1-07-3032\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-3032

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 16.märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-3032

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Natalia Duškina

Tõlk Nadezda Paukson

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Konstantin Puško tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Konstantin Puško (sündinud 29.08.1950.a; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Konstantin Puško tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et K. Puško vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 12.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Konstantin Puško tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Konstantin Puško tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 18.12.1996.a otsusega KrK § 101 lg8 järgi ja karistuseks mõisteti 7 aastat vabadusekaotust. Vastavalt KrK § 41 liita osaliselt mõistetud karistusele 14.02.1984.a. kohtuotsuse järgi kandmata karistus 2 aastat ja 6 kuud ning lõplikuks karistuseks loeti 9 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Viru Ringkonnakohtu 04.03.1997.a. otsusega tühistati Narva Linnakohtu 18.12.1996.a. otsus karistuse osas osaliselt. Kohtualusele mõisteti KrK 101 p1 järgi karistuseks 11 aastat 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti osaliselt ENSV Ülemkohtu 14.02.1984.a. otsuse järgi kandmata karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti 13 aastat vabadusekaotust.

Karistuse kandmise algus on 24.05.1996.a ja lõpp 24.05.2009.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 2/3 24.01.2005.a.

Konstantin Puško karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 2 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on K. Puško suhtes kohaldatud

1 distsiplinaarrikkumine, kehtivaid karistusi ei oma. Töötab 7 aastat vangla pesulaos. Suhted eluosakonnas ja vanglaametnikega on rahuldavad. Kuna on suurema osa oma elust viibinud vanglas, siis tunneb ennast seal nagu kodus. Loeb raamatuid ja ise on veel kirjutanud vangla kohta raamatu. K. Puško on ka varem toime pannud tapmise ja tekitanud raskeid kehavigastusi. Oma sõnul ei pole ta narkootikume proovinud. Enne vangistust tarbis ohtralt alkoholi ja sattus sel põhjusel tihti miilitsajaoskonda. Enda sõnul polevat alkohol tööd ja peresuhteid seganud. Siit ka järeldub, et kinnipeetav alahindab oma sõltuvusprobleemi. Arvab, et edaspidi ei tohiks alkoholiga probleeme tekkida, aga täiskarsklaseks ei hakka. Esitatud andmete järgi on K. Puško`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXXX, kuid on avaldanud soovi peale vabanemist minna tütarde juurde Venemaale. Antud hetkel tööja elamisluba puudub, kuid omab ehitustöö kogemusi ja loodab vabanedes tööle minna ehitusele või transporditööle. Iseloomustuse kohaselt on tervise ja emotsionaalse seisundi alusel uue kuriteo sooritamise risk olemas. Ta on emotsionaalselt ebastabiilne ja ärritub kergesti. Oht on olemas ka mõtlemise ja käitumisega seonduvatest asjaoludest: ekstreemsetes tingimustes võib käituda agressiivselt. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitvad tema ohtlikkusele. Ohustatud on eelkõige naisterahvad, kellega lähemates suhetes ollakse, kuna tüli ja provokatsiooni käigus võib kaotada enesekontrolli. Soovitatav oleks riskide maandamiseks tegeleda sõltuvusprobleemiga ja samuti pöörduda viha juhtimise probleemiga spetsialisti poole.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Konstantin Puško ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et K. Puško`l ei ole elukohta ega töökohta, puuduvad lähedased, kes saaksid toetada teda materiaalselt pärast vabanemist. K. Puško on avaldanud soovi peale vabanemist minna tütarde juurde Venemaale, aga isikuttõendava dokumendita ei ole see võimalik. Lähtudes Murru Vangla hinnangust, jätab K. Puško mulje inimesest, kelle puhul ei saa garanteerida uue kuriteo mittetoimepanemist. Ta on emotsionaalselt ebastabiilne ja ärritub kergesti, provokatsiooni käigus võib kaotada enesekontrolli.

Konstantin Puško taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ta ei mõtle kunagi kriminaalse käitumise tagajärgedele ja ei pea neid oluliseks, sest ta lahendab teadlikult enda jaoks negatiivse hetkeolukorra vägivaldselt.

Prokurör ei toeta taotlust.

Kohus, ära kuulanud Konstantin Puško ja prokuröri arvamuse, leiab, et K. Puško tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on K. Puško ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Puško isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Konstantin Puško kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo – tapmiseeest, mille eest talle mõisteti 13-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti tapmise eest kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi kinnipeetava suhtes on vangistuse ajal kohaldatud

1 distsiplinaarrikkumine ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi K. Puško ei oma, sooritas ta teistkordselt jõhkra mõrva, seega on aeg, mil K. Puško on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt.

K. Puško peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus K. Puško ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka

K. Puško suhtes koostatud iseloomustuses ning K. Puško ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.

Suureks takistuseks Konstantin Puško tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka eluja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks: antud hetkel puudub kinnipeetaval tööja elukohaluba. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 13-aastasest vangistusest on K. Puško`l kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 24.05.2009.a) ning K. Puško ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks K. Puško vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik