1-04-13\2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

PÄRNU MAAKOHUS

Krim asi 1-04-13

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI nimel

23.märts 2007 a. Pärnu Maakohus

koosseisus kohtunik TEET OLVIK

sekretäri ANNELI KALJULA juuresolekul

prokuröri SIRJE HUNT

tsiviilhageja esindaja TARMO PILV

kaitsjate NATALIA SUVOROVA, TIIT EENMAA, REIN KIVILOO, ILMAR STRAUSS

osavõtul

arutas avalikul kohtuistungil Pärnu linnas kriminaalasja EJ, sünd. XXX a. XXX linnas, isikukood

XXX, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidusega, abielus, 3 last, elukoht XXX, töökoht

OÜ XXX juhatuse liige, varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, tõkend allkiri uurimisele

ja kohtusse ilmumiseks kohaldatud alates 18.08.2003 a., 18.09.-08.10.2001 a., s.o. 21 päeva viibis

kahtlustatavana vahi all - süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 1,1’ järgi.

TÕNIS LAUD, sünd. 10.12.1942 a. Võru maak., Urvaste vallas, Urvaste külas, isikukood

34212100255, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidusega, lahutatud, elukoht Tallinn,

Sõpruse pst. 211-15, AS Lembitu E tegevdirektor, varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata,

tõkendit kohaldatud ei ole, 19.09.-21.09.2001 a. viibis kahtlustatavana vahi all – süüdistuses KrK §

143 lg 2 p 1,1’, § 143 lg 1 p 1,1’2 järgi.

JN, sünd. XXX a. XXX maak., XXX vallas, isikukood XXX, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik,

kõrgharidusega, abielus, ülalpidamisel 1 laps, elukoht XXX, OÜ XXX juhatuse liige, varem

kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta kohaldatud

alates 21.09.2001 a., ajavahemikus 19.-21.09.2001 a. viibis kahtlustatavana vahi all – süüdistuses

KrK § 143 lg 2 p 1,1’järgi.

MEELIS ROSENSTEIN, sünd. 16.02.1975 a. Pärnu maak., Pärnu-Jaagupis, isikukood

37502164219, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidusega, vabaabielus, elukoht Tallinn,

Kunderi 37-10, OÜ Formill juhatuse liige, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tõkend

allkiri elukohast mittelahkumise kohta kohaldatud alates 08.10.2003 a., 18.09.-08.10.2001 a., s.o.

21 päeva viibis kahtlustatavana vahi all – süüdistuses KrK § 161 järgi.

ASJAOLUD:

Kohtualustele oli esitatud süüdistus alljärgnevas – EJ selles, et tema alates 06.08.1999 a.- st kuni

süüdistuse esitamiseni OÜ XXX (reg. nr. XXX) juhatuse liikmena grupis koos OÜ XXX (reg. nr.

XXX) juhatuse liikme ning AS XXX ja XXX OÜ esindaja Tõnis Laud’i ja AŽ, kelle osas kohus

lõpetas kriminaalmenetluse alusel seoses tema surmaga, pani toime võõra vara saamise suures

ulatuses pettuse teel XXX Eesti AS-st alljärgnevalt – 1. EJ koostas ja allkirjastas 17.05.2000 a.

kuupäevaga enda kui OÜ XXX esindaja ja VS nimelt arve-saatelehe nr. 17/20-00 summas

1950000 krooni ja allkirjastas VS nimel XXX Eesti AS esindaja Meelis Rosensteini poolt

koostatud vara üleandmise - vastuvõtu akti 12.05.2000 a. Nende dokumentide eesmärgiks oli

vormistada tappimisliini XXX müük XXX Eesti AS-le, et siis edasiselt sõlmida kapitalirendi

leping OÜ XXX esindaja Tõnis Laudiga.

Arve – saatelehe ja vara üleandmise – vastuvõtu akti vormistamisel oli EJ teadlik, et nimetatud

puidutöötlemisseadet ei ole müügitehingu sõlmimise hetkel OÜ XXX omanduses.

12.05.2000 a. esitas AŽ tahtlikult EJ poolt koostatud tegelikkusele mittevastava arve-saatelehe

XXX Eesti AS esindaja Meelis Rosensteinile, kes vormistas tappimisliini XXX ostu – müügi

tehingu ja sõlmis koheselt OÜ XXX esindaja Tõnis Laudiga kapitalirendi lepingu nr. XXX.

Tõnis Laud, OÜ XXX esindajana, oli teadlik, et kapitalirendilepingu objektiks olevat

puidutöötlemisseadet tegelikkuses OÜ-XXX – M XXX Eesti AS-le üle anda ei olnud.

2.EJ koostas ja allkirjastas 17.05.2000 a. kuupäevaga enda kui OÜ XXX esindaja ja VS nimelt

arve – saatelehe nr. 16/20 summas 2350000 krooni ja allkirjastas VS nimel XXX Eesti AS

esindaja Meelis Rosensteini poolt koostatud vara üleandmise – vastuvõtu akti 12.05.2000 a. Nende

dokumentide eesmärgiks oli vormistada sõrmjätkamisliini XXX müük XXX Eesti AS-le, et siis

edaspidi sõlmida kapitalirendi leping OÜ XXX esindaja Tõnis Laudiga.

Arve – saatelehe ja vara üleandmise – vastuvõtu akti vormistamisel oli EJ teadlik, et nimetatud

puidutöötlemisseadet ei ole müügitehingu sõlmimise hetkel OÜ XXX – M omanduses.

12.05.2000 a. esitas A.Ž tahtlikult EJ poolt koostatud ja tegelikkusele mittevastava arve –

saatelehe XXX Eesti AS esindajale Meelis Rosensteinile, kes vormistas sõrmjätkamisliini XXX

ostu – müügitehingu ja sõlmis koheselt OÜ XXX esindaja Tõnis Laudiga kapitalirendi lepingu nr.

XXX

Tõnis Laud, OÜ XXX esindajana, oli teadlik sellest, et kapitalirendilepingu objektiks olevat

puidutöötlemiseseadet tegelikkuses OÜ XXX XXX Eesti AS-le üle andnud ei olnud.

3.EJ koostas ja allkirjastas 01.06.2000 a. kuupäevaga enda kui OÜ XXX esindaja ja VS nimelt

arve – saatelehe nr. 18/22 summas 1805400 krooni ja allkirjastas VS nimel XXX Eesti AS

esindaja Meelis Rosensteini poolt koostatud vara üleandmise – vastuvõtu akti 01.06.2000 a. Nende

dokumentide eesmärgiks oli vormistada 50 tm puidu kuivatamiseks ettenähtud kuivatuskambri

XXX müük XXX Eesti AS-le, et seejärel sõlmida kapitalirendi leping AS XXX esindaja Tõnis

Laudiga.

Arve – saatelehe ja vara üleandmise – vastuvõtu akti vormistamisel oli EJ teadlik, et nimetatud

puidutöötlemisseadet ei ole müügitehingu sõlmimise hetkel OÜ XXX omanduses.

01.06.2000 a. esitas A.Ž tahtlikult EJ koostatud tegelikkusele mittevastava arve – saatelehe XXX

Eesti AS esindaja Meelis Rosensteinile, kes vormistas 50 tm puidu kuivatamiseks ettenähtud

puidukuivatuskambri XXX ostu – müügi tehingu ja sõlmis koheselt AS XXX esindaja Tõnis

Laudiga kapitalirendi lepingu nr. XXX.

Tõnis Laud, OÜ XXX esindajana oli teadlik, et kapitalirendilepingu objektiks olevat

puidutöötlemisseadet tegelikkuses OÜ XXX XXX Eesti AS-le üle anda ei olnud.

4.EJ koostas ja allkirjastas 01.06.2000 a. kuupäevaga enda kui XXX esindaja ja VS nimelt arve –

saatelehe nr. 19/22 summas 1805400 krooni ja allkirjastas VS nimel XXX Eesti AS esindaja

Meelis Rosensteini poolt koostatud vara üleandmise – vastuvõtu akti 01.06.2000 a. Nende

dokumentide

eesmärgiks

oli

vormistada

tm

puidu

kuivatamiseks

ettenähtud

puidukuivatuskambri XXX müük XXX Eesti AS-le, et seejärel sõlmida kapitalirendileping AS

XXX esindaja Tõnis Laudiga.

Arve – saatelehe ja vara üleandmise – vastuvõtu akti vormistamisel oli EJ teadlik, et nimetatud

puidutöötlemise seadet ei ole tehingu sõlmimise hetkel OÜ XXX omanduses.

01.06.2000 a. esitas A.Ž tahtlikult EJ koostatud tegelikkusele mittevastava arve – saatelehe XXX

Eesti AS esindaja Meelis Rosensteinile, kes vormistas 50 tm puidu kuivatamiseks ettenähtud

puidukuivatuskambri XXX ostu – müügi tehingu ja sõlmis koheselt AS XXX esindaja Tõnis

Laudiga kapitalirendi lepingu nr. XXX.

Tõnis Laud, AS XXX esindajana oli teadlik, et kapitalirendilepingu objektiks olevat

puidutöötlemisseadet tegelikkuses OÜ XXX XXX Eesti AS-le üle andnud ei olnud.

5.EJ koostas ja allkirjastas 01.06.2000 a. kuupäevaga enda kui XXX esindaja ja VS nimelt arve –

saatelehe nr. 22/22 summas 1805400 krooni ja allkirjastas VS nimelt XXX Eesti AS esindaja

Meelis Rosensteini poolt koostatud vara üleandmise – vastuvõtmise akti 08.06.2000 a.

Nende dokumentide eesmärgiks oli vormistada 50 tm puidu kuivatamiseks ettenähtud puidu

kuivatuskambri XXX müük XXX Eesti AS-le, et siis edaspidi sõlmida kapitalirendi leping AS

XXX esindaja Tõnis Laudiga.

Arve saatelehe ja vara üleandmise – vastuvõtu akti vormistamisel oli EJ teadlik, et nimetatud

puidutöötlemisseadet ei ole müügitehingu sõlmimise hetkel OÜ XXX omanduses.

08.06.2000 a. esitas AŽ tahtlikult EJ koostatud tegelikkusele mittevastava arve – saatelehe XXX

Eesti AS esindaja Meelis Rosensteinile, kes vormistas 50 tm puidu kuivatamiseks ettenähtud

puidukuivatuskambri XXX ostu-müügi tehingu ja sõlmis kohe XXX esindaja Tõnis Laudiga

kapitalirendi lepingu nr. XXX.

Tõnis Laud, As XXX esindajana oli teadlik, et kapitalirendi lepingu objektiks olevat

puidutöötlemisseadet tegelikult OÜ XXX XXX Eesti AS-le üle andnud ei ole.

6.EJ koostas ja allkirjastas 01.06.2000 a. kuupäevaga enda kui OÜ XXX esindaja ja VS nimelt

arve – saatelehe nr. 23/22 summas 1805400 krooni ja allkirjastas VS nimel XXX AS esindaja

Meelis Rosensteini poolt koostatud vara üleandmise – vastuvõtu akti 08.06.2000 a.

Nende dokumentide eesmärgiks oli vormistada 50 tm puidu kuivatamiseks ettenähtud

puidukuivatuskambri XXX müük XXX Eesti AS-le, et siis edaspidi sõlmida kapitalirendi leping

AS XXX esindaja Tõnis Laudiga.

Arve – saatelehe ja vara üleandmise – vastuvõtu akti vormistamisel oli EJ teadlik, et

puidutöötlemisseadet ei ole müügitehingu sõlmimise hetkel OÜ XXX omanduses.

08.06.2000 a. esitas AŽ tahtlikult EJ poolt koostatud tegelikkusele mittevastava arve – saatelehe

XXX Eesti AS esindajale Meelis Rosensteinile, kes vormistas 50 tm puidu kuivatamiseks

ettenähtud puidukuivatuskambri XXX ostu – müügi tehingu ja sõlmis kohe AS XXX esindaja

Tõnis Laudiga kapitalirendi lepingu nr. XXX.

Tõnis Laud, AS XXX esindajana oli teadlik sellest, et kapitalirendi lepingu objektiks olevat

puidutöötlemisseadet tegelikult OÜ XXX XXX Eesti AS-le üle andnud ei olnud.

7.EJ koostas ja allkirjastas 01.06.2000 a. kuupäevaga enda kui OÜ XXX esindaja ja VS nimelt

arve – saatelehe 20/22 summas 1805400 krooni ja allkirjastas XXX Eesti AS esindaja Meelis

Rosensteini poolt koostatud vara üleandmise – vastuvõtu akti 15.06.2000a.

Nende dokumentide eesmärgiks oli vormistada 50 tm puidu kuivatamiseks ettenähtud

puidukuivatuskambri XXX müük XXX Eesti AS-le, et siis edaspidi sõlmida kapitalirendi leping

AS XXX esindaja Tõnis Laudiga.

Arve – saatelehe ja vara üleandmise – vastuvõtmise akti vormistamisel oli EJ teadlik, et

puidutöötlemisseadet ei ole müügitehingu sõlmimise hetkel OÜ XXX omanduses.

15.06.2000 a. esitas AŽ tahtlikult EJ koostatud tegelikkusele mittevastava arve – saatelehe XXX

Eesti AS esindaja Meelis Rosensteinile, kes vormistas 50 tm puidu kuivatamiseks ettenähtud

puidukuivatuskambri XXX ostu – müügi tehingu ja sõlmis kohe AS XXX esindaja Tõnis Laudiga

kapitalirendi lepingu nr. XXX.

Tõnis Laud, AS XXX esindajana oli teadlik, et kapitalirendi lepingu objektiks olevat

puidutöötlemisseadet tegelikult OÜ XXX XXX Eesti AS-le üle anda ei olnud.

8.EJ koostas ja allkirjastas 01.06.2000 a. kuupäevaga enda kui OÜ XXX esindaja ja VS nimelt

arve - saatelehe 21/22 summas 1805400 krooni ja allkirjastas XXX Eesti AS esindaja Meelis

Rosensteini poolt koostatud vara üleandmise – vastuvõtu akti 15.06.2000a.

Nende dokumentide eesmärgiks oli vormistada 50 tm puidu kuivatamiseks ettenähtud

puidukuivatuskambri XXX müük XXX Eesti AS-le, et edaspidi sõlmida kapitalirendi leping AS

XXX esindaja Tõnis Laudiga.

Arve saatelehe ja vara üleandmise – vastuvõtu akti vormistamisel oli EJ teadlik, et

puidutöötlemisseadet ei ole müügitehingu sõlmimise hetkel OÜ XXX omanduses.

15.06.2000 a. esitas AŽ teadlikult EJ koostatud tegelikkusele mittevastava arve – saatelehe XXX

Eesti AS esindajale Meelis Rosensteinile, kes vormistas 50 tm puidu kuivatamiseks ettenähtud

puidukuivatuskambri XXX ostu – müügi tehingu ja sõlmis Tõnis Laudiga kapitalirendi lepingu

nr.XXX.

Tõnis Laud, XXX esindajana oli teadlik, et kapitalirendi lepingu objektiks olevat

puidutöötlemisseadet tegelikkuses OÜ XXX XXX Eesti AS-le üle anda ei olnud

9.EJ koostas ja allkirjastas 01.06.2000 a. kuupäevaga enda kui OÜ XXX esindaja ja VS

nimelt arve – saatelehe nr.23/22 summas 1805400 krooni ja allkirjastas XXX Eesti AS esindaja

Meelis Rosensteini poolt koostatud vara üleandmise – vastuvõtu akti 22.06.2000 a.

Nende dokumentide eesmärgiks oli vormistada 50 tm puidu kuivatamiseks ettenähtud

puidukuivatuskambri XXX müük XXX Eesti AS-le, et edaspidi sõlmida kapitalirendi leping AS

XXX esindaja Tõnis Laudiga.

Arve saatelehe ja vara üleandmise – vastuvõtmise akti vormistamisel oli EJ teadlik, et

puidutöötlemisseadet ei ole tehingu sõlmise hetkel OÜ XXX omanduses.

22.06.2000 a. esitas AŽ tahtlikult EJ poolt koostatud tegelikkusele mittevastava arve – saatelehe

XXX Eesti AS esindaja Meelis Rosensteinile, kes vormistas 50 tm puidu kuivatamiseks ettenähtud

puidukuivatuskambri XXX ostu – müügi tehingu ja sõlmis kohe Tõnis laudiga kapitalirendi

lepingu nr.XXX

Tõnis Laud, AS XXX esindajana oli teadlik, et kapitalirendi lepingu objektiks olevat

puidutöötlemisseadet tegelikkuses OÜ XXX XXX Eesti AS-le üle anda ei olnud.

10.EJ koostas ja allkirjastas 01.06.2000 a. kuupäevaga enda kui OÜ XXX esindaja ja VS nimelt

arve – saatelehe nr. 25/22 summas 1805400 krooni ja allkirjastas XXX Eesti AS esindaja Meelis

Rosensteini poolt koostatud vara üleandmise – vastuvõtu akti 22.06.2000 a.

Nende dokumentide eesmärgiks oli vormistada 50 tm puidu kuivatamiseks ettenähtud

puidukuivatuskambri XXX müük XXX Eesti AS-le, et siis sõlmida kapitalirendi leping AS XXX

esindaja Tõnis Laudiga.

Arve saatelehe ja vara üleandmise – vastuvõtu akti vormistamisel oli EJ teadlik, et

puidutöötlemisseadet ei ole müügitehingu sõlmise hetkel OÜ XXX omanduses.

22.06.2000 a. esitas AŽ tahtlikult EJ poolt koostatud tegelikkusele mittevastava arve – saatelehe

XXX Eesti AS esindajale Meelis Rosensteinile, kes vormistas 50 tm puidu kuivatamiseks

ettenähtud puidukuivatuskambri XXX ostu – müügi tehingu ja sõlmis kohe XXX esindaja Tõnis

Laudiga kapitalirendi lepingu nr. XXX.

Tõnis Laud, AS XXX esindajana oli teadlik asjaolust, et kapitalirendi lepingu objektiks olevat

puidutöötlemiseseadet tegelikkuses OÜ XXX XXX Eesti AS-le üle anda ei olnud.

11.EJ koostas ja allkirjastas 19.07.2000 a. kuupäevaga enda kui OÜ XXX esindaja nimelt

numbrita arve – saatelehe summas 1758200 krooni ja allkirjastas XXX Eesti AS esindaja Meelis

Rosensteini poolt koostatud vara üleandmise – vastuvõtu akti 19.07.2000 a.

Nende dokumentide eesmärgiks oli vormistada 50 tm puiduhakke seadme XXX müük XXX Eesti

AS-le, et siis sõlmida kapitalirendi leping AS XXX esindaja Tõnis Laudiga.

Arve saatelehe ja vara üleandmise – vastuvõtu akti vormistamisel oli EJ teadlik, et

puidutöötlemisseadet ei ole müügitehingu sõlmimise hetkel OÜ XXX omanduses.

19.07.2000 a. esitas AŽ tahtlikult EJ koostatud tegelikkusele mittevastava arve-saatelehe XXX

Eesti AS esindaja Meelis Rosensteinile, kes vormistas puiduhakke seadme XXX ostu – müügi

tehingu ja sõlmis kohe AS XXX esindaja Tõnis Laudiga kapitalirendi lepingu nr.XXX.

Tõnis Laud, AS XXX esindajana oli teadlik asjaolust, et kapitalirendi lepingu objektiks olevat

puidutöötlemisseadet tegelikult OÜ XXX XXX Eesti AS-le üle andnud ei olnud.

12.EJ koostas ja allkirjastas 26.07.2000 a. kuupäevaga enda kui OÜ XXX esindaja nimelt

numbrita arve – saatelehe summas 483800 krooni ja allkirjastas XXX Eesti AS esindaja Meelis

Rosensteini poolt koostatud vara üleandmise-vastuvõtu akti 27.07.2000 a.

Nende dokumentide eesmärgiks oli vormistada ketassaekaatri XXX müük XXX Eesti AS-le, et siis

sõlmida kapitalirendi leping AS XXX esindaja Tõnis Laudiga.

Arve saatelehe ja vara üleandmise-vastuvõtu akti vormistamisel oli EJ teadlik, et nimetatud

puidutöötlemiseseadet ei ole müügitehingu sõlmimise hetkel OÜ XXX omanduses.

27.07.2000 a. esitas AŽ tahtlikult EJ poolt koostatud tegelikkusele mittevastava arve-saatelehe

XXX Eesti AS esindaja Meelis Rosensteinile, kes vormistas ketassaekaatri XXX ostu-müügi

tehingu ja sõlmis kohe AS XXX esindaja Tõnis Laudiga kapitalirendi lepingu nr. XXX.

Tõnis Laud, AS XXX esindajana oli teadlik, et kapitalirendi lepingu objektiks olevat

puidutöötlemisseadet tegelikkuses OÜ-l XXX XXX Eesti AS-le üle anda ei olnud.

13.EJ koostas ja allkirjastas 26.07.2000 a. kuupäevaga enda kui OÜ XXX esindaja nimelt

numbrita arve-saatelehe summas 1593000 krooni ja allkirjastas XXX Eesti AS esindaja Meelis

Rosensteini poolt koostatud vara üleandmise-vastuvõtu akti 27.07.2000 a.

Nende dokumentide eesmärgiks oli vormistada puidukuivati katla XXX müük XXX Eesti AS-le,

et siis sõlmida kapitalirendi leping AS XXX esindaja Tõnis Laudiga.

Arve-saatelehe ja vara üleandmise-vastuvõtu akti vormistamisel oli EJ teadlik, et nimetatud

puidutöötlemiseseadet ei ole müügitehingu sõlmimise hetkel OÜ XXX omanduses.

27.07.2000 a. esitas AŽ tahtlikult EJ poolt koostatud tegelikkusele mittevastava arve-saatelehe

XXX Eesti AS esindaja Meelis Rosensteinile, kes vormistas puidukuivati katla XXX ostu-müügi

tehingu ja sõlmis kohe AS XXX esindaja Tõnis Laudiga kapitalirendi lepingu nr. XXX.

Tõnis Laud, AS XXX esindajana oli teadlik, et kapitalirendi lepingu objektiks olevat

puidutöötlemisseadet tegelikkuses OÜ-l XXX XXX Eesti AS-le üle anda ei olnud.

