1-06-3496\9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2007.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 1-06-3496 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš

Kriminaalasi U.V süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19. jaanuari 2007. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav U.V

Prokurör Kadi Ruus

Süüdistatav U.V

sünd 29.01.1983.a. Eesti kodanik, elukoht x , töötab x tuukrina, varem kohtu poolt karistamata, viibis vahi all 10. – 19.01.2007.a

Kaitsja Adv. Leelo Viil RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 19. jaanuari 2007.a otsus U.V süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

U.V tunnistati KarS § 424 järgi süüdi ja karistati 4 kuu ja 15 päevase vangistusega, mida ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. Vahi all viibitud 10 päeva arvati karistusaja hulka ning ülejäänud vangistus 2 kuud ja 20 päeva jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel tungimisi kohaldamata.

U.V tunnistati süüdi selles, et olles 24.08.2005.a mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatud, juhtis taas 05.01.2006.a kella 02.53 ajal Keilas Ülesõidu tänaval sõiduautot Nissan Almera, olles joobeseisundis.

APELLATSIOONI SISU

U.V vaidlustab kohtuotsuse üksnes karistuse mõistmise osas ja taotleb vangistuse asemel rahalise karistuse mõistmist. Ta leiab, et kuivõrd teda ei ole varem kohtu poolt karistatud, on rahalise karistuse mõistmine võimalik. Maakohtu otsus mõjutab suuresti tema edaspidist elu ja toimetulekut. Rahaline karistus annaks võimaluse praegune töökoht säilitada. Vangistuse puhul peaks ta töölt lahkuma. Ta töötab miinituukrina x-is. Töö on huvitav. Tema elukutsel on tulevikku. Toonitab, et tunnistab oma süüd ja kahetseb, lubab, et sellised teod ei kordu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon selle tühistamiseks alust ei anna.

Maakohus on U.V-le karistust mõistes lähtunud KarS § 56 sätetest ja oma seisukohti, sealhulgas rahalise karistuse mõistmise võimatust põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea nende täies mahus kordamist vajalikuks.

Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et apellant on ekslikul arvamusel, nagu sõltuks tema edasise töötamise võimalus miinituukrina x-is talle kuriteo toimepanemise eest kohtu poolt mõistetud karistuse liigist. X-is töötamise takistuseks saab olla isiku kriminaalkorras karistatus ja seda sõltumata asjaolust, kas kuriteo toimepanemise eest on mõistetud vangistus või rahaline karistus.

Rahalise karistuse mõistmisse puutuvalt rõhutab kohtukolleegium, et kindlustamaks rahalise karistuse täitmisele pööramist, lasub kohtul kohustus selgitada, kas süüdlasel on selle tasumine võimalik. Maakohus on lähtudes süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatisest põhjendatult märkinud, et U.V päevasissetulek on alla miinimumi, väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on tasumata.

Karistusandmete kohaselt on U.V tasunud küll talle väärteokorras 24.08.2005.a ja 10.10.2005.a mõistetud 10 200 krooni ja 3000 krooni suurused rahatrahvid, kuid tasumata on Lääne Politseiprefektuuri 07.11.2006.a otsusega määratud 15 000 krooni suurune rahatrahv, mis mõisteti LS § 74-1 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Seega puudub U.V päevasissetulekut ja temal lasuvat rahalist kohustust silmas pidades mõistlik alus talle mõistetud tingimusliku vangistuse tühistamiseks ja rahalise karistuse mõistmiseks. Kohtukolleegium on seisukohal, et apellatsioon ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust.

Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 19.01.2007.a otsuse U.V suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Meelika Aava Ivi Kesküla