi pikkade varrukatega meeste

sviiter, tühi pudel „Limon“ koos korgiga, raadio „CASIO“ DUAL CD kassett Recorder CD-

700DS ja selle kõlar ning plastmassitükk – säilitada asitõendite hoidlas.

- salvestused politsei hädaabinumbrile 110 09.06.2005.a. kell 14:04:30 taksofonist nr 9071606

tehtud kõnesalvestus CD plaadil – jätta kriminaalasja juurde.

Kohtuotsuse peale on õigus KrMS § 318 alusel kohtumenetluse poolel esitada 15 päeva

jooksul apellatsiooni, mille kasutuse soovil teatatakse kohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda.

Kohtunik Merike Allikmäe

Rahvakohtunikud Pille Hagel, Erika Pääbus