14.EJ koostas ja allkirjastas 26.07.2000 a. kuupäevaga enda kui OÜ XXX esindaja nimelt arve-

saatelehe nr.27/30 summas 377600 krooni ja allkirjastas XXX Eesti AS esindaja Meelis

Rosensteini poolt koostatud vara üleandmise-vastuvõtu akti 27.07.2000 a.

Nende dokumentide eesmärgiks oli vormistada nelikant höövli XXX müük XXX Eesti AS-le, et

seejärel sõlmida kapitalirendi leping AS XXX esindaja Tõnis Laudiga.

Arve-saatelehe ja vara üleandmise-vastuvõtu akti vormistamisel oli EJ teadlik, et nimetatud

puidutöötlemisseadet ei ole müügitehingu sõlmimise hetkel OÜ XXX omanduses.

27.07.2000 a. esitas AŽ tahtlikult EJ koostatud tegelikkusele mittevastava arve-saatelehe XXX

Eesti AS esindaja Meelis Rosensteinile, kes vormistas nelikant höövli XXX ostu-müügi tehingu ja

sõlmis kohe AS XXX esindaja Tõnis Laudiga kapitalirendi lepingu nr.XXX.

Tõnis Laud, AS XXX esindajana oli teadlik, et kapitalirendi lepingu objektiks olevat

puidutöötlemisseadet tegelikkuses OÜ-l XXX XXX Eesti AS-le üle andnud ei olnud.

15.EJ koostas ja allkirjastas 26.07.2000 a. kuupäevaga enda kui OÜ XXX esindaja nimelt arve-

saatelehe nr.02/00 summas 2600000 krooni ja allkirjastas XXX Eesti AS esindaja Meelis

Rosensteini poolt koostatud vara üleandmise-vastuvõtu akti 03.08.2000 a.

Nende dokumentide eesmärgiks oli vormistada tehkekütuse katla XXX müügileping XXX Eesti

AS-le, et seejärel sõlmida kapitalirendi leping AS XXX esindaja Tõnis Laudiga.

Arve saatelehe ja vara üleandmise – vastuvõtu akti vormistamisel oli EJ teadlik, et nimetatud

seadet ei ole tehingu sõlmimise hetkel OÜ XXX omanduses.

03.08.2000 a. esitas AŽ tahtlikult EJ koostatud tegelikkusele mittevastava arve – saatelehe XXX

Eesti AS esindaja Meelis Rosensteinile, kes vormistas tahkekütuse katla XXX ostu – müügi

tehingu ja sõlmis kohe AS XXX esindaja Tõnis Laudiga kapitalirendi lepingu nr.XXX.

Tõnis Laud, AS XXX esindajana oli teadlik, et kapitalrendi lepingu objektiks olevat seadet

tegelikkuses OÜ-l XXX üle andnud ei olnud.

Ajavahemikul 12.05.-03.08.2000 a. sai EJ XXX Eesti AS-lt kokku 11251009.79 krooni, milline

summa kanti XXX Eesti AS poolt OÜ XXX arveldusarvele nr. XXX Hansapangas.

Laekunud summa kandis EJ edasi XXX (reg. nr. XXX, juhataja ÜK) arveldusarvele nr. XXX

Hansapangas, millelt omakorda võttis AK 27.07. ja 28.07.2000 a. ÜK saadud sularaha tšekkide

alusel sularahas välja 850000 krooni. Ülejäänud summa – 10401009 krooni võttis ÜK sularahas

välja ajavahemikus 05.06.-12.10.2000 a. ja andis edasi eeluurimisega tuvastamata isikule.

EJ grupis Tõnis Laudi ja AŽ pannes toime võõra vara saamise pettuse teel, tekitas ajavahemikul

12.05.-03.08.2000 a. XXX Eesti AS-le kokku varalise kahju 11251009.79 krooni ulatuses.

Seega EJ, isikute grupis võõra vara saamisega pettuse teel suures ulatuses, pani toime KrK § 143

lg 2 p 1 ja 1’ järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕNIS LAUDILE oli esitatud süüdistus alljärgnevas – selles, et tema, olles alates 07.07.2000 a.

kuni 28.03.2001 a. XXX (reg. nr.XXX) juhatuse liige, alates 19.01.2000 a. kuni süüdistuse

esitamiseni OÜ XXX (reg. nr. XXX) juhatuse liige ja alates 04.07.2001 a. kuni 09.10.2002 a. OÜ

XXX (reg. nr. XXX) juhatuse liige, pani 2000 aastal OÜ XXX ja AS XXX juhatuse liikmena,

grupis koos EJ (OÜ XXX juhataja) ja AŽ toime järgmised kelmused XXX Eesti AS suhtes.

1.12.05.2000 a.-l, peale seda kui AŽ oli lasknud EJ koostada tegelikkusele mittevastava arve-

saatelehe 17.05.2000 a. nr. 17/20-00 summas 1950000 krooni XXX Eesti AS-le, korraldas A.Ž

selle alusel EJ poolt OÜ XXX nimelt XXX Eesti AS-ga 12.05.2000 a. ostu-müügi lepingu nr.

XXX

sõlmimise

tappimisliini

XXX

ostmiseks

OÜ-lt

XXX,

kuigi

reaalselt

sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata puidutöötlemisseadme reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud OÜ XXX esindajana

A.Ž poolt korraldatuna XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud tappimisliini

kapitalirendile võtmiseks hinnaga 1950000 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik, et tegelikult OÜ XXX

mingit seadet XXX Eesti AS-lt ei saanud.

Nimetatud OÜ XXX arve alusel kandis XXX Eesti AS OÜ XXX arveldusarvele nr.XXX

Hansapangas 18.05.2000 a.-l 980499.70 krooni. Laekunud summast võttis E.J samal päeval

sularahas välja 180000 krooni. Ülejäänud summa kandis erinevatele isikutele.

2.12.05.2000 a., peale seda kui AŽ oli lasknud E.J koostada OÜ XXX nimelt XXX Eesti AS-le

tegelikkusele mittevastava arve – saatelehe 17.05.2000 a. nr. 16/20-00 summas 2350000 krooni,

korraldas A.Ž selle alusel E.J poolt 12.05.2000 a. ostu – müügi lepingu nr. XXX sõlmimise AS-ga

XXX Eesti sõrmjätkamisliini XXX ostmiseks OÜ-lt XXX , kuigi reaalselt sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata seadme reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud OÜ XXX esindajana, A.Ž poolt

korraldatuna, 12.05.2000 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr.XXX nimetatud

sõrmjätkamisliini kapitalirendile võtmiseks hinnaga 2350000 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik, et

tegelikkuses OÜ XXX mingit seadet XXX Eesti AS-lt ei saanud.

Nimetatud OÜ XXX arve alusel kandis XXX Eesti AS OÜ XXX arveldusarvele nr. XXX

Hansapangas 18.05.2000 a.-l 976499.70 krooni. Laekunud summa kandis E.J erinevatele isikutele

ning samuti võttis 19.05.2000 a.-l sularahas välja 155000 krooni.

3.01.06.2000 a.-l, peale seda kui AŽ oli korraldanud E.J poolt OÜ XXX nimelt tegelikkusele

mittevastava arve – saatelehe 01.06.2000 a. nr.18/22-00 summas 1805400 krooni esitamise XXX

Eesti AS-le, korraldas A.Ž selle alusel E.J poolt 12.05.2000 a. ostu – müügi lepingu nr. XXX

sõlmimise AS-ga XXX Eesti puidukuivatuskambri XXX ostmiseks OÜ-lt XXX, kuigi reaalselt

sellist puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata seadme reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud AS XXX esindajana, A.Ž poolt

korraldatuna 01.06.2000 a.-l XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud

puidukuivatuskambri kapitalirendile võtmiseks hinnaga 1805400 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik,

et tegelikkuses AS XXX mingit seadet XXX Eesti AS-lt ei saanud.

Nimetatud OÜ XXX arve alusel kandis XXX Eesti AS OÜ XXX arveldusarvele nr.XXX

Hansapangas 05.06.2000 a.-l 523566 krooni. Laekunud summa kandis E.J OÜ-le XXX.

4.01.06.2000 a., peale seda kui AŽ oli lasknud E.J koostada tegelikkusele mittevastava arve-

saatelehe 01.06.2000 a. nr.19/22-00 summas 1805400 krooni XXX Eesti AS-le, korraldas A.Žselle

alusel E.J poolt OÜ XXX nimelt XXX Eesti AS-ga 01.06.2000 a. ostu – müügi lepingu nr. XXX

sõlmimise

puidukuivatuskambri

XXX

ostmiseks

OÜ-lt

XXX,

kuigi

reaalselt

sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata seadme reaalset olemasolu sõlmis T.Laud AS XXX esindajana, A.Ž poolt

korraldatuna 01.06.2000 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud

puidukuivatuskambri kapitalirendile võtmiseks hinnaga 1805400 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik,

et tegelikkuses AS XXX mingit seadet XXX Eesti AS-lt ei saanud.

Nimetatud OÜ XXX arve alusel kandis XXX Eesti AS OÜ XXX Hansapanga arveldusarvele nr.

XXX 06.06.2000 a.-l 523566 krooni. Laekunud summa kandis E.J üle OÜ-le XXX.

5.01.06.2000 a.-l, peale seda kui AŽ oli lasknud E.J koostada tegelikkusele mittevastava arve –

saatelehe 01.06.2000 a. nr. 22/22-00 summas 1805400 krooni XXX Eesti AS-le, korraldas A.Ž

selle alusel E.J poolt OÜ XXX nimelt XXX Eesti AS-ga 08.06.2000 a. ostu – müügi lepingu nr.

XXX sõlmimise puidukuivatuskambri XXX ostmiseks OÜ-lt XXX, kuigi reaalselt sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata seadme reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud AS XXX esindajana, A.Ž poolt

korraldatuna 08.06.2000 a.-l XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud

puidukuivatuskambri kapitalirendile võtmiseks hinnaga 1805400 krooni, kuigi T.Laud oli

teadlik, et tegelikkuses AS XXX mingit seadet XXX Eesti AS-lt ei saanud.

Nimetatud OÜ XXX arve nr. 22/22-00 01.06.2000 a. alusel kandis XXX Eesti AS OÜ XXX

arveldusarvele nr. XXX Hansapangas 05.06.2000 a. 523566 krooni ja 12.06.2000 a. 1047132

krooni. Laekunud summa kandis E.J OÜ-le XXX.

6.01.06.2000 a.-l, peale seda kui AŽ oli lasknud koostada E.J tegelikkusele mittevastava arve-

saatelehe 01.06.2000 a. nr.23/22-00 summas 1805400 krooni XXX Eesti AS-le, korraldas A.Ž

selle alusel E.J poolt XXX nimelt XXX Eesti AS-ga 08.06.2000 a. ostu – müügi lepingu nr.XXX

sõlmimise

puidukuivatuskambri

XXX

ostmiseks

OÜ-lt

XXX,

kuigi

reaalselt

sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata seadme reaalset olemasolu sõlmis T.Laud AS XXX esindajana ja A.Ž poolt

korraldatuna 08.06.2000 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud

puidukuivatuskambri kapitalirendile võtmiseks hinnaga 1805400 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik,

et tegelikkuses AS XXX mingit seadet XXX Eesti AS-lt ei saanud.

7.01.06.2000 a., peale seda kui AŽ oli lasknud koostada E.J tegelikkusele mittevastava arve –

saatelehe nr. 23/22-00 01.06.2000 a. summas 1805400 krooni XXX Eesti AS – le, korraldas A.Ž

selle alusel E.J poolt OÜ XXX nimelt XXX Eesti AS-ga 15.06.2000 a. ostu – müügi lepingu

nr.XXX sõlmimise puidukuivatuskambri XXX ostmiseks OÜ-lt XXX, kuigi reaalselt sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata seadme reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud AS XXX esindajana ja A.Ž poolt

korraldatuna 15.06.2000 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud

puidukuivatuskambri kapitalirendile võtmiseks hinnaga 1805400 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik,

et tegelikkuses AS XXX mingit seadet XXX Eesti AS-lt ei saanud.

8.01.06.2000 a., peale seda kui AŽ oli lasknud E.J koostada tegelikkusele mittevastava arve-

saatelehe nr. 21/22-00 01.06.2000 a. summas 1805400 krooni XXX Eesti AS-le, korraldas A.Ž

selle alusel E.J poolt OÜ XXX nimelt XXX Eesti AS-ga 15.06.2000 a. ostu – müügi lepingu nr.

XXX sõlmimise puidukuivatuskambri XXX ostmiseks OÜ-lt XXX kuigi reaalselt sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXXei olnud.

Eesmärgiga näidata seadme reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud XXX esindajana, A.Ž poolt

korraldatuna 15.06.2000 a.-l XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud

puidukuivatuskambri kapitalirendile võtmiseks hinnaga 1805400 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik,

et tegelikkuses AS XXX mingit seadte XXX Eesti AS-lt ei saanud.

Nimetatud OÜ XXX arvete nr. 20/22-00 ja 21/22-00 01.06.2000 a. alusel kandis XXX Eesti AS

OÜ XXX arveldusarvele nr. XXX Hansapangas 20.06.2000 a. 1047132 krooni. Laekunud

summast võttis E.J 20.06.2000 a. sularahas välja 205000 krooni ja kandis ülejäänud summa OÜ-le

XXX.

9.01.06.2000 a., peale seda kui AŽ oli lasknud E.J koostada tegelikkusele mittevastava arve-

saatelehe nr. 24/22-00 01.06.2000 a. summas 1805400 krooni XXX Eesti AS-le, korraldas A.Ž

selle alusel E.J poolt OÜ XXX nimelt XXX Eesti AS-ga 22.06.2000 a. ostu – müügi lepingu

nr.XXX sõlmimise puidukuivatuskambri XXX ostmiseks OÜ-lt XXX, kuigi reaalselt sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata seadme reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud AS XXX esindajana ja A.Ž poolt

korraldatuna 22.06.2000 a.-l XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr.XXX nimetatud

puidukuivatuskambri kapitalirendile võtmiseks hinnaga 1805400 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik,

et tegelikkuses AS XXX mingit seadet XXX Eesti AS-lt ei saanud.

Nimetatud OÜ XXX 01.06.2000 a. arvete nr. 24/22-00 alusel kandis XXX Eesti AS OÜ XXX

arveldusarvele nr. XXX Hansapangas 29.06.2000 a. 523566 krooni. Laekunud summast võttis E.J

30.06.2000 a.-l sularahas välja 110000 krooni ja kandis ülejäänud summa OÜ-le XXX.

10.01.06.2000 a., peale seda kui AŽ lasi E.J koostada tegelikkusele mittevastava arve – saatelehe

nr. 25/22-00 01.06.2000 a. summas 1805400 krooni XXX Eesti AS-le, korraldas A.Ž selle alusel

E.J poolt OÜ XXX nimelt XXX Eesti AS-ga 22.06.2000 a. ostu – müügi lepingu nr.XXX

sõlmimise

puidukuivatuskambri

XXX

ostmiseks

OÜ-lt

XXX,

kuigi

reaalselt

sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata seadme reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud AS XXX esindajana ja A.Ž poolt

korraldatuna 22.06.2000 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud

puidukuivatuskambri kapitalirendile võtmiseks hinnaga 1805400 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik,

et tegelikkuses AS XXX mingit seadet XXX Eesti AS-lt ei saanud.

Nimetatud OÜ XXX 01.06.2000 a. arvete nr. 25/22-00 alusel kandis XXX Eesti AS OÜ XXX

arveldusarvele Hansapangas nr. XXX 27.06.2000 a. 523566 krooni. Laekunud summa kandis E.J

27.06.2000 a. edasi OÜ-le XXX.

11.19.07.2000 a., peale seda kui AŽ lasi E.J koostada tegelikkusele mittevastava arve – saatelehe

19.07.2000 a. summas 1758200 krooni XXX Eesti AS-le, korraldas A.Ž selle alusel E.J poolt OÜ

XXX nimelt XXX Eesti AS-ga 19.07.2000 a. ostu – müügi lepingu nr. XXX sõlmimise

puiduhakke seadme XXX hakketera ostmiseks OÜ-lt XXX, kuigi tegelikult sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata seadme reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud AS XXX esindajana ja A.Ž poolt

korraldatuna 19.07.2000 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud puiduhakke

seadme 42 hakketera kapitalirendile võtmiseks hinnaga 1758200 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik,

et tegelikkuses AS XXX mingit seadet XXX Eesti AS-lt ei saanud.

Nimetatud OÜ XXX 19.07.2000 a. arve alusel kandis XXX Eesti AS OÜ XXX arveldusarvele

Hansapangas nr. XXX 25.07.2000 a. 984592 krooni. Laekunud summa kandis E.J OÜ-le XXX.

12.26.07.2000 a., peale seda kui AŽ lasi E.J koostada tegelikkusele mittevastava arve – saatelehe

26.07.2000 a. summas 438800 krooni XXX Eesti AS-le, korraldas A.Ž selle alusel E.J poolt OÜ

XXX nimelt XXX Eesti AS-ga 26.07.2000 a. ostu – müügi lepingu nr. XXX sõlmimise

ketassaekaatri XXX ostmiseks OÜ-lt XXX, kuigi reaalselt sellist puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX

ei olnud.

Eesmärgiga näidata seadme reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud AS XXX esindajana ja A.Ž poolt

korraldatuna 27.07.2000 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud

ketassaekaatri kapitalirendile võtmiseks hinnaga 438800 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik, et

tegelikkuses AS XXX mingit seadet XXX Eesti AS-lt ei saanud.

13.26.07.2000 a., peale seda kui AŽ lasi E.J koostada tegelikkusele mittevastava arve – saatelehe

26.07.2000 a. summas 1593000 krooni XXX Eesti AS-le, korraldas A.Ž selle alusel E.J poolt OÜ

XXX nimelt XXX Eesti AS-ga 26.07.2000 a. ostu – müügi lepingu nr. XXX sõlmimise

puidukuivati katla XXX ostmiseks OÜ-lt XXX, kuigi reaalselt sellist puidutöötlemisseadet OÜ-l

XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata seadme reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud AS XXX esindajana ja A.Ž poolt

korraldatuna 27.07.2000 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud

puidukuivati katla kapitalirendile võtmiseks hinnaga 1593000 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik, et

tegelikkuses AS XXX mingit seadet XXX Eesti AS-lt ei saanud.

14.26.07.2000 a., peale seda kui AŽ lasi E.J koostada tegelikkusele mittevastava arve – saatelehe

nr. 24/30 26.07.2000 a. summas 377600 krooni XXX Eesti AS-le, korraldas A.Ž selle alusel E.J

poolt OÜ XXX nimelt XXX Eesti AS-ga 26.07.2000 a. ostu – müügi lepingu nr.XXX sõlmimise

nelikanthöövli XXX ostmiseks OÜ-lt XXX, kuigi reaalselt sellist puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX

ei olnud.

Eesmärgiga näidata seadme reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud AS XXX esindajana ja A.Ž poolt

korraldatuna 27.07.2000 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr.XXX nimetatud

nelikanthöövli kapitalirendile võtmiseks hinnaga 377600 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik, et

tegelikkuses AS XXX mingit seadet XXX Eesti AS-lt ei saanud.

Nimetatud XXX 26.07.2000 a. lepingute nr.XXX, XXX ja XXX alusel kandis XXX Eesti AS OÜ

XXX arveldusarvele Hansapangas nr. XXX 01.08.2000 a. 981760 krooni. Laekunud summa

kandis E.J üle OÜ-le XXX.

15.02.08.2000 a., peale seda kui AŽ lasi E.J koostada tegelikkusele mittevastava arve – saatelehe

nr.02/00 02.08.2000 a. summas 2600000 krooni XXX Eesti AS-le, korraldas A.Ž selle alusel E.J

poolt OÜ XXX nimelt XXX Eesti AS-ga 03.08.2000 a. ostu – müügi lepingu nr.XXX sõlmimise

tahkekütuse katla XXX ostmiseks OÜ-lt XXX, kuigi reaalselt sellist puidutöötlemisseadet OÜ-l

XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata seadme reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud AS XXX esindajana ja A.Ž poolt

korraldatuna 03.08.2000 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr.XXX nimetatud tahkekütuse

katla kapitalirendile võtmiseks hinnaga 2600000 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik, et tegelikkuses

AS XXX mingit seadet XXX Eesti AS-lt ei saanud.

Nimetatud OÜ XXX 02.08.2000 a. arve nr. A02/00 alusel kandis XXX Eesti AS OÜ XXX

arveldusarvele Hansapangas nr.XXX 08.08.2000 a. 988000 krooni. Laekunud summa kandis E.J

OÜ-le XXX.

Ajavahemikul 18.05.-02.08.2000 a. XXX Eesti AS poolt OÜ XXX arveldusarvele nr.XXX kantud

kogusummast 11251009 krooni kanti E.J poolt 7700000 krooni edasi variettevõtte OÜ XXX

arveldusarvele nr. XXX Hansapangas ning võeti sularahas välja ÜK ja AK poolt, kes andsid

nimetatud summa edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele.

Seega Tõnis Laud, isikute grupis võõra vara saamisega pettuse teel, millega põhjustati suur

varaline kahju, pani toime KrK § 143 lg 2 p 1,1’ järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel oli Tõnis Laudile esitatud süüdistus selles, et tema 2001 a.-l AS XXX juhatuse liikmena

grupis AŽ ja JN (OÜ XXX juhataja) pani toime järgmised kelmused XXX Eesti AS suhtes.

1.Peale seda kui AŽ oli lasknud koostada JN tegelikkusele mittevastava arve – saatelehe nr. 5 OÜ

XXX nimelt 09.04.2001 a. summas 443680 krooni XXX Eesti AS-le, korraldas A.Ž selle alusel

J.N poolt OÜ XXX nimelt XXX Eesti AS-ga 09.04.2001 a. ostu – müügi lepingu nr. XXX

sõlmimise veoauto XXX XXXXX tehasetähis XXX ostmiseks OÜ-lt XXX, kuigi reaalselt sellist

veoautot OÜ-l XXXei olnud.

Eesmärgiga näidata veoauto reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud OÜ XXX esindajana ja A.Ž poolt

korraldatuna 09.04.2001 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud veoauto

XXX kapitalirendile võtmiseks hinnaga 443680 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik, et tegelikkuses

OÜ XXX mingit veoautot XXX Eesti AS-lt ei saanud.

