1-07-294\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-294

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.veebruaril 2007.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-294 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Ülle Saks Kriminaalasi I.G süüdistus KarS § 216 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör №na-Salome Barbo Süüdistatav I.G

isikukood: xxx Kaitsja Vandeadvokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-dest 69; 74 lg 4 KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada I.G KarS § 216 lg 1 järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) kuu.

2. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest mitte pöörata I.G-le mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o. 27.veebruarist

2007.a.

4. I.G suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

5. Rahuldada E E AS-i tsiviilhagi.

6. Välja mõista I.G-lt E E AS kasuks tsiviilhagi summas 6197, 70 (kuus tuhat ükssada üheksakümmend seitse kr 70 senti) krooni.

7. Välja mõista I.G-lt riigituludesse menetluskuluna:

• Sundraha summas 1000 krooni;

• määratud kaitsjale makstud tasu summas 424,80 krooni.

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti

Ühispangas arve nr 10220034

800017 või Hansapangas konto nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „I.G 1-07-

1009 sundraha“; „I.G 1-07-1009 kaitsjatasu“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu.

SÜÜDISTUS

I.G on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul alates 16.12.1999.a kuni 06.03.2006.a kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel korteris, tekitades E E AS-ile varalise kahju 6197, 70 krooni suuruses summas.

Seega I.G pani toime energia ebaseadusliku kasutamise tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel s.o KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistatav I.G selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. Selgitab kohtule, et töötab, kuid tema palgaks on miinimumpalk, elab sotsiaalmajas, kuriteo pani toime kuna tal oli raske majanduslik seis.

I.G kaitsja

hinnangul on süüdistatava süü talle inkrimineeritavas kuriteos tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• kannatanu E E AS esindaja M. R avaldust ja kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (t.l9; 14-

15) selles, et 03.veebruaril 2006.a avastati elektrienergia kasutamine tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel. Tarbimiskohas kasutab elektrienergiat I.G, võrguühendus nimetatud aadressil asuva korteriga katkestati võlgnevuse tõttu juba 16.12.1999.a. Omavolilise ühendusega on põhjustatud kahju summas 6197, 70 krooni.

• Akti elektrienergia tarbimise kohta (t.l.11) – millest nähtub, et 06.03.2006.a koostati akt olukorra fikseerimise kohta. Vool oli avatud, toimus elektrienergia kasutamine tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, tarbimine läbi arvesti.

• Tunnistaja G. T poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (t.l.18-20), millest nähtub, et

06.03.2006.a avastas tema energiavarustuse süsteemiga ebaseadusliku liitumise fakti ning koostas akti, mille andis tutvumiseks naisterahvale, kes sellest korterist väljus.

• poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluseid (t.l30-33) selles, et Kahtlustatava I.G

alates 1999.a ei maksnud nad elektri kasutamise eest ja elekter lülitati korterist välja. Siis lülitus tema abikaasa V. M vooluvõrku ebaseaduslikult ja nad kasutasid elektrit selle eest maksmata. Abikaasa suri 10.12.1999.a. On kahju hüvitamisega nõus, palub aga arvestada seda, et ta saab miinimumpalka ning elab sotsiaalmajas.

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, sealhulgas kannatanu avalduse ja ütlustega, aktiga ja tunnistaja G. T ütlustega, on I.G süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ja kohtueelsel uurimisel on I.G tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 216 lg 1 järgi.

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavaks asjaoluks peab kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist ja kahetsemist.

I.G on varem kohtulikult karistamata. Arvestades tema majanduslikku olukorda leiab kohus, et ei ole otstarbekas karistada teda rahalise karistusega, vaid karistus tuleb mõista vangistus minimaalmääras, vabastades I.G KarS § 73 lg 1 alusel vangistusest katseajaga 3 aastat. Kuna kohus mõistab karistuse karistusliigi - vangistuse –alammääras siis ei ole võimalik vähendada karistust enam juhindudes KrMS §-st 238 lg 2.

I.G tekitas oma kuritegeliku käitumisega otsest varalist kahju kannatanu E e

Aktsiaseltsile summas 6197, 70 krooni, nimetatud tsiviilhagi on põhjendatud ja see kuulub väljamõistmisele I.G-lt.

Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisel arvestab kohus, et süüdistatava töötasuks on miinimumpalk, talle süüksarvatav kuritegu oli toime pandud seepärast, et tal oli väga raske majanduslik seis. Kohus leiab, et mõistes süüdistatavalt menetluskulud välja täies mahus (s.o sundraha summas 5400 krooni ja kaitsjatasu), käiks selliste kulude hüvitamine lisaks tsiviilhagile süüdistatavale ilmselgelt üle jõu, seetõttu tuleb jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda juhindudes KrMS §-st 180 lg 3.

Kohtunik Katre Poljakov