2.Peale seda kui AŽ lasi JN koostada tegelikkusele mittevastava arve nr. 6 09.04.2001 a. OÜ XXX

nimelt XXX Eesti AS-le, korraldas A.Ž selle alusel J.N poolt OÜ XXX nimelt XXX Eesti AS-ga

09.04.2001 a. ostu-müügi lepingu nr. XXX sõlmimise veoauto XXX XXXXX, tehasetähis XXX

ostmiseks OÜ-lt XXX, kuigi reaalselt sellist veoautot OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata veoauto reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud OÜ XXX esindajana ja A.Ž poolt

korraldatuna 09.04.2001 a.-l XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud veoauto

XXX kapitalirendile võtmiseks hinnaga 443680 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik, et tegelikkuses

OÜ XXX mingit veoautot XXX Eesti AS-lt ei saanud.

3.Peale seda kui AŽ lasi JN koostada OÜ XXX nimelt tegelikkusele mittevastava arve nr. 8

09.04.2001 a. summas 224200 krooni XXX Eesti AS-le, korraldas A.Ž selle alusel J.N poolt OÜ

XXX nimelt XXX Eesti AS-ga 09.04.2001 a. ostu – müügi lepingu nr. XXX sõlmimise

sadulpoolhaagise XXX tehasetähis XXX ostmiseks OÜ-lt XXX, kuigi reaalselt sellist veoautot

OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata sadulpoolhaagise reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud OÜ XXX esindajana ja

A.Ž poolt korraldatuna 09.04.2001 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud

sadulpoolhaagise XXX kapitalirendile võtmiseks hinnaga 224200 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik,

et tegelikkuses OÜ XXX mingit veoautot XXX Eesti AS-lt ei saanud.

4.Peale seda kui AŽ lasi JN koostada tegelikkusele mittevastava arve nr. 7 09.04.2001 a. OÜ XXX

nimelt summas 224200 krooni XXX Eesti AS-le, korraldas A.Ž selle alusel J.N poolt OÜ XXX

nimelt XXX Eesti AS-ga 10.04.2001 a. ostu – müügi lepingu nr. XXX sõlmimise sadulpoolhaagise

XXX, tehasetähis XXX ostmiseks OÜ-lt XXX, kuigi reaalselt sellist veoautot OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata sadulpoolhaagise reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud OÜ XXX esindajana ja

A.Ž poolt korraldatuna 10.04.2001 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud

sadulpoolhaagise XXX kapitalirendile võtmiseks hinnaga 224200 krooni, kuigi T.Laud oli teadlik,

et tegelikkuses OÜ XXX mingit poolhaagist XXX Eesti AS-lt ei saanud.

Nimetatud OÜ XXX 09.04.2001 a. arvete nr. 5,6,7,8 ja ostu – müügilepingute alusel kandis XXX

Eesti AS OÜ XXX arveldusarvele Eesti Ühispangas nr. XXX 12.04.2001 a. 2760775.20 krooni,

millest 1335760 krooni oli kantud eeltoodud arvete eest.

Laekunud

summa

kandis

JN

XXX

arveldusarvele nr. XXX XXX pangas kui

ettemaksuna saematerjali ostu eest.

XXX panga arvelduskontolt võeti sellest summast AŽ poolt ajavahemikus 16.04.-07.05.2001 a.

sularahas välja 132874.52 USD ning raha paigutati eeluurimisega tuvastamata kohta.

Kokku põhjustati T.Laud poolt 2000 a.-l grupis koos A.Ž ja E.J ning 2001 a.-l grupis koos A.Ž ja

J.N eelkirjeldatud kelmustega kokku kahju 14011784 krooni.

Tõnis Laudile oli esitatud süüdistus selles, et tema, isikute grupis võõra vara saamisega pettuse

teel, millega põhjustati suur varaline kahju, isiku poolt kes on varem toime pannud KrK § 143

ettenähtud kuriteo, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KrK § 143 lg 2 p 1,1’ja 2 järgi.

JN oli esitatud süüdistus selles, et tema, olles OÜ XXX (reg. kood XXX) juhataja alates

16.09.1997 a., pani grupis koos AŽ ja Tõnis Laudiga toime järgmised kelmused XXX Eesti AS

vastu:

1.JN koostas A.Ž korraldusel tegelikkusele mittevastava arve nr. 1 09.04.2001 a. OÜ XXX nimelt

veoauto XXX XXX, tehasetähis XXX müümiseks summas 443680 krooni XXX Eesti AS-le,

misjärel A.Ž korraldas J.N poolt OÜ XXX nimelt XXX Eesti AS-ga 09.04.2001 a. ostu – müügi

lepingu nr. XXX sõlmimise nimetatud veoauto müümiseks OÜ XXX nimelt kuigi reaalselt sellist

veoautot OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata veoauto reaalset olemasolu, korraldas A.Ž D.A kaudu OÜ XXX nimelt

09.04.2001 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX sõlmimise nimetatud veoauto XXX

kapitalirendile võtmiseks hinnaga 443680 krooni, kuigi tegelikkuses OÜ XXX mingit veoautot

XXX Eesti AS-lt ei saanud. Sellele vaatamata allkirjastas J.N OÜ XXX poolt kapitalirendi lepingu

nr. XXX lisa nr. 1 Vara üleandmise – vastuvõtu akti.

2.JN koostas A.Ž korraldusel tegelikkusele mittevastava arve nr.2 09.04.2001 a. OÜ XXX nimelt

summas 443680 krooni XXX Eesti AS-le, misjärel A.Ž korraldas J.N poolt OÜ XXX nimelt XXX

Eesti AS-ga 09.04.2001 a. ostu – müügi lepingu nr.XXX sõlmimise veoauto XXX XXX,

tehasetähis XXX müümiseks, kuigi reaalselt sellist veoautot OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata veoauto reaalset olemasolu, korraldas A.Ž D.A kaudu OÜ XXX nimelt

09.04.2001 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr.XXX sõlmimise nimetatud veoauto XXX

kapitalirendile võtmiseks hinnaga 443680 krooni, kuigi tegelikkuses XXX mingit veoautot XXX

Eesti AS-lt ei saanud ning OÜ XXX mingit veoautot üle ei andnud. Sellele vaatamata allkirjastas

J.N OÜ XXX poolt kapitalirendi lepingu nr.XXX lisa nr.1 Vara üleandmise – vastuvõtu akti.

3.JN koostas A.Ž korraldusel tegelikkusele mittevastava arve nr.3 09.04.2001 a. OÜ XXX nimelt

summas 224200 krooni XXX Eesti AS-le, misjärel A.Ž korraldas J.N poolt OÜ XXX nimelt XXX

Eesti AS-ga 09.04.2001 a. ostu – müügi lepingu nr. XXX sõlmimise sadulpoolhaagise XXX,

tehasetähis XXX müümiseks, kuigi reaalselt sellist sadulpoolhaagist OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata sadulpoolhaagise reaalset olemasolu, korraldas A.Ž D.A kaudu OÜ XXX

nimelt 09.04.2001 a.-l XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX sõlmimise nimetatud

sadulpoolhaagise XXX kapitalirendile võtmiseks hinnaga 224200 krooni, kuigi tegelikkuses OÜ

XXX mingit poolhaagist XXX Eesti AS-lt ei saanud ning OÜ XXX mingit poolhaagist üle ei

andnud. Sellele vaatamata allkirjastas J.N OÜ XXX poolt kapitalirendi lepingu nr.XXX lisa nr.1

Vara üleandmise – vastuvõtu akti.

4.JN koostas A.Ž korraldamisel tegelikkusele mittevastava arve nr.4 09.04.2001 a. OÜ XXX

nimelt summas 224200 krooni XXX Eesti AS-le, misjärel A.Ž korraldas J.N poolt OÜ XXX

nimelt XXX Eesti AS-ga 09.04.2001 a. ostu – müügi lepingu nr.XXX sõlmimise sadulpoolhaagise

XXX, tehasetähis XXX müümiseks, kuigi reaalselt sellist sadulpoolhaagist OÜ-l XXXei olnud.

Eesmärgiga näidata sadulpoolhaagise reaalset olemasolu, korraldas A.Ž D.A kaudu XXX nimelt

09.04.2001 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr.XXX sõlmimise nimetatud

sadulpoolhaagise kapitalirendile võtmiseks hinnaga 224200 krooni, kuigi tegelikkuses OÜ XXX

mingit poolhaagist XXX Eesti AS-lt ei saanud ning OÜ XXX mingit poolhaagist üle ei andnud.

Sellele vaatamata allkirjastas J.N OÜ XXX poolt kapitalirendi lepingu nr.XXX lisa nr. 1 Vara

üleandmise – vastuvõtu akti.

5.JN koostas A.Ž korraldamisel tegelikkusele

mittevastava arve nr. 5 09.04.2001 a. summas

443680 krooni XXX Eesti AS-le, misjärel A.Ž korraldas J.N poolt OÜ XXX nimelt XXX Eesti

AS-ga 09.04.2001 a. ostu – müügi lepingu nr.XXX sõlmimise veoauto XXX XXX, tehasetähis

XXX müümiseks, kuigi reaalselt sellist veoautot OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata veoauto reaalset olemasolu, sõlmis Tõnis Laud OÜ XXX esindajana ja A.Ž

poolt korraldatuna 09.04.2001 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr.XXX nimetatud

veoauto XXX kapitalirendile võtmiseks hinnaga 443680 krooni, kuigi tegelikkuses OÜ XXX

mingit veoautot XXX Eesti AS-lt ei saanud ning OÜ XXX mingit veoautot üle ei andnud. Sellele

vaatamata allkirjastas J.N OÜ XXX poolt kapitalirendi lepingu lisa nr. 1 Vara üleandmise –

vastuvõtmise akti.

6.JN koostas A.Ž korraldamisel tegelikkusele mittevastava arve nr.6 09.04.2001 a. OÜ XXX

nimelt XXX Eesti AS-le summas 443680 krooni, misjärel A.Ž korraldas J.N poolt OÜ XXX

nimelt XXX Eesti AS-ga 09.04.2001 a. ostu – müügi lepingu nr. XXX sõlmimise veoauto XXX

XXX, tehasetähis XXX müümiseks, kuigi reaalselt sellist veoautot OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata veoauto reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud OÜ XXX esindajana ja A.Ž poolt

korraldatuna 09.04.2001 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud veoauto

XXX kapitalirendile võtmiseks hinnaga 443680 krooni, kuigi tegelikkuses OÜ XXX mingit

veoautot XXX Eesti AS-lt ei saanud ning OÜ XXX mingit veoautot üle ei andnud. Sellele

vaatamata allkirjastas J.N OÜ XXX poolt kapitalirendi lepingu nr. XXX lisa nr. 1 Vara üleandmise

– vastuvõtu akti.

7.JN koostas A.Ž korraldamisel tegelikkusele mittevastava arve nr. 8 09.04.2001 a. OÜ XXX

nimelt summas 224200 krooni XXX Eesti AS-le, misjärel sõlmis J.N OÜ XXX nimelt XXX Eesti

AS-ga 09.04.2001 a. ostu – müügi lepingu nr. XXX sadulpoolhaagise XXX tehasetähis XXX

müümiseks, kuigi reaalselt sellist poolhaagist OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata sadulpoolhaagise reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud OÜ XXX esindajana ja

A.Ž poolt korraldatuna 09.04.2001 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr.XXX nimetatud

sadulpoolhaagise kapitalirendile võtmiseks hinnaga 224200 krooni, kuigi tegelikkuses OÜ XXX

mingit poolhaagist XXX Eesti AS-lt ei saanud ning OÜ XXX mingit haagist üle ei andnud. Sellele

vaatamata allkirjastas J.N OÜ XXX poolt kapitalirendi lepingu nr. XXX lisa nr. 1 Vara üleandmise

– vastuvõtu akti.

8.JN koostas A.Ž korraldusel tegelikkusele mittevastava arve nr.7 09.04.2001 a. OÜ XXX nimelt

summas 224200 krooni XXX Eesti AS-le, misjärel sõlmis J.N OÜ XXX nimelt XXX Eesti AS-ga

10.04.2001 a. ostu – müügi lepingu nr. XXX sadulpoolhaagise XXX, tehasetähis XXX

müümiseks, kuigi reaalselt sellist poolhaagist OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata sadulpoolhaagise reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud OÜ XXX esindajana ja

A.Ž poolt korraldatuna 10.04.2001 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud

sadulpoolhaagise kapitalirendile võtmiseks hinnaga 224200 krooni, kuigi tegelikkuses OÜ XXX

mingit poolhaagist XXX Eesti AS-lt ei saanud ning OÜ XXX mingit haagist üle ei andnud. Sellele

vaatamata allkirjastas J.N OÜ XXX poolt kapitalirendi lepingu nr.XXX lisa nr. 1 Vara üleandmise

– vastuvõtmise akti.

9.JN koostas A.Ž korraldamisel tegelikkusele mittevastava arve nr. 9 09.04.2001 a. summas

443680 krooni XXX Eesti AS-le, misjärel J.N sõlmis OÜ XXX nimelt XXX Eesti AS-ga

10.04.2001 a. ostu-müügi lepingu nr. XXX veoauto XXX XXX, tehasetähis XXX müümiseks,

kuigi reaalselt sellist veoautot OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata veoauto reaalset olemasolu, korraldas A.Ž M.P kaudu AS XXX nimelt

10.04.2001 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr.XXX nimetatud veoauto XXX

kapitalirendile võtmiseks hinnaga 443680 krooni, kuigi tegelikkuses AS XXX mingit veoautot

XXX Eesti AS-lt ei saanud ning OÜ XXX mingit haagist üle ei andnud. Sellele vaatamata

allkirjastas J.N OÜ XXX nimelt kapitalirendi lepingu nr. XXX lisa nr. 1 Vara üleandmise –

vastuvõtu akti.

10.JN koostas A.Ž korraldamisel tegelikkusele mittevastava arve nr. 10 09.04.2001 a. OÜ XXX

nimelt summas 443680 krooni XXX Eesti AS-le, misjärel J.N sõlmis OÜ XXX nimelt XXX Eesti

AS-ga 10.04.2001 a. ostu – müügi lepingu nr.

XXX veoauto XXX XXX, tehasetähis XXX

müümiseks, kuigi reaalselt sellist veoautot OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata veoauto reaalset olemasolu, korraldas A.Ž M.P kaudu AS XXX nimelt

10.04.2001 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud veoauto XXX

kapitalirendile võtmiseks hinnaga 443680 krooni, kuigi tegelikkuses AS XXX mingit veoautot

XXX Eesti AS-lt ei saanud ning OÜ XXX mingit veoautot üle ei andnud. Sellele vaatamata

allkirjastas J.N OÜ XXX poolt kapitalirendi lepingu nr. XXX lisa nr. 1 Vara üleandmise-

vastuvõtmise akti.

11.JN koostas A.Ž korraldamisel tegelikkusele mittevastava arve nr. 11 09.04.2001 a. OÜ XXX

nimelt summas 224200 krooni XXX Eesti AS-le, misjärel J.N sõlmis OÜ XXX nimelt XXX Eesti

AS-ga 10.04.2001 a. ostu-müügi lepingu nr. XXX sadulpoolhaagise XXX, tehasetähis XXX

müümiseks, kuigi reaalselt sellist poolhaagist OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata poolhaagise reaalset olemasolu, korraldas A.Ž M.P kaudu AS XXX nimelt

10.04.2001 a. XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud sadulpoolhaagise

kapitalirendile võtmiseks hinnaga 224200 krooni, kuigi tegelikkuses AS XXX mingit poolhaagist

XXX Eesti AS-lt ei saanud ning OÜ XXX mingit haagist üle ei andnud. Sellele vaatamata

allkirjastas J.N OÜ XXX poolt kapitalirendi lepingu nr. XXX lisa nr. 1 Vara üleandmise –

vastuvõtu akti.

12. JN koostas A. Ž korraldamisel tegelikkusele mittevastava arve nr. 12 09.04.2001 a. OÜ XXX

nimelt summas 224200 krooni XXX Eesti AS-le, misjärel J.N sõlmis OÜ XXX nimelt XXX Eesti

AS-ga 10.04.2001 a. ostu-müügi lepingu nr. XXX poolhaagise XXX puistematerjalidele,

tehasetähis XXX müümiseks, kuigi reaalselt sellist poolhaagist OÜ-l XXX ei olnud.

Eesmärgiga näidata poolhaagise reaalset olemasolu, korraldas A.Ž M.P kaudu AS XXX nimelt

10.04.2001 a.XXX Eesti AS-ga kapitalirendi lepingu nr. XXX sõlmimise nimetatud poolhaagise

XXX kapitalirendile võtmiseks hinnaga 224200 krooni, kuigi tegelikkuses AS XXX mingit

poolhaagist XXX Eesti AS-lt ei saanud ning OÜ XXX mingit üle ei andnud. Sellele vaatamata

allkirjastas J.N OÜ XXX poolt kapitalirendi lepingu nr. XXX lisa nr. 1 Vara üleandmise –

vastuvõtu akti.

Nimetatud OÜ XXX arvete nr.1-12 ja ostu-müügi lepingute alusel kandis XXX Eesti AS OÜ XXX

arveldusarvele Eesti Ühispangas nr. XXX 12.04.2001 a. 2760775.20 krooni.

Laekunud summa kandis J.N AS XXX arveldusarvele nr.XXX XXX pangas kui ettemaksuna

saematerjalide ostu eest. Merita panga arvelduskontolt võttis AŽ sellest summast ajavahemikus

16.04.-07.05.2001 a. sularahas välja 132874.52 USD, mille paigutas eeluurimisega tuvastamata

kohta.

Kokku põhjustati grupis JN, Tõnis Laudi ja AŽ poolt eelkirjeldatud kelmustega XXX Eesti AS-le

materiaalne kahju kogusummas 2760775.20 krooni.

Seega JN, isikute grupis võõra vara saamisega pettuse teel, millega põhjustati suur varaline kahju,

pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KrK § 143 lg 2 p 1,1’ järgi.

Kohtualusele MEELIS ROSENSTEINILE oli esitatud süüdistus alljärgnevas – selles, et tema

XXX Eesti AS Lääne Eesti regiooni juhatajana pani toime järgmised ametialased kuritarvitamised

:

Meelis Rosenstein töötas alates 08.09.1997 a. sõlmitud töölepingu nr. 7-2/60 alusel XXX Eesti AS

Lääne Eesti regiooni juhatajana. Vastavalt töölepingu punktile 2.2 oli ta Lääne Eesti regiooni

juhataja.

2.2.1 oli tema staatus, tööülesanded ja pädevus fikseeritud Ametijuhendis.

Vastavalt M.Rosensteini 23.09.1998 a. AS XXX Lääne Eesti regiooni juhataja ametijuhendile oli

tema kohustusteks: p 1.4 järgi tagada oma tööülesannete täitmisel Lääne Eesti regiooni juhatajana

liisingfirma huvide kaitstus.

P 2.3 järgi juhinduda ametikohustuste täitmisel töölepingust (k.a. ametijuhendist), liisingufirma

sisedokumentatsioonist, juhatuse korraldustest.

P 3.1.2 järgi oli tema õiguseks koostada ja sõlmida liisingufirma nimel vastavalt oma pädevusele

lepinguid.

P 4.3 järgi oli tema tööülesandeks lepingute

ettevalmistamine

allakirjutamiseks

(s.h.

lepinguga seotud dokumentide koostamine ning kontroll nende nõuetekohase vormistamise üle).

P 4.4 järgi oli tema tööülesandeks liisinguprojektide analüüsi kokkuvõtete koostamine, esitamine

ning kaitsmine liisingufirma liisingkomitees.

P 4.5 järgi oli tema tööülesandeks liisinglepingutest tulenevate kliendipoolsete kohustuste täitmise

järelevalve teostamine.

M.Rosenstein oli isikuks, kellele oli tema ametiseisundist tulenevalt pandud haldamis-,

järelevalve, organisatsioonilised ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, olles

seega ametiisikuks KrK § 160 mõttes, kuritarvitas oma ametiseisundit järgmiselt:

M.Rosenstein rikkus oma ametijuhendi p-s 2.3 toodud kohustust juhinduda ametikohustuste

täitmisel liisingfirma sisedokumentatsioonist, juhatuse korraldustest järgmiselt:

1.Meelis Rosenstein rikkus AS XXX Eesti juhataja 03.05.2000 a. käskkirjaga nr. 1300000-03/17

kinnitatud „Liisinglepingu objektiks oleva vallasvara omandamisest“ p-s 5 toodud nõuet, mille

kohaselt – juhul kui Liisinglepingu objektiks oleva vara müüjaks ei ole selle vara tootja, tootja

ametlik vahendaja või ametlik esindaja Eesti Vabariigis, peab vara müüja või Liisinglepingujärgne

klient esitama enne liisinglepingu allkirjastamist vara kohta XXX OÜ poolt aktsepteeritud hindaja

hindamisakti.

Sõlmides OÜ-ga XXX, OÜ-ga XXX, OÜ-ga XXX, AS-ga XXX, OÜ-ga XXX 2000 aastal

puidutöötlemisseadmete (kokku 15 episoodi) ja 2001 a.-l veoautode ning haagiste (kokku 12

episoodi) ostu-müügi lepinguid ja liisinglepinguid (kapitalirendi lepinguid), ei nõudnud

M.Rosenstein enne lepingute allkirjastamist XXX OÜ poolt aktsepteeritud hindamisakte.

2.Meelis Rosenstein rikkus XXX Eesti AS nõukogu 12.06.2000 a. protokolliga nr. 1300000-011/4

kinnitatud „Liisinglepingute allkirjastamise kord“ punktis 2.2 toodud nõuet, mille kohaselt siis kui

sõlmitava Liisingulepingu kohaselt finantseerib XXX Eesti AS Liisingulepingust üle 32000 EUR,

allkirjastatakse liisingleping XXX Eesti AS nimel kahe erineva allkirjaõigust omava isiku poolt.

1.12.05.2000 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr. XXX

tappimisliini XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 1950000 krooni, kuigi reaalselt sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega

kontrollinud vara olemasolu.

Seejärel sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt kapitalirendi lepingu nr. XXX nimetatud

tappimisliini kapitalirendile andmiseks OÜ-le XXX hinnaga 105616.44 EUR (1950000 krooni),

kuigi tegelikkuses XXX Eesti AS sellist seadet üle ei andnud ning M.Rosensteinil oli keelatud

allkirjastada ainuisikuliselt liisingulepingut, milles XXX finantseerib üle 32000 EUR.

2.12.05.2000 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr.XXX

sõrmjätkamisliini XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 2350000 krooni, kuigi reaalselt sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega

kontrollinud vara olemasolu.

Seejärel sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt kapitalirendi lepingu nr.XXX nimetatud

sõrmjätkamisliini kapitalirendile andmiseks OÜ-le XXX hinnaga 127281.35 EUR (2350000

krooni), kuigi tegelikkuses XXX Eesti AS sellist seadet üle ei andnud ning M.Rosensteinil oli

keelatud allkirjastada ainuisikuliselt liisingulepingut, milles XXX Eesti AS finantseerib üle 32000

EUR.

3.01.06.2000 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr. XXX

puidukuivatuskambri XXX ostmiseks OÜ-lt XXX, kuigi reaalselt sellist puidutöötlemisseadet OÜ-

l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega kontrollinud vara olemasolu.

Seejärel sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt kapitalirendi lepingu nr.XXX nimetatud

puidukuivatuskambri kapitalirendile andmiseks hinnaga 97784.52 EUR (1805400 krooni), kuigi

tegelikkuses XXX Eesti AS sellist seadet üle ei andnud ning M.Rosensteinil oli keelatud

allkirjastada ainuisikuliselt liisingulepingut, milles XXX Eesti AS finantseerib üle 32000 EUR.

4.01.06.2000 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr.XXX

puidukuivatuskambri XXX ostmiseks OÜ-lt XXX, kuigi reaalselt sellist puidutöötlemisseadet OÜ-

l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega kontrollinud vara olemasolu.

Seejärel sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS

nimelt kapitalirendi lepingu nr.XXX nimetatud

puidukuivatuskambri kapitalirendile andmiseks hinnaga 97784.57 EUR (1805400 krooni), kuigi

tegelikkuses XXX Eesti AS sellist seadet üle ei andnud ning M.Rosensteinil oli keelatud

allkirjastada ainuisikuliselt liisingulepingut, milles XXX Eesti AS finantseerib üle 32000 EUR.

5.01.06.2000 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr.XXX

puidukuivatuskambri XXX ostmiseks OÜ-lt XXX, kuigi reaalselt sellist puidutöötlemisseadet OÜ-

l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega kontrollinud vara olemasolu.

Seejärel sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti nimelt kapitalirendi lepingu nr.005559L nimetatud

puidukuivatuskambri kapitalirendile andmiseks hinnaga 97784.57 EUR (1805400 krooni), kuigi

XXX Eesti AS sellist seadet üle ei andnud ning M.Rosensteinil oli keelatud allkirjastada

ainuisikuliselt liisingulepingut, milles XXX Eesti AS finantseerib üle 32000 EUR.

6.01.06.2000 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr.XXX

puidukuivatuskambri XXX ostmiseks OÜ-lt XXX, kuigi reaalselt sellist puidutöötlemisseadet OÜ-

l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega kontrollinud vara olemasolu.

Seejärel sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt kapitalirendi lepingu nr.XXX nimetatud

puidukuivatuskambri kapitalirendile andmiseks hinnaga 97784.57 EUR (1805400 krooni), kuigi

XXX Eesti AS sellist seadet üle ei andnud ning M.Rosensteinil oli keelatud allkirjastada

ainuisikuliselt liisingulepingut, milles XXX Eesti AS finantseerib üle 32000 EUR.

7.01.06.2000 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr.XXX

sõlmimise

puidukuivatuskambri

XXX

ostmiseks

OÜ-lt

XXX,

kuigi

reaalselt

sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega

kontrollinud vara olemasolu.

Seejärel sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt kapitalirendi lepingu nr.XXX nimetatud

puidukuivatuskambri kapitalirendile andmiseks hinnaga 97784.57 EUR (1805400 krooni), kuigi

XXX Eesti AS sellist seadet üle ei andnud ning M.Rosensteinil oli keelatud allkirjastada

ainuisikuliselt liisingulepingut, milles XXX Eesti AS finantseerib üle 32000 EUR.

8.01.06.2000 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr. XXX

sõlmimise

puidukuivatuskambri

XXX

ostmiseks

OÜ-lt

XXX,

kuigi

reaalselt

sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega

kontrollinud vara olemasolu.

Seejärel sõlmis M.Rosenstein 15.06.2000 a. XXX Eesti AS nimelt kapitalirendi lepingu nr.XXX

nimetatud puidukuivatuskambri kapitalirendile võtmiseks hinnaga 97784.57 EUR (1805400

krooni), kuigi XXX Eesti AS sellist seadet üle ei andnud ning M.Rosensteinil oli keelatud

allkirjastada ainuisikuliselt liisingulepingut, milles XXX Eesti AS finantseerib üle 32000 EUR.

9.01.06.2000 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr.XXX

sõlmimise

puidukuivatuskambri

XXX

ostmiseks

OÜ-lt

XXX,

kuigi

reaalselt

sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega

kontrollinud vara olemasolu.

Seejärel sõlmis M.Rosenstein 22.06.2000 a. XXX Eesti AS nimelt kapitalirendi lepingu nr. XXX

nimetatud puidukuivatuskambri kapitalirendile andmiseks hinnaga 97784.57 EUR (1805400

krooni), kuigi XXX Eesti AS sellist seadet üle ei andnud ning M.Rosensteinil oli keelatud

allkirjastada ainuisikuliselt liisingulepingut, milles XXX Eesti AS finantseerib üle 32000 EUR.

10.01.06.2000 a. sõlmis M.Rosaenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr.XXX

puidukuivatuskambri XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 1805400 krooni, kuigi reaalselt sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega

kontrollinud vara olemasolu.

Seejärel sõlmis M.Rosenstein 22.06.2000 a. XXX Eesti AS nimelt kapitalirendi lepingu nr. XXX

nimetatud puidukuivatuskambri kapitalirendile andmiseks hinnaga 97784.57 EUR (1805400

krooni), kuigi XXX Eesti AS sellist seadet üle ei andnud ning M.Rosensteinil oli keelatud

allkirjastada liisingulepingut, milles XXX Eesti AS finantseerib üle 32000 EUR.

11.19.07.2000 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr. XXX

puiduhakke seadme XXX hakketera ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 1758200 krooni, kuigi

reaalselt sellist puidutöötlemisseadet OÜ-l

XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara

hindamisakti ega kontrollinud vara olemasolu.

Seejärel sõlmis M.Rosenstein 19.07.2000 a. XXX Eesti AS nimelt kapitalirendi lepingu nr. XXX

nimetatud puiduhakke seadme 42 hakketera kapitalirendile andmiseks hinnaga 95228.11 EUR

(1758200 krooni), kuigi XXX Eesti AS sellist seadet üle ei andnud ning M.Rosensteinil oli

keelatud allkirjastada ainuisikuliselt liisingulepingut, milles XXX Eesti AS finantseerib üle 32000

EUR.

12.26.07.2000 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr. XXX

ketassaekaatri XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 438800 krooni, kuigi reaalselt sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega

kontrollinud vara olemasolu.

13.26.07.2000 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr. XXX

puidukuivati katla XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 1593000 krooni, kuigi reaalselt sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega

kontrollinud vara olemasolu.

Seejärel sõlmis M.Rosenstein 27.07.2000 a. XXX Eesti AS nimelt kapitalirendi lepingu nr. XXX

nimetatud puidukuivati katla kapitalirendile andmiseks hinnaga 86280.50 EUR (1593000 krooni),

kuigi XXX Eesti AS sellist seadet üle ei andnud ning M.Rosensteinil oli keelatud allkirjastada

ainuisikuliselt liisingulepingut, milles XXX Eesti AS finantseerib üle 32000 EUR.

14.26.07.2000 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr. XXX

nelikanthöövli XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 377600 krooni, kuigi reaalselt sellist

puidutöötlemisseadet OÜ-lm XXX ei olnud.

15.03.08.2000 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr. XXX

sõlmimise tahkekütuse katla XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 2600000 krooni, kuigi reaalselt

sellist puidutöötlemisseadet OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega

kontrollinud vara olemasolu.

Seejärel sõlmis M.Rosenstein 03.08.2000 a. XXX Eesti AS nimelt kapitalirendi lepingu nr. XXX

nimetatud tahkekütuse katla XXX kapitalirendile võtmiseks hinnaga 140821.92 EUR (2600000

krooni), kuigi XXX Eesti AS sellist seadet üle ei andnud ning M.Rosensteinil oli keelatud

allkirjastada ainuisikuliselt liisingulepingut, milles XXX Eesti AS finantseerib üle 32000 EUR.

Ajavahemikul 18.05.-02.08.2000 a. XXX Eesti AS poolt OÜ XXX arveldusarvele nr. XXX kantud

kogusumma 11251009 kroonist kanti EJ poolt 7700000 krooni edasi variettevõtte OÜ XXX (reg.

nr.XXX) arveldusarvele nr. XXX Hansapangas ning võeti sularahas välja ÜK ja AK poolt, kes

andsid nimetatud summa edasi eeluurimisega tuvastamata isikutele.

2000 a. kandis XXX Eesti AS Meelis Rosensteini ametiseisundi tahtliku ärakasutamise tõttu OÜ

XXX arveldusarvele nr. XXX Hansapangas pettuse teel OÜ XXX poolt pettuse teel saadud XXX

Eesti AS-le kuuluvat vara (s.o. raha) summas 11251009.79 krooni.

Veel oli Meelis Rosensteinile esitatud süüdistus selles, et tema 1.09.04.2001 a. sõlmis XXX Eesti

AS nimelt ostu-müügi lepingu nr. XXX veoauto XXX, tehasetähisega XXX ostmiseks OÜ-lt XXX

hinnaga 443680 krooni, kuigi reaalselt sellist veoautot OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei

nõudnud vara hindamisakti ega kontrollinud vara olemasolu.

2.09.04.2001 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr.XXX veoauto

XXX tehasetähis XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 443680 krooni, kuigi reaalselt sellist

veoautot OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega kontrollinud vara

olemasolu.

3.09.04.2001 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu – müügi lepingu nr. XXX

sadulpoolhaagise XXX, tehasetähis XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 224200 krooni, kuigi

reaalselt sellist sadulpoolhaagist OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti

ega kontrollinud vara olemasolu.

4.09.04.2001 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr. XXX

sadulpoolhaagise XXX, tehasetähis XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 224200 krooni, kuigi

reaalselt sellist poolhaagist OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega

kontrollinud vara olemasolu.

5.09.04.2001 a. sõlmis M.Rosenstein XXX

Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr.XXX

veoauto XXX, tehasetähisega XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 443680 krooni, kuigi reaalselt

sellist veoautot OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega kontrollinud

vara olemasolu.

6.09.04.2001 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr. XXX veoauto

XXX, tehasetähisega XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 443680 krooni, kuigi reaalselt sellist

veoautot OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega kontrollinud vara

olemasolu.

7.09.04.2001 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr. XXX

sadulpoolhaagise XXX, tehasetähisega XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 224200 krooni, kuigi

reaalselt sellist haagist OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega

kontrollinud vara olemasolu.

8.10.04.2001 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr. XXX

sadulpoolhaagise XXX, tehasetähisega XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 224200 krooni, kuigi

reaalselt sellist veoautot OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega

kontrollinud vara olemasolu.

9.10.04.2001 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr. XXX veoauto

XXX, tehasetähisega XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 443680 krooni, kuigi reaalselt sellist

veoautot OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega kontrollinud vara

olemasolu.

10.10.04.2001 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr. XXX veoauto

XXX, tehasetähisega XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 443680 krooni, kuigi reaalselt sellist

veoautot OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara hindamisakti ega kontrollinud vara

olemasolu.

11.10.04.2001 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr. XXX

sõlmimise sadulpoolhaagise XXX, tehasetähisega XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 224200

krooni, kuigi reaalselt sellist poolhaagist OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara

hindamisakti ega kontrollinud vara olemasolu.

12.10.04.2001 a. sõlmis M.Rosenstein XXX Eesti AS nimelt ostu-müügi lepingu nr. XXX

poolhaagise XXX puistematerjalidele, tehasetähisega XXX ostmiseks OÜ-lt XXX hinnaga 224200

krooni, kuigi reaalselt sellist poolhaagist OÜ-l XXX ei olnud. M.Rosenstein ei nõudnud vara

hindamisakti ega kontrollinud vara olemasolu.

Nimetatud OÜ XXX 09.-10.04.2001 a. ostu-müügilepingute alusel kandis AS XXX OÜ XXX

arveldusarvele nr. XXX Eesti Ühispangas 12.04.2001 a.-l 2760775.20 krooni. Laekunud summa

kandis J.N XXX arveldusarvele nr. XXX XXX Pangas kui ettemaksuna saematerjali ostu eest.

2001 a. kandis XXX Eesti AS Meelis Rosensteini ametiseisundi tahtliku ärakasutamise tõttu OÜ

XXX arveldusarvele nr. XXX Eesti Ühispangas OÜ XXX poolt pettuse teel saadud XXX Eesti

AS-le kuuluvat vara (raha) 2760775 krooni.

Kokku põhjustati Meelis Rosensteini poolt eelkirjeldatud 2000 a. ja 2001 a.-l toime pandud

ametiseisundi kuritarvitamisega XXX Eesti AS-le kahju 14011784 krooni ulatuses.

Süüdistus Meelis Rosensteinile oli esitatud selles, et tema, ametiisiku poolt oma ametiseisundi

tahtliku ärakasutamisega, millega põhjustati oluline kahju ettevõtte seadusega kaitstud õigustele ja

huvidele, pani toime KrK § 161 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUS KÄIK JA KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED KOHTUS:

Kohtualused EJ, Tõnis Laud, JN ja Meelis Rosenstein end kuritegude toimepanemises süüdi ei

tunnistanud.

EJ seletas kohtus, et tegeles tema poolt juhitud firmas OÜ XXX vahendustegevusega. Tema tuttav

AŽ palus E.J vahendada seadmete müüki läbi AS XXX Eesti AŽ ja Tõnis Laudi firmadele ning

mille pealt pidi ta teenima 0,5 % provisjoni. EJ nõustus ettepanekuga ning sõlmis AS-ga XXX

vastavad lepingud. Saadud raha kandis EJ edasi AŽ näidatud arveldusarvetele, enda teenustasu sai

ta sularahas.

Tõnis Laud seletas kohtus, et tema tegutses OÜ-des XXX, XXX ja XXX. Tema tuttav AŽ tegi

Tõnis Laudile ettepaneku hakata valmistama puitmaju ning selle äraplaani olevat heaks kiitnud AS

XXX Eesti. Äriplaani

jaoks tuli

liisida

seadmeid ning selleks valmistas A.Ž koos AS-

ga XXX Eesti ette kõik vajalikud lepingud. Tõnis Laud kirjutas enda firmade nimel alla nii

liisinglepingutele kui vara üleandmise ja vastuvõtmise aktidele. Kuigi vara sellel ajal veel olemas

ei olnud, usaldas T.Laud A.Ž, kes lubas kõik varaga seonduva ära korraldada. Liisinguarveid

maksid T.Laudi firmad, kuid raha liisinguarvete tasumiseks andis A.Ž.

JN seletas kohtus, et tema poole pöördus AŽ äriplaaniga puidu töötlemiseks. Äriplaani kohaselt

pidi JN saama AŽ vahendusel XXX veokid, mis tuli AS XXX Eesti vahendusel edasi rentida. A.Ž

valmistas ette kõik vajalikud lepingud ja esitas ka sõidukite tehnilised passid. AS-lt XXX Eesti

sõidukite eest saadud raha kandis JN edasi AŽ poolt näidatud arveldusarvetele.

Meelis Rosenstein seletas kohtus, et tema töötas AS XXX Eesti Lääne regiooni juhatajana, kelle

kompetentsi kuulus liisingutaotluste läbivaatamine ja liisinglepingute sõlmimine. 2000 a. kevadel

tulid tema juurde Tõnis Laud ja AŽ eesmärgiga liisida erinevaid puidutöötlemisseadmeid. T.Laud

ja A.Ž tegid korrektsed liisingutaotlused, kus müüjaks oli OÜ XXX. Taotlused rahuldati.

2001 a. kevadel tulid Meelis Rosensteini juurde JN ja AŽ, kes soovisid OÜ XXX, OÜ XXX ja OÜ

XXX vahendusel osta OÜ_lt XXX veokeid tehes selle kohta liisingutaotlused, millised rahuldati.

Meelis Rosenstein kinnitas, et temal puudus kohustus veenduda varade olemasolus ning varade

vastuvõtmiseks AS XXX Eesti nimel volitati rentnikku. Vara hindamisel oli kokkulepe, et

hindamisaktid tehakse vara kohalesaabumisel.

Prokurör leidis, et kõigi kohtualuste süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on

leidnud tõendamist. OÜ XXX, AS XXX, OÜ XXX, OÜ XXX ja OÜ XXX sõlmisid ostu –

müügilepingud ja kapitalirendilepingud puidutöötlemisseadmete, veoautode ja poolhaagiste

müümiseks ning liisimiseks. Tegelikkuses aga ostu – müügilepingute ja kapitalirendilepingute

aluseks oleva vara puudus ning tegemist oli kelmustega XXX suhtes. Prokurör taotles kõigi

kohtualuste süüdi tunnistamist, samuti leidis prokurör, et kohtualustelt tuleb välja mõista nende

poolt kuriteoga tekitatud materiaalne kahju arvestades esitatud hagist maha 2500000 krooni, s.o.

summa, mille on kohtumenetluse käigus hüvitanud JN ja Meelis Rosenstein.

Tsiviilhageja esindaja leidis, et süüdistus on põhjendatud ning palus kahju hüvitamist. Samas,

võrreldes 14.04.2004 a. esitatud tsiviilhagiga, on JN ja Meelis Rosenstein hüvitanud 2500000

krooni, millise summa võrra tuleb tsiviilhagi vähendada.

KOHTU SEISUKOHT:

Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, kas kohtualustele süüdistuses etteheidetud

tehingud tegelikult aset leidsid. Kohtualused on vaidlustanud tehingutele antud õigusliku

hinnangu.

Kohus, hinnanud kriminaalasja kohtulikul arutamisel ärakuulatud vahetuid tõendeid ning

kriminaalasja toimikus sisalduvaid kirjalikke tõendeid asus järgmisele seisukohale –

Kuriteoepisoodid nr. 1-2.

12.05.2000 a. on sõlmitud AS XXX (esindaja volikirja alusel Meelis Rosenstein) ja OÜ XXX

(esindajaks VS) vahel ostu – müügilepingud XXX ja XXX, mille kohaselt OÜ XXX müüs XXX

tappimisliini XXX hinnaga 1950000 krooni ning sõrmjätkamisliini XXX hinnaga 2350000 krooni

ja milliste eest XXX ka tasus.

AS XXX Eesti (esindaja volikirja alusel Meelis Rosenstein) ja XXX OÜ (esindaja juhatuse liige

Tõnis Laud) sõlmisid 12.05.2000 a. kapitalirendi lepingud nr. XXX ja XXX, millega XXX Eesti

andis XXX OÜ-le nimetatud tappimisliini ja sõrmjätkamisliini kapitalirendile.

Lepingu järgi oli renditud tappimisliini maksumuseks 105616.44 eurot, millest avansiline makse

51454.18 eurot ja rendimakse 54162.26 eurot ning sõrmjätkamisliini maksumuseks 127281.35

eurot, millest avansiline makse 73119.09 eurot ja rendimakse 54162.26 eurot.

Lepingute p. 3.3 kohaselt võttis XXX endale kohustuse renditud varade müüjalt vastuvõtmiseks

ning lepingu p. 5.3 kohaselt hiljemalt 5 päeva jooksul vara enda valdusesse saamisest toimetama

vastava vara üleandmise – vastuvõtmise akti AS-le XXX Eesti. Vara üleandmise – vastuvõtmise

aktidele kirjutasid alla müüja poolt VS, AS XXX nimel Meelis Rosenstein ja OÜ XXX nimel

Tõnis Laud, millega läksid alates 17.05.2000 a. ja 30.05.2005 a. vara valdus, juhusliku hävimise

riisiko ja suurema ohu allika valdaja vastutus üle XXX OÜ-le. Lepingu täitmise tagatiseks seati

XXX OÜ varad, müüja tagasiostugarantii ja T.Laudi isiklik käendus.

13.09.2000 a. AS XXX Eesti, XXX OÜ ja OÜ

XXX

vahel

sõlmitud

võla

ülekandmise

lepingute nr. XXX ja XXX kohaselt kanti kõik nimetatud lepingust tulenevad XXX OÜ õigused ja

kohustused üle OÜ-le XXX, mida esindas tehingu tegemisel DA. AS XXX Eesti poolt väljastati

OÜ-le XXX volitused kapitalirendilepingute objektideks olevate tappimisliini ja sõrmjätkamisliini

vastuvõtuga seotud probleemide lahendamiseks tähtajaga kuni 30.05.2005 a.

Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et müüja XXX omandis ei olnud tehingute tegemise ajal ei

nimetatud tappimis- ega sõrmjätkamisliini, millest tulenevalt ei toimunud ka vara reaalset

üleandmist OÜ-lt XXX AS-le XXX Eesti ja XXX OÜ-le. Kohtualused ei ole nimetatud asjaolu

vaidlustanud.

Kuriteoepisoodid nr. 3-4

01.06.2000 a. on sõlmitud AS XXX Eesti (esindaja volikirja alusel Meelis Rosenstein) ja OÜ

XXX (esindajaks VS) vahel ostu – müügilepingud nr. XXX ja XXX, milliste kohaselt müüs OÜ

XXX AS-le XXX Eesti mõlemal korral 50 tm saematerjali ja puidukuivatuskambri koos

lisaseadmetega XXX, mõlemal korral müügihinnaga 1805400.- krooni. 01.06.2000 a. väljastas OÜ

XXX EJ ja VS allkirjadega arved müügisummale 1805400.- krooni, mille AS XXX Eesti ka tasus.

AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja AS XXX (esindaja juhatuse liige Tõnis Laud)

sõlmisid 01.06.2000 a. kapitalirendi lepingud nr. XXX ja XXX, millega AS XXX Eesti andis AS-

le XXX kapitalirendile saematerjali ja puidukuivatuskambrid koos lisaseadmetega.

Lepingute järgi oli mõlemal juhul renditud vara maksumuseks 97784.57 eurot, millest avansiline

maksumus oli 68449.20 eurot.

Lepingut p. 3.3 kohaselt võttis AS XXX endale kohustuseks renditud vara müüjalt vastuvõtmiseks

ning lepingute p. 5.3 kohaselt hiljemalt 5 päeva jooksul vara enda valdusesse saamisest toimetama

vastava üleandmise – vastuvõtu akti AS-le XXX Eesti. Vara üleandmise – vastuvõtmise aktile

kirjutasid alla müüja poolt VS, AS XXX Eesti nimel Meelis Rosenstein, AS XXX nimel Tõnis

Laud, millega läksid alates 30.05.2000 a. vara valdus, juhusliku hävimise riisiko ja suurema ohu

allika vastutus üle AS-le XXX.

Lepingute täitmise tagatiseks seati AS XXX varad, müüja tagasiostugarantii ja Tõnis Laudi isiklik

käendus.

Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et müüja XXX omandis ei olnud tehingute tegemise ajal

nimetatud saematerjali ning puidukuivatuskambreid koos lisaseadmetega, millest tulenevalt ei

toimunud ka varade reaalset üleandmist OÜ-lt XXX AS-le XXX Eesti ja AS-le XXX. Kohtualused

ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud.

Kuriteoepisoodid nr. 5-6

08.06.2000 a. on sõlmitud AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja OÜ XXX (esindajaks

EJ) vahel ostu – müügilepingud nr. XXX ja XXX, mille kohaselt müüs OÜ XXX AS-le XXX

Eesti mõlemal korral 50 tm saematerjali ja puidukuivatuskambrid koos lisaseadmetega

automaatika XXX, mõlemal korral müügihinnaga 1805400.- krooni, mille AS XXX Eesti ka tasus.

AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja AS XXX (esindaja juhatuse liige Tõnis Laud)

sõlmisid 08.06.2000 a. kapitalirendi lepingud nr.XXX ja XXX, millistega AS XXXEesti andis AS-

le XXX kapitalirendile saematerjali ja puidukuivatuskambrid koos lisaseadmetega.

Lepingute järgi oli mõlemal juhul renditud vara maksumuseks 97784.57 eurot, millest avansiline

maksumus oli 68449.20 eurot ning rendimakse 29335.37 eurot.

Lepingute p. 3.3 kohaselt võttis AS XXX endale kohustuseks renditud vara müüjalt

vastuvõtmiseks ning lepingute p. 5.3 kohaselt hiljemalt 5 päeva jooksul vara enda valdusesse

saamisest toimetama vastava üleandmise – vastuvõtu akti AS-le XXX Eesti. Vara üleandmise –

vastuvõtmise aktile kirjutasid alla müüja poolt VS ja EJ, AS XXX Eesti nimel Meelis Rosenstein,

AS XXX nimel Tõnis Laud, millega läks alates 10.06.2000 a. vara valdus, juhusliku hävimise

riisiko ja suurema ohu allika vastutus üle AS-le XXX.

Lepingute täitmise tagatiseks seati AS XXX varad, müüja (OÜ XXX) tagasiostu garantii ja Tõnis

Laudi isiklik käendus.

Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et müüja XXX omandis ei olnud tehingute tegemise ajal

nimetatud saematerjali ega pudikuivatuskambreid koos lisaseadmetega, millest tulenevalt ei

toimunud ka varade reaalset üleandmist OÜ-lt

XXX AS-le XXX Eesti ja AS-le XXX.

Kohtualused ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud.

Kuriteoepisoodid nr. 7-8.

15.06.2000 a. on sõlmitud AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja OÜ XXX (esindajaks

EJ) vahel ostu – müügilepingud nr. XXX ja XXX, milliste kohaselt müüs OÜ XXX AS-le XXX

Eesti mõlemal juhul 50 tm saematerjali ja puidukuivatuskambrid koos lisaseadmetega automaatika

XXX, mõlemal korral müügihinnaga 1805400.- krooni, mille AS XXX Eesti ka tasus.

AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja AS XXX (esindaja juhatuse liige Tõnis Laud)

sõlmisid 15.06.2000 a. kapitalirendi lepingud nr. XXX ja XXX, millistega AS XXX Eesti andis

AS-le XXX kapitalirendile saematerjali ja puidukuivatuskambrid koos lisaseadmetega.

Lepingute järgi oli mõlemal juhul renditud vara maksumus 97784.57 eurot, millest avansiline

maksumus oli 68449.20 eurot ja rendimakse 29335.37 eurot.

Lepingute p. 3.3 kohaselt võttis AS XXX endale kohustuseks renditud vara müüjalt

vastuvõtmiseks ning lepingute p. 5.3 kohaselt hiljemalt 5 päeva jooksul vara enda valdusesse

saamisest toimetama vastava üleandmise – vastuvõtu akti AS-le XXX Eesti. Vara üleandmise –

vastuvõtmise aktidele kirjutasid alla müüja poolt EJ, AS XXX Eesti nimel Meelis Rosenstein ja

AS XXX nimel Tõnis Laud, millega läks alates 17.06.2000 a. vara valdus, juhusliku hävimise

riisiko ja suurema ohu allika vastutus üle AS-le XXX

Lepingute täitmise tagatiseks seati AS XXX varad, müüja (OÜ XXX) tagasiostugarantii ja Tõnis

Laudi isiklik käendus.

Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et müüja XXX omandis ei olnud tehingute tegemise ajal

nimetatud saematerjali ega puidukuivatuskambreid koos lisaseadmetega, millest tulenevalt ei

toimunud ka varade reaalset üleandmist OÜ-lt XXX AS-le XXX Eesti ja AS-le XXX. Kohtualused

ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud.

Kuriteoepisoodid nr. 9-10.

22.06.2000 a. on sõlmitud AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja OÜ XXX (esindajaks

EJ) vahel ostu – müügilepingud nr. XXX ja XXX, milliste kohaselt müüs OÜ XXX AS-le XXX

Eesti mõlemal juhul 50 tm saematerjali ja puidukuivatuskambrid koos lisaseadmetega automaatika

XXX, mõlemal korral müügihinnaga 1805400.- krooni, mille AS XXX Eesti ka tasus.

AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja AS XXX esindaja juhatuse liige Tõnis Laud)

sõlmisid 22.06.2000 a. kapitalirendi lepingud nr. XXX ja XXX, millistega AS XXX Eesti andis

AS-le XXX kapitalirendile 50 tm saematerjali ja puidukuivatuskambrid koos lisaseadmetega.

Lepingute järgi oli mõlemal juhul renditud vara maksumuseks 97784.57 eurot, millest avansiline

maksumus oli 68449.20 eurot ja rendimakse 29335.37 eurot.

Lepingute p. 3.3 kohaselt võttis AS XXX endale kohustuse AS XXX Eesti nimel renditud varade

müüjalt vastuvõtmiseks ning lepingute p. 5.3 kohaselt hiljemalt 5 päeva jooksul vara enda

valdusesse saamisest toimetama vastava vara üleandmise – vastuvõtu akti AS-le XXX Eesti. Vara

vastuvõtmise – vastuvõtmise aktidele kirjutasid alla müüja poolt EJ, AS-le XXX Eesti nimel

Meelis Rosenstein ja AS XXX nimel Tõnis Laud, millega läks alates 24.06.2000 a. varade valdus,

juhusliku hävimise riisiko ja suurema ohu allika valdaja vastutus üle AS-le XXX.

Lepingute täitmise tagatiseks seati AS XXX varad, müüja (XXX OÜ) tagasiostugarantii ja Tõnis

Laudi isiklik käendus.

Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et müüja XXX omandis ei olnud tehingute tegemise ajal

nimetatud saematerjali ja puidukuivatuskambreid koos lisaseadmetega, millest tulenevalt ei

toimunud ka nimetatud varade reaalset üleandmist OÜ-lt XXX AS-le XXX Eesti ja AS-le XXX.

Kohtualused ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud.

Kuriteoepisood nr. 11.

19.07.2000 a. on sõlmitud AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja OÜ XXX (esindaja EJ)

vahel ostu – müügileping nr. XXX, mille kohaselt XXX müüs AS-le XXX Eesti puiduhakke

seadme XXX hakketerad 42 tk. müügihinnaga 1758000 krooni. Lepingu lisana nr. 1 OÜ XXX ja

AS XXX vahel vormistatud dokumendi kohaselt tasus rentnik AS XXX 15.07.2000 a. seisuga

müüjale ettemaksu summas 773608.- krooni. OÜ XXX nimel kirjutas lepingu lisale alla EJ, AS

XXX Eesti esindaja allkiri lepingu lisal puudus.

AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja

AS XXX (esindaja juhatuse liige Tõnis Laud)

sõlmisid 19.07.2000 a. kapitalirendi lepingu nr. XXX, millega AS XXX Eesti andis AS-le XXX

kapitalirendile puiduhakke seadme ja hakketerad.

Lepingu järgi oli renditud vara maksumuseks 95228.11 eurot, millest avansiline makse oli

40948.09 eurot ja rendimakse 54280.02 eurot.

Lepingu p 3.3 kohaselt võttis AS XXX endale kohustuse AS XXX Eesti nimel renditud vara

müüjalt vastuvõtmiseks ning lepingu p. 5.3 kohaselt hiljemalt 5 päeva jooksul vara enda

valdusesse saamisest toimetama vastava üleandmise – vastuvõtu akti AS-le XXX Eesti. Vara

üleandmise – vastuvõtmise aktile kirjutasid müüja poolt alla EJ, AS XXX Eesti nimel Meelis

Rosenstein ja AS XXX nimel Tõnis Laud, millega läks alates 21.07.2000 a. vara valdus, juhusliku

hävimise riisiko ja suurema ohu allika valdaja vastutus üle AS-le XXX.

Lepingu täitmise tagatiseks seati AS XXX varad, müüja (XXX) tagasiostugarantii ja Tõnis Laudi

isiklik käendus.

Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et müüja XXX omandis ei olnud tehingute tegemise ajal

puiduhakke seadet ega hakketerasid, millest tulenevalt ei toimunud ka vara reaalset üleandmist

OÜ-lt XXX AS-le XXX Eesti ja AS-le XXX. Kohtualused ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud.

Kuriteoepisoodid nr. 12-14.

26.07.2000 a. on sõlmitud AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja OÜ XXX

(esindaja EJ) vahel ostu – müügilepingud nr. XXX, XXX ja XXX, millistega OÜ XXX müüs AS-

le XXX Eesti ketassaekaatri XXX elektrimootori, saepurupuhuri, palgi tõstja ja pööraja ning

teritusvahendid müügihinnaga 483800.- krooni. 26.07.2000 a. väljastas OÜ XXX EJ allkirjaga

arve müügisummale 483800.- krooni, mille AS XXX Eesti ka tasus.

Samuti müüs puidukuivati katla XXX ventilaatori ja puiduhakkuri müügihinnaga 1593000.-

krooni, nelikanthöövli XXX saepuruimeja ja siduja müügihinnaga 377600.- krooni. 26.07.2000 a.

väljastas OÜ XXX EJ allkirjadega arved müügisummadele 1593000.- krooni ja 377600.- krooni,

millised AS XXX Eesti ka tasus. Nimetatud lepingute lisadena nr. 1 OÜ XXX ja AS XXX vahel

vormistatud dokumentide kohaselt tasus rentnik AS XXX seisuga 24.07.2000 a. müüjale OÜ XXX

ettemaksud summades 955800.- krooni (leping XXX) ja 226560.- krooni (leping XXX). OÜ XXX

nimel kirjutas lepingu lisadele alla EJ, AS XXX Eesti esindaja allkiri lisadel aga puudus.

AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja AS XXX (esindaja Tõnis Laud) sõlmisid

27.07.2000 a. kapitalirendi lepingud nr. XXX, XXX ja XXX, millega AS XXX Eesti andis AS.le

XXX kapitalirendile ketassaekaatri, elektrimootori, saepurupuhuri, palgi tõstja ja pööraja ning

teritusvahendid lepingujärgse renditud vara maksumusega 26203.71 eurot, millest avansiline

makse oli 15460.19 eurot ja rendimakse 10743.52 eurot, puidukuivati katla, ventilaatorid ja

puiduhakkuri lepingujärgse renditud vara maksumusega 86280.50 eurot, millest avansiline makse

oli 50905.50 eurot ja rendimakse 35375.01 eurot, nelikanthöövli, saepuruimeja ja siduja

lepingujärgse renditud vara maksumusega 20451.68 eurot, millest avansiline maksumus oli

12066.49 eurot ja rendimakse 8385.19 eurot.

Lepingute p. 3.3 kohaselt võttis AS XXX endale kohustuse AS XXX Eesti nimel renditud vara

müüjalt vastuvõtmiseks ning lepingute p. 5.3 kohaselt hiljemalt 5 päeva jooksul vara enda

valdusesse saamisest toimetama vastava üleandmise – vastuvõtmise akti AS-le XXX Eesti. Vara

üleandmise – vastuvõtmise aktidele kirjutasid müüja poolt alla EJ, AS XXX Eesti nimelt Meelis

Rosenstein ja AS XXX nimel Tõnis Laud, millistega läks alates 27.07.2000 a. vara valdus,

juhusliku hävimise riisiko ja suurema ohu allika valdaja vastutus üle AS-le XXX. Lepingu täitmise

tagatiseks seati AS XXX varad, müüja (OÜ XXX) tagasiostugarantii ja Tõnis Laudi isiklik

käendus.

Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et müüja XXX omandis ei olnud tehingute tegemise ajal

nimetatud varasid, millest tulenevalt ei toimunud ka varade reaalset üleandmist OÜ-lt XXX AS.le

XXX Eesti ja AS-le XXX. Kohtualused ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud.

Kuriteoepisood nr. 15

03.08.2000 a. on sõlmitud AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja OÜ XXX (esindaja EJ)

vahel ostu – müügileping nr. XXX, mille kohaselt müüs OÜ XXX AS-le XXX Eesti tahkekütuse

katla XXX, XXX, müügihinnaga 2600000.-

krooni. 02.08.2000 a. väljastas OÜ XXX EJ

allkirjaga arve müügisummale 2600000.- krooni, mille AS XXX ka tasus.

AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja AS XXX (esindaja Tõnis Laud) sõlmisid

03.08.2000 a. kapitalirendi lepingu nr. 007754L, millega AS XXX Eesti andis AS-le XXX

kapitalirendile tahkekütuse katla. Lepingu järgi oli renditud vara maksumuseks 140821.92 eurot,

millest avansiline maksumus oli 85901.37 eurot ja rendimakse 54920.55 eurot.

Lepingu p. 3.3 kohaselt võttis AS XXX endale kohustuse AS XXX Eesti nimel renditud vara

müüjalt vastuvõtmiseks ning lepingu p. 5.3 kohaselt kohustus hiljemalt 5 päeva jooksul vara enda

valdusesse saamisest toimetama vastava vara üleandmise – vastuvõtu akti AS-le XXX Eesti. Vara

üleandmise – vastuvõtmise aktile kirjutasid alla müüja poolt EJ, AS XXX Eesti nimel Meelis

Rosenstein ja AS XXX nimel Tõnis Laud, millega läks alates 03.08.2000 a. vara valdus, juhusliku

hävimise riisiko ja suurema ohu allika valdaja vastutus üle AS-le XXX.

Lepingu täitmise tagatiseks seati AS XXX varad, müüja (XXX) tagasiostugarantii ja Tõnis Laudi

isiklik käendus.

Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et müüja XXX omandis ei olnud tehingute tegemise ajal

nimetatud tahkekütuse katelt, millest tulenevalt ei toimunud ka vara reaalset üleandmist OÜ-lt

XXX AS-le XXX Eesti ja AS-le XXX. Kohtualused ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud.

Kuriteoepisoodid nr. 16-18.

09.04.2001 a. on sõlmitud AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja XXX OÜ (esindaja JN)

vahel ostu – müügilepingud nr. XXX, XXX ja XXX, milliste kohaselt müüs XXX OÜ AS-le XXX

Eesti 2 veoautot XXX, tehasetähistega XXX ja XXX mõlemad müügihindadega 443680.- krooni

ning sadulpoolhaagise XXX, tehasetähisega XXX müügihinnaga 224200.- krooni. 09.04.2001 a.

väljastas XXX OÜ JN allkirjadega arved ülaltoodud müügisummadele, millised AS XXX Eesti ka

tasus.

AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja XXX OÜ (esindaja ML) sõlmisid 09.04.2001 a.

kapitalirendilepingud nr. XXX, XXX ja XXX. Kahe esimesena nimetatud lepingu kohaselt andis

AS XXX Eesti XXX OÜ-le kapitalirendile veoautod XXX. Lepingu järgi oli renditud vara

maksumuseks mõlema veoauto puhul 24030.72 eurot, millest esimene vara väljaostumakse

7209.22 eurot. Kapitalirendilepingu nr. XXX järgi andis AS XXX Eesti XXX OÜ-le

kapitalirendile sadulpoolhaagise XXX. Lepingu järgi oli renditud vara maksumuseks 12143.18

eurot, millest esimene vara väljaostumakse 3642.95 eurot.

Lepingute p. 3.3 kohaselt võttis XXX endale kohustuse AS XXX Eesti nimel renditud vara

müüjalt vastuvõtmiseks ning lepingute p. 5.3 hiljemalt 5 päeva jooksul vara enda valdusesse

saamisest toimetama vastava üleandmise – vastuvõtu akti AS-le XXX Eesti. Vara üleandmise –

vastuvõtmise aktile kirjutasid alla müüja poolt JN, AS XXX Eesti nimel Meelis Rosenstein ja

XXX OÜ nimel ML, millega läks alates 11.07.2001 a. vara valdus, juhusliku hävimise riisiko ja

suurema ohu allika valdaja vastutus üle XXX OÜ-le. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et

müüja OÜ XXX omandis tehingute tegemise ajal lepingute objektiks olevaid sõidukeid ei olnud

ning seetõttu ei toimunud ka vara reaalset üleandmist OÜ-lt XXX AS-le XXX Eesti ja XXX OÜ-

le. Kohtualused ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud.

Kuriteoepisoodid nr. 19-22.

09.04.2001 a. on sõlmitud AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja XXX OÜ (esindaja JN)

vahel ostu – müügilepingud nr. XXX, XXX, XXX ja XXX, milliste kohaselt müüs XXX OÜ AS-

le XXX Eesti sadulpoolhaagise XXX, tehasetähisega 5491230, müügihinnaga 224200.- krooni,

veoauto XXX, tehasetähisega XXX, müügihinnaga 443680.- krooni, veoauto XXX, tehasetähisega

XXX, müügihinnaga 443680.- krooni ja sadulpoolhaagise XXX, tehasetähisega XXX

müügihinnaga 224200.- krooni. 09.04.2001 a. väljastas XXX OÜ JN allkirjaga müügiarved

müügisummadele 224200.- krooni, 443680.- krooni, 443680.- krooni ja 224200.- krooni, millised

kõik AS XXX Eesti ka tasus.

AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja XXX OÜ (esindaja ML) sõlmisid 09.04.2001 a.

kapitalirendilepingu nr. XXX, millega AS XXX Eesti andis XXX OÜ-le kapitalirendile

sadulpoolhaagise XXX. Lepingu järgi oli renditud vara maksumuseks 12143.18 eurot, millest vara

väljaostumakseks 3642.95 eurot.

AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja

XXX OÜ (esindaja Tõnis Laud) sõlmisid

09.04.2001 a. kapitalirendilepingud nr. XXX, XXX ja XXX, millistega AS XXX Eesti andis XXX

OÜ-le kapitalirendile veoauto XXX lepingujärgse renditud vara maksumusega 24030.72 eurot,

millest esimene väljaostumakse oli 7209.22 eurot, veoauto XXX, lepingujärgse renditud vara

maksumusega 24030.72 eurot, millest esimene vara väljaostumakse oli7209.22 eurot ja

sadulpoolhaagise XXX, lepingujärgse renditud vara maksumusega 12143.18 eurot, millest

esimene vara väljaostumakse oli 3642.95 eurot.

Lepingute p. 3.3 kohaselt võtsid XXX OÜ (episood nr. 19) ja XXX OÜ (episoodid nr. 20-22)

endale kohustuseks AS XXX Eesti nimel renditud vara müüjalt vastuvõtmiseks ning lepingu p. 5.3

kohaselt hiljemalt 5 päeva jooksul vara anda valdusesse saamisest toimetama vastava üleandmise –

vastuvõtu akti AS-le XXX Eesti. Vara üleandmise – vastuvõtmise aktile kirjutasid müüja poolt alla

JN, AS XXX Eesti nimel Meelis Rosenstein, XXX nimel (episood nr. 19) ML ja XXX OÜ nimel

(episoodid 20-22) Tõnis Laud ning millistega läks alates 11.07.2001 a. (episood nr. 19) või

10.07.2001 a. (episoodid nr.20-22) vara valdus, juhusliku hävimise riisiko ja suurema ohu allika

vastutus üle XXX OÜ-le (episood nr. 19) või XXX OÜ-le (episoodid nr. 20-22).

Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et müüja OÜ XXX omandis ei olnud tehingute tegemise ajal

lepingute objektideks olevaid varasid, millest tulenevalt ei toimunud ka varade reaalset üleandmist

OÜ-lt XXX AS-le XXX Eesti, XXX OÜ-le ja XXX OÜ-le. Kohtualused ei ole nimetatud asjaolu

ka vaidlustanud.

Kuriteoepisoodid nr. 23-24.

10.04.2001 a. on sõlmitud AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja XXX OÜ (esindaja JN)

vahel ostu – müügilepingud nr. XXX ja XXX, mille kohaselt OÜ XXX müüs AS-le XXX Eesti

sadulpoolhaagise XXX, tehasetähisega 6124541, müügihinnaga 224200.- krooni ning veoauto

XXX tehasetähisega XXX müügihinnaga 443680.- krooni. 09.04.2001 a. väljastas XXX OÜ JN

allkirjaga arve müügisummadele 224200.- krooni ja 443680.- krooni, millised AS XXX Eesti ka

tasus.

AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja XXX OÜ (episood nr. 23, esindaja Tõnis Laud)

ning XXX AS (episood nr. 24, esindaja MP) sõlmisid 10.04.2001 a. kapitalirendilepingud nr. XXX

ja XXX, millega AS XXX Eesti andis esimese lepingu puhul XXX OÜ-le kapitalirendile

sadulpoolhaagise XXX, tehasetähisega XXX lepingujärgse renditud vara maksumusega 12143.18

eurot, millest esimene väljaostumakse oli 3642.95 eurot. Teise lepingu puhul aga andis AS XXX

Eesti aga kapitalirendile veoauto XXX lepingujärgse renditud vara maksumusega 24030.72 eurot,

millest esimese vara väljaostumakse oli 7209.22 eurot.

Lepingute p. 3.3 kohaselt võtsid XXX OÜ ja XXX AS endale kohustuseks AS XXX Eesti nimel

renditud varade müüjalt vastuvõtmiseks ning lepingu p. 5.3 kohaselt hiljemalt 5 päeva jooksul vara

enda valdusesse saamisest toimetama vastava üleandmise – vastuvõtu akti AS-le XXX Eesti. Vara

üleandmise – vastuvõtmise aktidele kirjutasid alla müüja poolt JN, AS XXX Eesti nimel Meelis

Rosenstein, XXX OÜ nimel Tõnis Laud ja XXX AS poolt MP, millistega läks alates 10.07.2001 a.

(episood nr. 23) või alates 11.07.2001 a. (episood nr. 24)vara valdus, juhusliku hävimise riisiko ja

suurema ohu allika valdaja vastutus üle XXX OÜ-le (episood nr. 23) või XXX AS-le (episood nr.

24).

Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et müüja OÜ XXX OÜ omandis ei olnud tehingute tegemise

ajal lepingute objektiks olevat vara, millest tulenevalt ei toimunud ka varade reaalset üleandmist

OÜ-lt XXX AS-le XXX Eesti, XXX OÜ-le ja XXX AS-le. Kohtualused ei ole nimetatud asjaolu

vaidlustanud.

Kuriteoepisoodid nr. 25-27.

10.04.2001 a. on sõlmitud AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja XXX OÜ (esindaja JN)

vahel ostu – müügilepingud nr. XXX, XXX ja XXX, milliste kohaselt müüs XXX OÜ AS-le XXX

Eesti veoauto XXX, tehasetähisega XXX müügihinnaga 443680 krooni, sadulpoolhaagise XXX

tehasetähisega XXX müügihinnaga 224200.- krooni ning sadulpoolhaagise XXX tehasetähisega

XXX müügihinnaga 224200 krooni. 09.04.2001 a. väljastas XXX OÜ JN allkirjaga arve

müügisummadele 443680.- krooni (episood nr. 25), 224200.- krooni (episood nr. 26) ja 224200.-

krooni (episood nr. 27), millised AS XXX Eesti ka tasus.

AS XXX Eesti (esindaja Meelis Rosenstein) ja

XXX AS (esindaja MP) sõlmisid 10.04.2001 a.

kapitalirendilepingud nr. XXX, XXX ja XXX, millistega XXX Eesti AS andis XXX-le

kapitalirendile veoauto XXX tehasetähisega XXX, lepingujärgse renditud vara maksumusega

24030.72 eurot, millest esimene vara väljaostumakse 7209.22 eurot, sadulpoolhaagise XXX

tehasetähisega XXX, lepingujärgse renditud vara maksumusega 12143.18 eurot, millest esimene

vara väljaostumakse 3642.95 eurot ning sadulpoolhaagise XXX tehasetähisega XXX lepingujärgse

renditud vara maksumusega 12143.18 eurot, millest esimene vara väljaostumakse 3642.95 krooni.

Lepingute p. 3.3 kohaselt võttis XXX AS endale kohustuse AS XXX Eesti nimel renditud vara

müüjalt vastuvõtmiseks ning lepingu p. 5.3 kohaselt hiljemalt 5 päeva jooksul vara enda

valdusesse saamisest toimetama vastava üleandmise – vastuvõtu akti AS-le XXX Eesti. Vara

üleandmise – vastuvõtmise aktile kirjutasid müüja poolt alla JN, AS XXX Eesti nimel Meelis

Rosenstein ja XXX poolt MP, millega läks alates 11.07.2001 a. varade valdus, juhusliku hävimise

riisiko ja suurema ohu allika valdaja vastutus üle XXX AS-le.

Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et müüja OÜ XXX omandis ei olnud tehingute tegemise ajal

lepingute objektiks olevat vara, millest tulenevalt ei toimunud ka nimetatud varade reaalset

üleandmist OÜ-lt XXX AS-le XXX Eesti ja XXX AS-le. Kohtualused ei ole nimetatud asjaolu

vaidlustanud.

-AŽ, kelle osas kohus lõpetas kriminaalasja menetluse seoses tema surmaga ning kelle ütlused

kohus vastavalt KrMK § 242 lg 1 p 3 avaldas (IV kd. t.l. 95-99, V kd. t.l. 97-102) on avaldanud, et

2000 aastal vormistas XXX AS XXX Eesti AS-ga liisinglepingud puidutöötlemisseadmete

kapitalirendile võtmiseks. Seadmed müüdi XXX OÜ poolt (esindajaks EJ) XXX Eesti AS-le ning

liisingufirma sõlmis seadmete kapitalirendilepingud XXX AS-ga (esindajaks Tõnis Laud). Kuna

oli vaja kiiresti raha äriplaani käivitamiseks, kuid XXX AS-l raha puudus, kasutati liisimisel võõra

juriidilise isiku XXX raha. A.Ž selgitas Tõnis Laudile millised dokumendid on vaja allkirjastada

ning viimane tegi seda A.Ž veenmise peale. A.Ž on kinnitanud, et tema poolt „ettesöödetud“

skeemi kohaselt sõlmisid OÜ XXX, XXX ja XXX kapitalirendi lepingud seadmetele, mis olid küll

osaliselt olemas XXX saeveskis, kuid ei olnud müügi hetkel OÜ XXX omanduses. Samuti oli

planeeritud, et algselt väljapetetud summade eest tasutakse liisingumaksed, käivitatakse uus

saetööstus ja soetatakse tegelikkuses puidutöötlemise seadmed vastavalt sellele nimekirjale, mis

oli XXX liisitud. Samuti on A.Ž avaldanud, et 2000 aasta pettuse skeemi abil saadud raha oli

kuritegeliku päritoluga, s.t. saadud pettuse teel.

AŽ ütlused tõendavad võõra, müüja omanduses mitteolnud vara (puidutöötlemisseadmete)

müümist.

Samuti on AŽ avaldanud, et tegi ettepaneku JN olla veoautode ja haagiste müügil vahendajaks,

millega viimane ka nõustus. JN väljastas OÜ XXX nimel veoautode ja haagiste müüki, milliseid

tegelikkuses ei eksisteerinud. Tõnis Laud aga kirjutas alla autode ostmise ja liisimisega

seonduvatele dokumentidele arvamisega, et autod kunagi saabuvad. Tehingute põhjal kanti OÜ-le

XXX üle ca 2,3 miljonit krooni, mille JN kandis üle XX AS arvele XXX pangas. Samuti käskis

A.Ž märkida maksekorraldusele „ettemaks puidu eest“ kuigi tegelikult ei ole XXX AS kunagi OÜ-

le XXX puitu müünud.

AŽ ütlused kinnitavad eeltoodud tehingute fiktiivsust.

-Tunnistaja ÜK seletas kohtus, et vahendas TP palvel puiduseadmeid. Tunnistaja pidi esitama

arved XXX OÜ-le ning firma pidi tunnistaja arvele kandma raha. Seejärel pidi ÜK raha sularahas

välja võtma ning edasi andma TP. Tunnistaja kinnitas, et ta võis sularahas välja võtta üle 10

miljoni krooni. ÜK kohtus antud ütlused tõendavad tehingute toimumist ning raha laekumist EJ

firmalt.

-AK tõendas, et võttis Hansapangast välja suurtes summades sularaha ÜK palvel viimase

väljakirjutatud tšeki alusel ning andis raha ÜK.

-PL tõendas kohtus, et pidi hankima ostjale OÜ-le XXX seadmeid. Tunnistaja kinnitas, et kuigi

seadmete kohta olid olemas üleandmise ja vastuvõtmise aktid, ei ole ta neid seadmeid näinud.

Tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et tegelikult puidutöötlemisseadmeid olemas ei olnud.

-Tunnistaja ML seletas, et tema kuulus kolm

aastat XXX juhatusse. Liisinglepingutele, mille

kohaselt XXX liisis seadmeid, tema alla kirjutanud ei ole. Samuti ei ole tema näinud mingeid

puidutöötlemisseadmeid.

Kuna tunnistaja kohtus antud ütlustes ilmnes vastuolu tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega

(IV kd. t.l. 157-158), avaldas kohus vastavalt KrMK § 246 lg 1 p 1 kohtueelsel uurimisel antud

ütlused. Nende kohaselt on ML avaldanud, et tema ei ole liisingulepinguid nr. XXX, XXX, XXX

kunagi allkirjastanud, ta on ise käinud kohal XXX saeveskis ning näinud, et mingeid seadmeid,

mis olid liisitud, ei ole kunagi olemas olnud. Samuti on tunnistaja avaldanud, et tegemist oli Tõnis

Laudi, JN ja AŽ kavandatud pettuse skeemiga, mille eesmärgiks oli saada raha liisingumakseteks.

Kohtuistungil avaldas tunnistaja, et ta ei saa öelda, et tegemist oli pettusega ning

ülekuulamisprotokollis kajastatud sellekohased ütlused ei vasta tõele. Tunnistaja põhjendas ütluste

muutmist sellega, et ta ei tutvunud ülekuulamise protokollis kirjapanduga.

Kohtu hinnangul on tunnistaja taolised ütlused paljasõnalised. Tunnistaja on allkirjastanud

ülekuulamise protokolli (IV kd. t.l. 158) ning kinnitanud ka seda, et protokoll on kirja pandud

õigesti tema sõnade järgi, samuti on ta kinnitanud, et on protokolli läbi lugenud. Eeltoodust

järeldub, et tunnistaja on kinnitanud enda ütluste põhjal kirjapandu õigsust. Kriminaalmenetluse

käigus ei ole tuvastatud, et tunnistajale oleks avaldatud kohtueelsel uurimisel survet ütluste

andmisel. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütluste muutmine kohtuistungil on ajendatud soovist

varjata enda võimalikku seotust tehingutesse ning viia kohut sellega eksiteele. Tunnistaja

kohtueelsel uurimisel antud ütlused kinnitavad pettuse toimepanemist puiduseadmete

liisinglepingute sõlmimisel.

-VS avaldas kohtus, et ta kuulus küll OÜ XXX juhatusse, kuid mingeid dokumente allkirjastanud

tema OÜ XXX nimel ei ole.

-Tunnistaja TR tõendas kohtus, et temal paluti hinnata puidutöötlemise seadmeid, mis aga

väidetavalt ei asunud Eestis. Tunnistaja koostas hindamisaktid märkides sinna, et „seadmed on

praktiliselt olemas“. Samas tunnistaja kinnitas, et tegelikult ta seadmeid ei näinud. Tunnistaja

ütlused kinnitavad seadmete fiktiivsust.

-Tunnistaja SV tõendas, et töötades AS XXX Eesti laenude järelevalve osakonnas juhatajana

puutus ta kokku firmadega XXX, XXX ning XXX, kuna neil tekkisid tulenevalt seadmelepingutest

makseraskused. Pärast seda kui hakati lepinguid lähemalt uurima, selgus, et lepingujärgseid

veoautosid – haagiseid ei olegi olemas, kuigi nimetatud firmad olid kinnitanud vara olemasolu.

Tunnistaja väited kinnitavad tehingute sooritamist tegelikkuses mitteeksisteerinud varaga, s.o.

pettuse toimumist.

-Tunnistaja LL seletas, et kuulis pealt AŽ ja JN vestlust, milles räägiti liisinglepingutest,

puiduseadmetest ja veoautodest. Tunnistaja kinnitusel on tema omanduses maa XXX maakonnas,

mille realiseerimisest kaetakse JN ja Meelis Rosensteini võlgnevust liisingufirma ees.

-MP ütlustel töötas ta 2000 a. augustist kuni 2001 a. juulikuuni firmas XXX raamatupidajana ning

firma pidi hakkama XXX tegelema puidutöötlemisega. Samuti kuulus MP XXX juhatusse.

Tunnistaja ütlustel tõi AŽ talle paberid puiduseadmete kohta, kuid seadmeid ise tunnistaja ei

näinud ning nende liikumisest midagi ei teadnud. 2001 aastal kontrollis Läänemaa Maksuamet

seadmete olemasolu ning avastas, et tegelikult seadmeid ei olnud. Veokite osas tunnistaja nende

olemasolu ei mäletanud, kuid möönis, et veokite dokumendid võidi tuua tema kätte. Tunnistaja

tunnistas, et kandis AŽ korraldusel raha üle XXX. Tunnistaja ütlused kinnitavad tehingute

toimumist tegelikkuses mitteeksisteerinud varadega.

-OÜ XXX arveldusarve nr. XXX Hansapangas konto väljavõttest (III kd. t.l. 67-73) nähtub, et EJ

on tegelikkuses mitteolemasolevate puidutöötlemisseadmete kapitalirendi lepingute ja ostu –

müügi lepingute alusel saanud pettuse teel raha Hansapangast. EJ on selle sularahas välja võtnud

ning osade kaupa üle kandnud OÜ-le XXX.

-OÜ XXX äriregistri väljavõttest nähtub, et EJ oli alates 06.08.1999 a. OÜ XXX juhatuse liige (II

kd. t.l. 168-170).

-AS XXX äriregistri väljavõttest nähtub (II kd. t.l. 171-174), et Tõnis Laud oli XXX ettevõtte

juhatuse liige 07.07.2000 a. kuni 28.03.2001 a.

-OÜ XXX äriregistri väljavõttest nähtub, et

Tõnis Laud oli OÜ XXX juhatuse liige alates

19.01.2000 a. (II kd. t.l. 175-177).

-XXX OÜ äriregistri väljavõttest nähtub, et Tõnis Laud oli nimetatud ettevõtte juhatuse liige alates

04.07.2001 a. (II kd. t.l. 177-180).

-OÜ XXX äriregistri väljavõttest nähtub, et JN oli ajavahemikus 16.09.1997 a. kuni 08.10.2002 a.

nimetatud ettevõtte juhataja ja ainus juhataja liige (II kd. t.l. 165-167).

-OÜ XXX arveldusarve avamisdokumentidest nähtub, et Eesti Ühispangas oli arveldusarve nr.

XXX, mille suhtes oli JN allkirjaõiguslik isik. Konto väljatrükist nähtub, et Hansapank on

12.04.2001 a. kandnud JN fiktiivsete arvete alusel autode ja haagiste eest sellele arveldusarvele

2760775.20 krooni (II kd. t.l. 27-32).

-OÜ XXX teatise põhjal ei ole lepingutes kajastatud valmistajatehase numbritega XXX, 5491230,

XXX, XXX, XXX, XXX autohaagiseid XXX valmistajatehase poolt üldse toodetud (IV kd. t.l.

178).

-XXX OÜ vastusest järelepärimisele nähtub, et lepingutes kajastatud tehasetähistega nr. XXX,

XXX, XXX, XXX veoautosid XXX ei ole valmistajatehase poolt kunagi toodetud, samuti

puuduvad tehasel andmed XXX tehasetähisega XXX kohta (IV kd. t.l. 182).

-XXX vastusest järelepärimisele nähtub, et eeltoodud veoautosid XXX ja XXX ning poolhaagiseid

XXX ei ole kunagi autoregistris olnud (IV kd. t.l. 185).

-Tolliametist väljastatud eksport – import tehingute väljatrükiga on tõendatud, et OÜ XXX, OÜ

XXX, OÜ XXX, OÜ XXX ja OÜ XXX poolt ei ole ajavahemikus 01.01.1999 a. kuni 25.09.2001

a. imporditud puidutöötlemisseadmeid ja veoautosid (IV kd. t.l. 186).

Eeltoodud tõendid kinnitavad fiktiivsete tehingute toimumist tegelikkuses mitteeksisteerinud

varade, s.o. puidutöötlemisseadmete ja veokitega.

Nimetatud asjaolu kinnitavad veel -Tallinna Maksuameti inventuuri akt (IV kd. t.l. 196,197)

04.09.2001 a., millest nähtub, et XXX saeveskis ei olnud XXX Eesti AS-lt liisitud seadmeid.

Kohapeal oli küll puidutöötlemisseadmeid, kuid need kuulusid OÜ-le XXX.

-Finantsplaneerimise OÜ poolt väljastatud eksperthinnang (V kd. t.l. 3-64), millest nähtuvalt vara

kohapealset ülevaatust ei ole teostatud. Hinnatud on Soomes asuvaid uusi seadmeid, võttes aluseks

OÜ XXX ja OÜ XXX poolt esitatud eelleping – hinnapakkumised. Hindamisaktidest nähtuvalt ei

ole hinnatud mitte konkreetseid liisitavaid puidutöötlemisseadmeid, vaid nende analooge.

Kohtualustele on esitatud süüdistused kuritegude toimepanemise eest ajavahemikus 12.05.2000 a.

kuni 10.04.2001 a., s.o. ajal kui kehtis Kriminaalkoodeks. Käesoleval ajal kehtiva

Karistusseadustiku Rakendusseaduse § 3 lg 2 kohaselt kvalifitseeritakse enne karistusseadustiku

jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka karistusseadustiku kohaselt selle

toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi. Seega tuleb tuvastada

esmalt kohtualuste käitumises nende tegude vastavus karistatava teo koosseisule tegude

toimepanemise ajal kehtinud Kriminaalkoodeksi järgi ning seejärel kontrollida KarS § 5 lg 2

Karistusseadustiku alusel kehtestatud võimaliku tagasiulatuva jõu esinemist.

EJ, Tõnis Laudile ja JN on esitatud süüdistus KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ järgi, s.o. isikute grupi poolt

võõra vara varalise õiguse või muu varalise kasu saamises pettuse teel, kui sellega põhjustati suur

varaline kahju. Tõnis Laudile on esitatud süüdistus veel KrK § 143 lg 2 p 2 kohaselt selles, et tema

pani toime kuriteo isikute grupis võõra vara saamise pettuse teel, millega põhjustati suur varaline

kahju isikuna, kes on varem toime pannud KrK § 143 ettenähtud kuriteo.

Kuriteo objektiks on KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ puhul vara, mille väärtus ületas olulise kahju

piirmäära. Ajavahemikus 01.01.2000 a. kuni 31.12.2000 a. oli selleks 14000 krooni ja 01.01.2000

a. kuni 31.12.2000 a. 16000 krooni.

Kuriteo subjektiks Kriminaalkoodeks järgi on kuriteo toimepannud füüsiline, süüdiv ja teatud

vanusepiiri ületanud isik. Nimetatud nõuded on EJ, Tõnis Laudi ja JN puhul täidetud.

KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ koosseisu objektiivse külje moodustab petmine, mille puhul teeb

kannatanu varakäsutuse ning saab varalist kahju olulise kahju piiri ületavas määras, süüdlane saab

aga varalist kasu.

KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ subjektiivne koosseis

eeldab vähemalt kaudset tahtlust koosseisu

kõigi asjaolude suhtes. KrK § 8 lg 3 kohaselt on tegemist kaudse tahtlusega, kui isik saab aru oma

tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette, et tema tegu põhjustab tagajärje, mille

saabumisega käesoleva koodeksi järgi loetakse tegu lõpule viiduks ja kuigi ta ei soovi tagajärge,

möönab ta teadlikult selle saabumist.

Eeltoodust järeldub, et KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ koosseisu subjektiivse külje suhtes esitatud nõuete

täitmiseks peab olema tuvastatud, et kohtualused said tehingute tegemise ajal aru, et nad tekitasid

kannatanu esindajal ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest eesmärgiga mõjutada kannatanut

seeläbi tegema tema kasuks varakäsutust, millega kaasneb kannatanule varaline kahju olulise

kahju ulatuses ning möönma teadlikult selle saabumist. Oluline on seega, kuidas teo toimepanija

teo toimepanemise ajal tajus enda teo loomulikku tähendust (sisu) ning sellega kaasnevaid või

kaasneda võivaid tagajärgi ning millise intensiivsusega oli tema tahe sellise teo toimepanemisega

või sellise teoga kaasnevate tagajärgedega seotud.

Tuvastatud on, et ajavahemikul 12.05.2000 a. kuni 03.08.2000 a. oli EJ OÜ XXX juhatuse liige,

Tõnis Laud XXX OÜ ja OÜ XXX juhatuse liige, olles seega sellel ajal kehtinud Äriseadustiku §

180 lg 1 kohaselt pädevad esitama ja juhtima osaühingut kõikides tehingutes.

Nimetatud ajavahemikus sõlmis OÜ XXX AS-ga XXX Eesti episoodides 1-15 kirjeldatud ostu –

müügilepingud müües XXX OÜ-le (episoodid 1-2) ja OÜ-le XXX (episoodid nr. 3-15), mida

esindas Tõnis Laud tegelikkuses mitteeksisteerinud vara ja mille arvelt kandis XXX Eesti AS-lt

kokku 11251009.79 krooni EJ mõju all oleva juriidilise isiku OÜ XXX arveldusarvele

Hansapangas.

Tuvastatud on, et ajavahemikus 09.04.-10.04.2001 a. oli JN OÜ XXX juhatuse liige, Tõnis Laud

OÜ XXX, XXX OÜ ja OÜ XXX juhatuse liige, olles siis kehtinud Äriseadustiku § 180 lg 1

kohaselt pädevad esindama ja juhtima osaühingut kõikides tehingutes.

Nimetatud ajavahemikus sõlmis OÜ XXX AS-ga XXX Eesti episoodides 16-27 kirjeldatud ostu –

müügilepingud, millistega müüs Tõnis Laudi poolt juhitavatele äriühingutele XXX OÜ (episoodid

nr. 16-19), XXX OÜ (episoodid nr. 20-23) ja AS-le XXX (episoodid nr. 24-27) kapitalirendile

andmiseks tegelikkuses mitteeksisteerinud vara, mille arvelt kandis XXX Eesti AS-lt kokku

2760775.20 krooni JN mõju all oleva juriidilise isiku OÜ XXX arveldusarvele Eesti Ühispangas.

Kõik ülalnimetatud tehingud olid fiktiivsed, sest vaatamata müüja, AS XXX Eesti ja ostja poolt

allkirjastatud vara üleandmise – vastuvõtmise aktidele, mille kohaselt läks vara valdus, juhusliku

hävimise riisiko ja suurema ohu allika valdaja vastutus üle XXX OÜ-le (episoodid nr. 1-15) või

OÜ-le XXX, (episoodid nr. 16-27) tegelikult reaalset varade üleandmist ei toimunud, kuna müüja

omandis sellist vara ei olnud. Kõikidel AS-le XXX Eesti nimetatud, tegelikkuses

mitteeksisteerinud vara müügi eest OÜ XXX poolt esitatud arvetel oli EJ, OÜ XXX poolt esitatud

arvetel aga JN allkiri.

Episoodides nr. 1-15 ja 20-23 käsitletud tehingutes oli erinevate juriidiliste isikute (XXX OÜ, AS

XXX, XXX OÜ) vahendusel tegelikkuses mitteeksisteeriva vara kapitalirendile võtmiseks

tahteavalduse (liisingutaotlus juriidilisele isikule) esitaja, kapitalirendilepingu sõlmija ja varade

reaalset üleandmist kinnitava üleandmise – vastuvõtmise aktide allkirjastaja kapitalirendile võtja

poolt Tõnis Laud.

Kuna juriidiline isik osaleb õiguskäibes füüsilisest isikust esindaja vahendusel, mitte iseseisvalt,

valitseb juriidilise isiku nimel tehtud tegu selles tehingus juriidilise isiku tegevust kujundanud

füüsilise isiku tahe. Kuna juriidiline isik on füüsilise isiku tahte realiseerimise vahendiks, tuleb

juriidilise isiku toimepandud kelmus omistada isikule, kelle tahe suunab juriidilise isiku tegevust.

OÜ XXX tegevust suunas selle juhatuse liikme EJ tahe, millest tulenevalt tuleb EJ lugeda teo

täideviijaks KrK § 17 lg 3 mõttes ja OÜ XXX täideviimise vahendiks. OÜ XXX tegevust suunas

aga juhatuse liikme JN tahe, millest tulenevalt tuleb JN lugeda KrK § 17 lg 3 mõttes teo

täideviijaks ja OÜ XXX täideviimise vahendiks.

EJ (episoodid 1-15) ja JN (episoodid 16-27) tekitasid AS-le XXX Eesti esindajale Meelis

Rosensteinile pettuse teel väärkujutluse, et nad müüvad AS-le XXX varad, millised viimane saab

kohe enda majandustegevuse raames kasumi teenimiseks edasi rentida XXX OÜ-le, OÜ-le XXX

ja XXX OÜ-le, mida esindas Tõnis Laud.

Selleks tegi AS XXX Eesti 11251009.79 krooni

suuruse varakäsutuse OÜ XXX ja 2760775.20 krooni suuruse varakäsutuse OÜ XXX kasuks.

Tõnis Laud XXX OÜ, OÜ XXX ja XXX OÜ vahendusel aitas kuritegude täideviimisele kaasa

sellega, et avaldas valmidust võtta kapitalirendile tegelikkuses mitteeksisteerinud vara, mis oli

eelduseks AS XXX poolt tehingusse astumiseks. Tulenevalt liisingutehingute eripärast ei oleks

liisinguandja ostnud vara, mille rendilevõtmiseks ei oleks temale konkreetset tahteavaldust

esitatud. Tõnis Laudi tegevust tuleb lugeda kaasaaitamiseks KrK § 17 lg 6 mõttes.

Vastavalt esitatud tsiviilhagile kaasnes AS-le XXX Eesti OÜ-lt XXX tegelikkuses

mitteeksisteerivate varade ostmisega varaline kahju, mis tsiviilhagi esitamise seisuga 14.04.2004 a.

oli 7274028.06 krooni ja OÜ-lt XXX tegelikkuses mitteeksisteerivate varade ostmisega varaline

kahju 14.04.2004 a. tsiviilhagi esitamise seisuga 2760775.20 krooni, millised on käsitletavad teo

toimepanemise ajal olulise kahjuna. Seega on EJ OÜ XXX vahendusel ja JN OÜ XXX vahendusel

saanud pettuse teel kannatanu poolt tehtud varakäsutuse tulemusena varalist kasu ja kannatanu

saanud varalist kahju olulise kahju piiri ületavas määras, millega on täidetud KrK § 143 lg 2 p 1 ja

1’ objektiivse koosseisu tunnused.

EJ ja JN tegelikkuses mitteeksisteerinud vara müümisel ja Tõnis Laud tegelikkuses

mitteeksisteerinud vara rendile võtmisel kannatanule tahteavalduse esitamisel ja vastavate

fiktiivsete toimingute tegemisel, mis väljendusid tegelikkuses mitteeksisteerinud vara suhtes

kapitalirendilepingute sõlmimises ja vara üleandmise – vastuvõtmise aktides vara vastuvõtmise

avaldamises pidid teadma, et nad tekitasid kannatanu esindajal ebaõige ettekujutuse tegelikest

asjaoludest. Taolise tegevuse eesmärgiks oli mõjutada kannatanut seeläbi tegema nende kasuks

varakäsutust, millega kaasnes kannatanule varaline kahju olulise kahju ulatuses. Kohtualused pidid

möönma teadlikult selle saabumist. Kohtu hinnangul on sellega täidetud KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’

subjektiivse koosseisu tunnused.

Kuna kuriteoga rünnati vara, mille väärtus ületas olulise kahju piirmäära, selle panid toime

süüdivad, nõutava vanusepiiri ületanud füüsilised isikud, on sellega täidetud kuriteo subjekti ja

objekti nõuded.

Lähtudes eeltoodust, tuleb EJ ja JN täideviijatena, Tõnis Laud aga kaasaaitajana tunnistada süüdi

KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ järgi. Nende puhul toimepandud kuriteo näol on tegemist nn.

„kolmnurkkelmusega“, kus pettuse teel viidi eksimusse juriidilise isiku tehinguõiguslik esindaja

ning selle tulemusena tegi ta juriidilise isiku nimel varakäsutuse kuriteost osavõtjate kasuks.

Meelis Rosensteini kui petetud AS XXX Eesti poolt volitatud esindaja varakäsutuslik tegu tuleb

omistada AS-le XXX Eesti.

KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul

viisil leevendab isiku olukorda tagasiulatuv jõud. Seega tuleb kontrollida kas käesoleval ajal kehtiv

Karistusseadustik välistab EJ, Tõnis Laudile ja JN omistatud teo karistatavuse, kergendab karistust

või leevendab muul viisil nende olukorda.

Isikute grupi poolt suures ulatuses varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

ettekujutuse loomise teel kelmusena on karistatav ka kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva KarS § 209

lg 2 p 2,3 järgi. Kohtualuseid süüdistatakse kuriteo toimepanemises KarS § 209 lg 2 p 2 ja 3 järgi,

milline karistusõigusnorm kaitseb õigushüvena vara ning selle objektiivseks tunnuseks on petmine,

mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu.

Kuivõrd KarS 209 lg 2 p 2,3 ja KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ objektiivse koosseisu tunnused langevad

kokku ning kohus on nendel juba KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ objektiivse koosseisu tunnuseid

analüüsides peatunud, ei pea kohus vajalikuks neid siin korrata ning on seisukohal, et antud juhul

on KarS § 209 lg 2 p 2,3 teokoosseisu objektiivsed tunnused täidetud.

KarS § 209 lg 2 p 2,3 subjektiivse koosseisu realiseerimiseks peab tegu olema toime pandud

vähemalt kaude tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta

peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tahtluse

hindamisel on oluline, kuidas teo toimepanija teo toimepanemise ajal tajus enda teo loomulikku

tähendust (sisu) ning sellega kaasnevaid või kaasneda võivaid tagajärgi ning millise

intensiivsusega oli tema tahe sellise teo toimepanemisega või sellise teoga kaasnevate

tagajärgedega seotud.

Kuivõrd EJ ja JN tegelikkuses mitteeksisteeriva

vara müümisel ja Tõnis Laud tegelikkuses

mitteeksisteeriva vara rendile võtmiseks kannatanule tahteavalduse esitamisel ja vastavate

fiktiivsete toimingute tegemisel – kapitalirendilepingute sõlmimine ja vara üleandmise –

vastuvõtmise aktides vara vastuvõtmiste avaldamine, pidid pidama võimalikuks AS-i XXX Eesti

pettuse tee eksimusse viimist eesmärgiga kallutada tegema varakäsutust nende kasuks, milline

asjaolu vastab KarS § 209 lg 2 p 2,3 süüteokoosseisule, pidid nad ka pidama võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda. Lähtudes eeltoodust, on kohtu

hinnangul täidetud ka KarS § 209 lg 2 p 2 ja 3 subjektiivse koosseisu tunnused.

Kohus ei tuvastanud kohtualuste puhul õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Lähtudes

eeltoodust, tuleb lugeda nende käitumine koosseisupäraseks ka KarS § 209 lg 2 p 2,3 tunnustele.

KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ näeb sanktsioonina ette kuni kuue aastast vabadusekaotust, KarS § 209 lg

2 p 2,3 aga ühe kuni viieaastast vangistust, milline on kergem karistusmäär võrreldes KrK § 143 lg

2 p 1 ja 1’ sätestatud karistusmääraga ja milline omab tagasiulatuvat jõudu karistuse kohaldamisel.

Karistuse kohaldamisel arvestas kohus, et kohtualused EJ, JN ja Tõnis Laud panid toime süülise,

koosseisupärase ja õigusvastase teo, millega rünnati AS XXX Eesti vara viisil, millega põhjustati

kannatanule oluline varaline kahju. Lisaks kannatanu vara ründamisele, ründasid kohtualused selle

teoga ka õiguskorda tervikuna, kui ühiskonnaliikmete õiguslikult garanteeritud võimalust

turvaliselt käsitleda oma vara.

Kohtu hinnangul ei oma tähendust asjaolu, et kohtualused EJ, JN ja Tõnis Laud ei ole oma väidete

kohaselt toimepandud tegudest saanud varalist kasu. Kelmuse koosseisu esinemiseks on oluline, et

nad oleks teadlikud enda teo varalist tähendust omavast sisust. Antud juhul on tuvastatud, et EJ,

Tõnis Laud ja JN olid teadlikud, et nende tegevus kutsub esile AS XXX poolt varakäsutuse

tegemise nende mõju all olevate äriühingute kasuks, nad soovisid seda ja viisid vastavate lepingute

sõlmimisega teo lõpuni. Asjaolu, et EJ ja JN saadud vara – AS XXX Eesti poolt nende mõju all

olevate äriühingute arveldusarvetele kantud raha andsid edasi kolmandatele isikutele, ei oma

kelmuse koosseisu välistamiseks tähendust, sest raha edasiandmise hetkeks oli kannatanu juba

teinud nende kasuks varakäsutuse. Raha edasiandmine kolmandale isikule pärast kelmuse

tulemusena varakäsutuse saamist, ei välista kuriteokoosseisu esinemist. Käesoleval juhul oli Tõnis

Laud kõikides süüdistusejärgsetes kuriteoepisoodides liisinguvõtja rollis, millest tulenevalt AS

XXX Eesti ei teinud tema mõju all olevate äriühingute kasuks varakäsutust, samuti ei saanud ta

varalist kasu liisinglepingute alusel vara omandamise tulemusena, kuivõrd liisinglepingute

esemeks olevat vara tegelikkuses ei eksisteerinud ning seetõttu ka reaalselt temale üle ei antud.

Samas osales Tõnis Laud kelmuse toimepanemises isikute grupis, kuna avaldas AS-le XXX tahet,

et ta soovib osta konkreetset vara just EJ ja JN mõju all olevatelt äriühingutelt ning enda

tahteavalduse

vormistamisega

nõuetekohasteks

liisingutaotlusteks

ja

hiljem

kapitalirendilepinguteks, kallutas ta AS-i XXX Eesti tegema varakäsutust EJ ja JN mõju all

olevate äriühingute kasuks. Ilma tema vastava tahte avaldamiseta ei oleks AS XXX Eesti EJ ja JN

mõju all olevatelt äriühingutelt tegelikkuses mitteeksisteeriva vara omandamiseks varakäsutust

teinud. Seega osales Tõnis Laud AS XXX Eesti vastu suunatud kelmuse toimepanemises isikute

grupis koos EJ, JN ja AŽ, kelle osas on kriminaalmenetlus lõpetatud. Tõnis Laudi suhtes ei välista

kelmuse koosseisu varalise kasu väidetav mittesaamine, sest teo toimepanemisel isikute grupis ei

ole oluline, et iga grupi liige saaks varalist kasu otse kannatanult, vaid on oluline kannatanu poolt

varakäsutuse tegemine grupi poolt soovitud viisil. Kelmuse eesmärgiks oli antud juhul

varakäsutuse tegemine EJ ja JN mõju all olevate äriühingute kasuks ning kuidas grupi liikmed

saadud vara edasi kasutasid, s.h. saadud hüvesid enda vahel jagasid, ei ome kelmuse koosseisu

tuvastamise suhtes tähendust. Samas saab kelmuse teel saadud varaliseks kasuks lugeda

vahendustasu, mille saamist teadvalt endale mittekuuluva vara võõrandamise eest on EJ

tunnistanud.

Veel leidis kohus Tõnis Laudile esitatud süüdistuse KrK § 143 lg 2 p 2 osas järgmist : nimetatud

säte näeb ette erisubjekti ehk isiku, kes on varem toime pannud kas KrK § 143 või § -des 139, 142,

207’, 208-4 või 210-3 ettenähtud kuritegusid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole Tõnis

Laudi eeltoodud kuritegude toimepanemise eest karistatud, millest tulenevalt ei saa teda süüdi

tunnistada KrK § 143 lg 2 p 2 järgi ning tuleb selles osas õigeks mõista.

Kohtualused EJ, Tõnis Laud ja JN on varem

kohtulikult kriminaalkorras karistamata, samuti

ei nähtu nende puhul väärteokaristusi. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus

kohtualuste EJ ja Tõnis Laudi käitumises ei tuvastanud. JN puhul luges kohus karistust

kergendavaks asjaoluks tema poolt tekitatud kahju osalist vabatahtlikku hüvitamist, karistust

raskendavaid koosseisuväliseid asjaolusid kohus tema puhul ei tuvastanud. Kõikidel kohtualustel

on kindel elu- ja töökoht, tuvastatud ei ole, et nad oleks käesoleva kriminaalasja kuritegude

toimepanemisest kuni kohtumenetluse lõpuni pannud toime uusi kuritegusid.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada et EJ pani toime 15 kuriteoepisoodi ja JN 12 kuriteoepisoodi

täideviijatena, Tõnis Laud aga osales 27 kuriteoepisoodis kaasaaitajana, mille tulemusena kallutati

kannatanu tegema nende mõju all olevate juriidiliste isikute kasuks varakäsutuse 14011784.99

krooni suuruses summas. Tegemist on grupiviisilise, süstemaatilise ja omakasu ajendil

toimepandud kuritegudega, millega on tekitatud kannatanule oluline kahju. Samas tuleb aga

arvestada seda, et JN on osa kahjust vabatahtlikult hüvitanud.

Kohus leidis, et täideviijate EJ ja JN süü tuleb lugeda ühesuuruseks, kuivõrd mõlema puhul oli

kelmuse skeem sarnane, samuti ületas tehtud varakäsutus mõlema puhul olulise kahju piiri. Samuti

tuleb Tõnis Laudi süü lugeda sarnaseks eeltoodud isikutega kuigi ta osales kuriteo toimepanemises

kaasaaitajana. Tema panus EJ ja JN tegude lõpuleviimisel oli oluline, kuivõrd ilma tema

suunamiseta ei oleks kannatanud EJ ja JN konkreetseid tehinguid teinud. Samuti tuleb arvestada ka

seda, et Tõnis Laud osales kokku 27 kuriteoepisoodi toimepanemises kaasaaitajana.

Arvestades eeltoodut ja seda, et EJ, JN ja Tõnis Laud on kindla elu –ja töökohaga kõrgharidusega

isikud, kes ei olnud varem kuritegusid toime pannud ning kelle suhtes ei ole tuvastatud ka

kuritegude toimepanemist käesoleva kohtumenetluse ajal, leidis kohus, et käesolevas

kriminaalasjas etteheidetavate tegude keelatusest arusaamiseks ning edaspidiseks õiguskuulekaks

käitumiseks motiveerimiseks, ei ole ilmtingimata vajalik neile reaalse vangistuse mõistmine, vaid

karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka reaalse vangistuse ähvardusega tingimusliku

karistuse kohaldamisega.

Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et kohtualustele EJ, Tõnis Laudile ja JN tuleb mõista vangistus

üle sanktsiooni keskmise määra arvestades JN puhul esinevat karistust kergendavat asjaolu. Samas

on võimalik kohaldada karistust tingimisi pikemaajalise katseajaga ning panna nad katseajaks

kriminaalhooldusametnike järelevalve alla.

Kohtu seisukoht Meelis Rosensteini süüdistuse osas:

Meelis Rosensteinile on esitatud süüdistus selles, et tema ametiisikuna kuritarvitas enda

ametiseisundit. Tulenevalt sellest tuleb esmalt analüüsida Meelis Rosensteini ametiisikuks oleku ja

tema ametiülesannete kohta.

Meelis Rosensteini ja AS XXX Eesti vahel on 08.09.1997 a. sõlmitud tööleping nr. 7-2/60 (II kd.

t.l. 6-9), mille p. 2.2 kohaselt töötas Meelis Rosenstein AS XXX Eesti Lääne Eesti regiooni

juhatajana. Lepingu p. 2.2.1 kohaselt oli tema staatus, tööülesanded ja pädevus fikseeritud

Ametijuhendis.

Vastavalt Meelis Rosensteini poolt 23.09.1998 a. allkirjastatud AS XXX Eesti Lääne Eesti

regiooni juhataja ametijuhendile (II kd. t.l. 10) olid tema kohustusteks p 1.4 järgi tagada oma

tööülesannete täitmisel Lääne Eesti regiooni juhatajana liisingufirma huvide kaitstus.

Ametijuhendi p. 2.3 järgi oli tal kohustus juhinduda ametikohustuste täitmisel töölepingust (k.a.

ametijuhendist), liisingufirma sisedokumentatsioonist, juhatuse korraldustest. Ametijuhendi p.

3.1.2 kohaselt oli tema õiguseks koostada ja sõlmida liisingufirma nimel vastavalt oma pädevusele

lepinguid. Ametijuhendi p. 4.3 järgi oli tema tööülesandeks lepingute ettevalmistamine

allakirjutamiseks, s.h. lepinguga seotud dokumentide koostamine ning kontroll nende

nõuetekohase vormistamise üle, p. 4.4 järgi oli tema tööülesandeks liisinguprojektide analüüsi

kokkuvõtete koostamine, esitamine ning kaitsmine liisingufirma liisingukomitees, p. 4.5 järgi oli

tema tööülesandeks liisingulepingutest tulenevate kliendipoolsete kohustuste täitmise järelevalve

teostamine.

Eeltoodust järeldub, et Meelis Rosensteinile oli tema ametiseisundist tulenevalt pandud haldamis-,

järelevalve, organisatsioonilised ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded.

KrK § 160 lg 1 kohaselt on ametiisikuks isik,

kellel

on

ametiseisund

ükskõik

millisel

omandivormil põhinevas asutuses, ettevõttes või organisatsioonis kui temale on riigi või omaniku

poolt pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimise-, operatiivsed-, organisatsioonilised ja

materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Kuna Meelis

Rosensteinile on töölepingu ja ametijuhendiga omaniku poolt pandud haldamis-, järelevalve,

organisatsioonilised ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, tuleb teda käsitleda

ametiisikuna KrK § 160 lg 1 mõttes.

Vastavalt KarS § 288 lg 1 on ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses isik, kellel on

ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik – õiguslikus

juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve või juhtimisülesanded või varaliste

väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded.. KarS § 288 lg 2 kohaselt on

ametiisik käesoleva seadustiku §-des 293-298 nimetatud kuritegudes ka isik, kes juhib

eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb selle nimel või tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kui

tal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädevus ja ülesanded ning tegu on toime pandud

vastava juriidilise isiku või füüsilise isiku majandustegevuse käigus.

Kuivõrd Meelis Rosenstein tegutses eraõigusliku juriidilise isiku AS XXX Eesti nimel, tuleb teda

käsitleda ametiisikuna ka Karistusseadustiku mõttes.

Meelis Rosensteini süüdistatakse selles, et ta rikkus oma ametijuhendis p 2.3 toodud kohustust

juhinduda ametikohustuste täitmisel liisingufirma sisedokumentatsioonist ja juhatuse korraldustest

selliselt, et ta jättis täitmata AS XXX Eesti juhataja 03.05.2000 a. käskkirjaga nr. 1300000-03/17

kinnitatud „Liisingulepingu objektiks oleva vallasvara omandamisest“ (II kdt.l. 11) p.5 ja XXX

Eesti AS nõukogu 12.06.2000 a. protokolliga nr. 1300000-011/4 kinnitatud „Liisingulepingute

allkirjastamise kord“ (II kd. t.l. 12-14) punktis 2.2 toodud nõudeid.

Tulenevalt AS XXX Eesti AS juhataja 03.05.2000 a. käskkirja nr. 1300000-03/17 punktist 5 peab

vara müüja või liisinglepingujärgne klient juhul kui liisinglepingu objektiks oleva vara müüjaks ei

ole selle vara tootja, tootja ametlik vahendaja või ametlik esindaja Eesti Vabariigis, esitama enne

liisinglepingu allkirjastamist vara kohta XXX OÜ poolt aktsepteeritud hindaja hindamisakti.

Tulenevalt XXX Eesti AS nõukogu 12.06.2000 a. protokolliga nr. 1300000-011/4 kinnitatud

„Liisingulepingute allkirjastamise kord“ p. 2.2 kohaselt kui sõlmitava liisinglepingu kohaselt

finantseerib XXX Eesti AS liisingulepingut üle 32000 EUR, allkirjastatakse liisingleping XXX

Eesti AS nimel kahe erineva allkirjaõigust omava isiku poolt.

Hindamaks Meelis Rosensteini süü küsimust, tuleb hinnata kas Meelis Rosenstein rikkus

käesoleva kriminaalasja esemeks olevate tehingute tegemisel ülaltoodud õigusakte.

-AŽ kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub (IV kd. t.l. 95-99), et kapitalirendi lepingute

sõlmimisel OÜ XXX, XXX OÜ ja XXX poolt seadmetele, millised ei olnud müügi hetkel OÜ

XXX omanduses, ei kontrollinud Meelis Rosenstein seadmete tegelikku omandiõigust ega

nõudnud ka mingeid lisadokumente. Sama toimus liisinglepingute sõlmimisel veoautode ja

haagiste puhul.

-KT tõendas kohtus, et ajavahemikus 1998 a. kuni 2001 a. töötas Meelis Rosenstein AS XXX

Eesti Lääne Eesti regiooni juhatajana. Teatud summast alates oli vajalik, et liisinglepingutel oleks

kaks allkirja (juhataja ja KT allkiri), kuid praktikas seda nõuet alati ei järgitud ning lepingud

allkirjastas Meelis Rosenstein üksi. Vastavalt panga poolt välja antud käskkirjale pidi vara

hindajaks olema XXX. Tunnistaja kinnitusel sõlmiti lepingud pangas ning vara olemasolu

kontrollimiseks kohapeal ei käidud.

-Tunnistaja SV ütluste kohaselt selgus firmadega XXX, XXX ja XXX sõlmitud lepingute

kontrollimisel, et liisinglepingute objektiks olnud veoautosid ei olegi tegelikult olemas ning

lepingud on sõlmitud olematu vara suhtes. Tunnistaja, kes töötab XXX laenude järelevalve juhina

ütluste kohaselt pidi Meelis Rosenstein lepingute sõlmimisel kontrollima kas vara tegelikult on

füüsiliselt olemas ja seda kas autod on XXX arvel. Vara füüsiline olemasolu oli eelduseks XXX

poolt finantseerimiseks. Tunnistaja ütluste kohaselt oli panga koosolekutel pidevalt rõhutatud, et

vara olemasolu tuleb kontrollida. Tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et Meelis Rosenstein rikkus

lepingute sõlmimisel selleks kehtestatud korda.

-AS XXX Eesti vastukirjast (V kd. t.l. 132)

nähtub, et süüdistuses toodud 2000 ja 2001

aastal toimepandud kuriteoepisoodide ajal oli XXX poolt aktsepteeritud vallasvara hindajaks ainult

OÜ XXX, mistõttu ei saanud hindajate hulka kuuluda XXX OÜ. Samuti pidid hindamisaktid

olema koostatud konkreetse soetatava vara, mitte analoogse samaväärse vara kohta. Meelis

Rosensteini allkirjastatud ostu – müügi lepingutega soetatud veokitel ja haagistel hindamisakt aga

puudus, kuigi individuaalses krediidiotsuses on selle vajalikkus eritingimusena välja toodud.

Kohtu hinnangul rikkus Meelis Rosenstein AS XXX Eesti juhataja 03.05.2000 a. käskkirja nr.

1300000-03/17 kinnitatud „Liisingulepingu objektiks oleva vallasvara omandamisest“ p. 5 nõuet,

mille kohaselt juhul kui Liisingulepingu objektiks oleva vara müüjaks ei ole selle vara tootja,

tootja ametlik vahendaja või ametlik esindaja Eesti Vabariigis, peab vara müüja või

Liisingulepingujärgne klient esitama enne liisinglepingu allkirjastamist vara kohta XXX OÜ poolt

aktsepteeritud hindamisakti.

Sõlmides OÜ-ga XXX, OÜ-ga XXX, OÜ-ga XXX, AS-ga XXX ja OÜ-ga XXX 2000 aastal

puidutöötlemisseadmete (kokku 15 episoodi) ja 2001 aastal veoautode ja haagiste (kokku 12

episoodi) ostu – müügi lepinguid ja liisinglepinguid (kapitalirendi lepinguid), ei nõudnud Meelis

Rosenstein enne lepingute allkirjastamist XXX OÜ poolt aktsepteeritud hindamisakte.

Eeltoodud nõue jõustus 03.05.2000 a., käesolevas kriminaalasjas kajastatud kuriteoepisoodid

leidsid aset ajavahemikus 12.05.2000 a. kuni 10.04.2001 a., seega pärast nimetatud nõude

jõustumist. Käesolevas kriminaalasjas kajastatud tehingute puhul ei olnud tegemist varaga, mille

müüjaks oli selle tootja, tootja ametlik vahendaja või ametlik esindaja Eesti Vabariigis. Seoses

sellega lasus Meelis Rosensteinil kooskõlas AS XXX juhataja 03.05.2000 a. käskkirja nr.

1300000-03/17 p.5 kohustus veenduda enne liisinglepingu allkirjastamist, et klient esitab selle vara

kohta XXX OÜ poolt aktsepteeritud hindaja hindamisakti. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid,

et ajavahemikus 12.05.2000 a. kuni 10.04.2001 a. Osaühingutega XXX, XXX, XXX, XXX ja AS-

ga XXX tehtud tehingute objektiks oleva vara suhtes oleks enne liisinglepingu allkirjastamist

esitatud XXX OÜ poolt aktsepteeritud hindaja hindamisakte, tuleb lugeda, et Meelis Rosenstein

jättis nimetatud kohustuse täitmata ja sellega kaasnes AS-le XXX Eesti kõrgendatud risk tehtud

tehingute tegemisel. Samuti aitas nõutaval kujul hindamisakti mittenõudmine kaasa kelmuse

toimepanemisele, sest tehingu objektiks oleva vara reaalsel hindamisel AS XXX Eesti poolt

määratud XXX OÜ aktsepteeritud hindaja poolt oleks tegelikkuses mitteeksisteeriva vara

müümine olnud oluliselt raskendatud.

AS XXX Eesti AS nõukogu 12.06.2000 a. protokolliga nr. 1300000-011/4 kinnitatud

„Liisinglepingute allkirjastamise kord“ punkt 2.2 kohaselt oli juhul kui sõlmitava liisinglepingu

kohaselt finantseeris XXX Eesti AS liisinglepingut üle 32000 EUR nõutav liisinglepingu

allkirjastamine kahe erineva allkirjaõigust omava isiku poolt.

Eeltoodud nõue jõustus 12.06.2000 a., käesolevas kriminaalasjas käsitletavad kuriteoepisoodid

toimusid 12.05.2000 a. kuni 10.04.2001 a. Seega leidsid pärast nõude kehtestamist aset

süüdistuseepisoodid nr. 7-27. Sellest tulenevalt ei saa Meelis Rosensteinile karistusõiguslikult ette

heita seda, et ta episoodides nr. 1-6 kirjeldatud tehingute puhul allkirjastas need ainuisikuliselt,

kuna siis kaasallkirja nõuet ei olnud kehtestatud.

Pärast nimetatud nõude jõustumist allkirjastas Meelis Rosenstein AS XXX Eesti nimel käesolevas

kriminaalasjas käsitletud episoodides nr. 7-27 esitatud lepingud. Episoodides nr. 7-10 finantseeris

AS XXX Eesti vara ostmist 97784.57 euro väärtuses, millest avansiline makse oli 68449.20 eurot

ja rendimakse 29335.37 eurot. Seega oli nimetatud lepingu puhul liisinguvõtja poolt tehtud

avansiline makse mahaarvestamise järel AS-i XXX Eesti poolt tehtav finantseering 29335.37

eurot, mis jääb alla XXX Eesti AS nõukogu 12.06.2000 a. protokolliga nr. 1300000-011/4

kinnitatud „Liisinglepingute allkirjastamise kord“ punktis 2.2 toodud kaasallkirja piirmäära.

Episoodides 16,17,20,21,24 ja 25 finantseeris AS XXX Eesti vara ostmist 24030.72 euro

väärtuses, millest esimene vara väljaostumakse oli 7209.22 eurot. Seega oli nimetatud tehingute

puhul liisingvõtja poolt tehtud avansiline makse mahaarvamise järel AS XXX Eesti poolt tehtav

finantseering 16821.50 eurot, milline jääb alla XXX Eesti AS nõukogu 12.06.2000 a. protokolliga

nr. 1300000-011/4 kinnitatud „Liisinglepingute allkirjastamise kord“ punktis 2.2 toodud

kaasallkirja nõude piirmäära.

Episoodides 18,19,22,23,26 ja 27 finantseeris

AS XXX Eesti vara ostmist 12143.18 euro

väärtuses, millest esimene vara väljaostumakse oli 3642.95 eurot. Seega oli nimetatud tehingute

puhul liisingvõtja poolt tehtud avansiline makse mahaarvamise järel AS XXX Eesti poolt tehtav

finantseering 8500.23 eurot, mis jääb alla XXX Eesti AS nõukogu 12.06.2000 a. protokolliga nr.

1300000-011/4 kinnitatud „Liisinglepingute allkirjastamise kord“ punktis 2.2 toodud kaasallkirja

nõude piirmäära.

Episoodis nr. 11 finantseeris AS XXX Eesti vara ostu 95228.11 euro väärtuses, millest avansiline

makse oli 40948.09 eurot ja rendimakse 54280.02 eurot. Episoodis nr. 12 finantseeris AS XXX

Eesti vara ostu 26203.71 euro väärtuses, millest avansiline makse 15460.19 eurot ja rendimakse

10743.52 eurot. Episoodis nr. 14 finantseeris AS XXX Eesti vara ostu 20451.68 euro väärtuses,

millest avansiline makse oli 12066.49 eurot ja rendimakse 8385.19 eurot. Seega oli nimetatud

episoodides tehtud tehingute puhul liisinguvõtja poolt tehtud avansiline makse mahaarvamise järel

AS XXX Eesti poolt tehtav finantseering piirides, mis jääb alla XXX Eesti nõukogu 12.06.2000 a.

protokolliga kinnitatud „Liisinglepingute allkirjastamise kord“ punktis 2.2 toodud kaasallkirja

nõude piirmäära.

Episoodis nr. 13 AS XXX Eesti vara ostu 86280.50 euro väärtuses, millest avansiline makse oli

50905.50 eurot ja rendimakse 35375.01 eurot ning episoodis nr. 14 vara ostu 140821.92 euro

väärtuses, millest avansiline makse oli 85901.37 eurot ja rendimakse 54920.55 eurot. Nimetatud

finantstehingud on tehtud pärast XXX Eesti AS nõukogu 12.06.2000 a. protokolliga nr. 1300000-

011/4 kinnitatud „Liisinglepingute allkirjastamise kord“ punktis 2.2 toodud nõude jõustumist, kuid

nende tegemisel on Meelis Rosenstein jätnud nimetatud nõude järgimata.

Eeltoodust järeldub, et Meelis Rosenstein jättis täitmata episoodides 1-27 AS XXX Eesti juhataja

03.05.2000 a. käskkirjaga nr. 1300000-03/17 kinnitatud „Liisinglepingu objektiks oleva vallasvara

omandamisest“ p. 5 tuleneva töölepingu p. 2.2.1 ja Ametijuhendis p 2.3 tema ametikohustuste

hulka kuuluva kohustuse veenduda enne liisinglepingu allkirjastamist, et klient esitab selle vara

kohta XXX OÜ poolt aktsepteeritud hindaja hindamisakti.

Samuti on tuvastatud, et Meelis Rosenstein jättis episoodides 13 ja 14 täitmata XXX Eesti AS

nõukogu 12.06.2000 a. protokolliga nr. 1300000-011/4 kinnitatud „Liisinglepingute allkirjastamise

kord“ punktis 2. 2 tuleneva töölepingu 2.2.1 ja Ametijuhendis p. 2.3 tema ametikohustuste hulka

kuuluva kohustuse, mille kohaselt allkirjastatakse liisingleping XXX Eesti AS nimel kahe erineva

allkirjaõigust omava isiku poolt ning ta allkirjastas episoodides 13 ja 14 tehtud tehingutes AS

XXX Eesti nimel finantseerimiskohustuse võtmise 32000 eurot ületavas summas ainuisikuliselt.

Meelis Rosensteinile on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises KrK § 161 järgi. Nimetatud

kuriteokoosseisu realiseerimiseks KrK järgi peab kohtualuse teos esinema üheaegselt kuriteo

objekti, subjekti, objektiivse külje ja subjektiivse külje suhtes sätestatud nõuded.

Kuriteo objektiks on Kriminaalkoodeksi kohaselt kriminaalõiguslikult kaitstavad hüved ehk

väärtused, mida kuriteoga rünnatakse. KrK § 161 puhul on kaitstavaks õigushüveks eraõigusliku

juriidilise isiku AS XXX Eesti seadusega kaitstud huvi, et tema nimel esindajana tegutsev isik

lähtuks oma tegevuses ainult tema huvidest ega kasutaks ametiseisundit ära enda või kolmandate

isikute huvide eelistamiseks tööandja huvidele, mille eesmärgiks on tagada tööandja majandusliku

või tegevusliku eesmärgi saavutamine. Selline ametiseisundi ärakasutamine on kuritegu juhul kui

sellega kaasneb oluline kahju AS XXX huvidele. Oluline kahju kriminaalõiguslikus mõttes

ajavahemikus 01.01.2000 a. kuni 31.12.2000 a. oli 14000 krooni ja 01.01.-31.12.2001 a. 16000

krooni.

Kuriteo subjektiks on Kriminaalkoodeksi järgi kuriteo toimepannud füüsiline, süüdiv ja teatava

vanusepiiri ületanud isik. Kuivõrd Meelis Rosensteini näol on tegemist nendele tunnustele vastava

isikuga, on kuriteo subjekti nõuded antud juhul täidetud.

Kuriteo objektiivse külje moodustab Kriminaalkoodeksis ettenähtud tegu, selle kahjulik tagajärg ja

põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. KrK § 161 koosseisu puhul moodustab kuriteo objektiivse

külje kohtualuse ebaseaduslik tegu, s.t. seaduse, muude õigusaktide või asutuse siseste

kohustuslike käitumisjuhiste vastane tegu, millel on põhjuslik seos saabunud olulise kahjuga.

Kuriteo subjektiivse külje moodustab KrK kohaselt kuriteo subjekti süü kriminaalkorras

karistatava teo toimepanemisel. KrK § 161 subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse

esinemist koosseisu kõigi asjaolude suhtes.

KrK § 8 lg 3 kohaselt on tahtlus kaudne, kui

isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette, et tema tegu

põhjustab tagajärje, mille saabumisega käesoleva koodeksi järgi loetakse tegu lõpule viiduks ja

kuigi ta ei soovi seda tagajärge, möönab ta teadlikult selle saabumist. Seega peab KrK § 161

koosseisu subjektiivse külje esinemiseks kohtualune aru saama, et tema ametikohustuste

täitmisega või täitmata jätmisega kaasneb tööandja seadusega kaitstud huvidega mittekooskõlas

olev tagajärg ja kuigi ta ei soovi seda tagajärge, möönab ta teadlikult selle saabumist.

Kohtualuse Meelis Rosensteini kaitsja poolt avaldas, et kuna tema kaitsealusel puudus tahe jätta

enda ülesanded täitmata eesmärgiga saavutada enda ametiseisundi tahtliku ärakasutamise

tulemusena mingi konkreetse tagajärje saabumine, siis tuleks Meelis Rosensteini käitumist hinnata

KrK § 162 sätestatud ametialase lohakuse aspektist.

Nimetatud koosseisu objektiks on antud juhul eraõigusliku juriidilise isiku huvi tagada enda

majandusliku või tegevusliku eesmärgi saavutamine. Kuriteo subjektitunnused on identsed KrK §

161 subjektitunnustega.

KrK § 162 koosseisu objektiivse külje moodustab süüdlase poolt tema ametialaste kohustuste

täitmata jätmine või mittevastav täitmine, millel on põhjuslik seos saabunud suure varalise

kahjuga. Seega eristab ametialast lohakust ametiseisundi kuritarvitamisest subjektiivsest küljest

asjaolu, et ametiseisundi kuritarvitamisel peab süüdlasel esinema tahe jätta enda ülesanded

täitmata eesmärgiga saavutada enda ametiseisundi tahtliku ärakasutamise tulemusena mingi

konkreetse tagajärje saabumine, teisel juhul aga vastav eesmärgistatus puudub ning

ametiülesanded jäävad täitmata või neid täidetakse mittevastavalt seoses mugavusest, laiskusest,

mõne ametiülesande ebaoluliseks liigitamisest, liigsest usaldamisest vm. ajenditest.

Analüüsinud juba eelpool Meelis Rosensteini käitumist ning tema poolt toimepandud rikkumisi,

leidis kohus, et kriminaalmenetlusega ei ole tuvastatud, et Meelis Rosensteinil oleks esinenud tahe

jätta enda ülesanded täitmata eesmärgiga saavutada enda ametiseisundi tahtliku ärakasutamise

tulemusena mingi konkreetse tagajärje saabumine. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et

Meelis Rosenstein jättis enda ametiülesanded täitmata mugavusest, laiskusest, mõne ametiülesande

ebaoluliseks liigitamisest, liigsest usaldamisest vm. ajendist. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tema

käitumist iseloomustavad faktilised asjaolud KrK § 161 tunnustele. Samas vastavad aga tema

käitumist iseloomustavad faktilised asjaolud KrK § 162 koosseisu tunnustele, mistõttu tuleb tema

tegu juhindudes KrMK § 263 lg 1 p 3 ja § 215 lg 4 alusel ümberkvalifitseerida KrK § 162 järgi.

Vastavalt KarS § 5 lg 2 on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul

viisil leevendab isiku olukorda tagasiulatuv jõud. Seega tuleb hinnata kas kohtuotsuse tegemise

ajal kehtiv Karistusseadustik välistab Meelis Rosensteinile omistatud teo karistatavuse, kergendab

karistust või leevendab muul viisil tema olukorda.

Kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga ei ole ametiseisundi kuritarvitamise (KarS § 289) ega

ametialase lohakuse (KarS § 290) faktilistele asjaoludele vastavad teod enam kriminaalkorras

karistatavad. Vastav dekriminaliseeriv muudatud jõustus 15.03.2007 a. Eeltoodu alusel on

välistatud Meelis Rosensteinile etteheidetava teo karistatavus ning selline asjaolu omab

tagasiulatuvat jõudu.

Lähtudes eeltoodust, tuleb Meelis Rosenstein KrMK § 5 lg 1 p 4 ja § 268 lg 3, KarSRS § 3 lg 1 ja

KarS § 5 lg 2 õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema käitumises, kuivõrd temale

etteheidetavatele faktilistele asjaoludele vastav käitumine on Karistusseadustiku ja selle

muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 9 p 41 ja § 17 alusel dekriminaliseeritud

alates 15.03.2007 a.

Käesolevas kriminaalasja esitatud tsiviilhagi osas asus kohus seisukohale, et see tuleb jätta

kriminaalmenetluse raames läbi vaatamata, kuivõrd tsiviilhagile lisatud nõuet põhistavad tõendid

ei ole piisavalt selged, võimaldamaks nõude õiget lahendamist kriminaalmenetluse raames. Kohus

saab lahendada tsiviilhagi kriminaalmenetluse raames, kui esitatud nõue on selge ja tõenditega

põhistatud. Arvestades kohtualuste poolt tsiviilhagile esitatud vastuväiteid ning asjaolu et

tsiviilhagi summades ei ole piisavalt selgust, on kohus seisukohal, et tsiviilhagi õigeks

lahendamiseks kriminaalmenetluse raames ei ole esitatud piisavalt tõendeid, millest tulenevalt

tuleb

tsiviilhagi

jätta

läbi

vaatamata.

Kannatanul

on

õigus

esitada

tsiviilhagi

lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Asitõendeid kriminaalasja juurde liidetud ei ole.

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdimõistetutelt EJ, Tõnis Laudilt ja JN välja mõista sundraha

5400 krooni riigi tuludesse.

Juhindudes KrMSRS § 2 lg 1, KrMK § 261-263, § 268 lg 1,3, § 269 lg 2,4, Karistusseadustiku ja

selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 9 p 41, § 17 ja KrMS § 319 lg 1,2

kohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada EJ KrK § 143 lg 2 p 1,1’ järgi ning mõista karistuseks (4 a) neli aastat vangistust,

milline aga jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata kui EJ (3 a) kolme

aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud

käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

KarS § 68 lg 1 arvata EJ kahtlustatavana vahi all viibitud aeg 18.09.2001 a. kuni 08.10.2001 a.,

s.o. 21 päeva karistusaja hulka ning lugeda tema karistus selles osas kantuks.

Allutada

EJ

katseajaks

käitumiskontrollile

ning

panna

ta

Harju

Maakohtu

Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkend allkiri uurimisele ja kohtusse ilmumiseks tühistada kohtuotsuse jõustumisel, katseaja

algust arvata alates 23.03.2007 a.

Süüdi tunnistada Tõnis Laud KrK § 17 lg 6 ja § 143 lg 2 p 1,1’,2 järgi ning mõista karistuseks (4

a) neli aastat vangistust, milline aga jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele

pööramata kui Tõnis Laud (3 a) kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku

kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Tõnis Laudil kahtlustatavana vahi all viibitud aeg 19.09.2001 a. kuni

21.09.2001 a., s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda tema karistus selles osas kantuks.

Allutada Tõnis Laud katseajaks käitumiskontrollile ning panna ta Harju Maakohtu

Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja algust arvata alates 23.03.2007 a.

Õigeks mõista Tõnis Laud KrK § 143 lg 2 p 2 järgi.

Süüdi tunnistada JN KrK § 143 lg 2 p 1,1’ järgi ning mõista karistuseks (3 a 6 k) kolm aastat ja

kuus kuud vangistust milline aga jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata

kui JN (3 a) kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS §

75 lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata JN kahtlustatavana vahi all viibitud aeg 19.09.2001 a. kuni 21.09.2001

a., s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda tema karistus selles osas kantuks.

Allutada

JN

katseajaks

käitumiskontrollile

ning

panna

ta

Pärnu

Maakohtu

Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla.

Tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada kohtuotsuse jõustumisel, katseaja algust

arvata alates 23.03.2007 a.

Õigeks mõista Meelis Rosenstein KrK § 162 järgi seoses kuriteokoosseisu puudumisega tema

käitumises.

Tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse

korras.

Välja mõista sundraha – EJ, Tõnis Laudilt ja JN, igaühelt (5400) viis tuhat nelisada krooni riigi

tuludesse.

EJ, Tõnis Laudil ja JN tasuda väljamõistetud sundraha Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Hansapangas.

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber

2800049696 ning selgitus „EJ või Tõnis Laud

või JN, 1-04-13, sundraha“.

Sundraha tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

KrMS § 319 lg 1,2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse kirjalikult 15

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda

kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult

7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Teet Olvik

Kohtunik